inimeste poliitiline, keskkondlik ja kogukondlik aktiivsus. 7. Järk-järgult on tõusnud Eesti elanike üldine usaldus teiste inimeste vastu, õnnetunne ja eluga rahulolu ning mõningal määral ka tolerantsus vähemusrühmade suhtes viimase 10 aasta jooksul. 8. Inimeste väärtused sõltuvad suhteliselt vähe majanduslikest muutustest ja sotsiaalsest elukorraldusest. 9. Eesti asukoht väärtuste maailmakaardil — tugev rõhuasetus ilmalik-ratsionaalsetele, kuid samas ka ellujäämisega seotud väärtustele — peegeldab paljuski meie asendit geopoliitilisel maakaardil, Põhja- ja Ida-Euroopa ristteedel. Nii pole parata, et Eesti faktiline asend mõlemal kaardil läheb mõnevõrra lahku soovitud või kujuteldavast asukohast, mis paljude eestlaste arvates peaks olema palju lähedasem põhjamaisele ideaalile. 10. Maailma väärtuste uuringu viimase uuringulaine (2011) andmed näitavad, et eesti- ja
rajajaid ning keskendun rohkem filosoofia juurtele ehk antiikfilosoofiale. 3 2. ANTIIKFILOSOOFIA ALGUS Pärimuse järgi konstrueeris liitsõna filosoofia, mis tähendab kreeka keeles tarkusearmastust, vanakreeka filosoof Pythagoras. Filosoofia algab üleminekuga müütiliselt mõtlemiselt loogilisele mõtlemisele. Müütidel ja pärimustel põhineva maailma seletamiselt minnakse järk-järguliselt üle ratsionaalsetele põhjendustele. Enamasti vaadeldakse filosoofia ajalugu kui kultuuriajaloo emotsionaalset ja vaimset vormi. Selles peegelduvad ühiskonnas, inimeste hoiakutes ja mõttemallides toimunud muutused kõige teoreetilisemal kujul. Samas ei pruugi filosoofia ajalugu sugugi olla otseses vastavuses ühiskonna ajalooga, kuna enamasti on filosoofide mõtlemine eelnevalt "omast ajast ees" või igatsevalt "omast ajast maas". Peaaegu alati on see kriitiline oma ajastu ning selle alustõdede suhtes.
Türkiis+safiir- võivad kanda vaprad naised. Helesinine- sobib aga passiivsetele naistele. · Oranz- räägib 3-asjast: pikantsusest, elurõõmust ja kättesaadavusest. Heleoranz ehk virsikuvärv- kõneleb värskusest ja tervisest. Ihuvärv- omanikud on rahulikud, maalähedased, neil ei ole midagi varjata. · Kollane- räägib soojusest ja sõbralikkusest. 12 Soovitav lahketele, ratsionaalsetele naistele, kuid paljude jaoks on see nõrkus(kollane). ·Roheline- seondub truuduse, vastupidavuse, kestvusega. Smaragd- ja malahhiidivärv- kõneleb omaniku salajasest luksusehimust. ·Valge- Puhtus, süütus, uudsus. Aitab ohjeldada oma emotsioone ja olla rahulik. ·Must- põhilised ostjad elegantsed, rafineeritud ja seksikad naised. Vallutada sellise naise südant pole sugugi kerge! Südame vallutamiseni pole tee 100% ohutu, kuna must on öö, nõiduse ja iseseisvuse värv
2 teemat- hirm ja surm, ka armastus, kirjutas keeruliselt, vahetab tempot, teostel kindlad pikkused, eeposte kirj. Mõttetu; "Kaaren", "Ulaluum"; proosa: õudusjutud, detektiivi lood, ulmevaldkond; "Tamerlan ja teisi luuletusi", "Ovaalne portree" Modernism- tähelepanu üksikisikul ja ühiskonna probleemidel, kriitiline suhtumine minevikku, vastandub romantismile, ületab realismi üheplaanilisust Dekadents- mandumine; vihjamine elu mõttetusele, surmale, ratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on Impressionism- paralleelne nähtus sümbolismiga Sümbolism- tunnete peitmine vihjetesse- metafooridesse ja varjunditesse Futurism- 20saj algus Itaalias, eesmärk- teha kõike teistmoodi kui eelmine, eitas traditsioonilist kirjandust ja keelekasutust, laadilt agressiivne, imetleti töölisklassi, tunded tagaplaanil, eksperimenteeriti lausetega, kirjavahemärke eitati, hääbus 1920- ndal // Majakovski, Visnapuu, Kivikas
Teoses arutleb autor, et meie tegudel on erinevad motiivid, nt auahnus, soov vms. Sellistel puhkudel ei saa me öelda, et tegemist oli eetilise teoga ning vaja on omakasupüüdmatut motiivi. Maksiimid - reeglid, mis on kehtestud puhta mõistuse poolt, ei tulene materiaalsest huvist. Kategoorilised imperatiivid - eetika reeglid, mis selgitavad hea ja halva teo vahet. Juhtnöörid, kuidas peaks käituma, kui soovitakse käituda eetiliselt. Omane ainult ratsionaalsetele olenditele. See annab kõrgemat sorti rahulduse, milles seisneb inimese kõrgem väärikus. Vastuväited: liiga formaalne eetika. See kehtestab kriteeriumi, on raske mõista, mida inimene siis peaks ikkagi tegema. eiratakse praktilisi tagajärgi. 10. Selgitage konsekventsionalistliku eetika positsioone. Olulised on tagajärjed ning eetiliselt õiged teod on need, mille tagajärjel on inimesed õnnelikud ja elavad hästi.
