Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"raskemetallid mullas" - 69 õppematerjali

raskemetallid mullas – plii ja elavhõbe (ka tsink, koobalt) on toksilised ained mullas, mis on kahjulikud kõigile organismidele; need lagundavad mulla huumusosakesi; ohtlikumad happelises keskkonnas; satuvad mulda metallitööstusest, autode heitgaasidest, reoveest, mineraalväetistest.
thumbnail
14
doc

Raskemetallide sisaldus eestimaa muldades

Sissejuhatus 2.Raskmetallide iseloomustus 2.1. Plii 2.2. Kaadmium 2.3. Elavhõbe 3. Raskmetallide saasteallikad 3.1 Kütmine 3.2. Tööstus 3.3 Liiklus 4. Raskmetallide sisaldus taimedes (sammaldes) 5. Plii(peamine raskemetall) mõju keskkonnale 6. Kokkuvõte 7. Kasutatud kirjandus Lisad 2 Sissejuhatus Uurimustöö teemaks valisin raskemetallide sisalduse eesti põllumuldades ja sammaldes. Need metallid on tervisele väga kahjulikud ning selle teema teavitamine inimestele väga vajalik. Raskmetalle sisaldavad osakesed satuvad õhku kohalikest saasteallikatest, saasteainete kaugkande teel tööstuspiirkondadest ja tuulega edasikantava pinnasetolmuga, aga ka liiklusest. Paljud inimesed ei teagi, et suure liiklusega maanteede ääre...

Ökoloogia
25 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Agrokeemia konspekt - Taimede mineraaltoitumine

Agros ­ (kreeka.k) põld ­ põllukeemia ­ jaguneb taimekaitseks ja väetusõpetuseks. Agrokeemia on teadus, mis uurib taime, mulla ja väetise vahelisi vastastikuseid seoseid. (Akadeemik D.N. Prjansnikov). TAIM Prjanisnikovi kolmnurk. Vaatles agrokeemiat kui keemilist mikro- teadus, jättes välja mulla mikro- org organismid. . MULD VÄETIS Agrokeemia on rakendusteadus, mille ülesandeks on oskusliku väetamise kaudu suurendada põllukultuuride saaki, parandada saagi kvaliteeti ja tõsta mullaviljelust, nii et sellega ei kaasneks keskkonnareostuse olulist suurenemist. Agrokeemia on jätkuks keemiale, taimefüsioloogiale ja mullateadusele....

Taimekasvatus
103 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Põhilised globaalprobleemid

Rahvastiku suurenemine ja toidupuudus Malthus Thomas Robert- 1766-1834 (Anat 128A) Rahvastik kasvab geomeetrilises progressioonis, elatusvahendite hulk arikmeetilises progressioonis. Malthuse järgi ülerahvastuse piirajad on sõjad; epideemiad., näljahäda (N. Aafrikas on toiduainete toodang ühe inimese kohta 30 aasta jooksul langenud 1/3 võrra ­ ca 100 miljonit inimest ei saa punut täis- kogu maailmas ca 1miljard. 1700....0,5 miljardit 1800......0,75 miljardit 1900......1,25 miljardit 2000......6,0 miljardit praegune kasvutempo 1,7% aasta ­ palju see teeb päevas Abinõud : 1.preplaneerimine 2. sundsteriliseerimine (India ­ Indira Gandi) Toidupuuduse vastu: Toitumisharjumuste muutmine Kala; vetikad, pärmseened, isegi bakterid: 2. Erosioon ja kõrbestumine Ülerahvastamise tagajärjed: 1. Metsade hävimine 3. Ülekarjatamine, 3.Monokult kasvatamisega- mulla vaesumine- põld jäetakse maha -------- EROSIOON (paduvihmad, v...

