Dostojevski loomingu austaja. Aasta pärast "Kuritöö ja karistuse" ilmumist Anna ja Fjodor abiellusid. Anna kinkis talle neli last, kellest kaks kasvasid suureks. Tänu naisele vabanes Dostojevski koguni hasartmängukirest. Nii nagu Sonja järgnes oma Raskolnikovile Siberisse, tegi Anna kaasa kõik Fjodori elutee tõusud ja mõõnad ning aitas tal alustada uut elu. Ka Raskolnikov leiab Siberis Sonja kõrval uue tuleviku, kus tähtsat rolli mängib usk. KASUTATUD KIRJANDUS *F. Kuritöö ja karistuse" peategelane on vaene juuratudeng Rodion Romanovits Raskolnikov, kes otsustab tappa põlatud liigkasuvõtja, et lahendada oma rahaprobleeme ja vabastada maailm ühtlasi kurjusest. Raskolnikov peab ennast haruldaseks ja andekaks ning usub ennast Napoleoniga sarnanevaks. See viitab ta suurusluulule ja kalduvusele vaimuhaigusele. Erakordse inimesena peab ta ennast seadustest ja moraalist kõrgemal olevaks ja omab seetõttu ka õigust tappa.
teenib raha prostituudina MIKS? Kas pärast religioossete piirangute kadumist ja jumala surma on "kõik lubatud"? Kas siis, kui viimsepäeva kohut ei tulegi, tohib röövida ja tappa ja elada täiesti oma suva järgi? Kas seadused kehtivad ainult "karjainimestele"? Kas erandlik üliinimene tohib, ehk isegi peab neid rikkuma? KUIDAS LÕPEB? Süümepiinade tõttu tunnistab kuritöö MILLAL? üles. Saab teenitud karistuse, kuigi 19. sajandil leebema natuke. KOKKUVÕTE: Raskolnikov tapab liigkasuvõtja Aljona Ivanovna. Õigustab oma kuritööd sellega, et teeb ühiskonnale suure teene, vabastades ühiskonna mittevajalikkust inimesest. Tapab ka naise õe, kes talle peale sattus. Teda hakkavad piinama süümepiinad. Raskolnikov andis Sonja perele oma viimased rahad
KOKKUVÕTE Fjodor Dostojevski “Kuritöö ja karistus” Tegelased: Rodion Romanovits Raskolnikov (hüüdnimi Rodja)- endine üliõpilane Pulherija Raskolnikov- Rodja ema Avdotja Romanovna (hüüdnimi Dunja)- õde Pjotor Petrovitš Lužin- Dunja kihlatu Svidrigailov- rikkur, armastab Dunjat Marfa Petrovna- Svidrigailovi naine Sofia- prostituut, Marmeladovi tütar Porfiri Petrovitš- uuria Lebezjatnikov- Lužini korterikaaslane Zametov- politseinik Rasumihhin- Raskolnikovi sõber Zossimov- arst Lizaveta- liigkasuvõtja õde Aljona Ivanova- liigkasuvõtja Ilja Petrovitž- uuria Katarina Ivanovna- Marmeldovi naine Semjon Marmeladov Zahharõts- endine ametnik, joodik. Teos algab juulis. Raskolnikov elab väikeses viletsas üüritoas. Ta on vaesuse tõttu katkestanud õpingud, nälgib ja ei suuda üüri maksta. Nälja tõttu ei tööta mõte enam kohati korralikult. Ükskord kõrtsis kuulis ta pealt, kuidas üks mees rääkis idee: Kas poleks õige
täielikult tabada. Ta teeb mehele selgeks, et ei saa teda kunagi armastada ja too laseb Dunja minema. Hiljem svidrigailov tapab end. Raskolnikov otsustab end üles anda. Ta läheb ema juurde, et tollega hüvasti jätta, samuti Dunjaga. Proovib ka Sonjaga hüvasti jätta ning veenab teda, et ta ei saa Raskolnikoviga Siberisse kaasa tulla, aga tüdruk ei kuula teda. Pärast poolt aastat kohtu ootamist määratakse Raskolnikovile üsna armulik karistus kaheksa aastat sunnitööd Siberis, seda tema enda ülestunnistuse, saagi mittekasutamise ja tehtud heategude tõttu. Sonja otsustab siiski temaga kaasa minna. Üksteist on leidnud ka Dunja ja Razumihhin, kes samuti lubavad kaasa sõita ja seal uut elu alustada. Pulheeria Ivanovna sureb. Siberis meeldib Sonja kõigile töötab õmblejana, hoolitseb Raskolnikovi eest. Too õpib Sonjat tõeliselt armastama, mõlemale näib, et neil on võimalus kunagi veel tõeliselt õnnelikud olla.
