ülbusest ja julmusest, kes olid sündinud "õigetes" linnajagudes. Nii ei ole "Kuritöö ja karistus" ainult intellektuaalne ja psühholoogiline, vaid ka sotsiaalne romaan. See pani aluse Dostojevski kuulsusele. Kuna kirjanik oli alatu kirjastajaga sõlmitud lepingu tõttu suures ajahädas, otsisid sõbrad talle töö kergendamiseks sekretäri. Selleks oli noor ja tagasihoidlik Anna Snitkina, kes oli hea stenografist ning peenetundeline inimene ja Dostojevski loomingu austaja. Aasta pärast "Kuritöö ja karistuse" ilmumist Anna ja Fjodor abiellusid. Anna kinkis talle neli last, kellest kaks kasvasid suureks. Tänu naisele vabanes Dostojevski koguni hasartmängukirest. Nii nagu Sonja järgnes oma Raskolnikovile Siberisse, tegi Anna kaasa kõik Fjodori elutee tõusud ja mõõnad ning aitas tal alustada uut elu. Ka Raskolnikov leiab Siberis Sonja kõrval uue tuleviku, kus tähtsat rolli mängib usk. KASUTATUD KIRJANDUS *F
enda keha müüma (pidi ära elatama oma haige kasuema, joodikust isa ja teised lapsed). Ta oli küll harimatu, kuid siiski väga sügavahingeline. Dostojevski on kujutanud teda kui täieliku headuse kehastust, temast õhkub heatahtlikkust. See paistab välja näiteks selles, kuidas Siberis teised sunnitöölised temasse suhtuvad. Minu arust kõige salapärasem tegelane Dostojevski teoses on peategelane Raskolnikov. Ta on haritud, taibukas, andekas ja väga õilis inimene ning ka väga abivalmis. Raskolnikov läks kahjuks välja sellise julma teoni, et ta mõrvas liigasuvõtja vananaise ja saatuse tahtel ka tema õe. Teose käigus selgus siiski tõsiasi, et Raskolnikov ei suuda pärast tapatööd enam normaalset elu jätkata. Ta peitis saadud varanduse ära, aga sellele järele ta ei läinud enam kunagi. Peategelane elas pidevas paljastamiskartuses ja kahtluses - ta oli justkui ära lõigatud reaalsest maailmast
tahis Lužinile head muljet jätta ja ei tunnistanud kohe kuritegu. Tema idee järgi jaotusid inimesed kaheks: haruldasteks ja harilikeks. Haruldastele on lubatud kuritöö oma südametunnistuse järgi. Mõrva võib korda saata, kui eesmärk on heatahtlik, arvas, et on eriline ja küllalt tugev, et teha kuritöö ja selle läbi parandada maailma, elas pidevas kahtluses ja paljastamiskartuses Razumihhin – Rodja sõber ja üldse oli ta lihtsalt suurepärane inimene,seltsis kõigi inimestega, üritas aidata Raskolnikovi tema rahamuredes ja muuski. Vanamutt Aljona - negatiivseim, sureb,ametniku lesk Avdotja Romanovna,Dunja/Dotja õde. – naiselikult naiivne pehme nunnu tegelane , aga äkki hoopis külmavereline libu? Lizaveta (Aljona õde) –liigkasuvõtja, poolearuline vanatüdruk , võib-olla ka seksuaalsete väärkalduvustega, vaikne,alandlik Rodja ema Pulheeria Ivanovna - ennastohverdav nagu emad ikka, ei midagi uut
väärikus. Sunnitöö ei ole tema karistus, hoopis süümepiinad on. Tegelased: Rodion R. Raskolnikov juuratudeng, õnnetu, depressiivne, vaene ja võib öelda irratsionaalne, raamatu alguses ta läheb ja ostab oma viimaste kopikate eest saia ja õlut (mitte eriti tark tegu, eks?) samas ei tohi unustada, et aeg oli siis teine, ehk oligi nii õige. Razumihhin Raskolnikovi sõber ja üldse oli ta lihtsalt suurepärane inimene, seltsis kõigi inimestega, üritas aidata Raskolnikovi tema rahamuredes ja muuski. Samas ei ole päris õige tema kohta altruist öelda. Vanamutt Aljona - teose üks negatiivsemaid tegelasi, kuigi me ei saagi temast väga palju midagi teada, enne paneb ta kõrvad pea alla (tänu Raskolnikovi ja kirve koostööle), Lizaveta (Aljona õde) poolearuline vanatüdruk, võib-olla ka seksuaalsete väärkalduvustega. Võib olla mitte, aga põnevam arvata, et on.
Sonja oli Marmeladovi tütar, sügavalt usklik, kuid teenis raha prostituudina, et aidata oma vaesusesuses elavat isa, tema naist ja kolme nälja käes kannatavat last. Selle tõttu kaotas ta oma eneseväärikuse. Ta luges Piiblit, sest see lohutas teda ning andis talle veel lootust, et kõik hea pole veel maailmast kadunud. Pjotr Petrovitsh Luzin oli Raskolnikovi õe peigmees, 45 aastane, tumeda põskhabemega ja vaevalt halli sisaldavad juuksed. Valelik ja omakasupüüdlik inimene. Dunja ehk Avdotja oli Raskolnikovi õde. Ta oli kena, pikk, sale, tugev ja enesekindel. Näopoolest sarnanes ta vennaga, ta juuksed olid tumeruuged, pisut heledamad kui vennal, silmad peaaegu mustad, ta oli khvatu, kuid säras värskusest ja tervisest. Pulheeria Aleksandrovna oli Raskolnikovi ja Dunja ema, ta juuksed hakkasid juba halliks minema ja hõrenema, väikesed kiiretaolised kortsud ilmusid silmade ümber, põsed
tunnistamine võimudele tõestas vastupidist. Tõsi küll, lõpuks Siberis olles ütles ta end tundvat südametunnistuspiinadest täiesti vabana. Samas paistis oluline ka see, et paratamatult jäävad kuriteod hinge koormama, kuni neid mingisuguse karistusega "maha pole pestud". Omamoodi karistus on ka südametunnistuspiinade kannatamine, kuid see ei ole harilikult kaaskodanike silmis piisav. Nii raamatu põhjal kui ka muidu tundub mulle, et alles pärast karistuse kandmist suudab terve inimene oma lähedastele ausalt silma vaadata. Armastus oli olulisel kohal terves raamatus. Kõige tähtsam tundus just ema Pulheeria Aleksandrovna ja õe Dunja suhtumine Raskolikovi. Nemad tahtsid teda aidata igas olukorras, loovutades noormehe õpingute jaoks suure osa oma sissetulekust ning tundes temast kodus olles suurt puudust. Jõudes Uve Poom G2C 5. november 2001
Aitab Raskolnikovi ainult kohusetundest, kuigi see teda mitu korda metsa saadab. Saab kõigiga hästi läbi. * Aljona Ivanovna - ametniku lesk, liiakasuvõtjast ilge vanamutt. * Lizaveta - viimase alandlik õde, allaheitlik ja vaikne. * Marmeladov - endine riigiametnik, end ja oma pere põhja joonud mees. * Sonja - Marmeladovi tütar, sügavalt usklik, selline hea. Teenib raha prostituudina. * Pjotr Petrovitsh Luzin - Raskolnikovi õe peigmees, mitteusaldatav keigar. Valelik ja omakasupüüdlik inimene. * Dotja/Dunja - Raskolnikovi õde. selline armas ja hea tegelane. * Pulheeria Ivanovna - Raskolnikovi ema, muretsemisele kalduv ja lihtsameelne naine. * Svidrigailov - mõisnik, kelle juures Dotja töötas, häbistas D-d oma armuavaldustega. Ei armasta oma naist, arvatakse et põhjustas ta surma. Imelik mees, pärast pikka aega on ta ainsaks sooviks ikka veel Dotja. * Marfa Svidrigailov - vihkas Dotjat selle eest et too ta mehele rohkem meeldis,määris ta
perekonna konverentsile. Raskolnikovi tahtis ta paluda matuste pärast. Raskolnikov pakkus talle istet Pulheeria ja Dunja juurde. Neiu tundis häbi, sest arvas, et ei tohiks nende kõrval istuda. Hiljem kui ta Raskolnikovi toas on mõistab, et Raskolnikov andis neile raha, sest nad on nii vaesed. Ta oli tugevalt religioosne ja luges piiblit. Ta uskus, et inimene on loomult hea. Raskolnikov tunnistas Sonjale üles oma võika kuritöö, mida Sonja alguses ei suutnud uskuda. Ta ütles, et jumal ei lubaks sellist koledust korda saata. Raskemaks tegi Sonjale selle asja kuulmise juures see, et Lizaveta, kelle Raskolnikov etteplaanimata mõrvas oli tema sõbranna. Sonja ikkagi andestas ja leppis sellega, mida Raskolnikov teinud oli ja avaldas noormehele armastust. Sonja soovitas
Kõik kommentaarid