Emotsioon ei tugine faktidel; võidakse süüdi mõista vale inimene. Kaitse: ta põhineb inimloomusel ja on seetõttu objektiivne. 9. Selgitage deontoloogilise eetika positsioone Deon kohustus Puhta mõistuse enese poolt seatud reeglid, mis ei allu mitte millegi poolt ettemääratule maksiimid. Kategoorilised imperatiivid universaliseeritva maksiimid ehk eetika reeglid, mis selgitavad hea ja halva teo vahet. Selline käitumine on omane ainult ratsionaalsetele olenditele ning ei pea meid õnnelikuks tegema, kuid annab kõrgemat sorti rahulolu. Vastuväited: liiga formaalne. Kategoorilise imperatiivi välja selgitamine kehtestab kriteerium, mis teoreetilisel tasandil kõlab hästi, kuid praktilisel tasandil on väga raske eristada, mida ma peaksin tegema. Eiratakse praktilisi tagajärgi, mis on kohati küsitav. 10. Selgitage konsekventsionalistliku eetika positsioone.
levitamine üle maailma. CIAM ei tegelenud ainult Modernse Liikumise arhitektuuriliste printsiipide vormistamisega, vaid nägi ka arhitektuuri kui majanduslikku ja poliitilist vahendit, mida saab kasutada, et parandada maailma läbi hoonete disaini ja linnaplaneeringu. Modernismi ja CIAM-i peamised arenguetapid saab välja tuua CIAM-i koosolekutena, kus keskenduti: · minimaalsele eluasemele · ratsionaalsetele ehitusmeetoditele · funktsionaalse linna põhimõtetele. CIAM pakkus välja, et linnade ühiskondlikud probleemid saaks lahendada range funktsionaalse eraldamisega ja elanikonna jaotamisega pikkadesse korterelamutesse. · Elamutele ja linnade taastamisele · Kunstile ja arhitektuurile · Linnasüdamele/kesklinnale Walter Gropius: 2
Inimloomus on objektiivseid moraaliprintsiipe, suhteliselt sarnane mis on rakendatavad kogu olemuslikes aspektides, inimkonnale (kõigile kuna inimestel on ratsionaalsetele olenditele). sarnased vajadused ja huvid. A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! 4
Minu tuumprintsiibid (millest ei loobu; universaalse moraali põhimõtted) 1) Ära otsusta eelarvamuste põhjal 2) Ära valeta kellelegi (millegi temale olulise kohta) HÄDAVALE VÕIB haha 3) Hoia oma lähedasi ja sõpru, sest nendeta oleksid sa ei keegi 4) Kui sa midagi tahad elult saada, siis pead ka vastu andma Universaalne inimloomus viitab sellele, et on olemas üks hulk objektiivseid moraaliprintsiipe, mis on rakendatavad kogu inimkonnale (kõigile ratsionaalsetele olenditele). Moraaliprintsiibid on inimeste vajaduste ja huvide funktsioonid. Mõned printsiibid edendavad neid vajadusi paremini kui teised. näit. Kuldne reegel*: tee teistele seda, mida sa tahad, et sulle tehtaks Ideaalne vaatleja- vaatekoht, mis aitab selgusele jõuda universaalsetes printsiipides/neid kinnitada. Ideaalse vaatleja omadused: sõltumatu, erapooletu, informeeritud (max teadmine), Jumal? IV Väärtused Minu: 1 perekond ja sõbrad 2 haridus/teadmised 3 vabadus
Varem samastati tööd pigem füüsilise tööga ja töösoorituseks peeti reaalselt kombitavaid objekte. 2)Infotehnoloogia kõikehõlmav mõju. 3)Töökäitumise uued vormid. Töökäitumise suurem variatiivsus. Nt ei pea töö tegemiseks ühte kindlasse geograafilisse punkti minema kindlaks kellaajaks. 4)Alternatiivsete liikumiste, väärtuste ja sotsiaalsete normide paljusus. Tolerantsus ja aktsepteerimine. Modernism vaatleb organisatsiooni kui stabiilsusele, korrale ja ratsionaalsetele teadmistele tuginevat kooslust, postmodernism aga rakendab paradoksi, muutlikkuse ja erinevuste printsiipe. Postmodernistlik organisatsioonikäsitlus keskendub koosluse ja muutliku väliskeskkonna suhetele, kuid välis- ja sisekeskkonna eristumine on tinglik. Organisatsiooni tegevus on suunatud mõlemale ehk räägitakse sisemisest ja välisest turundusest. Võidab see, kes oskab oma tähendust kõige paremini ük-le edestada.