Sellesse kohta kuulusid enesetapud, kerjavad lapsed, haigused, prostituudid ja pidevad rahaprobleemid. Linna tänavatel oli rahvatung, igal pool lubi, tellingud, telliskivid, tolm see kõik masendas Raskolnikovi. Raskolnikov tundis vastikust koha vastu kus ta elas, ta ei sallinud neid lihtlabaseid alkoholi haisuga joodikuid kes igapäev talle vastu tuigerdasid. Romaani tegevuskoht andis peategelasele ette nii-öelda kuritöö pildi. Tavaelus on kuritöö kaasosaliseks isik, kes annab kurjategijale kuritöö tegemiseks kätte vajalikud vahendid. Antud teoses andis Petebur peategelasele silme ette pildi ja ka vahendi ehk relva millega kuritegu korda saadeti. Kirves millega Raskolnikov tapab liigkasuvõtjast pandimajapidaja Aljona Ivanovna, vedeles terve see aeg majas kus Raskolnikov elas. Ta käis
halb toiut, paljakspöetud pea ja riideräbalad ümberpöördult ta tundis rõõmu töö üle: tööl kehaliselt surmani väsides oli ta kindel, et on teeninud endale mõne tunni rahulikku und. Ja mis tähendas temale toit vedel kapsasupp prussakatega! Üliõpilaspõlves ei olnud tal sageli sedagi! Välimus ja nigel elu ei alandanud teda, hoopis halb enesetunne, riivatud väärikus. Sunnitöö ei ole tema karistus, hoopis süümepiinad on. Tegelased: Rodion R. Raskolnikov juuratudeng, õnnetu, depressiivne, vaene ja võib öelda irratsionaalne, raamatu alguses ta läheb ja ostab oma viimaste kopikate eest saia ja õlut (mitte eriti tark tegu, eks?) samas ei tohi unustada, et aeg oli siis teine, ehk oligi nii õige. Razumihhin Raskolnikovi sõber ja üldse oli ta lihtsalt suurepärane inimene, seltsis kõigi inimestega, üritas aidata Raskolnikovi tema rahamuredes ja muuski
teda ei morjendanud sunnitöölise halb toiut, paljakspöetud pea ja riideräbalad – ümberpöördult – ta tundis rõõmu töö üle: tööl kehaliselt surmani vä sides oli ta kindel, et on teeninud endale mõne tunni rahulikku und. Ja mis tähendas temale toit - vedel kapsasupp prussakatega! Üliõpilaspõlves ei olnud tal sageli sedagi,Välimus ja nigel elu ei alandanud teda, hoopis halb enesetunne, riivatud väärikus. Sunnitöö ei ole tema karistus , hoopis süümepiinad on. palju erinevaid isiksusi, kellel on oma elufilosoofia ja iseloom. Nende käitumine erinevates olukordades on erinev ja isikupärane, olles omane ainult neile. Näiteks Dunja käitumine enne esimest kohtumist Lužiniga Peterburis. Kuigi Lužin oli palunud kirjas Raskolnikovi mitte õhtusöögile kutsuda, tegi Dunja seda ikkagi. Ta tahtis just näha, mis saab siis, kui ta Lužini, oma tulevase abikaasa keelust üle astub. Ta tahtis näha Lužini tegelikku iseloomu
alkohoolik, Luzin-advokaat, Svidrigailov-mõisnik). Peterburi see on nälgivate laste, piinatud naiste, haigete enesetapjate linn, teiselt poolt hangeldajate ning rikaste liigkasuvõtjate linn. Dostojevski näitab Raskolnikovi kuritegu kui protesti ühiskonna vastu. Esmakordselt vene kirjanduses julges Dostojevski tõstatada vaesusega kaasneva prostitutsiooni probleemi. Romaan "Kuritöö ja karistus" on ideeromaan, ühe kuritöö psühholoogiline analüüs. Tähtis pole süzee, vaid mõtted ja arutlused. Raskolnikovi kuritöö peapõhjust näeb Dostojevski tema süzees, vaadete süsteemis, mis peab vägivalda õiglaseks. Dostojevski on öelnud: "Raskolnikovi kuritegu saab toimuda ainult Peterburis, see linn pole mõrvari tegevuspaik, vaid kaasosaline." ANALÜÜS (lehekülgede numbrid antud teose Eesti Päevalehe väljaande järgi) 1. Nimeta tolle aja valusaimad probleemid, mis kajastuvad ka teoses:
Kõik kommentaarid