Raskolnikovi tee patukahetsuseni Teoses "Kuritöö ja karistus" nägi peategelane Rodion Raskolnikov kurja vaeva, et end elu merelainetel pinnal hoida. Temas oli julgust sooritada mõrv, mis tema arvates tähendas ühe õela ja rikka inimese ohverdamist teiste vaesusest päästmise nimel. Rodioni õnnetuseks sattus ta kuriteo tagajärjel oma mõtete sasipuntrasse. Lahendus hullusest vabanemiseks näis olevat enesetapus või patukahetsuses. Pärast võigast topeltmõrva elas Raskolnikov justkui kahes maailmas. Üks maailm oli reaalne, teine seevastu ulmeline. Seal ulmelises maailmas nägi Rodion kahtlaseid unenägusid, viirastusi, mis olid tingitud meeletust hirmust vahelejäämise ees. Süütundest rõhutuna, haigena üritas ta lähikondlaste armutülidest, reetmisest, pettustest ja surmast hoolimata väljavalitu ideaali säilitada õigustades kahe naise mõrva sammuna, mis oli tema kui erilise inimese jaoks väl...
F. Dostojevski ,,Kuritöö ja karistus" 1. Raskolnikovi kuriteo põhjused Kõige peamiseks põhjuseks oli Raskolnikovi teooria inimeste kohta. Ta arvas, et on olemas kahte sorti inimesi: harilikud ja erilised. Harilike inimeste jaoks oli kuritöö rangelt karistatav ning keelatud, aga erilised inimesed tohtisid piire oma nägemise järgi painutada. Kui eriline inimene arvas, et on vaja sooritada kuritegu, siis tema jaoks oli see lubatud. Raskolnikov luges ka ennast haruldaste inimeste hulka, kellele on kõik lubatud ning see ajendas teda sooritama mõrva. Kuritööl oli kindlasti ka
Raskolnikov otsis ta esimest korda ülesse ning läks tema pisikesse toakesse ning küsis kas ehk Razumihhinil on ka temale pakkuda mingisugust tööotsa.Razumihhin pakkus talle kohe,et Raskolnikov võib pool tema tööst endale saada ja võib tõlkida saksakeelseid artikkleid ning palga jagavad pooleks,kuna tööjaotus on samuti pooleks jagatud.Kuigi tegelikult,ega Razumihhini rahaline olukord samal ajal eriti kiita olnud. Võiks isegi öelda,et Razumihhin oli Raskolnikovi ainus sõber,kuna Razumihhin oli ainus,kes tõesti oli terve see aeg Raskolnikovi kõrval,kui tal raske haigushoog oli.Razumihhin oli energiline ja väga optimistliku ellu suhtumisega. Raskolnikov seevastu oli väga pessimistliku ellusuhtumisega noormees.Tema iidoliks oli Napoleon,kellega ta soovis sarnaneda.Kuna ta nii tohutult uskus Napoleoni headusesse ja võimsusesse,tahtis ka tema teha ühiskonna heaks midagi suurt ja mõjuvat.Ma arvan,et tänu
ei taibanud ilmselt, mis toimub. Tütarlaps hakkas aga huvitavama mõisnikku Svidrigailovit, kellel polnud tüdrukuga kindlasti häid kavatsusi plaanis. See noor tüdruk on justkui sotsiaalsete probleemide kogum. Ta oli ilmselgelt vaene ja paheline (seljas olid tal vaid kerged siidriided, mis tagant olid katki rebitud), oma väärikuse kaotanud ja tegeles ka kuritegevusega. Kuritegevus, üldiselt, on romaani läbivaks sotsiaalseks probleemiks. Peategelase Raskolnikovi tapmise üheks motiiviks oligi vaesus, mille all ta kannatas, ja mis viis kohutavate tagajärgedeni. 2. Raskolnikovi tõukasid kuritööle mitmed motiivid. Kõige tähtsam neist on see, et vaene tudeng pidas end teistest paremaks, priviligeeritumaks. Teoses on öeldud, et ainult haruldastel on õigus teha kuritöid ning astuda üle igasugustest seadustest. Raskolnikov lisas ka, et ''haruldane'' inimene võib seadusega vastuolla minna siis, kui tema idee teostamine on päästjaks kogu inimsoole
vaesuses virelev, hea väljanägemisega endine üliõpilane, kelle mõttemaailm on elav, ka intelligentne, mis oleks võinud teda elus kõrgele viia aga teose algusest saab selgeks tegelase tume mõttemaailm, mis viib ta hoopis korda saatma hirmsa topeltmõrva veendunult, et sooritab selle inimkonna hüvanguks, olles teistes kõrgem ja õigem inimene, kuid kadus hoopis hulluse, südamepiinade ning paranoiade küüsi. Millised olid Raskolnikovi väärtushinnangud, mis viisid ta sellisele teele ja tegudele? Raskolnikovi põhiliseks väärtushinnanguks oli inimeste jagamine kahte nii-öelda seisusesse: “värisev olend” ja “õigusega inimene”. Tema pidas ennast ilmselgelt “õigusega inimeseks”, kes on teistest kõrgem inimkonda edasiviiv jõud ja tal on õigus astuda “kõrgema” eesmärgi saavutamiseks üle ükskõik, millisest reeglist ja seadusest
,,Kuritöö ja karistus" 1. Romaani põhisüzee järgib Raskolnikovi elusaatust, rööbiti sellega on romaanis veel mitu tegevusliini ja karakteritüüpi. Millised need on ja kes on tegelased? 2. Kas sinu meelest võiks öelda, et Peterburi pole ainult romaani tegevuskoht, vaid ka mõrva kaasosaline? Põhjenda. 3. Milles seisnes Raskolnikovi teooria? Kuidas hindad seda teooriat sina? Arutle. 4. Millise hinnangu annad Sonja Marmeladova isiksusele ja käitumisele sina? Põhjenda. 1. Fjodor Dostojevski romaanis ,,Kuritöö ja karistus" on mitmeid erinevaid isenäolisi karaktereid ja erinevaid tegevusliine. Esiteks tooksin välja teosest Porfiri Petrovisi, kes oli vastutav uurija Aljona Ivanovna mõrvas. Tema roll teoses on väga suur. Ta käitub Raskolnikoviga manipuleerivalt ja tema töövõtted
nii vaeseid kui ka rikkaid inimesi. 2. Teose põhiprobleemid. Romaani põhiprobleemid seostuvad enamasti vaesusega. Nendeks olid prostitutsioon, eneseväärikuse kaotamine ning kuritegevus. Teoses käsitleti ka alkoholismi. Alkoholismi all kannatas Marmelodov, kes jõi maha pere viimase raha ning tema tütar Sonja teenis elatist prostituudina, mistõttu kaotas ta ka eneseväärikuse. Kuritegevus on aga üldiselt romaani läbivaks sotsiaalseks probleemiks. Selleks oli Raskolnikovi poolt toime pandud mõrv, kus ta tappis Aljona ja Lizaveta Ivanovna. 3. Teose idee. Ideeks on see, et õnn ei seisne mugavuses vaid see saavutatakse kannatamise hinnaga. Õnnest saab inimene aga nii palju rõõmu, et kõik kannatuseaastad tasuvad end ära. Ent siiski ei sünni inimene õnne jaoks vaid selle saavutamise nimel peabki ta palju kannatama ning läbi elama. 4. Raskolnikovi teooria. Milles see seisnes?