Geograafia
482 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Keskkonnakaitse

loodusvarad maastik väärtused kaitstavad maa-alad Looduslikud Looduslikud varud tingimused Kaitse Konserveerimine ja Loodusressursside Soodsate Maastike meetodid ja ökosüsteemide ratsionaalne looduslike ökoloogia printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja taastamine, säilitamine ja ilme kujundamine suurendamine inimtegevuse kahjulike mõjude vältimine Looduskaitse Klassikaline Ressursoloogiline keskkonnakaitse Maastiku hooldus põhisuunad lood...

Keskkonnakaitse ja säästev...
668 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Temperatuuri, rõhu, pH jne mõju mikroobidele

Temperatuuri mõju mikroorganismidele · Raku füsioloogilised protsessid põhinevad ensümaatilistel reaktsioonidel, ensüümid on aga temp tundlikud · Temp tõustes teatud piirini ensümaatilised reaktsioonid kiirenevad (kiireneb kasv) ja temp alanedes reaktsioonid aeglustuvad (aeglustub kasv), kuid alates teatud maxtemp toim reaktsioonide kiiruse järsk vähenemine ja ensüüm inaktiveerub · Temp mõju juures peab arvestama seda et ensümaatilised reaktsioonid toimuvad vesilahuses (0-100°Cni) · Mikroobe jagatakse: Mesofiilid o Leidub sooja kliimaga maade mullas , mõõduka ja troopilise kliimaga maade veekogudes, inimese ja loomade soolestikus o 10°- 48°C Psührofiilid e krüofiilid o -10°- 30°C o Saab eraldada merevees, külmunud mullast ja toiduainetest o Põhjustavad toiduainete riknemist ma...

Mikrobioloogia
71 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Pedosfäär - Muld

saj., kuulsaim mullateadlane Dokutsajev lõi õpetuse mullatekketeguritest. 1994 võeti Rio de Janeiros ÜRO poolt vastu kõrbestumistõrje konventsioon kaitsmaks mulda ja vett kogu maailmas. Mullateadus ­ mulla omaduste tundmine: millest koosneb, mis organismid seal elavad. Mulla omadused ­ seotud kõigi ainete ringega, muld on avatud õhule ja sademetele, avatud kivimitele, seotud globaalprobleemidega: happevihmad, osooniaugud, kasvuhooneefekt, säästlik kasutamine. Murenemine ­ kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Lähtekivim ­ pindmised murenenud kivimid Füüsikaline murenemine ­ toimib temperatuuride kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmmete toimel, päike paistuab, jaheda temperatuuriga tõmbub kokku; keemiline koostis ei muutu; on kõikge intensiivsem kuivas kliimas, kus on vähe sademeid (kõrb) Keemiline murenemine ­ keemiline k...

Geograafia
114 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Pedosföör

Esimene kõrbestumise ilming on viljatu pinnase kandumine suhteliselt viljakale mullale ja selle enda alla matmine. Muldade sooldumine. Põhjustab kunstlik niisutamine. 18% haritavast maast vajab niisutamist. Ka jõevesi on kuivades piirkondades soolarikkas, vesi aurub ära sool jääb mulda. Pakistanis 50 000 hektarit. Hapestumine. Palju vesinikioone. Happevihmad, okkavaris. Hapestumise vastu lupjamine. Raskemetallid mullas . Plii, elavhõbe, kaadmium. Seotud huumusosakestega, lähevad sinna sisse. Näiteks akudest, autokütused, reovesi, metallurgia. Ehitusdegradatsioon. Üha suuremad alad kaetakse ehitiste, teede ja kaevandustega. Bioloogiline degradatsioon. Vähe toitaineid. Pidevalt üks ja seesama taim võtab ära kõik toitaineid. Kasutab ära teatud toitained. Hakkavad levima teatud kahjurid ja taimehaigused (nt kartulimardikas, kärsakas) Pidev ale põletamine. Et saada toitaineid....