(õnne, teiste heakskiitu, puhast Meil pole mingeid kohustusi loomade südametunnistust, vältida sanktsioone). suhtes, nad on vaid vahendid eesmärgi saavutamiseks. Inimene on eesmärk. Kategooriline "peab" on inimestele kui ratsionaalsetele olenditele siduv, sest Inimeste väärtus on üle igasuguse hinna. neil on mõistus. 29 30 A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default!
sõltumatu standard, mis ütleb, mis on hea ja halb. Järelikult peame loobuma hea ja halva teoloogilisest definitsioonist ( hea / halb on see, mida Jumal käsib /keelab). ·Objektiivsed moraaliprintsiibid eksisteerivad sõltumatult, neid saab avastada, kasutades mõistust või kogemust. Kant pooldas autonoomia teesi, arvas, et paikapidav usuline eetika ei saa erineda paikapidavast filosoofilisest eetikast. Jumal ja inimkond peavad ühtviisi alluma samadele ratsionaalsetele printsiipidele ja mõistusest piisab, et juhtida meid nende printsiipide juurde. Kanti süsteem ülendab eetika seesmiseks hüveks: õigupoolest on oma kohuse täitmine mitte millegi muu kui selle pärast, et see on kohus, ülim hüve. Säärasena on see seotud religiooniga. See on meie kohus Jumala ees. Jumal armastab vooruslikke ning tasub neile lõpuks õnnega vastavalt nende vooruslikkuse astemele. Jumal ja surematus on eetika tarvilikud postulaadid. 12. Kas usk soosib moraalselt elu
arvata võiks, või pigem sellega, mida nad lepingu abil teha tahavad?)” (Rosentau 2004, lk 12-13) Praktika näitab, et vastuseks küsimusele “Mis on õigus?” osutavad õigusteoreetikud reeglina varasema uurimistööga antud vastuste sisulisele ühekülgsusele ja asendavad ühtlaadi ühekülgse määratluse sageli, ja seda teadlikult, teistlaadi ühekülgsusega, keskendudes õiguse mõistuspärastele (ratsionaalsetele) omadustele. (Aarnio, Aulis. Reason and Authority. Dartmouth Publishing Company, Ashgate Publishing Company, Aldershot/Brookfield/Singapore/Sydney, 1997, lk 17 ja 37. Nagu on viidatud Rosentau 2004, lk 13: Arnio 1997 lk 17 ja 37. ) Olukorra võtab kokku ja edasise käsitluse aluseks saab tõdemus, et ühest, täpset, kõikehõlmavat, üldtunnustatud õiguse definitsiooni õigusteadus ei tunne. See on ka arusaadav, sest mingil kirjeldusel on pea võimatu asendada niivõrd keerulist
Kanti moraalne "peab" Kanti meelest ei ole moraalsed kohustused sõltuvad vastava soovi olemasolust: nõudmised on kategoorilised, mitte hüpoteetilised sa pead tegema seda ja punkt! Moraalne "peab" ei ole seotud sooviga saada õnnelikuks. See pole ka kohustuslik sellepärast, et nii on tak teha või see on kuidagi kasulik. Moraalne "peab" on kategooriliselt siduv. See pole siduv mitte sellepärast, et nad midagi soovivad. See on inimestele kui ratsionaalsetele olenditele siduv, sest neil on mõistus. Kanti järgi tähendab olla moraalne toimija, et inimene juhib oma tegevust "universaalsete seaduste" valgusel. Moraaliseadused kehtivad alati, kõikides olukordades, ilma mingi erandita. Üks selliseid absoluutseid reegleid on keeld valetada. Kanti meelest tähendab see teise inimväärikuse hävitamist. Mida teha, kui korraga kehtib kaks absoluutset reeglit? Näiteks kohustus pidada lubadust ja kohustus aidata
tööeetika" elementideks. Samas oli see osaks üldisemast ratsionaliseerumise protsessist, mis käis kaasas kapitalismi arenguga. Kasvab kalkuleerimine, emotsioonide, väärtuste ja tavade allutamine tuleviku eesmärkidele. # NLiidus ja mujal anarhokommunism (Kropotkin): ,,tuleb oma elu vajadused rahuldada ja siis hävitada töö kui kapitalismi sünnitis". Frederick Taylor teilorism teaduslik juhtimine. Tahtis viia tööprotsessi teaduslikele ratsionaalsetele, alustele. Tööprotsess tuleb jagada etappideks, mõõta etapid ja korraldada ratsionaalselt ümber ja sellest lähtuvalt korraldada kogu tööruum. --> mänedzeride revolutsioon. 20. sajandi alguses Frederick Winslow Taylor esitas oma ettepanekud tehasetöö ratsionaliseerimiseks: # tööjõu võimalikult kitsas spetsialiseerumine, vrd. Fordi tehased 1908 Manchesteris, toodeti ainult ühte autot (Ford T): konveier.