Romaani sündmustik alagab suvel juulis, sellele viitab ka järgmine asjaolu, et esimeses peatükis oli kirjas lause “kuumal ja leitsakulisel juulipäeval…” Raskolnikovi varasem käekäik: üliõpilane, kelle käekäik Peterburis näitab allakäigu märke, „ta on vaesusest masendunud.” Raskolnikovi mõttelaad tulvil mitmesugustest teooriatest, ta on tark ja andekas, ta on ideeinimene, kes kaitseb ja püüab realiseerida oma ideed. Ta õppis juurat. Mida tegi R. varastatud kraamiga? Ta peitis selle ühe maja hoovi kivi alla. Mida kirjutas R…? ta kirjutas kolmandas peatükis sellest, et tegelikult see raha mis Raskolnikovile saatsid said nad Svidrigalilt laenuks. Õde Dunja pidi võla tasumiseks töötama mõisniku Svidrigailovi juures, aga too ajas talle kogu aeg ligi.
Selle uudse ja huvitava romaani peategelaste saatused kujunevad Peterburis Heinaturu ümbruses. See on masendav paik: peaaegu igas majas majas leidub räpane kõrts või lõbumaja, kitsastes pugerikes elavad puruvaesed perekonnad. Seega näitab kirjanik Peterburi ühelt poolt piiratud naiste, nälgivate laste ja haigete enesetapjate linnana, teiselt poolt rikaste liigkasuvõtjate, vekslite kokkuostjate ja hangeldajate paigana. Need on kaks eri maailma. Üliõpilase Raskolnikovi taskud on tühjad. Marmeladovite perekond elab juba üle aasta võlgu, kuid samal ajal loeb Luzin üle pakse rahapakke. Igal romaani tegelasel on oma elufilosoofia. Dostojevski on veendunud, et vene ühiskonna vastuolude põhjuseks on lõhenemine ja lahknemine (raskol vene keeles lõhenemine) eelkõige haritlaste ja lihtrahva vahel. Peategelane Raskolnikov (seega on nimi tähenduslik, sümboolne), seisuselt linnakodanlane ja intelligentsi esindaja, aga
Halastus ja ohverdus Fjodor Dostojevski raamatu „Kuritöö ja karistus“ põhisüžee järgib Raskolnikovi elusaatust, kuid ühe läbiva teemana on seal inimeste vahelistes suhetes halastus ja ohverdus. Kõigis tegelastes halastust ei leidunud, näiteks Sonja kasuemas, kes sundis Sonjat pere heaks raha teenima. Tütarlaps ei hoolinud tema sundimisest vaid tal oli kahju oma õdedest ja vennast. Ainus tegevus, millega ta suutis raha teenida, oli olla tänavaprostituut. See oli tüdruku jaoks väga suur ohverdus. Sonjal aitas
vanaeide, siis pole see kuritegu, vaid tõend sellest, et ta kuulub erandlike inimeste hulka. Kindlasti võib lugeda oluliseks ka seda, et Raskolnikov elas vaesuses, ta oli üks niinematatud alandatutest ja solvatutest. Tal oli hädasti raha vaja. Teda valdas ka süütunne ema ja õe ees. Dunja kavatses raha pärast, selleks, et venda toetada, abielluda talle ebameeldiva mehe Luziniga. 2. Sonja Marmeladova ja Raskolnikovi vastandlikkus: Raskolnikov on väga haritud ja abivalmis. Tal oli vajadus tõestada endale, et ta on eriline ja teistest parem. Sonja Marmeladova vastupidiselt on väga lihtne inimene. Ta ei püüelnud millegi võimatu ega keerulise poole. Sonja on väga tundeline inimene, sest ta on ülesse kasvanud suures paljulapselises perekonnas, kus üksteise eest hoolitsemine on igapäeva tegevus ja harjumus. Sonjast õhkab heatahtlikkust ja siirust, kuigi ta müüb oma keha raha saamise nimel
mõistatusliku käitumise tagamaid, läbi näha sügavamaid põhjusi. FD psühhomüüdis kannab süvaideed, mis peitub iga inimese hinges jamis tulebki sealt leida, Kristus. Egoismi võites peab inimene saama altruistiks. Igavene õpetus inimene-olemisest peitub Johannese evangeeliumi 12. ptk-s. 3. Missugune on FD suhtumine ühiskonna vägivaldsesse ümberkujundamisse? Ta suhtub sellesse negatiivselt. 4. Iseloomusta Rodion Raskolnikovi ja tema kuritöö motiive. Raskolnikov oli kärsitu, ta ei tahtnud koguda kopikaid, vaid ''ühel hoobil saada terve kapital''. Ta pidas end haruldaseks ja andekas inimeseks ning uskus, et ta sarnaneb Napoleoniga. Püüdis seda endale tõestada pannes toime mõrva. Ta eksis selles ja osutus tavaliseks inimeseks, kuna tundis süümepiinu, haigestus ning ei kasutanud isegi saadud raha, vaid peitis selle ära. Üks väike kuritegu tuhande heateo vastu.
