teda ei morjendanud sunnitöölise halb toiut, paljakspöetud pea ja riideräbalad – ümberpöördult – ta tundis rõõmu töö üle: tööl kehaliselt surmani vä sides oli ta kindel, et on teeninud endale mõne tunni rahulikku und. Ja mis tähendas temale toit - vedel kapsasupp prussakatega! Üliõpilaspõlves ei olnud tal sageli sedagi,Välimus ja nigel elu ei alandanud teda, hoopis halb enesetunne, riivatud väärikus. Sunnitöö ei ole tema karistus , hoopis süümepiinad on. palju erinevaid isiksusi, kellel on oma elufilosoofia ja iseloom. Nende käitumine erinevates olukordades on erinev ja isikupärane, olles omane ainult neile. Näiteks Dunja käitumine enne esimest kohtumist Lužiniga Peterburis. Kuigi Lužin oli palunud kirjas Raskolnikovi mitte õhtusöögile kutsuda, tegi Dunja seda ikkagi. Ta tahtis just näha, mis saab siis, kui ta Lužini, oma tulevase abikaasa keelust üle astub. Ta tahtis näha Lužini tegelikku iseloomu
Ta ootab, et Mikolka tuleks oma tunnistusest loobuma. Porfiri teatab, et Raskolnikov ongi tapja. Raskolnikov uuris, et miks teda siis juba vangi ei panda. Porfiri tunnistab, et otseteed kinni võtmine pole kasulik, ja milleks peaks ta teda otseteed sinna puhkusele saatma. Ta tuligi tegema ettepanekut ülestunnistada. Ta teatas veel et on võimalus ise ülestunnistamisel, mitte puhkusele minna. Raskolnikov ei üritanud oma süüd enam sugugi varjata ja teatas, et pole vaja karistus aega vähendada. Porfiri teatas et arreteerib Raskolnikovi kahe päeva pärast. Mõlemad lahkusid III- lk439 Raskolnikov kiirustas Svidrigailovi juurde. Svidrigailov pakkus talle veini. Raskolnikov tahtis lahkuda, kuid Svidrigailov palus tal jääda ja lubas lõpetada tühja loba rääkimine. IV- lk 448 Svidrigailov rääkis talle Marfa Petronovnast ja Sonjast. Raskolnikov ajas meelega Svidrigailovit rohkem vihale küsides kuuldud mõrvade kohta(mingi laps, teener Filka).
Kuritöö ja karistus analüüs I TEOSE IDEE Dostojevski üheks eesmärgiks oli kirjeldada kõik väga tõepäraselt ja päriselule sarnaselt. Teiseks oli ta eesmärk oma romaanis lahata alkoholisõltuvust ja kuritöö psühholoogilisi tagajärgi, mis saidki romaani peamisteks joonteks. Teoses võitleb peategelane parema ja õiglasema elu nimel: ta tapab liigaksuvõtja, sest ta arvab, et see oleks teene kogu ühiskonnale. Teoses väljendub autori tõekspidamine, et sellises olukorras on võimatu elada, kui pidevalt peab elama liigkasuvõtja tähtaegade järgi, vaesuses ja haigustes. Vaesuse nimel võidab kurjus. II AINE JA TEEMA Teoses lahendatakse erinevaid vaesusest tulenevaid probleeme: alkoholism,
halb toiut, paljakspöetud pea ja riideräbalad ümberpöördult ta tundis rõõmu töö üle: tööl kehaliselt surmani väsides oli ta kindel, et on teeninud endale mõne tunni rahulikku und. Ja mis tähendas temale toit vedel kapsasupp prussakatega! Üliõpilaspõlves ei olnud tal sageli sedagi! Välimus ja nigel elu ei alandanud teda, hoopis halb enesetunne, riivatud väärikus. Sunnitöö ei ole tema karistus, hoopis süümepiinad on. Tegelased: Rodion R. Raskolnikov juuratudeng, õnnetu, depressiivne, vaene ja võib öelda irratsionaalne, raamatu alguses ta läheb ja ostab oma viimaste kopikate eest saia ja õlut (mitte eriti tark tegu, eks?) samas ei tohi unustada, et aeg oli siis teine, ehk oligi nii õige. Razumihhin Raskolnikovi sõber ja üldse oli ta lihtsalt suurepärane inimene, seltsis kõigi inimestega, üritas aidata Raskolnikovi tema rahamuredes ja muuski
Dostojevski "Kuritöö ja karistus" Väga lühidalt: vaene mees tapab vastiku vanamuti ja tunnistab hiljem karmide süümekate pärast kõik üles. Karistuse saab kätte süümepiinade, mitte vangistuse kujul. Tegelased: * Raskolnikov - vaene tudeng,raskemeelsusele kalduv ja radikaalne,kes ise ka ei tea mida tahab. Õrnus häirib teda, kuid ennast tõmbab selle suunas. * Razumihhin - samuti tudeng, kuid optimistlik sangviinik. Heasüdamlik. Aitab Raskolnikovi ainult kohusetundest, kuigi see teda mitu korda metsa saadab. Saab kõigiga hästi läbi. * Aljona Ivanovna - ametniku lesk, liiakasuvõtjast ilge vanamutt.
Kuritöö ja Karistus Raskolnikov tapab võlausaldaja Aljona Ivanovna. (peaaegu põhjenduseta, arvatavasti õigustusega. et kasutuid inimesi võib tappa. vist raha pärast ka.) Ideed oli kuulnud kusagil kõrtsis. Mõrva valmistab hoolega ette. Kuuleb, et Lizaveta on ühel ajal ära. seob kirve kaenla alla ja lööb muti sellega maha. Sel ajal aga kui ta ehteid jne. (muide. rahapataka jätab ta kahe silma vahele) kummutist otsib, saabub Lizaveta ja Raskolnikov tapab ka tema. Kui Raskolnikov valmistub lahkuma, tulevad kaks klienti. Need lähevad alla kojamehe juurde asja klaarima - et miks vanamutt neid sisse ei lase. Raskolnikov peidab end kaks korrust allapoole ühe lahtise ukse taha ja lahkub kui teised on läinud. Peidab saagi ühte hoovi kivi alla. Läheb meeltesegaduses koju, on haigeks jäämas (nälg+vaimne pinge). Järgmisel hommikul kutsutakse politseisse (perenaine on esitanud kaebuse võla pärast). Raskolnikov aga arvab et
täielikult tabada. Ta teeb mehele selgeks, et ei saa teda kunagi armastada ja too laseb Dunja minema. Hiljem svidrigailov tapab end. Raskolnikov otsustab end üles anda. Ta läheb ema juurde, et tollega hüvasti jätta, samuti Dunjaga. Proovib ka Sonjaga hüvasti jätta ning veenab teda, et ta ei saa Raskolnikoviga Siberisse kaasa tulla, aga tüdruk ei kuula teda. Pärast poolt aastat kohtu ootamist määratakse Raskolnikovile üsna armulik karistus kaheksa aastat sunnitööd Siberis, seda tema enda ülestunnistuse, saagi mittekasutamise ja tehtud heategude tõttu. Sonja otsustab siiski temaga kaasa minna. Üksteist on leidnud ka Dunja ja Razumihhin, kes samuti lubavad kaasa sõita ja seal uut elu alustada. Pulheeria Ivanovna sureb. Siberis meeldib Sonja kõigile töötab õmblejana, hoolitseb Raskolnikovi eest. Too õpib Sonjat tõeliselt armastama, mõlemale näib, et neil on võimalus kunagi veel tõeliselt õnnelikud olla.
,,Kuritööö ja karistus" tegelased: Raskolnikov - endine üliõpilane Aljona Ivanova nainek, kelle Rakolnikov tappis. Nastja teenjatüdruk Lizaveta Aljona Ivanova poolõde Razumihhi üliõpilane, Raskolnikovi sõber Dunja Raskolnikovi õde Pjotr Petravits Luzin - Dunja peigmees Marmeladov Sonja Marmeladovi tütar ESIMENE OSA Noormees üüris tuba, mis oli sama väike nagu kapp. Ta oli korrus allpool elavele perenaiselle võlgu. Ta vältis teda. Ta riided olid räbaldunud. Ta elas Peterburis. Kui üks joobunu tema kübarat kommenteeris, tahtis ta selle kindlasti nokkmütsi vastu vahetada, et mitte silma paista. (Tema majaväravast oli 730 sammu) Ta läks Aljona Ivanovna juurde. Vahetas hõbeuuri raha vastu. Ta kuulas , kust naine raha võttis. Kui ta naise juurest lahkus tuli tal nõrkus peale ning ta läks joogikohta. Kuigi noormees tavaliselt inimseltskonda ei sallinud jäi ta siiski joogikohta. Äkki tundis ta soovieraametnikuga rääkida. Eraametnik tuli ise n
Kõik kommentaarid