ega halvemateks pidada. Relativismi ideed oleks võimalik praktiliselt ellu viia ainult juhul, kui kultuurid oleks isoleeritud. Kultuuride segatuse tõttu tuleb leida lahendusi väärtuste põrkumise korral. 25. Kuidas lükatakse relativismi ümber, toetudes universaalsele inimloomusele?! Universaalne inimloomus viitab sellele, et on olemas objektiivselt üks hulk moraaliprintsiipe, mis on rakendatavad kogu inimkonnale (kõigile ratsionaalsetele olenditele). Kuidas teha kindlaks objektiivseid moraaliprintsiipe? Ideaalne vaatleja on see vaatekoht, mis aitab meil selgusele jõuda universaalsetes printsiipides. Ideaalne vaatleja on sõltumatu, informeeritud. 26. Mis (vahe) on eetiline absolutism? Teooria, mis ütleb, et igale moraaliprobleemile on ainult üks korrektne lahendus ja et vastus ei sõltu kultuurist. See usub universaalsetesse moraalireeglitesse, et on olemas selliseid moraaliprintsiipe, mida mitte kunagi ei tohi eirata
ebakindlal ja ohtliku ajal. Oli aeg, mil vaadati abi saamiseks taeva poole. Enne, kui käsitleda kristlikku maailmakäsitlust, tasub lühidalt peatuda ühel teisel suunal, millest sai hiljem osa kristlikust mõttesuunast: Neoplatonism Stoitsismi ja epikuurluse kõrval uuenes Rooma impeeriumis huvi Platoni filosoofia vastu. Paraku rõhutas neoplatonism pigem müstilisi aspekte Platoni teooriates ning pööras vähem tähelepanu selle ratsionaalsetele aspektidele. Üks neoplatonismi suundi kombineeris platoonilist filosoofiat heebrea religiooniga ning tõi seeläbi oma käsitlusse kaks teemat, mis puudusid sel ajal domineerinud religioonides ja filosoofiasuundades: mure üksikisiku surematuse pärast ning tegelemine inimlike kirgede teemaga. Tuleb tõdeda, et segu nendest kahest tuli silmapaistvalt segane, kuid lennukas ning innustav. Segu platonismist ja heebrea religioonist näeme me esimesena Philo filosoofias. Philo
· Pelgalt asjad (ka loomad) on väärtuslikud vaid siis, kui inimene neid väärtustab, s.t tingimuslikult. · Inimene on ainus olend, kes saab midagi väärtustada. · Väärtustajana on inimesel endal tingimusteta väärtus. · Tunneme ära, et kõigil teistel inimestel on ka see võime. · Inimene on autonoomne annab ise endale seadusi. · Osutab mitte ainult Homo sapiens liigi esindajatele, vaid kõigile võimalikele ratsionaalsetele ja autonoomsetele toimijatele. · Teised võivad aidata täita meie eesmärke, kuid ei ole pelgalt vahendiks, vaid neid tuleb ka seejuures kohelda kui eesmärke iseendas, austusega. Inimväärikus · Olles ratsionaalne ja autonoomne (ise endale seadusi andev), on inimesel väärikus. · Moraaliseadus on mõistuse seadus, ratsionaalne olend kehastab seda. · Inimesi tuleb kohelda kui eesmärke, kui vabasid ja autonoomseid olendeid. Eetika alused, 8
o Kategooriline imperatiiv katse testida, kas subjektiivsed maksiimid (käitumisprintsiibid) sobivad moraaliseaduseks; · Kanti meelest ei ole moraalsed kohustused sõltuvad vastava soovi olemasolust · Moraalinõudmised on kategoorilised: sa pead tegema seda ja punkt · Kant eitab seda, et moraalselt toimima motiveerib meid soov saada õnnelikuks. · Moraaliseadus on meie enda sees. · Kategooriline "peab" on inimestele kui ratsionaalsetele olenditele siduv, sest neil on mõistus. · Inimestel on sisemine väärtus inimväärikus, sest nad on ratsionaalsed olendid. · Meil pole mingeid kohustusi loomade suhtes, nad on vaid vahendid eesmärgi saavutamiseks. · Inimene on eesmärk. · Pea kõigist lugu, ära tee kellestki vahendit! · Inimelu eesmärk on määratletav kahese kohustusena: o Omaenese täiuslikkus o Teiste inimeste heaolu ja õnn