Teame, et ühiskond mõjutab inimese käitumist ja väärtushinnangute väljakujunemist. Võib öelda, et Peterburis elavad inimesed olid ebakindlamad ja egoistlikumad, kui näiteks harmoonias ja korras elavad. Juba see, et Raskolnikov jagas inimesed harilikeks ja haruldasteks, annab aimu, et ka ta pidas end haruldaseks, kellel on lubatud tappa. Tuhat heategu pidi lunastama ju ühe kuriteo. Selline mõtlemine on silmnähtavalt egoistlik ja ebainimlik. Kindlasti Raskolnikovi muutumist Peterburi produktiks soodustasid nii ühiskond, kui ta mõtteviis, aga ka inimesed, kellega ta kokku puutus. Üks hea tegelaskuju, kes sundis Raskolnikovi hiljem üles tunnistama, oli Sonja. Sonja oli sügavalt usklik, kuid olude sunnil hakkas siiski oma keha müüma, et vaest isa koos perega ülal pidada. Ta oli heatahtlik ja mõistev. Neiu oli esimene, kellele Rodja rääkis mõrvast. Ning isegi siis ei lükkanud Sonja Raskolnikovi endast eemale
Dostojevski "Kuritöö ja karistus" Väga lühidalt: vaene mees tapab vastiku vanamuti ja tunnistab hiljem karmide süümekate pärast kõik üles. Karistuse saab kätte süümepiinade, mitte vangistuse kujul. Tegelased: * Raskolnikov - vaene tudeng,raskemeelsusele kalduv ja radikaalne,kes ise ka ei tea mida tahab. Õrnus häirib teda, kuid ennast tõmbab selle suunas. * Razumihhin - samuti tudeng, kuid optimistlik sangviinik. Heasüdamlik. Aitab Raskolnikovi ainult kohusetundest, kuigi see teda mitu korda metsa saadab. Saab kõigiga hästi läbi. * Aljona Ivanovna - ametniku lesk, liiakasuvõtjast ilge vanamutt. * Lizaveta - viimase alandlik õde, allaheitlik ja vaikne. * Marmeladov - endine riigiametnik, end ja oma pere põhja joonud mees. * Sonja - Marmeladovi tütar, sügavalt usklik, selline hea. Teenib raha prostituudina. * Pjotr Petrovitsh Luzin - Raskolnikovi õe peigmees, mitteusaldatav keigar. Valelik ja omakasupüüdlik inimene.
F. Dostojevski ,,Kuritöö ja karistus" Peategelased Rodion Raskolnikov endine üliõpilane, kes majanduslike raskuste tõttu on sunnitud jätma õpingud pooleli. Ta otsustab tappa liigkasuvõtja, et lahendada oma rahaprobleemid. Peale kuritööd satub ta vaimuhaiguse küüsi. Sonja tüdruk, kellele Raskolnikov oma kuritöö üles tunnistab. Järgneb Raskolnikovile, kui too Siberisse sunnitööle saadetakse ning hiljem ka armub temasse. Razumihhin Raskolnikovi sõber ja ülikoolikaaslane, kes Raskolnikovi eest hoolitsema hakkab, kui too haigeks jääb. Nastasja toatüdruk, majas, kus elab Raskolnikov ja aitab teda mitmes raskes olukorras. Tegevuskoht Teose alguses toimub tegevus Venemaal Peterburis, teose teises pooles Siberis. Sündmustik · Tegevuse pingestumine Tegevus hakkab pingestuma alates sellest kui Raskolnikov sooritab oma kuritöö. Ta tapab põlatud liigkasuvõtja, et lahendada oma rahaprobleemid, ning juhuse tahtel ka tema
1.millal ja kus kohtas Raskolnikov esimest korda Sonjat? - Esimest korda nad rkisid, peale marmeladovi surma, kui Sonja ise Raskolnikovi juurde lks. 2.kuidas sai Svidrigailov teada raskolnikovi kuriteost?- Ta kuulis seda siis kui Raskolnikov oma kuritd sonjale les tunnistas. Svidrigailov oli endale elamiseks leidnud toa sonja toa krvale. Ta kuulis vi ngi et raskolnikov on sonja juures, siis ta vttiski tooli ja istus seina juurde, tpselt sinna kus teise seina taga raskolnikov ja sonja olid ja kuulas tervet nende vestlust pealt. 3.kes oli razumihhini ja kuidas sai ta seotuks raskolnikovide perega?- Razumihhin oli raskolnikoviga ennem samal alal likoolis ppinud. Razumihhin
Üliõpilaspõlves ei olnud tal sageli sedagi! Välimus ja nigel elu ei alandanud teda, hoopis halb enesetunne, riivatud väärikus. Sunnitöö ei ole tema karistus, hoopis süümepiinad on. Tegelased: Rodion R. Raskolnikov juuratudeng, õnnetu, depressiivne, vaene ja võib öelda irratsionaalne, raamatu alguses ta läheb ja ostab oma viimaste kopikate eest saia ja õlut (mitte eriti tark tegu, eks?) samas ei tohi unustada, et aeg oli siis teine, ehk oligi nii õige. Razumihhin Raskolnikovi sõber ja üldse oli ta lihtsalt suurepärane inimene, seltsis kõigi inimestega, üritas aidata Raskolnikovi tema rahamuredes ja muuski. Samas ei ole päris õige tema kohta altruist öelda. Vanamutt Aljona - teose üks negatiivsemaid tegelasi, kuigi me ei saagi temast väga palju midagi teada, enne paneb ta kõrvad pea alla (tänu Raskolnikovi ja kirve koostööle), Lizaveta (Aljona õde) poolearuline vanatüdruk, võib-olla ka seksuaalsete väärkalduvustega.
("Püssirohi") sõnavahetusse (mõrva asjus) ja minestab kuumuse ja õhupuuduse pärast. Mõni hakkab seda tõendiks pidama. Kuidagi jõuab Raskolnikov koju. mingi mõttevälgatuse ajel külastab vana koolivenda Razumihhinit, lootes et tal on ehk tööd anda (too on ka valmis andma talle pole oma vähesest), kuid Raskolnikov millegipärast ei taha enam. käitub imelikult ja läheb koju, kus sonib päevade kaupa. Razumihhin ei saa aga rahu ja tunneb vajadust teda aidata. Põetab kuni Raskolnikovi meelemärkusele tulekuni, ostab talle uued riided jne. Enne tapmist oli kohtunud mingis kõrtsis joodiku Marmeladoviga, too rääkis talle oma tiisikushaigest agressiivsest naisest Katerina Ivanovnast, prostituudist tütrest Sonjast ja kolmest nälgivast lapsest. Raskolnikov viib ta koju ja tal hakkab hale - jätab neile oma viimase raha (ema käest saadud). Terveks saades tundub et Raskolnikoviga pole kõik korras.
