Sel
ajajärgul, kui Raskolnikov elas
Peterburis, oli Venemaa väga kriminaalne paik.
Dostojevski on kujutanud seda kohutavat maailma oma teoses “Kuritöö
ja karistus “, kust saab aimu mõrvadest, prostitutsioonist,
enesetapudest, vägivallast ning üldisest eluolust. Teame, et
ühiskond mõjutab inimese käitumist ja väärtushinnangute
väljakujunemist. Võib öelda, et Peterburis elavad inimesed olid
ebakindlamad ja egoistlikumad, kui näiteks harmoonias ja korras
elavad.
Juba see, et Raskolnikov jagas inimesed harilikeks ja
haruldasteks, annab aimu, et ka ta pidas end haruldaseks , kellel on
lubatud tappa. Tuhat heategu pidi lunastama ju ühe kuriteo. Selline
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-12-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
41 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
jessica
Õppematerjali autor
uurida. Peale seda saab baaris marmelaadoviga kokku, ja tal hakkab hale, kuna nood on nii halvas olukorras, vaesed, naine haige jne - jätab neile oma viimase raha (ema käest saadud) Tapab põhjendusega, et mõttetuid inimesi võib tappa. Mõrva on ta juba pikka aega ette valmistanud ja kõik hoolega läbi mõelnud - ootab, kuni naise õde on kodust ära läinud, seob kirve mantli alla. Kahjuks astus tuppa, kus vedeles Aljona Ivanova surnukeha tema poolõde Lizaveta ning Raskolnikov tappis ka tema ära, et vahelejäämist vältida. Oma võlausaldajat tappes ei tundnud Raskolnikov mingeid süümepiinu. Lizavetat rünnates tundis ta talle see-eest kaasa, sest Lizaveta oli täiesti süütu. Võlausaldaja poolõde vaatas teda enne surmasaamist anuva pilguga ning tal ei tulnud pähe isegi käsi kaitseks üles tõsta – ta oli liiga suures šokis. Varastab nende raha ja väärtesemed, ehteid sahtlitest, aga ei tunne sellest rõõmu tahtis raha perele saata ja
halb toiut, paljakspöetud pea ja riideräbalad ümberpöördult ta tundis rõõmu töö üle: tööl kehaliselt surmani väsides oli ta kindel, et on teeninud endale mõne tunni rahulikku und. Ja mis tähendas temale toit vedel kapsasupp prussakatega! Üliõpilaspõlves ei olnud tal sageli sedagi! Välimus ja nigel elu ei alandanud teda, hoopis halb enesetunne, riivatud väärikus. Sunnitöö ei ole tema karistus, hoopis süümepiinad on. Tegelased: Rodion R. Raskolnikov juuratudeng, õnnetu, depressiivne, vaene ja võib öelda irratsionaalne, raamatu alguses ta läheb ja ostab oma viimaste kopikate eest saia ja õlut (mitte eriti tark tegu, eks?) samas ei tohi unustada, et aeg oli siis teine, ehk oligi nii õige. Razumihhin Raskolnikovi sõber ja üldse oli ta lihtsalt suurepärane inimene, seltsis kõigi inimestega, üritas aidata Raskolnikovi tema rahamuredes ja muuski. Samas ei ole päris õige tema kohta altruist öelda.
Vaesuse nimel võidab kurjus. II AINE JA TEEMA Teoses lahendatakse erinevaid vaesusest tulenevaid probleeme: alkoholism, prostitutsioon, eneseväärikuse kaotamine ja kuritegevus. Tegevus toimub vaeses keskonnas. Raskolnikov on äärmiselt vaene, tal puudub töö, ta ei suuda maksta üüri ning on pantinud oma ainsad väärtasjad. Ta on võlgu ka perekonna ees: ema annab oma kesisest pajukist rohkem kui poole talle, õde toob end ohvriks, otsustades vanale rikkale mehele naiseks minna. Raskolnikov otsib väljapääsu. Tema arvates on üks osa inimestest tugevad, välja valitud isikud, kes võivad vajaduse korral sooritada isegi kuritöö. Näiteks toob ta Napoleoni, keda austatakse. Teine osa inimesi on alistuvad, nõrgad ja jõuetud, kelle kohuseks on sõna kuulata ja seadustest kinni pidada. Ennast arvab Raskolnikov tugevate hulka. Ta kavatseb tappa liigkasuvõtja. Tema arvates on see heategu, sest palju vaeseid inimesi kannatab selle naise ahnuse läbi. III AEG, RUUM, MILJÖÖ
Dostojevski "Kuritöö ja karistus" Väga lühidalt: vaene mees tapab vastiku vanamuti ja tunnistab hiljem karmide süümekate pärast kõik üles. Karistuse saab kätte süümepiinade, mitte vangistuse kujul. Tegelased: * Raskolnikov - vaene tudeng,raskemeelsusele kalduv ja radikaalne,kes ise ka ei tea mida tahab. Õrnus häirib teda, kuid ennast tõmbab selle suunas. * Razumihhin - samuti tudeng, kuid optimistlik sangviinik. Heasüdamlik. Aitab Raskolnikovi ainult kohusetundest, kuigi see teda mitu korda metsa saadab. Saab kõigiga hästi läbi. * Aljona Ivanovna - ametniku lesk, liiakasuvõtjast ilge vanamutt. * Lizaveta - viimase alandlik õde, allaheitlik ja vaikne.