Vastuväide 2: See on emotsioon, mis ei tugine faktidel. Kaitse: Põhineb inimloomusel ja on seetõttu objektiivne. 9. Selgitage deontoloogilise eetika positsioone: Meie tegude puhul on erinevaid motiive - võime teha head, aga selle taga võib näiteks peituda auahnus. Vaja on omakasupüüdmatut motiivi, sel juhul õige tegu. Maksiim- puhta mõistuse poolt endale kehtestatud käitumisreegel. Kategootiline imperatiiv - universaliseeritav maksiim. Nende järgimine on omane vaid ratsionaalsetele olenditele. Vastuväide 1: Liiga formaalne, kuna kategoorilise imperatiivi välja selgitamine kehtestab kriteeriumi, mis teoreetilisel tasandil kõlab hästi, kuid praktilisel tasandil on raske eristada, mida teha ja kas see on halb või hea. 10. Selgitage konsekventsionalistliku eetika positsioone:Teo utilitarism - käitu nii, et sinu teo tagajärjeks oleks võimalikult palju õnne. Reegli utilitarism - käitu reegli järgi, mille
Valemeid saadi kasutada üha uuesti ja uuesti, klassikalise muusika puhul selline valem tema meelest ei kehtinud. Standardiseeritud muusikakogemus tagab ka standardiseeritud reageeringu sellele. Pseudoindividualisatsioon: Pseudoindivisualisatsioon paneb sind unustama, et tegu standardiseeritud produktiga. See tekitab sellise tunde, nagu tegu oleks täiesti uue asjaga. Muusika allutatakse teatud ratsionaalsetele mudelitele ja inimesed pannakse uskuma, et see kogemus on homogeenne. Kultuuritööstus aga teeb valikud juba enne ära, kui see tarbijani jõuab. Inimene tahab uudsust, talle antakse samad tooted, mida pseudoindividualisatsiooni läbi veidi muudetakse. Klient saab taaskord petta ja ta ei saa ise sellest arugi. Standardiseerumine tuleneb sellest, et kõik tooted turul on sarnased ja nad on midagi enamat kui nad tegelikult on: lubavad olla unikaalsed, kuid pole.
Kõik religioonid viitavad nähtmatule ehk mitte-empiirilsele maailmale, mis asub harjumuspärasest maailmast väljas; seega midagi religioosseks nimetades mõistetakse tavapäraselt seda, mis asub nendest institutsioonidest väljaspool, mida me nimetame ,,poliitilisteks". Sellepärast lähtume arusaamast, et religioon puudutab isiklikku usku, mille üle ei ole võimalik pidada ratsionaalset väitlust, seevastu poliitika on avatud igasugustele ratsionaalsetele väitlustele. Sageli leiavad meie sisemised uskumused avaliku väljenduse rituaalides. Essentsialistlik lähenemine leiab, et religioon on ainult väline käitumine, mida inspireerib sisemine usk. Selle käsitluse järgi on religioonile olemuslikud ehk essentsiaalsed: hierarhiad, ettekirjutused, rituaalid jne. Sellele vastupidine arvamus on näiteks, et inimesel on oma sisemine usk ja see ongi religioon ning religiooni olemuslik tunnus
egoistlikke motiive ja mis ei tulene minu tunnetest, kasusaamise ihast vaid ma teen neid selleks, et pean. Kehtestada ja järgida ideaale. Ei tulene maisest materjaalsest huvist. Olukord, kus puhas mõistus kirjutab iseendale reegli ette ega allu looduse poolt ettemääratule. Maksiim- puhta mõistue poolt endale kehtestatud käitumisreegel. Universaliseeritav maksiim kategooriline imperatiiv ehk eetika reeglitest mis selgitavad hea ja halva teo vahet. Omane üksnes ratsionaalsetele olenditele. Moraalset õige käitumine ei pea meid õnnelikuks tegema, ent annab kõrgemat sorti rahuldust milles seisneb inimese kõrgem väärikus. Vastuväiteks on öeldud, et see on liiga formaalne. Teoreetilisel tasandil kõlab hästi, kuid praktiliselt on raske eristada. Selgitage konsekventsionalistliku eetika positsioone. Otsutavateks on tagajärjed : eetiliselt õige tegu on selline, mille tagajärjel inimesed elavad paremini, on õnnelikumad. Käitu nii, et
· Räägi tõtt, või vähemalt ära valeta! · Ole õiglane! · Vasta heale samaga, näita üles tänulikkust! · Aita teisi inimesi! · Täida seadusi! Inimloomus on universaalne Inimloomus on suhteliselt sarnane olemuslikes aspektides, kuna inimestel on sarnased vajadused ja huvid. Universaalne inimloomus viitab sellele, et on olemas üks hulk objektiivseid moraaliprintsiipe, mis on rakendatavad kogu inimkonnale (kõigile ratsionaalsetele olenditele). Moraaliprintsiibid on inimeste vajaduste ja huvide funktsioonid. Mõned printsiibid edendavad neid vajadusi paremini kui teised. näit. Kuldne reegel*: tee teistele seda, mida sa tahad, et sulle tehtaks. NB! * Kuldne reegel on ühel või teisel viisil leitav mitmetes religioonides: kristluses, judaismis, hinduismis, budismis, konfutsionismis, taoismis, dzainismis, zoroastrismis. Kuidas teha kindlaks objektiivseid moraaliprintsiipe?
Standardiseeritud muusikakogemus tagab ka standardiseeritud reageeringu sellele. Muusika tööstus kasutas pettemanöövrit Pseudoindividualisatsioon (improvisatsioon nt inim pannakse unustama, et see on korduv lugu, lisatakse detaile) paneb sind unustama, et tegu standardiseeritud produktiga. See tekitab sellise tunde, nagu tegu oleks täiesti uue asjaga. Muusika allutatakse teatud ratsionaalsetele mudelitele ja inimesed pannakse uskuma, et see kogemus on homogeenne (struktuurilt ühetaoline). Kultuuritööstus aga teeb valikud juba enne ära, kui see tarbijani jõuab. Inimene tahab uudsust, talle antakse samad tooted, mida pseudoindividualisatsiooni läbi veidi muudetakse. Klient saab taaskord petta ja ta ei saa ise sellest arugi.
prioriteetsed ja abstraktsed õigused. Esiteks: Universaalsus käib nii kandjate kui adressaatide kohta. Inimõigused on kõigi õigused kõigi vastu, kusjuures kohustatud pooleks on nii kõik inimesed, inimeste grupid kui ka riigid. Inimõigused on kõigil olemas, ilma et nende omandamiseks peaks midagi ette võtma. Teiseks: inimõigused õigused, mis kehtivad moraalselt, st nad on õigustatavad kõigi suhtes, kes on avatud ratsionaalsetele argumentidele. Inimõigus on olemas, kui teda on võimalik õigustada. Seda võib nimetada ka kehtivuse universaalsuseks. Kolmandaks: on inimõiguste esemeks fundamentaalsete huvide ja vajaduste rahuldamine, millega on tegemist siis, kui nende rikkumine või rahuldamata jätmine toob endaga kaasa surma, rasked kannatused või see puudutab autonoomia tuumikolemust.
Juhtimisel on ka tähtsal kohal intuitiivne otsustamine. Intuitsioon lisab otsustamisse spontaansust, mis omakorda loob eeldused loomingulisemaks ja uuendusmeelsemaks otsustamiseks (Vadi 2000). Hea intuitsioon aitab liidrit riskantsete ja keeruliste otsuste langetamisel. Intuitiivsel otsustamisel kasutatakse eelkõige kogemusi, mis on meie alateadvuses talletatud aastate pikkusel praktikal. 13 Probleemide edukal lahendamisel tuleks tugineda ratsionaalsetele ja ka intuitiivsetele meetoditele. Liider peaks leidma oma seisukohtadele toetajad, kujundades otsustavate isikute vahel koalitsiooni. Probleemide lahendamisel peaksid osalema kõikide ettevõtte tasandite esindajad, kuna juhid ei jõua kogu infot läbi töötada ning see väldib ka võimu koondumist ainult juhtide kätte. Samas aitavad eri tüüpi inimesed uusi lahendusi pakkuda ning näha probleemide erinevaid aspekte. Tähtsad otsused
Suurem hulk 12. ja 13. sajandi loogikakirjandust (nn uus loogika) on pühendatud Sofistlike vastuväidete edasiarendamisele ning rakendustele teoloogias ja füüsikas. 13. sajandi tuntumateks teosteks on olemasoleva loogikakirjanduse kokkuvõtted ja olulisemad autorid on Petrus Hispanus - hilisem paavst Johannes XXI - ning John duns Scotus (1266-1308). Kuulsaim autor on kahtlemata katoliikliku teoloogia alustala Aquino Thomas, kes vaatamata hulgale ratsionaalsetele jumalatõestustele printsiibil, et miski ei saaks olla olemas, kui poleks alguspunkti, kirjutas otseselt loogikast siiski ainult kaks vähetähtsat teost. Keskaegse loogika hiilgeajaks loetakse 14. sajandi esimest poolt ja keskusteks Oxfordi ning Pariisi Ülikooli. Esimeses kirjutas William Ockhamist (1285-1347), tuntud kui``Ockhami habemenoa'' printsiibi autor, mõjuka Summa logicae.
