Kuritöö ja karistus (0)

Fjodor Dostojevski
"Kuritöö ja karistus "
1. Annab viite, et keegi sooritab kuritöö ja sellele järgneb karistus. Käesolevas raamatus ma pean karistuseks pigem Raskolnikovi
2. Üks põhiteema on kindlasti üleolevus ja arvamus, et Raskolnikov on teistest parem ning see annab talle õiguse teha, mida iganes ta tahab, ka sooritada mõrv. Teiseks on konflikt iseendaga peale kuritöö sooritamist. Kolmandaks on prostitutsioon ja asotsiaalne elu. Neljandaks see, et, et linn oli sünge, kus tänavad olid hulkureid, eluheidikuid ja joodikuid täis ning sellise keskkonna mõju rahvale.
3. Probleemid:
Mis juhtub inimesega peale mõrva sooritamist. Vaesus ning milleni see võib inimese viia. Prostitutsioon ja selle mõju ( Sophia ) lähedastele ja sõpradele.

• Konflikt romaanis seisneb Raskolnikovi sisemises väitluses iseendaga peale Aljona ja Elisaheta mõrvamist. Konflikt lahenes Raskolnikovi alla vandumisega ja kaotuse tunnistamisega, kui ta terve teo üles tunnistas peale pikka võitlust iseendaga.
  

• Tähtsaim stseen oli minu jaoks Raskolnikovi ülestunnistus. See oli lahendus tervele olukorrale, millesse ta ennast vedanud oli. Minu arvates kõige parem otsus tema poolt. Sellega ta tunnistas, et inimene ei saa iseenda vastu ning elada teadmisega , et ta on ilma mitte mingisuguse õiguseta tapnud kaks inimest. Ta võttis vastu karistuse, mis temal lausus ning mõistit, millega ta on hakkama saanud. Ta mõistis, et ta tegu oli väär.
  

• Raskolnikov:
  

Ta tuli vaesest perest ehk ta oli rahast lage. Ta kandis räbaldunud riideid , oli pesemata ja väga räpane. Vaatamata sellele pidas ta ennast teistest paremaks inimseks, ning ülistas ta Napoleoni. Enda üleoleva olekuga õigustas ta enda tegusid, kuid hiljem pidi endale tunnistama, et sellise koormaga nagu mõrva sooritamine , ei saa ta normaalselt elada ning ta hullus. Rsskolnikovi seisund paranes , kui ta pihtis oma teod. Sellele aitas kaasa Sophia oma armastuse avaldamisega Raskolnikovi vastu.

• Ãœhiskonnas oli ta suhteliselt heidik, üli' pilane , kellel ei olnud sõnaõigust. Ta oli nii vaene, et pani raha eest oma asju panti. Väga palju ta sellega endale kaasa ei aidanud, sest tal ei olnud midagi väärtuslikku.
  

• Minu arvates ei peegelda inimese välimus inimeste maailmavadet. Seda arvan ka mina tema kohta. Kuigi ta oli vaene ja räpane, pidas ta siiski ennast kõikidest paremaks. Ta elas maailmas, kus temale oli kõik lubatud, mis teistele olid keelatud, ning uskus seda tõsimeeli.
  

TEINE ÃœLESANNE
1. Sest ta teadis, et Raskolnikovis on veel säilinud natuke eneseaustust ja ta tunnistab kõik ise üles. Ta andis Raskolnikovile veel võimalusi süümepiinadest vabaneda ning kergem karistus saada. Nii juhtuski..
2. Luzin unistas perfektsest naisest, kelle üle ta täielikku võimu omab. Dunja üle tal selline väim puudus ning kui Luzini tõeline iseloom paljastus, ta mõistis, et ta on väga vale mehega abiellumas ja lihtsalt viskas ta välja.
3. Nime raamatus ei mainita, kuid Raskolnikov kirjeldab kui "haiglast tütarlast". Raskolnikov oli temaga koos vaid kaastundest.
4. Alguses jätab raamat temast halva mulje, kuna Marmeladov ütles Raskolnikovile,et ta peksab oma naist, kui see pole näus temaga magama. Samuti ta kasutas ära Sonjat. Ise ta väitis vastupidist. Tema roll on salapäranem keegi ei tea, mis tegeliukult juhtus.
5. Nikolai, üks majast töötanud maaler. Tema töökaaslane oli ennast üles poonud, oli ta kindel, et järgmised süüdistused on suunatud tema vastu. Lootes saada kergemat karistust, tunnistas ta üles.
6. Svidrigailov tundis tõmmet Dunja vastu ning lootis temaga klappida. Kuid Dunja väljendast selget vastumeelt ning seejärel proovis Svidrigailov teda vägistada. Duja haaras relva ning tegi paar lasku hoiatuseks. Peale seda Svidrigailov mõistis, et ta ei hakka kunagi meeldima Dunjale ning lasi tal minna.
7. Romaani lõpplahendus oli minu arvates õiglane. See ei olnud küll väga traagiline, kui samas ei pääsenud Raskolnikov ka puhtalt. Tunnistusega sai ta sisemise rahu tagasi nign teda ei oodanud veel karmimad tagajärjed.