,,Kuritööö ja karistus" tegelased: Raskolnikov - endine üliõpilane Aljona Ivanova nainek, kelle Rakolnikov tappis. Nastja teenjatüdruk Lizaveta Aljona Ivanova poolõde Razumihhi üliõpilane, Raskolnikovi sõber Dunja Raskolnikovi õde Pjotr Petravits Luzin - Dunja peigmees Marmeladov Sonja Marmeladovi tütar ESIMENE OSA Noormees üüris tuba, mis oli sama väike nagu kapp. Ta oli korrus allpool elavele perenaiselle võlgu. Ta vältis teda. Ta riided olid räbaldunud. Ta elas Peterburis. Kui üks joobunu tema kübarat kommenteeris, tahtis ta selle kindlasti nokkmütsi vastu vahetada, et mitte silma paista. (Tema majaväravast oli 730 sammu) Ta läks Aljona Ivanovna juurde. Vahetas hõbeuuri raha vastu
,,Kuritööö ja karistus" tegelased: Raskolnikov - endine üliõpilane Aljona Ivanova nainek, kelle Rakolnikov tappis. Nastja teenjatüdruk Lizaveta Aljona Ivanova poolõde Razumihhi üliõpilane, Raskolnikovi sõber Dunja Raskolnikovi õde Pjotr Petravits Luzin - Dunja peigmees Marmeladov Sonja Marmeladovi tütar ESIMENE OSA Noormees üüris tuba, mis oli sama väike nagu kapp. Ta oli korrus allpool elavele perenaiselle võlgu. Ta vältis teda. Ta riided olid räbaldunud. Ta elas Peterburis. Kui üks joobunu tema kübarat kommenteeris, tahtis ta selle kindlasti nokkmütsi vastu vahetada, et mitte silma paista. (Tema majaväravast oli 730 sammu) Ta läks Aljona Ivanovna juurde. Vahetas hõbeuuri raha vastu
pisitillukesed, kuid ilmekalt punased silmad. Ta oli maha joonud ka pere viimased sendid. Sonja oli Marmeladovi tütar, sügavalt usklik, kuid teenis raha prostituudina, et aidata oma vaesusesuses elavat isa, tema naist ja kolme nälja käes kannatavat last. Selle tõttu kaotas ta oma eneseväärikuse. Ta luges Piiblit, sest see lohutas teda ning andis talle veel lootust, et kõik hea pole veel maailmast kadunud. Pjotr Petrovitsh Luzin oli Raskolnikovi õe peigmees, 45 aastane, tumeda põskhabemega ja vaevalt halli sisaldavad juuksed. Valelik ja omakasupüüdlik inimene. Dunja ehk Avdotja oli Raskolnikovi õde. Ta oli kena, pikk, sale, tugev ja enesekindel. Näopoolest sarnanes ta vennaga, ta juuksed olid tumeruuged, pisut heledamad kui vennal, silmad peaaegu mustad, ta oli khvatu, kuid säras värskusest ja tervisest. Pulheeria Aleksandrovna oli Raskolnikovi ja Dunja ema, ta juuksed hakkasid juba halliks
KOKKUVÕTE Fjodor Dostojevski “Kuritöö ja karistus” Tegelased: Rodion Romanovits Raskolnikov (hüüdnimi Rodja)- endine üliõpilane Pulherija Raskolnikov- Rodja ema Avdotja Romanovna (hüüdnimi Dunja)- õde Pjotor Petrovitš Lužin- Dunja kihlatu Svidrigailov- rikkur, armastab Dunjat Marfa Petrovna- Svidrigailovi naine Sofia- prostituut, Marmeladovi tütar Porfiri Petrovitš- uuria Lebezjatnikov- Lužini korterikaaslane Zametov- politseinik Rasumihhin- Raskolnikovi sõber Zossimov- arst Lizaveta- liigkasuvõtja õde Aljona Ivanova- liigkasuvõtja Ilja Petrovitž- uuria Katarina Ivanovna- Marmeldovi naine Semjon Marmeladov Zahharõts- endine ametnik, joodik. Teos algab juulis. Raskolnikov elab väikeses viletsas üüritoas. Ta on vaesuse tõttu katkestanud õpingud, nälgib ja ei suuda üüri maksta. Nälja tõttu ei tööta mõte enam kohati korralikult. Ükskord kõrtsis kuulis ta pealt, kuidas üks mees rääkis idee:
otsusega seda mitte kunagi kasutada. Naaseb koju meeltesegaduses, haigena. Järgmisel hommikul saab kutse politseisse perenaise esitatud võlanõude tõttu. Raskolnikov on veendunud, et kõik juba teavad sellest, et tema on mõrvar, ning minestab, sattudes politseiametnikuga vestlusesse mõrva teemal. Koju jõudes sonib Raskolnikov mitu päeva järjest, teda põetab tema koolivend Razumihhin. Teda käib külastamas Luzin Raskolnikovi õe rikas peigmees. Raskolnikov on veendunud, et tema õde Dunja tahab mehega abielluda vaid oma venna heaolu nimel, seetõttu ei kiida ta otsust üldse heaks, solvab Luzinit ja saadab ta minema. Käib ka mõrvapaigas, kus töölised korterit korda seavad, küsib, kus veri on nng karjub, et teda jaoskonda viidaks. Sealt lahkudes avastab ta hobusekapjade all puruks trambitud Marmeladovi, kellega on varem baaris kohtunud, viib mehe koju, kus Marmeladov sureb
ei taibanud ilmselt, mis toimub. Tütarlaps hakkas aga huvitavama mõisnikku Svidrigailovit, kellel polnud tüdrukuga kindlasti häid kavatsusi plaanis. See noor tüdruk on justkui sotsiaalsete probleemide kogum. Ta oli ilmselgelt vaene ja paheline (seljas olid tal vaid kerged siidriided, mis tagant olid katki rebitud), oma väärikuse kaotanud ja tegeles ka kuritegevusega. Kuritegevus, üldiselt, on romaani läbivaks sotsiaalseks probleemiks. Peategelase Raskolnikovi tapmise üheks motiiviks oligi vaesus, mille all ta kannatas, ja mis viis kohutavate tagajärgedeni. 2. Raskolnikovi tõukasid kuritööle mitmed motiivid. Kõige tähtsam neist on see, et vaene tudeng pidas end teistest paremaks, priviligeeritumaks. Teoses on öeldud, et ainult haruldastel on õigus teha kuritöid ning astuda üle igasugustest seadustest. Raskolnikov lisas ka, et ''haruldane'' inimene võib seadusega vastuolla minna siis, kui tema idee teostamine on päästjaks kogu inimsoole
Samuti pole võimalik kindlalt määratleda, mis on õige ning mis vale see kõik lähtub ajastust, sellekohasest moraalist ja eetikast. Kuid ajalugu hõlmab ka selliseid seisukohti ja arusaamasid, mis püsivad kõikumatult sajandeid, ent leidub ka küsimusi, millele nii filosoofid, teadlased kui ka kirjamehed on keskendunud vastuseid saamata. Kas inimese saatus sõltub ainult tema tegudest ja valikutest või sisaldab see ka teatud hulgal ettemääratust? Raskolnikovi tegelaskuju vastandab neid kahte seisukohta. Pealtnäha on tegemist igati tubli kodanikuga, sellele vihjab ka tema ema ja õe armastus ning lugupidamine. Noormehel pole aga minevikus õnne olnud, tema haridustee katkes tänu raskele majanduslikule olukorrale ning ka perekond vireles vaesuse käes. Ühtaegu on kõik see loogilises seoses, teisalt on võimatu kujutada Raskolnikovi ette jõuka üliõpilasena liigkasuvõtjat tapmas. Laskudes veelgi sügavamale, näib, et noormehe valikud
Mis raamat on "Kuritöö ja karistus" F. Dostojevski romaan „Kuritöö ja karistus“ jutustab noorest üliõpilasest Raskolnikovist, kes on veendumusel, et haruldastel inimestel on õigus astuda üle seaduseläve, kui tema idee teostamine aitab kaasa maailma pääsemisele hukatusest. Raskolnikov sooritabki külmaverelise mõrva, tappes liigkasuvõtjast vana naise ja tema õe. Pärast kuritöö sooritamist valdab Raskolnikovi aga äng. Lakkamatud süümepiinad ning igavene hirm kaotavad tegelases eluisu ning viivad ta kuristiku servale. Tunnistades esialgu süüd enda armastatule Sofja Marmeladova, lubab kaaslane talle andestust jagada ja temaga koos karistust kanda. Sonja läheb kaheksaks aastaks Siberisse, et olla toeks nii Raskolnikovile endale kui ka teistele kurjategijatele, kes on saadetud pikaajalisele sunnitööle. Raamat "Kuritöö ja karistus" kujutab läbi Raskolnikovi edasi elu raskemaid hetki, valesti
Fjodor Dostojevski "Kuritöö ja karistus" 1. Annab viite, et keegi sooritab kuritöö ja sellele järgneb karistus. Käesolevas raamatus ma pean karistuseks pigem Raskolnikovi 2. Üks põhiteema on kindlasti üleolevus ja arvamus, et Raskolnikov on teistest parem ning see annab talle õiguse teha, mida iganes ta tahab, ka sooritada mõrv. Teiseks on konflikt iseendaga peale kuritöö sooritamist. Kolmandaks on prostitutsioon ja asotsiaalne elu. Neljandaks see, et, et linn oli sünge, kus tänavad olid hulkureid, eluheidikuid ja joodikuid täis ning sellise keskkonna mõju rahvale. 3. Probleemid: Mis juhtub inimesega peale mõrva sooritamist
DOSTOJEVSKI "KURITÖÖ JA KARISTUS" "Kuritöö ja karistus" on 19.sajandi suurlinnaromaan, kus tegelasi on kõigist ühiskonnakihtidest (näiteks: Raskolnikov-üliõpilane, Marmeladova-prostituut, Marmeladova isa- alkohoolik, Luzin-advokaat, Svidrigailov-mõisnik). Peterburi see on nälgivate laste, piinatud naiste, haigete enesetapjate linn, teiselt poolt hangeldajate ning rikaste liigkasuvõtjate linn. Dostojevski näitab Raskolnikovi kuritegu kui protesti ühiskonna vastu. Esmakordselt vene kirjanduses julges Dostojevski tõstatada vaesusega kaasneva prostitutsiooni probleemi. Romaan "Kuritöö ja karistus" on ideeromaan, ühe kuritöö psühholoogiline analüüs. Tähtis pole süzee, vaid mõtted ja arutlused. Raskolnikovi kuritöö peapõhjust näeb Dostojevski tema süzees, vaadete süsteemis, mis peab vägivalda õiglaseks. Dostojevski on öelnud: "Raskolnikovi
varjude riik. Vanglat ette kujutades tekib silme ette pilt süngest ning külmast kohast, kus pole kohta armastusele ega soojusele. Tihti ei pruugi kuritöö karistust just vangla kujul saada, vaid esineb mentaalsete häirete kaudu. Inimese enda südametunnistuspiinad on palju hullemaks karistuseks kui kinnipidamine mingis kohas. Antud teoses osutus samuti füüsiline karistus suhteliselt leebeks kaheksa aastat teise järgu sunnitööd Siberis. Kuigi Raskolnikovi seal ei sallitud ja ta haigeks jäi, ei olnud see karistus tema jaoks kõige hullem, sest ta viibis Siberis koos Sonjaga ning hakkas teda lõpuks isegi armastama. Raskolnikovi suurimaks karistuseks oli tema enda süümepiinad, mis tekitasid temas paranoiat. Näiteks jäi ta peale mõrva haigeks, sonis ning käitus mitmel korral hullumeelselt. Ta läks mõrvapaika ning karjus seal kõigi peale, äratades ise tähelepanu. Mõrvajärgsel päeval läksid talle külla politseinikud, sest
,,Kuritöö ja karistus" Fjodor Dostojevski Raskolnikovi kuritöö motiiv oli peamiselt materiaalne. Ta oli eluteel alla käinud juuratudeng, keda ümbritsesid võlad. Ta oli omadega nii kitsikuses, et ei suutnud korteri üürigi tasuda. Viimases hädas leidis Raskolnikov lahenduse mõrva näol. Ta otsustas tappa liigkasuvõtja ehk pandimajapidaja Aljona Ivanovna, et oma rahaprobleemidele lõpp teha. Lisaks uskus ta, et teeb sellega inimkonnale head, kui üks kurjategija jääb vähemaks. Raskolnikov soovis end ka