Geograafia
30 allalaadimist
thumbnail
91
doc

Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid

Sissejuhatus Metaboolne ja geneetiline regulatsioon bakterites Bakterirakkude efektiivseks kasvuks on vaja, et kõiki raku põhilisi ehitusblokke ja nendeks vajalikke makromolekule produtseeritaks õiges vahekorras. Selleks, et sünteesi lõpp-produktide kontsentratsioon rakus liiga kõrgele ei tõuseks, on rakus välja kujunenud kaks kontrollmehhanismi: 1. Ensüümiaktiivsuse tagasisidestuslik inhibitsioon (feedback inhibition) ­ metaboolne regulatsioon 2. Ensüümi sünteesi repressioon ­ geneetiline regulatsioon Tagasisidestusliku inhibitsiooni tulemusena inhibeeritakse rakus juba olemasoleva ensüümi aktiivsus reaktsiooni lõpp-produkti poolt. Inhibitsiooni võib esile kutsuda ka teatav metabolismiraja vaheprodukt. Geneetilise repressiooni korral inhibeerib tavaliselt lõpp-produkt metabolismiraja esimese ensüümi sünteesi vastava geeni avaldumise pärssimise kaudu. Metaboolne regulatsioon tagasisidestusliku inhibitsiooni kaudu ja geneetilin...

Mikrobioloogia
85 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Mullatekketegurid

PASSIIVSED AKTIIVSED MULLATEKKETEGURID LÄHTEKIVIM KLIIMA RELJEEF AEG BIOSFÄÄR INIMENE MULLATEKKETEGURID MULD KUJUNEB ERINEVATE LOODUSLIKE SFÄÄRIDE KOOSMÕJUL I. PASSIIVSED PIKAAJALINE MÕJU, VÄHEMÄRGATAV A. LÄHTEKIVIM MURENEMISEST ALGAB MULLA TEKE. ANNAB MULLALE MINERAALSE OSA. MÕJUTAB VÄRVUST 1. MÄÄRAB MULLA LÕIMISE MULLAOSAKESTE SUURUS. KIVINE, LIIVANE, SAVINE MULD a. ÕHU- JA VEESISALDUS LIIVANE MULD ON ÕHURIKKAM JA PÕUAKARTLIKUM SAVINE MULD ON ÕHUVAENE JA SUURE VEESISALDUSEGA b. SOOJENEMISKIIRUS SUUREM VEESISALDUS AEGLUSTAB SOOJENEMIST...

Geograafia
71 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Hüdroloogia materjalid

Evaporatsioon- aurumine. Kondenseerumine- gaasilisest olekust vedelasse üleminek. Veel on kolm olekut, mille muutudes vabaneb või neelduv energiat. VEERINGE SOOJUS- JA KIIRGUSENERGIA BILANSI SKEEM -1- VEEBILANSI ESITUSVIISID · Teksti kujul: Aastas langeb sademeid 650 mm, aurub 400mm ja voolab ära 250mm · Veebilansi võrrand: P=E+Q P-sademed E-aurumine Q- jõgede äravool · Graafiline esitlusviis; näiteks tulpdiagramm · Plokk-skeem · Pilt-skeem · Kaart · Kombineeritud kujul VEE JAOTUS MAAL GLOBAALNE VEEVARU MAAKERAL Maailmameri ­ 97,2% Mandrijää ja jääliustikud ­ 2,15% Põhjavesi ­ 0,62% (sh aktiivse vee...

Hüdroloogia
262 allalaadimist
thumbnail
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda ­ 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 kor...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
775 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Pedosfääri kokkuvõte

Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad palju aluselisi katioone leostumise tõttu. Hapestumist kiirendavad ka happelised sademed. Happeliste muldade reaktsiooni muutmine aluseliseks toimub lubiväetistega · RASKEMETALLID MULLAS - satuvad mulda metallurgiatööstusest, autokütusest, ohtlikest jäätmetest, mineraalväetistest, reovee-setetest ja mineraalväetistest. Põldude üleväetamine ja valel ajal väetamine. Kahjurite tõrje · INIMTEGEVUS - Ehitustegevuse tulemusena väheneb põllumaa. Maavarade kaevandamine, Raskete põllumajandusmasinate kasutamine-mullad tihenevad Mullaprofiil: Püstiläbilõige maapinnalt kuni mullatekkest muutmata aluskivimini....