kõrvutamine andis just sellise tulemuse, st tuleb püüda asjale anda teaduslik seletus. (II) Pseudoteaduslik (teadusesarnane). Ei ole täidetud kõik teaduslikkuse nõuded, nt eeldusi ei saa kontrollida, katse pole korratav, tingimusi ei saa luua; hüpotees eeldab tõestamiseks erilist situatsiooni; uued hüpoteesid uute faktide seletamiseks; pole mehhanismi õpetuse korrigeerimiseks; katse pole formuleeritav ka tingimuste olemasolul (III) Ebateaduslik (parateadused, jms). Lisaks ratsionaalsetele tõdedele eeldatakse ka irratsionaalsete algete või infohankimisteede olemasolu. On mitteteaduslikke nõudeid, nt teatud seisundi (puhtus, tasakaal jt) vajadus; kõrgemate jõudude loa vajadus; teatud kaasasündinud erivõimete olemasolu. (IV) Mitteteaduslik (müstiline, üleloomulik). Teadmisi saadakse intuitiivsel sisekaemuse, ilmutuse vms kaudu. Aluseks on subjektiivne kogemus (L15) HINGEST Personaalidentiteedi juures (vt 1. loeng) läks vaja vanamoodsat mõistet "hing". Hing (e.k
kuna Jumal on teaduse Isand. teoloogidele. · Siin antakse süstemaatiline ülevaade kogu pühast · Sellel seisukohal oli vabastav mõju kogu õpetusest. teoloogiale: · Ratsionaalsetele argumentidele eelistatakse · See oli pööre kreatuurse ja empiirilise suunas. Pühakirja. · Pööre ratsionaalse analüüsi suunas. · Summa theologiae · Pööre teadusliku uurimise suunas. · Jumal on "kõrgeim olemine" (summum esse), · On olemas kaks erinevat tunnetusviisi: "olemine ise" (ipsum esse), kõrgeim tõde
RC jääb inimeseks ja isegi õpib ja omandab midagi seal saarel!Saab asjadele teise pilgu ja võib need panna kahtluse alla. Defoe narratiiv on ühtlasi utoopia. See on omamoodi utoopiline teos, kus utoopilisena on kujutatud seda inimeseks jäämise protsessi, mida teiste sõnadega saame nim valgustuslikuks humanismiks. Raamatu dramaatilise liini loob see seiklus. Tal pole seal saarel ka nii tohutult seiklusi. Võitlus ebausuga (on ka valgustuslik suund)- see kutsub ülesse ratsionaalsetele hoiakutele ja lahenduste leidmisele. Üsna pikalt jutustatakse sellest, kuidas RC kuuleb mingid sahinat pöösastes ja ebausklikuna näeb seal mingeid sarvi jne. Arvab, et pöösas on saatan, kuid on sokk. Dramatismi loobki põnevus. RC satub mingitesse juhtumustesse koguaeg. Koguaeg kasutab loodust enda kasuks jne. Inimene kasutab loodust maksimaalselt ära. Inimene pole purustav ja hävitav looduse suhtes ja oskab ka hooliv olla
suurendamiseks: 18 · Koalitsioonide loomine mõttekaaslaste koondamine; · Suhtevõrgustiku laiendamine kontaktide loomine uute inimestega sh. teistmoodi mõtlejatega; · Seaduslikkus ja asjatundlikkus alusta oma allüksusest, kaasa konsultante, kasuta faktilist tõendusmaterjali ettepanekute elujõulisuse tõestamiseks; · Informatsioon ja analüüs; · Sümboolsed võtted lisaks ratsionaalsetele argumentidele on vaja ka emotsioonid kaasata kasuta sümboleid, lugusid, kangelasi, lööklauseid, tseremooniaid jmt.; · Enesekehtestamine võimaldab ennast ja oma ideid maksma panna. Loe lisaks: Türk, K. Eestvedamine. Tartu: Tartu ülikooli kirjastus, 2001 ptk.3.6-3,7, lk.139-164: mõjuvõim ja järgijate võimustamine; otsustamine ja vastutamine eestvedamisprotsessis. 1.4 Juhtimise ja eestvedamise teooriad
struktuuri, tehnoloogia ja väliskeskkonnaga. Org. käitumine on teadus organisatsiooniliikmete tegevusest, hoiakutest, väärtustest ning käitumisreeglitest. Org. käitumist on defineeritud ka kui teadust, mis uurib indiviide, gruppide ja struktuuride käitumise mõju organisatsioonidele. Org. käitumine tegeleb peamiselt sisekeskkonna uurimise ja kirjeldamisega. 5. Modernistlik ja postmodernistlik organisatsioonikäitumine Modernism vaatleb organisatsiooni kui stabiilsusele, korrale ja ratsionaalsetele teadmistele tuginevat kooslust, postmodernism aga rakendab paradoksi, muutlikkuse ja erinevuste printsiipe. Postmodernistlik organisatsioonikäsitlus keskendub koosluse ja muutliku väliskeskkonna suhetele, kuid välis- ja sisekeskkonna eristumine on tinglik. Organisatsiooni tegevus on suunatud mõlemale ehk räägitakse sisemisest ja välisest turundusest. Võidab see, kes oskab oma tähendust kõige paremini ühiskonnale edestada. Usaldusväärsus on tõe
sedagi, et kas lepingut sõlmides peavad pooled arvestama sellega, mida kohtunik lepingust arvata võiks, või pigem sellega, mida nad lepingu abil teha tahavad?)" (Rosentau 2004, lk 12-13) Praktika näitab, et vastuseks küsimusele "Mis on õigus?" osutavad õigusteoreetikud reeglina varasema uurimistööga antud vastuste sisulisele ühekülgsusele ja asendavad ühtlaadi ühekülgse määratluse sageli, ja seda teadlikult, teistlaadi ühekülgsusega, keskendudes õiguse mõistuspärastele (ratsionaalsetele) omadustele. 168 (Aarnio, Aulis. Reason and Authority. Dartmouth Publishing Company, Ashgate Publishing Company, Aldershot/Brookfield/Singapore/Sydney, 1997, lk 17 ja 37. Nagu on viidatud Rosentau 2004, lk 13: Arnio 1997 lk 17 ja 37. ) Olukorra võtab kokku ja edasise käsitluse aluseks saab tõdemus, et ühest, täpset, kõikehõlmavat, üldtunnustatud õiguse definitsiooni õigusteadus ei tunne.
personal nagu õiguslik personal, mille all mõeldakse kõiki neid ühiskonna esindajaid, kes on ühiskonna teenistuses ja kelle ülesandeks on kindlustada õigusnormi järgimine ja nende suhtes sanktsioonide kasutamine, kes õigusnormi rikuvad. Ainuüksi õigus personali kohalolek annab juriidilise iseloomu neile normidele, mis on õiguslikel eesmärkidel loodud. Nagu õigus ise, nii ka õiguspersonal on teinud läbi arengu irratsionaalsetelt vormidelt ratsionaalsetele. Inimese käitumise juures tuleb alati välja selgitada käitumise motiivid, sest inimese käitumine on motiveeritud psüühika kaudu, s.t, käitumise motiivid küpsevad inimese ajus, just see inimese mõistusest tulenev käitumine, iseäranis aga käitumise suunitlus normidele ja väärtustele on selleks kriteeriumiks, mis eristab sotsiaalse nähtuse loodusnähtusest.
Postmodernistid väitsid, et klassikalised teooriad pole, ka vaatamata rohketele tehnilistele ja instrumentaalsetele lahendustele, osutunud õigeks. Postmodernismi algust on raske määratleda, kuid sagedamini loetakse selleks 1980-ndaid aastaid. Teoreetikutest leiavad algselt enam mainimist Morgan (1986), Smircich ja Calas (1987), Cooper ja Burrell (1988), Parker jt. 82 Modernism käsitleb organisatsiooni kui stabiilsusele, korrale ja ratsionaalsetele teadmistele tuginevat inimkooslust, postmodernism rõhutab aga muutlikkust ja inimesi. Muutuste, kaose ja võimaluste maailmas pole võimalik korrapärasust tagada, seetõttu keskendutakse üha enam tähendustele. Imago ja sümbol on paljudel juhtudelsaanud organisatsiooni tegevuse aluseks, mille kujundamisega püütakse organisatsiooni korrastada ning arendada. Postmodernism väidab, et teadmised omandatakse kogemustest, millele omakorda avaldab määravat mõju intuitsioon
annaabi.ee 
