"Kuritöö ja karistus" Dostojevski (37)

„Kuritööö ja karistus“
tegelased:
Raskolnikov - endine üliõpilane
Aljona Ivanova – nainek, kelle Rakolnikov tappis.
Nastja – teenjatüdruk
Lizaveta – Aljona Ivanova poolõde
Razumihhi – üliõpilane, Raskolnikovi sõber
Dunja – Raskolnikovi õde
Pjotr Petravitš Lužin - Dunja peigmees
Marmeladov
Sonja – Marmeladovi tütar
ESIMENE OSA
Noormees üüris tuba, mis oli sama väike nagu kapp. Ta oli korrus allpool elavele perenaiselle võlgu. Ta vältis teda. Ta riided olid räbaldunud. Ta elas Peterburis. Kui üks joobunu tema kübarat kommenteeris, tahtis ta selle kindlasti nokkmütsi vastu vahetada, et mitte silma paista.(Tema majaväravast oli 730 sammu) Ta läks Aljona Ivanovna juurde. Vahetas hõbeuuri raha vastu. Ta kuulas , kust naine raha võttis. Kui ta naise juurest lahkus tuli tal nõrkus peale ning ta läks joogikohta.
Kuigi noormees tavaliselt inimseltskonda ei sallinud jäi ta siiski joogikohta. Äkki tundis ta soovieraametnikuga rääkida. Eraametnik tuli ise noormehe juurde ja kõnetas teda. Ametnik rääkis endast.Lõpuks palus ta noormeest, et see ta koju aitaks. Raskolnikov ka seda tegi.
Järgmisel päeval aratas teda teenjatüruk Nastja, kes talle teed ja hiljem ka süüa pakkus. Samuti andis ta Raskolnikovile tema ema kirja üle. Raskolnikov palus Nastjal lahkuda ning luges siis kirja. Ema kirjutas Dunja saatusest. Raskolnikovil oli võimalus Dunja kosilase kaudu tööd saada.
Raskolnikov mõtleb kirja üle järele. Ta leiab, et härra Lužin ei ole Dunja jaoks hea abikaasa. Ta nägi tänaval enda ees imelikku neiut. Ta riided olid katki ning ise purjus . Noormees arvas , et neiut on petetud. Kohale ilmus üks tüsedam mees, kellega Raskolnikov peaaegu kaklema oleks hakanud, aga politsei astus vahele.
Raskolnikov jõi pitsi viina, mis talle pähe hakkas ning teda põõsastikku magama sundis. Ta nägi veidrat unenägu. Ta nägi unenägu hobuse tapmisest.
Raskolnikov kuuilis inimesi rääkimas Lizaveta poolõest. Räägiti naise tapmisest. Raskolnikovil tuli plaan naisele ots poeale teha. Nii ta läkski õhtul „panti viima“
Ta tappis naise ja asus pandiks toodud asju varastama. Ta kuulis kedagi teises toas. See oli Lizete, kellele Raskolnikov nüüd samuti otsa peale tegi. Ukse taga käisid kaks meest, aga Raskolnikovil õnnestus siiski märkamatult minema pääseda.
TEINE OSA
Palavikus Raskolnikov hakkas paaniliselt5 asitõendeid mõrvast peitma. Hommikul toodi talle teateleht, milles nõuti, et noormees politseisse läheks. Raskolnikov arvas, et mõrva pärast, hiljem selgus, et perenaine nõudis võla maksmist.
Raskolnikov otsis varastatud esemetele uut peidupaika. Lõpuks pani ta asjad ühte hoovi suure kivi alla. Ta läks Razumihhinile külla. Razumihhin andis Raskolnikovile tõlketööd. Tänaval andsid üka naine ja ta tütar talle 20 kopikat . Öösel kuulis ta, et perenaist pekstakse, tegelikult, aga midagi sellist ei toimunud.
Raskolnikov oli 4 päeva väga haige. Ta ei mäletanud kedagi peale Nastja. Ema saatis talle 35 rubla . Razumihhin ostis Raskolnikovile ta ema saadetud raha eest uued riided.
Tuli Zossmov. Razumihhin hakkas tema mõrvast rääkima. Selgunud ole see, kuidas mõrvar põgenes. Ta oli kaotanud karbi kõrvarõngastega tühja korteri ukse taha.
Raskolnikovile tul ikülla õe peigmees. Pjotr Petrovitš Lužin. (ajad kahte jänest korraga taga, aga kumbagi ei saa kätte. - vene vanasõna)
Raskolnikov läks tänavale olles ise veel nõrk. Ta käis Kristallpalees ja rääkis seal Zametoviga. Kavalusega pani ta mehe uskuma, et tema kindalesti naist ei tapnud . Lahkudes jageles ta Razumihhiniga. Ta käis korteris, kus ta mõrva sooritas . Seda remonditi.
Tänaval nägi ta, et õnnetus juhtunud. Marmeladov oli kalessi alla jäänud. Raskolnikov lasi mehe koju viia. Kutsuti arst ja preester . Mees suri. Raskolnikov läks Razumihhini juurde. Ta oli nii nõrk, et Razumihhin saatis ta koju. Talle olid külla tulnud ema ja õde.
KOLMAS OSA
Razumihhin viib Raskolnikovi ema ja õe koju. Ta lubas teatada Raskolnikovi seisundist ning nii ta ka tegi. Talle hakkab Raskolnikovi õde meeldima .