Geograafia
31 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Eksamikonspekt

Eesti järvede üldiseloomustus Eestis on ligikaudu 2800 järve, neist pindalaga üle hektari umbes 2300. Enamiku sellest moodustavad Peipsi, Võrtsjärv ja Narva veehoidla. Järvedest on looduslikke umbes tuhande ringis ning nad asetsevad Eesti territooriumil võrdlemisi ebaühtlaselt. Morfomeetria ja hüdroloogia. Eesti järved on väikesed. Pooled neist on pisemad kui kolm hektarit. Eesti järved on madalad, vaid 46 on neist sügavamad kui 15 meetrit. Sügavaim on Rõuge Suurjärv - 38 meetrit. Järvede väikesele pindalale vastavalt on väiksed ka valgalad ning veevahetus. Valgala ulatus on enamasti 1-25 km 2, kuid erandjuhtudel kuni 100-500 km2. Vesi vahetub enamasti 2-4 korda aastas. Umbjärvedes ja allikalistes lähtejärvedes võib veevahetuseks aga kuluda isegi 3-5 aastat. Ranna- ja orujärvedes vahetub vesi tunduvalt kiiremini, kuni paarkümmend korda aastas. Kõige kiirem veevahetus on registreeritud Porijärves, kus vesi vahetub 170 korda aastas. Te...

Eesti sisevete ökoloogia
124 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Pedosfäär

1. Murenemine. Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Murenemise käigus kivimid peenestuvad: kaljudest saavad rahnud, neist kivid, kruus ja liiv ning pehmematest mineraalidest koosnevatest liivateradest lõpuks savi. Murenemine on pidevas protsess, mis toimub kõikjal, nii kõrgmäestikes kui ka tasastel aladel. Mullateaduses nimetatakse peenemaks pindmiseid murenenud kivimeid lähtekivimiks, ses sellesse hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust. Füüsikaline murenemine ehk rebestumine ja keemiline murenemine ehk porsumine. Mõnikord eriti mullateaduses, eristatakse ka bioloogilist murenemist. Osakeste peensusastme tõusuga loob füüsikaline murenemine eeldused keemiliseks ja bioloogiliseks murenemiseks, mis vajavad suuremat reaktsioonipinda. Füüsikaline murenemine ehk rebenemine toimub kivimiosakeste- mineraalide- temperatuur...

Geograafia
28 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Pedosfäär

Pedosväär Keemiline murenemine-( Seisneb kivimites olevate keemiliste ühendite reageerimises vee, hapniku, süsihappegaasi või muude keemiliste ühenditega) ülekaalus palavas ja niiskes kliimas Füüsikaline murenemine-( Seisneb kivimite peenendumises kivimipragudes oleva vee külmumise ja paisumise tagajärel) esineb rohkem seal, kus on suur temperatuuri amplituud Murenemise tähtsus: Looduses- tekivad setted, muld ja muutub pinnamood Tekkinud muld on elukohaks paljudele organismidele- taimedele ja loomadele Muld võimaldab kasvada taimedel, mis on omakorda toiduks ja elupaigaks loomadele. Taimed saavad mulda kinnituda- sügav juurestik hoiab kõrgekasvulisi taimi püsti. Taimed saavad mullast toitaineid Muld talitleb ökosüsteemis filtrina puhastades vett ja õhku Inimesele- asendamatu loodusvara, peamine tootmisvahend põllumajanduses Põllumajandus on suunatud viljakatele muldadele ning inimesed üritav...