kolme nälja käes kannatavat last. Selle käigus kaotas ta eneseväärikuse. a oli sügavalt usklik, kuid teenis elatist lõbunaisena, et aidata pere ülal hoida. Ta luges piiblit, sest see lohutas teda ning andis lootust, et kõik hea pole maailmast veel kadunud. Kui Raskolnikov talle tunnistas, et hoopis tema on mõrtsukas, ei suutnud alandlik neiu seda alguses uskudagi. Ta ütles vaid, et see pole võimalik, kuna jumal ei lubaks taolist koledust. Peategelase Raskolnikovi tapmise üheks motiiviks oligi vaesus, mille all ta kannatas, ja mis viis kohutavate tagajärgedeni. Raskolnikov uskus sügavalt, et tappes liigkasuvõtja Aljona Ivanovna, teeb ta suure heateo tervele ühiskonnale. Tema teooria ei pidanud aga katsele vastu, sest süümepiinad olid lakkamatud ning hirm varitses justkui kõikjal. Raskolnikovi karistuseks oli tema pidev hirm kuritöö ilmsiks tulemise ees ning tema lakkamatu meeltesegadus. Raskolnikovi lunastuseks
tema mõtted, mis liiguvad mõrva suunas? Kui ta näeb vägistatud tütarlast, keda ootab ilmselt prostituudi elu või on igal tänaval näha kõrtsidest väljuvaid alkohooolikuid, siis kas sellised mõtted pole mitte loogilised? Nähes selliseid alandatuid ja solvatuid, nähes väga paljusid kurbade saatustega inimesi ning võrreldes neid ühe täi, ühe ahne vana liigkasuvõtjaga, võib ju kergesti tekkida kiusatus võtta kõik sellelt täilt ja anda vaestele ning alandatutele. Kuid kas Raskolnikovi puhul oli tegu aitamisega või sünnitas Peterburi egoisti, kes sooritas mõrva, et iseendale midagi tõestada? Raskolnikov jagas inimesed harilikeks ja haruldasteks. Kogu oma teooriast rääkides pidas ta end ilmselgelt haruldaseks või vähemalt tahtis end selliseks pidada. Haruldane oli purustaja, kellel oli idee nimel õigus kurja teha ja üle seaduse astuda. Selline mõtlemine on silmnähtavalt egoistlik ja ebainimlik. Raskolnikovi egoismi tõestab
sajandi Peterburis, ühes vaesemas linnaosas Heinaturu ümbruses. Peategelaseks on maalt pärit juuratudeng Raskolnikov, kes pidi majanduslikel põhjustel ülikoolis käimise pooleli jätma ning sooritab enda olukorra parandamiseks liigkasuvõtja mõrva. Ta on endasse tõmbunud ja erineva mõttemaailmaga noormees, kes tegevustiku käigus hullub ning haigestub, kuid keda toetavad pere ja sõbrad. Raamatu üks peamisi liine toimubki Raskolnikovi hulluse, paranoiade ja südametunnistuspiinade ümber, kusjuures lõpuks otsustab ta ennast üles anda ning ta saadetakse Siberisse sunnitööle. Sinna läheb temaga kaasa ka endine lõbutüdruk Sonja, kes teda armastab, kuid linna jäävad noormeest taga igatsema õde koos sõbraga. Minu jaoks jäid raamatus peamiselt kõlama mõtted peategelase hullumisest ja paranoiadest. Kindlasti on raamatus olulisel kohal armastus nii pere ja sõprade ringis, kuid ka naise ning mehe vahelised tunded
Raskolnikov annetas kogu oma raha Marmeladovite perekonnale, et aidata neid matustekulutustega, sest Maremeladov oli rääkinud talle, kuidas ta ei suuda oma perekonda ise aidata ning ka Maremeladovi naine oli juhtunu pärast hüsteerias, sest neil ei olnud selle kõige jaoks raha. Raskolnikovil oli neist kahju. Sellest kohtumisest kõigest saigi alguse Sonja seotus Raskolnikoviga. Nad on selgelt huvitatud üksteist, võib-olla, sest nad on nii erinevad: Raskolnikovi hing on heitlik, samas Sonya on kinnitatud oma usku. Sonja oli vaikne. Ka hääl oli tal tasane. Ta näoke oli kahvatu, kõhn. Ta oli tagasihoidlik ning muidu heade kommetega tütarlaps. Tavaliselt kandis tagasihoidlikke ning koduseid rõivaid. Kuid Sonja teenis elatist prostituudina, et aidata vaesuse käes kannatavat isa, tema naist ja kolme nälja käes kannatavat last. Selle käigus kaotas ta aga eneseväärikuse
Vene Kirjanduse mapp Tõnn Sikk 11b 2003 Sisukord SISUKORD DOSTOJEVSKI Dostojevski elu kahekordne lugemispäevik Tähtsad Teosed Vastuolud, kontrastid Dostojevski looming Tunnused Sõnum ,,KURITÖÖ JA KARISTUS" Teose tegevuspaigad Teisikud Kuidas oli tegu kriminaalteosega ? Ajalooline taust LÕIGUD + MUUD ISEKIRJUTATUD MÕTTED Peterburi mitte ainult tegevuspaik, vaid mõrva kaasosaline Raskolnikovi teooria Kas Raskolnikovil oli põhjust võrrelda end Napoleoniga? Kas ma pean Napoleonit kangelaseks või kurjategijaks? Kas Raskolnikovi uhkus oli halb või hea ? Kuidas olid Luzini ja Raskolnikovi vaated sarnased? Kas mõistan Sonja hukka? Miks kõik Sonjat armastama hakkasid? Kas käituksin Dunjaga samamoodi nagu Raskolnikov? Kas tahaksin rohkem tutvuda Sonja või Dunjaga? Teose sõnum minule TSEHHOV NOVELLID ,,Jonõts" ,,Vaenlased"
Fjodor Dostojevski "Kuritöö ja karistus" Kas mõistan ning suudan põhjendada Raskolnikovi veendumusi ja kuritegu? Dostojevski "Kuritöö ja karistus" räägib inimesest, kes peab end väga eriliseks. Tegelikult oli peategelane Rodion Romanõts Raskolnikov üsna tavaline laiskvorst, kellel olid mõtetesegaduses ja rahapuuduses õpingud pooleli jäänud ja kes ei osanud midagi teha selleks, et tal läheks paremini. Kas olen maailmakirjanduse enimanalüüsitud tegelase suhtes liiga karm? See selgub järgneva paari lehekülje jooksul.