Razumihhjin ärkas hommikul imeliku tundega. Ta pesi erilise hoolega oma käsi, kaela ja nägu. Samuti rääkis ta Raskolnikovi ema ja õega Raskolnikovist. Naistele tuli kiri, milles Dunja kosilane nõudis, et Raskolnikov õhtusele koosviibimisele ei ilmuks. Nad läksid Raskolnikovi vaatama.
Raskolnikov vabandas, et ta eelmisel õhtul ema ja õe Dunja vastu nii ükskõikne ja isegi pahane oli. Alle näidatakse kirja. Dunja soovib, et vend kohaloleks ning seda ka Raskolnikov lubab. Kutsuti Razumihhin.
Sonja(Marmeladovi tütar) tuli Raskolnikovile teadet tooma , et ta matusele läheks. Noormees lubas seda teha. Raskolnikov aimas, mis Razumihhini peas toimub, sest ta oli end kasinud. Nad läksid Porfiri Pertovitši korterisse.
Räägitakse paar kuud tagasi ilmunud Raskolnikovi artiklist , kus ta räägib, et haruldastel inimestel on õigus tappa. Jutt läks mõrva juurde. Raskolnikov ja Razumihhin lahkusid.
Razumihhin ja Razkolnikov kõndisid ja rääkisid taas mõrva teemal. Raskolnikov läks oma tuppa , et kontrollida ega mõnda asitõendit pole sinna jäänud. Keegi võõras käis Raskolnikuvi juure, kuid ei öelnud talle midagi. Tänaval nimetas sama mees Raskolnikuvi mõrtsukaks. Raskolnikov naases sellepeale koju tagasi. Raskolnikov nägi õudusunenägu. Ärgates oli keegi võõras tema toas.
NELJAS OSA
Külaliseks oli mees, kelle juures Dunja varem töötas. Marfa Petrovna oli testamendis jätnus Dunjale 3000 rubla.
Razumihhin ja Raskolnikov läksid õhtusöögile. Mindi tülli Dunja peigmehega. Keegi ei soovinud teda endam kunagi näha.
Kõik olid õnnelikud, et nad enam Lužiniga tegemist ei pea tegema. Razumihhin tegi ettepaneku hakata raamatuid tõlkima ja kirjastama. Ideega oldi nõus. Raskolnikov lahkus ning teatas, et nad teda ei otsiks. Tuleb ise tagasi kui soovib. Razumihhin jättis pere eest hoolitsema
Raskolnikov läks Sonja poole. Enne lahkumist ütles Raskolnikov, et kui ta homme naaseb ütleb ta Sonjale, kes tappis Lizaveta. Nende jutuajamist kuulas pealt Svidrigailov (mees, kelle juures Sonja ennem töötas)
Raskolnikov läks jaoskonda. Petrovitš oleks pidAnud teda üle kuulama , aga ta rääkis muudel teemadel, et Raskolnikovi närvi ajada. Raskolnikov ärritus ning läks Petrovitšile kallale.
Nikolai tuli jaoskonda ja teatas, et tema tappis Lizaveta ja ta õe. Raskolonikovi juurde tuli mees, kes teda oli eelmisel õhtul süüdistanud, et vabandust paluda .
Mees oli ülekuulamise ajal teises toas olnud ja jutuajamist kuulnud .
VIIES OSA
Korraldati matuseklauda. Petravitš otsustas mitte minna. Ta kutsus Sonja enda poole ja tegi ettepaneku tema õdede ja vendade heaks korjandus teha. Samuti andis ta Sonjale kümme rubla.
Raskolnikov jõudis matuselaua ajaks kohale ning vabandas, et ta matusetalitusel ei viibinud. Terkkis tüle Sonja ema ja maja perenaise vahel. Tuli Petrovitš.
Petrovitš tuli Sonjat varguses süüdistama, Sonja taskust leiti 100 rubla. Petrovitš oli selle talle taskusse pannud , et teda süüdi lavastada j alaimata. Tema tegu tuli välja ning ta jäi ise häbisse.
Raskolnikov rääkis Sonjale, et tema tappis Lizaveta ja ta õe. Sonja lubas talle toeks olla.
Raskolnikovi külastas ta õde. Sonja ema läks hulluks ning suri samal päeval.
KUUES OSA
Razuhhin käis Raskolnikovi juures. Ta rääkis, et mõrvar on teada (töölina Mikolka). Raskolnikov tahtis minna Svdrigailovi juurde, aga enne tuli talle külla Petrovitš
Petrovitš rääkis mõrvast. Ta teatas, et ta on kindel, et Mikolka pole mõrvar vaid Raskolnikov.
Raskolnikov sai Svidrigailoviga trahtris. Nad rääkisid.
Sviddrigailov rääkis Dunjast, oma naisest ja liiderlikkusest.
Svidrikailov nägi tänaval Dunjat, kes Sonjaga rääkida soovis. Sonjat polnud kodus ning mees kutsus Dunja hoopis enda poole. Svidrigailov oli Durjale kirja kirjutanud, mille ta teatas, et Raskolnikov on mõrvar. Dunja proovis Svidrigailovi tappa, see aga ebaõnnestus.
Svdrigailov käis Sonja pool ning andis talle raha. Samuti käis ta oma mõrsja pool ning andis tallegi raha. Ööseks läks ta võõraste majja. Ta nägi Pidevalt viirastusi. Hommikul läks ta kõrge torniga maja jurde ja lasi end maha.
Raskolnikov külastas ema. Hiljem külastas teda õde, kellele ta lubas, et end üles annab.
Roskolnikov käis Sonja juures, kes talle risti andis. Roskolnikov läks oma tegu tunnistama. Esimesel korral see ei õnnestunud, teist korda tunnistas ta mõrva Petrovitšile.