Geograafia
39 allalaadimist
thumbnail
14
ppt

Mürkained looduses

Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud. Looduse hulka kuulub nii orgaaniline ehk elusloodus kui ka anorgaaniline ehk eluta loodus. Põhjused Looduskatasroofid Väetised Tulekahjud Erinevad tööstusettevõtted Kemikaalid Prügi Tuntumad mürkained Herbitsiidid- umbrohtude tõrjevahendid Raskemetallid(elavhõbe) Kemikaalid, majapidamisvahendid nt erinevad nõudepesuvahendid Pestitsiidid- keemilised ained, mida kasutatakse kahjurloomade, umbrohu ja taimehaiguste tõrjeks. Herbitsiidide toimed ja nende tagajärjed - üldhävitava toimega herbitsiidid hävitavad kogu kasvava taimestiku; - valiva toimega herbitsiidid hävitavad ainult teatud liiki taimi, näiteks kõrrelisi, maltsalisi, ristõielisi, jättes teised...

Keskkonnaökoloogia
9 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Pedosfäär

klass PEDOSFÄÄR 1.Mis on muld? Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elus looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus, sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. 2.Mulla koostis: mulla koostisosade mahuline vahekord. 1)Elus osa- seened, bakterid, taimed, loomad (vihmaussid) 2)Eluta osa- vedel (mullavesi), tahke(90%mineraalne, 10% orgaaniline (soodes vastupidi), gaasiline (mullaõhk) 3.Mis on murenemine? Kuidas liigitatakse murenemist? Iseloomusta lühidalt mõlemat tüüpi! Maakoore ülemistes kihtides kivimid ning neis esinevad mineraalid muutuvad ja purunevad mitmesuguste välistegurite mõjul (te...

Geograafia
89 allalaadimist
thumbnail
28
ppt

Mullahorisondid ja iseloomustus (+ pedosfäär)

PEDOSFÄÄR MULLATEKKETEGURID Lähtekivim Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa, määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise,õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse Mullatekketegurid Kliima Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik. Mullatekketegurid Reljeef Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsed aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile Mullatekketegurid Taimed Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa-huumus Mullatekketegurid Mullaorganismid Kobestavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid Mullatekketegurid Aeg Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, v...

Geograafia
37 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Mullad - eksamiks kordamine

Põldude üleväetamine ja valel ajal väetamine, kahjurite tõrje. Raskemetallide sattumine mulda jne. Hapestumist kiirendavad HAPPESADEMED Mida rohkem mullas vesinikioone, seda happelisem on muld ja seda madalam on PH. · Happelises mullas lisaks ka juurtele toksilised aine AL ja Mn · Põllumullad hapestuvad kiiremini, sest saagiga eemaldatakse aluselisi toitaineid ja väetatakse KCL- ga ) · Happeliste muldade reaktsiooni muutmine toimub lubiväetistega Raskemetallid mullas · Toksilised on sellised raskemetallid, mida elusorganismid oma elutegevuseks ei vaja ( Zn, Cu, Cr, Co. Ni, As)õ · seotakse huumuseosakestega, ohtlikumad happelises mullas · satuvad mulda metallurgiatööstusest, autokütustes, ohtlikest jäätmetest ( Pb, Cd) reovetest ja mineraalväetistest ( Pb) Ehitusdegradatsioon ( ka füüsiline hävimine) · viljakate alade võtmine hoonestuse, teede, kaevanduste alla...

Geograafia
50 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Pedosfäär

mullastik on biosfääri osa, mis hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. *Murenemine ­ kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Murenemise käigus kivimid peenestuvad: kaljud->rahnud->kivid->kruus->liiv (ja pehmematest mineraalidest koosnevatest liivateradest savi). Kivide kruusaks muutumisel hakkab füüsikalise murenemise osakaal vähenema, sest väikese ruumalaga kehad soojenevad ühtlaselt ja ei teki enam lõhesid. Kõrbetes, kus liivaterad üksteise vastu hõõrdudes oma pinnakihte kulutavad, võivad liivaterad tolmuks peenestuda. Mullas, kus on orgaanilisi aineid ja niiskust, püsivad osakesed paigal ja murenemine jätkub keemilisel teel. Maismaa pinnakihti, kus murenemine toimub, nimetatakse murenemiskoorikuks. Selle paksus sõltub kivimite mi...

Geograafia
12 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun