Kuritöö ja karistus. Kokkuvõte (0)

KOKKUVÕTE 
Fjodor  Dostojevski  “Kuritöö ja karistus ” 
 
Tegelased:  Rodion  Romanovits   Raskolnikov   (hüüdnimi  Rodja)- 
endine üliõpilane 
Pulherija  Raskolnikov-  Rodja  ema     Avdotja   Romanovna  (hüüdnimi 
Dunja )- õde 
Pjotor  Petrovitš  Lužin-  Dunja  kihlatu     Svidrigailov -  rikkur, 
armastab Dunjat 
Marfa   Petrovna -  Svidrigailovi  naine   Sofia - prostituut,  Marmeladovi  
tütar 
Porfiri   Petrovitš-   uuria     Lebezjatnikov-  Lužini  korterikaaslane  
Zametov- politseinik 
Rasumihhin-  Raskolnikovi  sõber    Zossimov-  arst     Lizaveta - 
liigkasuvõtja  õde 
Aljona  Ivanova-  liigkasuvõtja    Ilja  Petrovitž-  uuria     Katarina  
Ivanovna -  Marmeldovi  naine     Semjon   Marmeladov  Zahharõts- 
endine  ametnik , joodik. 
 
Teos  algab  juulis.  Raskolnikov  elab  väikeses  viletsas  üüritoas.  Ta  on 
vaesuse tõttu katkestanud õpingud, nälgib ja ei suuda üüri maksta. Nälja 
tõttu  ei  tööta  mõte  enam  kohati  korralikult.  Ükskord  kõrtsis   kuulis   ta 
pealt, kuidas üks mees rääkis idee: 
Kas poleks õige tappa liigkasuvõtja, kui temalt saadud  rahaga  saaks teha 
1000   heategu .  Need  korvaks  ühe  halva  teo.  Raskolnikov  otsusta  mõtte 
teostada. Ta viib liigkasuvõtjale pandi, kuid ta ei hooli rahast, vaid tahab 
tulevast  kuriteopaika uurida. Pandi eest saadud rahaga läheb ta  kõrtsi , kus 
hakkab  vestlema  Marmelaadoviga,  kes  räägib,  mis  joomine  on  teinud 
tema perega. Nad on vaesed ja ei suuda üüri maksta, naine põeb tiisikust 
ja  tütar  on  vaesuse  pärast  hakanud  prostituudiks.  Tema  ise  on  endine 
ametnik. Raskolnikov viib ta koju. 
 
Järgmine  päev  saab  ta  emalt  kirja.  Ema  kirjutab,  kuidas  Svidrigailov 
(Dunaj  oli  tema  juures  koduõpetaja)  ahistas  Dunjat.  Svidrigailovi  naine 
Marfa Petrovna sai  asjast  valesti aru,  viskas  Dunja välja ja levitas külas 
kuulujutte. Svidrigailov oli oma naisele üles tunnistanud. Marfa Petrovna 
vabandas,  summutas  kuulujutud  ja  tõi  Dunjale  ka   peigmehe ,  kellega 
Dunja  kihlub-  Lužini.  Kuid  kirjas  ei   jäta   ema  temast  head  muljet  ja 
Raskolnikov  otsustab  abielu  nurjata.  Pealegi  teab  ta,  et  õde  abiellub,  et 
Lužin  aitaks  Raskolnikovi.  Ema   teatab   ka  peatsest  Peterburgi  tulekust. 
Raskolnikov  läheb   tänavale ,  ise  endamisi  pomisedes  ja  kõnnib  sihitult 
mööda tänavaid. Ta avastab, et on teel Razumihhini juurde, kuid otsustab 
1 
 
siis,  et  läheb  sinna  peale   kuritegu .  Kui  ta  koju  läheb  näeb  ta  turul 
Lizavetat  ja  saab  teada,  et  teda  pole  homme  õhtul  kodus  ning  otsustab 
sellel ajal liigkasuvõtja tappa. 
 
Õhtul  valmistub  Raskolnikov  ette.  Ta  valmistab  paki,  mida  pandi  pähe 
pakkuda.  Ta  teeb  särgi  sisse  silmuse,  kuhu  saaks  riputada  kirve  nii  et 
keegi  ei  näeks.  Siis  näppab  ta  kojamehelt  kirve  ja  läheb  oma  plaani 
teostama. 
Jõudnud liigkasuvõtja juurde annab ta talle paki ja ajal kui viimane pakki 
avab  hiilib  Raskolnikov  talle  seljatagant  ligi  ja  lööb  kirvega  pähe.  Ta 
otsib vanamuti läbi, võtab talt rahakoti ja võtmed ning läheb taha  tuppa  
varandust otsima. Ta leiab mõned  ehted  ja tuleb siis tagasi ning avastab, 
et on ukse lahti jätnud ning Lizaveta on koju jõudnud! 
 
Ta  tapab  ka  Lizaveta  ja  sulgeb  ukse  ning  hakkab  verd  maha   pesema . 
Ukse taha saabuvad aga uued pantijad ja ta jääb lõksu. Nood avastavad, et 
uks  on  seest  poolt  riivis  ja  keegi  ei  ava  ning  lähevad  kojameest  otsima. 
Sel aja lipsab Raskolnikov välja ja peidab end tühja korterisse. Kui uuesti 
ales   minev  seltskond  on  möödunud,  siis  põgeneb  ta  koju.  Seal  jääb  ta 
magama. 
 
Järgmine  päev  annab   teenija   talle  kutse  politseijaoskonda.  Raskolnikov 
peidab saagi tapeedi taha ja läheb jaoskonda. Seal saab ta teada, et korteri 
perenaine  nõuab  seaduse  kaudu  üürivõlga.  Ta   kuuleb   ka   juttu  
liigkasuvõtja mõrvast ja minestab. 
 
Kui ta pärast koju läheb, siis otsustab ta saagi kindlamasse kohta  peita . Ta 
võtab kogu varastatud kraami ja viib selle ühte hoovi, kus paneb kivi alla. 
Siis läheb ta Razumihhini juurde, isegi teadmata miks. Razumihhinil on 
käsil tõlketöö ja ta pakub, et Raskolnikov tõlgib poole sellest ise ja saab 
pool  tasu.  Raskolnikov  võtab  töö  alguses  vastu  ja   lahkub ,  kuid  tuleb 
tagasi  ja  annab  ka  töö  tagasi.  Ta  läheb  koju  ja  on  3  päeva  kõrge 
palavikuga    voodis   ning  sonib.  Kui  ta  toibub,  leiab  ta  enda  juurest 
Razumihhini,  kes  on  ta  ales  otsinud  ja  talle  tuttava  arsti  Zossimovi 
toonud . Jõuab kohale raha, mille ema Raskolnikpvile saatis. Zossimov ja 
Razumihhin  räägivad  mõrvast ning Raskolnikov tunneb asja vastu huvi. 
Ta kuuleb, et süüdlaseks peetakse ühte värvijat, kes värvis tühja  korterit . 
Ta oli ilmselt leidnud korterist ühe ehteasja mille Raskolnikov kaotas ja 
panti viinud. Seda juttu aga ei usutud. 
 
Razumihhin 
ostab 
Raskolnikovile 
uued 
riided. 
Lužin 
tuleb 
Raskolnikovile  külla  ja  nad  lähevad  tülli.  Raskolnikov   saadab   kõik 
minema,  kuna  tahab,  et  ta  rahule  jäätaks.  Ta  läheb  ka  ise  välja  ja  uitab 
2 
 
jälle  ringi.  Ta  käib  ka  mõrvapaigas,  küsib  seal  vere  järgi  ja  käitub 
imelikult. Osad inimesed tahavad teda politseisse viia, kuid nad loobuvad. 
Ta  läheb  kõrtsi,  loeb  seal  lehti  ja  saab  kokku  Zametoviga.  Ta  ütleb,  et 
uurib lehtedest mõrva kohta, kirjeldab siis kuidas ta liigkasuvõtja tappis 
ja ütleb lõpuks, et tegi  nalja . 
 
Ta  jätab  šokeeritud Zametovi  kõrtsi  ja  läheb  tänavale.  Ta    näeb  tänaval 
rahvahulka, kes piirab vankri alla jäänud joodikut. Tuleb välja, et see on 
Marmelaadov.  Raskolnikov  ütleb,  et  tunneb  teda  ja  aitab  koju  viia. 
Kutsutakse  arst,  kuid  Marmelaadov  on  liiga   raskelt    vigastatud   ja   sureb . 
Raskolnikov annab peaaegu kogu oma raha Katarina Ivanovale, et oleks 
võimalik viisakad matused korraldada. 
 
Järgmine  päev  saabuvad  ema  ja  õde.  Nad  on  Raskolnikovi  seisust 
šokeeritud. Raskolnikov ei taha nendega eriti suhelda, tahab  omaette  olla. 
Vahepeal   tuleb  ka   Sonja ,  kes  Raskolnikovi  matustele  kutsub.  Kõik 
lahkuvad  ja jätavad Raskolnikovi rahule. Razumihhin lubab tema emale 
ja õele, et  valvab  Raskolnikovi järele. Järgmine päev läheb Raskolnikov 
koos  Razumihhiniga  Porfiri  Petrovitši  juurde,  sest  Raskolnikov  tahab 
teada,  kuidas  saada  politseist  kätte  kella,  mille  ta  oli  liigkasuvõtjale 
pantinud.  Porfiri   soovitab   jaoskonda  tulla  ja  avaldus  kirjutada.  Vestluse 
käigus tuleb jutuks Raskolnikovi artikkel ja ta seletab lahti selle mõtte: 
Inimesed  jagunevad  kaheks-harilikud  ja  geeniused.  Et  tekitada 
murranguid maailma arengus on geeniustel lubatud üle astuda seadustest 
ja ka tappa. Näitena toob ta Napoleoni. 
Raskolnikov peab ka ennast algul geeniuseks, kuid kui tal mõrvade pärast 
süümepiinad tekivad, hakkab ta endas kahtlema. 
  
Järgmisel  päeval  tuleb  Raskolnikovi  juurde  Svidrigailov.  Ta  ütleb,  et  ta 
naine on surnud ja jättis Dunjale 1000  rubla  pärandust. Ta pakub ka ise 
Dunjle  10  000  rubla,  ilma  mingi  tagamõtteta,  kuna  pole  temast  enam 
huvitatud. Ta hoiatab ka, et Lužin pole abieluks hea partner . 
 
Hiljem  toimub  Dunja  ja  Lužini  esimene   kohtumine   Peterburis  ja  seal 
tekib Raskolnikovi ja Lužini vahel uus tüli. Lužin süüdistab raskolnikovi, 
et  ta  omab  kahtlasi  suhteid  Soniaga  ja  andis  talle  raha  (tegelikult 
raskolnikov ei tunne Sonjat eriti ja andis raha hoopis Katarina Ivanovale). 
Vale tuleb välja ja Dunja katkestab kihluse Lužiniga. 
 
Hiljem  koju  minnes  kohtub  Raskolnikov  võõraga,  kes  ütleb,  et 
Raskolnikov on mõrvar ja lahkub. Raskolnikov käib  Sonia  juures,  laseb  
endale  evangeeliumit  lugeda  ja  lubab  öelda,  kes  tappis  Lizaveta.  Seda 
kuuleb pealt kõrvalkorteris elav Svidrigailov. 
3 
 
 
Järgmine  päev  läheb  Raskolnikov  Porfiri  juurde  ja  nad  räägivad. 
Raskolnikov vihastab Porfiri peale ja süüdistab teda alusetute süüdistuste 
esitamises  tema,  Raskolnikovi,  kohta.  Nende  vaidluse  katkestab  värvija 
toomine, kes  tunnistab  mõrva üles. Porfiri annab mõista, et ta seda ei usu, 
kuid  hakkab  tunnistusi  võtma  ja  laseb  Raskolnikovil  minna.  Kodus 
kohtub ta võõraga, kes teda mõrvariks nimetab. Viimane vabandab, ütleb, 
et ta on  kuulnud  pealt tema vestlust Porfiiriga ja peab teda nüüd süütuks. 
Ta  olevat  kohanud  Raskolnikovi,  kui  ta  mõrvapaigal  käis.  Peale  seda 
läheb Raskolnikov Marmelaadovi peiedele.  
 
Lužin  elab  samas   majas ,  kus  elas  Marmeladov.  Ta  vaidleb  oma 
korterikaaslase  Lebezjatnikoviga  moodsate  ideede  üle  ja  Lebezjatnikov 
vihastab, kuna Lužin ei paista aru saavat ja naerab ta üle. Lužin loeb üle 
oma  raha  ja  laseb  Lebezjtnikovil  enda  juurde kutsuda  Sonaj, kuna  tahab 
temaga  rääkida.  Lužin  annab  Sonjale  10  rubla,  et  aidata  nende  peret 
raskel  ajal ja lubab ka edasoidi aidata. 
 
Seal  läheb  Katarina  Ivanovna  tülli  oma  korteri  perenaisega  ja  viimane 
tahab ta kohe koos lastega tänavale heita. Sisse  astub  Lužin, kes süüdistab 
Soniat 100 rubla varguses. Sonja taskust leitaksegi vastav rahatäht. Lužin 
ütleb,  et  annab  oma  suuremeelsusest  andeks.  Siis  tuleb  sisse 
Lebezjatnikov, kes ütleb, et ta nägi, kuidas Lužin ise raha Sonja  taskusse  
pani. No taipab Raskolnikov, et Lužin tegi seda selleks, et rikkuda Sonja 
mainet tema õe  silmis . Sonja lahkub ja ka Lužin  arvab  olevat parem jalga 
lasta.  Raskolnikov  läheb  Sonjale  järgi  ja  tunnistab  mõrva  üles.  Ka  seda 
kuuleb  pealt  Svidrigailov.  Sonaj  soovitab  Raskolnikovil  end  ales  anda, 
kuid viimane keldub. 
 
Vahepeal  on  Katarina  Ivanovna  korterist  koos  lastega välja  visatud  ja  ta 
on  segi  läinud.  Ta  sunnib  lapsi  tänaval  tantsima  ja  laulma,  et  kerjata. 
Sonja  ja  Raskolnikov  paluvad  tal  lõpetada,  kuid  ta  keeldub.  Lõpuks 
kukub   ta  kokku  ja  sureb  varsti  peale  seda  Sonja   korteris .  Svidrigailov 
lubab  hakata  Sonjat  ja  lapsi  toetama  ning  tunnistab  Raskolnikovile,  et 
teab tema teost, kuid kinnitab, et ei kavatse teda välja anda. 
Kodus külastab Raskolnikovi Porfiri ja ütleb, et on veendunud tema süüs 
ja  võimeline  seda   tõestama ,  kuid  annab  2  päeva  aega,  et  Raskolnikov 
saaks oma asju ajada ja vabatahtlikult ales tunnistada. 
Raskolnikov  saab  järgmine  päev  juhuslikult  kokku  Svidrigailoviga,  kes 
räägib talle oma elust ja plaanidest. 
 
Kui Raskolnikov lahkub saab Svidrigailov kokku tema õega ja ütleb, et 
Raskolnikov  on  mõrvar.  Ta  pakub,  et  kui  Dunja  temaga   jääks ,  aitab  ta 
4 
 
raskolnikovil põgeneda ja päästab ta. Dunaj keeldub ja Svidrigailov üritab 
talle  läheneda.   Dunjal   on   relv   ja  ta  tulistab  Svidrigailovit,  kuid  ainult 
riivab. Ta püüab ka teist korda tulistada, aga relv ei lähe lahti ja ta viskab 
relva  käest.  Svidrigailov  küsib,  kas  Dunja  teda  üldse  ei  armasta.  Peale 
eitavat  vastust  laseb  ta  Dunjal  minna,   korjab   relv  üles  ja  läheb  mööda 
tänavaid   uitama .  Ta  ööbib  mingis  kummalises  öömajas,  näeb  öösel 
luupainajaid, lahkub hommikul ja laseb end maha. 
 
Järgmine  päev  kohtub  Raskolnikov  emaga  ja  ema  saab  aru,  et  pojal  on 
suur  mure.  Nad  lohutavad  üksteist  ja  siis  läheb  Raskolnikov  koju.  Seal 
ootab  teda  õde,  kes  soovitab  end  üles  anda.  Raskolnikov  läheb  Sonja 
juurde ja saab talt risti. Ta läheb politseijaoskonda, et end üles anda. Seal 
kuuleb  ta,  et  Svidrigailov  on  end  maha  lasknud.  Ta  tuleb  jaoskonnast 
välja, kuid läheb tagasi ja tunnistab mõrva üles. Ta mõistetakse 8 aastaks 
Siberisse.  Sonja  läheb  temaga  kaasa.  Raskolnikov  on  esimese  aasta 
kibestunud,  kuid  mõistab  siis,  et    armastab  Sonjat  ja  mõistab  oma 
eksimusi.  
Razumihhin ja Dunja abielluvad, ema sureb varsti. 
5