.." Raskolnikov teab: et suurimaid muudatusi kutsub esile vägivald. Ta austab Napoleoni, kes pühkis tee peal ette jääva lihtsalt kõrvale. Ennast ei loe ta karja hulka kuuluvaks, ta püüdleb millegi kõrgema poole ja mõtleb välja plaani: kui lähen ja tapan "kasutu", kõigi poolt vihatud liigkasuvõtjast vanaeide, siis pole see kuritegu, vaid tõend sellest, et kuulun erandlike inimeste hulka, kes ei allu seadustele ja reeglitele. Raamat algab Raskolnikovi mõtiskluste, tema tapmisotsuse, hirmude ja ettevaatusabinõudega. Mõne lehe küljepärast on asi sealmaal, et noormees läheb teele, kirves hõlma all. Ta väriseb ja kõhkleb, vaevleb kuni viimse hetkeni süümepiinade käes. Siis jõuab otsusele. Pärast esimest lööki saab ta vajaliku jõu, et pandivõtja teise ilma saata. Korjates pante ja rublasid kokku, läheneb vanaeide nõrgamõistuslik õde. Et pääseda minema, peab Raskolnikov tapma ka tema. Mees põgeneb märkamatult ja
Süüdistuskõne Raskolnikovile Raskolnikov väitis, et inimesed on jaotatud kahte klassi ning ülemal klassil on õigus tappa madalama klassi inimesi, kui nad teevad sellega head. Raskolnikov sooritas kaks mõrva, ta tappis liigkasuvõtja ning tema õe. Vastupidiselt Raskolnikovi arvamusele, et ülem klass võib tappa alamklassi inimesi, mida ta tegigi, usun, et see tegu oli väär ja ta peaks kandma võimalikult karmi karistust oma tegude eest. Miks leian, et Raskolnikov on süüdi? Raskolnikov oli jaotanud inimesed kahte klassi: alamklass ja ülemklass. Ta leidis, et alamklassi inimesed on nagu täid, kes on siin ilmas vaid selleks, et luua teisi omasuguseid. Vastupidiselt neile on aga kõrgem klass, kes on andekad või koguni geeniused, nemad viivad
inimese tapmine, mis ei ole mitte ühelgi juhul andestatav? Raskolnikov andis enesele õiguse teha kuritöö. Tema idee järgi jaotusid inimesed kaheks: haruldasteks ja harilikeks. Haruldastele on lubatud kuritöö, kui eesmärk on heatahtlik. Ta mõrvas liigasuvõtja vanaeide, kes oli tüliks paljudele naaberelanikele, ja saatuse tahtel ka tema õe Lizaveta. Raskolnikov arvas, et on eriline ja küllalt tugev, et korda saata mõrv ja selle läbi parandada maailma. Siiski selgus Raskolnikovi nõrkus ta ei suutnud pärast tapatööd enam normaalset elu jätkata. Pärast varanduse peitmist ei läinud Raskolnikov sellele enam kunagi järele. Ta oli justkui ära lõigatud reaalsest maailmast - elades pidevas kahtluses ja paljastamis-kartuses. Keegi ei oleks uskunud, et ta sellise tööga hakkama saaks. Raskolnikovi põhimõtte järgi võib jaotada ka inimeste iseloomu, mille nad välja näitavad, kaheks: tõeks ja teeskluseks. Seega
Tegelase analüüs Advotja Romanovna Raskolnikovi õde Dunja oli just see, kes hoolis üle kõige oma vennast ja armastas teda tingimusteta. Ta oli tema nimel valmis kõigeks, ka ei kõigutanud see, et oma venna nimel ise õnnetu olla ja teha kõik, et vaid viimane saaks hariduse ja elaks head elu. Ka ei kõigutanud teda seegi, et venna heaks minna mehele kõigest raha pärast. Kogu oma õnn kõrvale jätta ja tegutseda vaid ühe õilsa eesmärgi nimel et vend saaks endale lubada kooli lõpetamist ning teda igal moel rahaliselt toetada.
Tegelase analüüs Advotja Romanovna Raskolnikovi õde Dunja oli just see, kes hoolis üle kõige oma vennast ja armastas teda tingimusteta. Ta oli tema nimel valmis kõigeks, ka ei kõigutanud see, et oma venna nimel ise õnnetu olla ja teha kõik, et vaid viimane saaks hariduse ja elaks head elu. Ka ei kõigutanud teda seegi, et venna heaks minna mehele kõigest raha pärast. Kogu oma õnn kõrvale jätta ja tegutseda vaid ühe õilsa eesmärgi nimel et vend saaks endale lubada kooli lõpetamist ning teda igal moel rahaliselt toetada.
Kellekski, kes päästis Aljona Ivanovna käest nii mõnegi hinge. Võib-olla polnudki tema tegu nii õudustäratav ja koletu, kui esmapilgul tundub. Ehk oli vanamoor sellise saatuse hoopistükkis ära teeninud ja Raskolnikov oleks pidanud hingepiinadest pääsema? Mina usun, et Raskolnikov oli eelkõige sügav vaimuinimene. Temas oli potentsiaali saamaks edukaks, korda saatmaks suuri tegusid. Viimasega sai ta küll hakkama, aga pigem ebatavalises võtmes. Raskolnikovi intelligents ja ülemõtlemine oma teo üle määraski ta hukule. Kui Raskolnikov plaanis mõrva, ei olnud tema põhieesmärk sellest ise kasu saada - ta leidis, et on kasulikum kõigile, kui moori enam maa peal poleks. Pigem tundus Raskolnikov maailmaparandajana, kes alustas valest otsast, kui egoistina. Paratamatult tekitab tema kannatamine mulle tunde, et ta sai selle näol oma karistuse rängalt kätte ja ta ehk ta päästiski oma teo kaudu inimvaresid, kes muidu oleks elus
oma kuritööd sellega, et teeb ühiskonnale suure teene, vabastades ühiskonna mittevajalikkust inimesest. Raskolnikov on talle panti andnud ka oma kõige kallimad perekondlikud varad (nt.uuri). Raskolnikov plaanib oma "tegu" hoolsasti, kuid ootamatult satub Raskolnikovile peale Aljona õde Lizaveta. Kuna Lizaveta nägi, mida Raskolnikov on teinud, oli Raskolnikov sunnitud tapma ka tema. Raskolnikov võtab ehteid, väärtesemeid ja peidab need ühte hoovi kivi alla. Peale kuritööd hakkavad Raskolnikovi piinama süümepiinad. Majaperenaine, kellele Raskolnikov oli üüri võlgu, kutsus Raskolnikovile politseinikud. Seda kuuldes ja ametnike saabudes Raskolnikov minestas ja arvas, et nad "juba teavad". Olgugi, et ta oli mõrvar, oli ta heasüdamlik, aidates Sonjat, kelle ema põdes tiisikust ja kelle isa, Marmeladov, sai surma jäädes vankri alla. Sonja pere oli vaesunud ja Sonja pidi raha teenima prostitutsiooniga Raskolnikov andis neile oma viimased rahad
nihilist!" Kas nõnda tume romaan annab üldse lootust helgemale tulevikule? Teose neljandas osas arutleb Raskolnikov: "Sonjal on kolm teed: kanalisse hüpata, hullumajja sattuda või liiderlikkusse langeda." Mis võikski kohutavam olla? Pärast romaani lugemist kummitas mind nähtud unenägu paratamatust saatusest, mis polnud küll minu oma, kuid sellevõrra masendavam, sest olin võimetu seda muutma. Meie iseloom on meie saatus, seda võib väita ka Raskolnikovi kohta. Tema kõrkusest kantud, kuid siiski vigane teooria viis ta mõrvani. Mina, kes ma tundsin nihilistliku Raskolnikoviga hingesugulust kuni ta kohtlase teooria väljatulemiseni, arvan, et ehk määras portreteerimismeister Dostojevski selle teooria valele tegelaskujule. Võinuks tappa lihtsalt äkkvihast ses juulilõõmas. Just Dostojevski ajavalik meeldibki mulle kõige rohkem. Juuli algus ja haruldaselt palav aeg:
külmavereliselt ( kuigi tal süda peksis rinnus). Temas tulevas minule seninägemata jõud.( Lk 76.) Täiesti sokeerivaks osutus see, et ka Lizaveta Ivanovna tappis ta sama julmalt ja pikemalt mõtlemata, kas oleks mõni parem lahendus. Väga palju tema maailmavaatest jõuab lugejani tema mõtete ja tunnete kirjeldusest. Samuti annad olustik ja tema korter, kus noormees elab, edasi seda tülpimust vaesust ja nälga, mida näeme Raskolnikovi hinges. Ma arvan, et ka need unenäo kirjeldused andsid mingi teise vaatepunkti või kuidagi avasid teda lugejale paremini. Razumihhin: Ta oli väimuselt ilmekas: pikk, kõhn, habe ajamata, mustad juuksed. Ta oli alati äärmiselt rõõmus ja seltsiv. Ta oli ka abilvalmis ning hoolis oma sõpradst näiteks siis, kui Raskolnikov oli haige, hoolitses Razumihhin tema eest. Ta nägi vaeva ka sellega, et Raskolnikovile
Hiljem rääkis ta seda oma emale, kes ei teinud sellest suurt numbrit kuna sai müüjaga hästi läbi ning ütles talle, et ei ole vaja muretseda. Siiski mu sõber läks poodi ja pani raha letile ja tunnistas oma süüd. Kuigi sedapuhku karistust ei järginud on see hea näide kuidas süümepiinad mõjutavad käitumist. Teoses ,,Kuritöö ja karistus" on peaosaline noor üliõpilane Raskolnikov, kes on vaene, tark, ent naiivne. Ta tundis üht liigkasuvõtjat, kes oli Raskolnikovi silmis selle teoga madalamast klassist, ning otsustas tolle tappa, lootes seeläbi maailma parandada ning ka enda elu paremaks muuta, varastades raha. Tapmine aga muutis tema elu hoopis halvemaks. Tundes iga päev kohutavaid süümepiinu, mis kasvasid järjest suuremaks, hakkas ta endasse ja ka teistesse ükskõiksemalt suhtuma, kuigi siiski usaldas Sonjat. Ta ei mõelnud, et võiks veel oma elus rõõmu tunda. Kõige suuremasse masendusse sattumise eest kaitses teda Sonja, kes
lahterdas inimesed kahte tulpa- harilikud ja haruldased. Tema tahtis olla haruldane. Oma suureks eeskujuks oli ta seadnud Napoleoni, kes sooritas suuri veretöid, aga tema eesmärk nende teostamisel oli teine-ta tahtis muuta tervet maailma mitte enda elu. Sellest aga Raskolnikov ilmselt aru ei saanud, sest tema arvas ikkagi, et ühe halva inimese kõrvaldamine pole mitte midagi hullu. Sellise inimese omale iidoliks seadmine andis talle ka ,,õiguse" panna toime kuritegu. Raskolnikovi jaoks ei olnud seal mitte midagi imelikku, kui ta sooritab ühe kuriteo, mille tagajärjel saab teha tuhat heategu. Vaesus sunnib ikka kõike tegema, aga ma oleks seda siis võibolla paremini mõistnud, kui ta oleks pandimajanaise varanduse kaasa võtnud, aga ta peitis selle kivi alla. Tulemuseks lihtsalt 2 mõrva. Mõistetamatu. Kõige saladuslikumad teod on olnud alati enesetapud, sest neid inimesi ei suuda mitte keegi mõista. Isegi kui nad tahaksid
Absoluutse Armastuse kehastus. Ses mõttes ühene tegelane, et ka enesemüümine on tema loomusega kooskõlas – andis enese teiste eest ära nagu Kristus). Läbi armastuse Sonja vastu saabub R-i lunastus. Sonja on ka lihtrahva sümbol, vene naise kangelaslikkuse sümbol (läks koos R-iga Siberisse nagu dekabristide naised). D nägi üht Venemaa hädade põhjust selles, et haritlaste ja lihtrahva vahel valitseb kuristik. Seda sümboliseerib Raskolnikovi nimigi (raskol - vene k “lõhe, lahk”). Esimene samm selle kuristiku ületamiseks on rahvalt andeks palumine Heinaturul. Sonja ja R liit - D unistus Venemaa tulevikust. Dostojevski arvas, et vene rahvas võiks päästa maailma, kui tal oleks 1) usk; 2) haridus. Veel on D öelnud, et inimkonda võib päästa ainult headus, eneseohverdamine, andeksand. Raskolnikovi astumisega Sonja maailma saavutab “tark süda” võidu “rumala mõistuse” üle.
ning paljud peavad seda tõestuseks et tema on mõrvar, kuid siiski ei suudeta seda täielikult tõestada. Siiski lõpuks tunnistab Raskolnikov oma teo üles, kuna ei suuda enam taluda seda meeletut stressi ja haigust mis teda piinab. Ta mõistetakse kaheksa aastat teise järgu sunnitööd Siberis. Teine müsteerium raamatus on kindlasti Svidrigailovi käitumine ja salatsemine. Svidrigailov oli mõisnik kelle juures töötas Raskolnikovi õde, keda Svidrigailov ka kogu südamest armastas ja endale soovis saada. Svidrigailovi salapärasus seisneb minu arvates selles, et miks ta ei armastanud oma naist ning miks ta enesetapu tegi. Svidrigailov väidab et nad Dotjaga on justkui kokku loodud, kuid samas varjab ta seda Raskolnikovi eest kui too küsib temalt kõrtsis kas tal on mingeid plane Dotjaga. Ta ütleb et tal on noor pruut kellega kohtub. Hiljem
Dostojevski romaanis ,,Kuritöö ja karistus". Kõigil teose kesksetel tegelastel on oma elufilosoofia. Mõnedele neist tähendab nende idee egoismi ja võimuiha põhjendust, mõned aga on alles vaimsed otsijad. Kõik tegelased leiavad end teatud eluperioodil valikute eest, mida nende loomus tegelikult teha ei lubaks, kuid olude sunnil tuleb vastu võtta ebasümpaatseid otsuseid. Halbade olude kokkulangemist selgitab hästi raamatu peategelase Rodion Raskolnikovi toime pandud mõrv. Kuriteo sooritamise motiive oli palju, kuid määravaks sai lõpuks kõikide asjaolude kokkulangemine. Noore üliõpilasena seisis Rodion silmitsi vaesuse ning haigusega. Ema ja õde püüdsid teda aidata, aga Rodioni uhkus ei suutnud lasta tema õel Dunjal abielluda mehega vaid rahamurede lahendamiseks. Mehe nägemus asjast oli, et tal on selle asemel võimalik hoopis ise, tappes omakasupüüdlik pandimajapidajanna, õiglus maa
annaabi.ee 