KOKKUVÕTE Fjodor Dostojevski “Kuritöö ja karistus” Tegelased: Rodion Romanovits Raskolnikov (hüüdnimi Rodja)- endine üliõpilane Pulherija Raskolnikov- Rodja ema Avdotja Romanovna (hüüdnimi Dunja)- õde Pjotor Petrovitš Lužin- Dunja kihlatu Svidrigailov- rikkur, armastab Dunjat Marfa Petrovna- Svidrigailovi naine Sofia- prostituut, Marmeladovi tütar Porfiri Petrovitš- uuria Lebezjatnikov- Lužini korterikaaslane Zametov- politseinik Rasumihhin- Raskolnikovi sõber Zossimov- arst Lizaveta- liigkasuvõtja õde
Kuritöö ja Karistus Raskolnikov tapab võlausaldaja Aljona Ivanovna. (peaaegu põhjenduseta, arvatavasti õigustusega. et kasutuid inimesi võib tappa. vist raha pärast ka.) Ideed oli kuulnud kusagil kõrtsis. Mõrva valmistab hoolega ette. Kuuleb, et Lizaveta on ühel ajal ära. seob kirve kaenla alla ja lööb muti sellega maha. Sel ajal aga kui ta ehteid jne. (muide. rahapataka jätab ta kahe silma vahele) kummutist otsib, saabub Lizaveta ja Raskolnikov tapab ka tema. Kui Raskolnikov valmistub lahkuma, tulevad kaks klienti. Need lähevad alla kojamehe juurde asja klaarima - et miks vanamutt neid sisse ei lase. Raskolnikov peidab end kaks korrust allapoole ühe lahtise ukse taha ja lahkub kui teised on läinud. Peidab saagi ühte hoovi kivi alla. Läheb meeltesegaduses koju, on haigeks jäämas (nälg+vaimne pinge). Järgmisel hommikul kutsutakse politseisse (perenaine on esitanud kaebuse võla pärast)
Mikolka- alaealine laps, nagu kunstnik, süütu ja vastuvõtlik, hea südamega, lahkusuline 1. Esimene osa I Raskolnikov üritab jääda tänaval nähtamatuks, kuid selle rikub ta müts. Ta läks vanaeide juurde panti viima oma väärtusetut uuri/hõbekella. Seal libisesid ta silmad üle kõigi asjade. Käik vanaeide juures oli tema jaoks äärmiselt ebameeldiv seega otsustas ta palaval päeval minna lohutuseks kõrtsi külma õlut jooma. II - lk 12 Kõrtsis märkas Raskolnikov veel ühte rahutut, kes hiljem tema kõrvale istus. Raskolnikov ei paistnud Marmeladovile silma oma välimuse tõttu, vaid harituse ja joomis harjumatu inimesena. Marmeladov tutvustas end ja rääkis oma elust. Kõrtsi töötajad tundsid juba Marmeladovit, kuna ta seal palju käinud oli. Tema üle naerdi ja teda mõnitati. Naise oli ta võtnud endale kaastundlikkusest. Naisel oli varasemast suhtest kolma last, mehel üks. Nende elu oli taas
Milles see seisnes? Ta jaotas inimesi harilikeks, kes ei suuda elu edasi viia ja haruldasteks ehk geeniusteks, kes saavad maailma muuta. See seisnes selles, et tema ütluse järgi võivad haruldased inimesed astuda üle seadustest ja panna toime kuritöid. Harilikel inimestel on õigus eksida ja nad on oleviku isandad, ent haruldane inimene ei või eksida, ta on tuleviku isand ja ta võib seadusega vastuollu minna siis, kui tema idee teostamine on kasuks kogu inimsoole. 5. Miks sooritas Raskolnikov kuritöö ja mis oli karistus? Raskolnikov oli vaene võlgades endine üliõpilane, kes pidas ennast kohati teistest paremaks. Ta uskus, et tappes liigkasuvõtja Aljona Ivanovna, teeb ta ühiskonnale suure heateo, sest viimane käitus teistega halvasti. Kindlasti tahtis ta endale ka Ivanovna raha, et oma elujärge parandada, jätkata õpinguid ülikoolis ning teha rahaga õnnelikuks oma ema ja õde. Üheks põhjuseks oli ka enese proovilepanek
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid