PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Näitus Norra, rannarahva lood Essee Sandra Nõmmik 12 ÕA Juhendaja: Katrin Kobolt Pärnu 2011 Fotonäitus ,,Norra. Rannarahva lood" Käesoleva näituse idee sündis Norra-huvilisi ühendava MTÜ Norra Sõbrad liikmete hulgas. MTÜ eestvedamisel korraldati eelmisel aastal fotokonkurss, mis tõi eestlaste populaarsest reisist Norrast kokku 619 fotot. Näitusel pakuti vaatamiseks parimad konkursile laekunud tööd. Paljud eestlased on leidnud tee Norra mägedesse ning fjordide lummusesse. Ilma ahhetama panevat hetke kaameraga jäädumustamata vaevalt sealt keegi tagasi tulnud on.
Fakte lesta kohta · Lest on põhjakala · Tema keha on lapik · Noored kalad on kaselehe suurused · Lest koeb vaid Läänemere süvikutesse · Lestal on võime muuta seljapoole värvi vastavalt merepõhjale · Vastse areng on omapärane · Lest elutseb kuni 40 m sügavuses · Lesta eluiga võib küündida 16 eluaastani · Lesta marja areng kestab sõltuvalt veetemperatuurist 5...10 päeva · Lest on rannarahva toidus olnud üks tähtsamaid kalu
JUHAN SMUUL (1922-1971) ELU: Muhumaalt, peres 11nes laps Piiri algkool -> Jäneda põllutöökool -> Punaarmee 3 korda abielus olnud Elukaaslane Debora Vaarandi -> moodustasid omalaadse Nõukogude Eesti esipaari humoorikas, karismaatiline, vastuoluline LOOMING: Vestelised rannarahva lood – „Muhu monoloogid“ Reisikirjad – „Jäine raamat. Jaapani meri, detsember“ Näidendid – „Kihnu Jõnn“, „Polkovniku lesk“, „Lea“ Luuletused ja poeemid – „Poeem Stalinile“, „Mina – kommunistlik noor“ Filmid – „Siin me oleme“ tema raamatu „Suvitajad“ ainetel Külaainelised lood – muhu murdes, humoorikad, lihtsasti arusaadavad Kollaboratsioon - koostöö,
rohkem Hannes. Raamatuspeategelane võttis vastu palju seiklusi ja pääses sealt eluga ja vapralt välja. Neil oli vaene pere ja Hannes sai õppimisest ainult unistada. Raamatu tegevus toimus ühes Saaremaa väikeses rannakülas, kus inimestel polnud raha, vaid raha olemasolu sõltus merest. Mida rohkem oli kalu, seda parem oli elu. Kahjuks võttis meri aga palju häid kalamehi. Teoses kirjeldatakse ka maainimeste tegemisi, kellel hea maa tõttu on elu hea. Hästi on välja toodud maarahva ja rannarahva erinevused. Teoses on rannaküla elanikud kui vaba rahvas, kelle traditsioonid erinevad maarahva omadega täielikult ning erinevat päritolu inimesed ei sobi kuidagi kokku. Peale Turja ema surma muutus aga elujärg kehvemaks kui see varem oli olnud. Uue perenaise tulek tekitas õhus pingeid ning probleeme pereliikmete vahel. Aina kehvemaks muutus ka Turja isa tervis. Kõige raskemaks hoobiks osutus aga tulekahju Turjal. Elumaja häving sundis perekonda sauna elama minema
on pärit. Looming Esimest korda demonstreeriti tema töid aastal 1942 Tartu sügisnäitusel. Tema varase loomingu peamisteks saavutusteks on portreemaalid. Näiteks: Loid Pavel, Hilda Ürpus, Paul, Keres jne. Ta on maalinud paljude kultuuriinimeste portreesid, kuid on maalinud ka mitmeid perekonnaliikmeid. Portreemaalide kõrvalt lõi Valdemar Väli ka mastikumaale. Samuti on ta oma töödes kajastanud rannarahva, eelkõige Läänemaa, Muhu ja Kihnu eluolu. Väli loomingus domineerivad hilisimpressionistlikud ja rahvusromantilised jooned. Hiljem 1970. ja 1980. aastatel on tema loomingus rohkem modernistlike jooni; sellel perioodil maalis ta abstraktsionistlike maale. Tema maale võib leida Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Tretjakovi galerii ja Tallinna Kunstihoone kogudest. Tema hauakivi kaunistab tema enda poolt kavandatud ruunikivilaadne raidkivi.
trükk 1950, 4. trükk 1988 "Hea sadam" 1942, 2. trükk 1946, 3. trükk 1971 Juhan Smuul oli eesti kirjanik ja luuletaja.Teostes sees piirsituatsioon. "Poeem Stalinile" (1949) "Muhu monoloogid" (1968) "Karm noorus" (1946)-luulekogu Juhan Smuul oli omastanud Nõukogude Eesti preemia (1949 ja 1950), Stalini preemia (1952), Lenini preemia (1961). Ta oli ENSV rahvakirjanik (1965). Aadu Hint oli eesti kirjanik ja ühiskonnategelane.Tema looming kajastab valdavalt kalurite ja muu rannarahva elu. Aadu Hindil oli kaheksa last. Aadu Hint on maetud Saaremaale Kihelkonna kalmistule. Teoseid: "Pidalitõbi" "Oma saar" Tunnustused: Friedebert Tuglase noveliauhind (1982) Lenini orden Debora Vaara-kirjutas luuletuse"Saaremaa valss" Henno Käo-kirjutas põhiliselt laste raamatuid.Illustreeris oma lasteraamatuid ise.
Teise maailmasõja ajal võtles Punaarmees 19411958 oli abielus Minni Nurmega 1961. aastast oli abielus Elve Hindiga (sündinud Sooviste) Ta oli ENSV Ülemnõukogu liiges Aadu Hint on maetud Saaremaale Kihelkonna kalmistule Lapsed Aadu Hintil oli 8 last. Neist on tuntud Pärn Hint, Miina Hint ja Eeva Park kirjanikena ning Mare Zaneva tõlkjana. Looming Aadu Hindi looming kajastab kalurite ja muu rannarahva elu. Alustas kirjutamist 1930. aastate alguses novellide ja laastudega Romaanid ,,Pidalitõbi" (1934) ja ,,Vatku tõbilas" (1936) eritlevad leeprahaigusest või -hirmust muserdatud psüühikat. Romaanis «Kuldne värav» (1937) on rakendatud psühhoanalüütilist käsitlusviisi. 1939 avaldatud mereromaan ,,Tulemees" on eelkõige olustikumaaling karmist meremeheelust. Kalurite tööd nõukogulikes oludes kujutavad näidendid "Tagaranna meeste kalakuunar" (1947) ja "Kuhu lähed,
asuvadki lesta silmad keha ülemisel küljel. Kuni moondeni hõljuvad vastsed vees ringi, peale moonet laskuvad aga merepõhja nagu täiskasvanud lestale kohane. Maimu ülemine, silmadega pool tumeneb, alumine jääb heledaks. Noored lestad toituvad surusääsklaste vastsetest ja pisivähilistest. Alates 7...8 eluaastast toiduvalik muutub. Nüüd saavad eelistatuks limused ja väikesed kalad. Lesta eluiga võib küündida 16 eluaastani. Lest on rannarahva toidus olnud üks tähtsamaid kalu juba kaua aega ja on seda ka praegu. Lesta liha on väga maitsev ning seda suitsutatakse, kuivatatakse või praetakse.
enamtuntud vetikaliigiks. · Tuntuse põhjuseks on tema iseloomulik välimus ja lihtne praktiline kasutamine. · Põisadru kasutamine tuleb kõne alla siiski peamiselt ranniku piirkondades, sest ta on meretaim. 8 · Põisadru on Eesti kõige suurem vetikas: ta võib kasvada kuni kolmveerand meetri pikkuseks. Põisadru on pruunvetikas ja seega ka pruuni värvi. 9 · Põisadruvalle kasutavad ka inimesed. · Rannarahva paeklibustele põldudele on põisadru heaks väetiseks. · Põisadru põldudele vedades tuleb sellest iseloomulikku põisadru lõhna. 10 · Punavetikad kasvavad meredes sügavamal kui pruunvetikad, sest nad ei vaja nii palju valgust. · Punavetikate pigmendid on hoopis teised kui rohe- ja pruunvetikatel. Need pigmendid neelavad lühilainelist valguskiirgust ja kannavad selle üle klorofüllile nii toimub fotosüntees ka nõrgas valguses.
aastate ja pagulaselu kajastused ning armastusteema. Tuntuks sai Arved Viirlaid proosakirjanikuna. Tema looming on kantud ühest eetilisest põhimõttest: rääkida maailmale tõtt sellest, mis toimus Eestis Teise maailmasõja ajal ning pärast seda. Romaanides kujutab Viirlaid sõjasündmusi Eestimaal, metsavendlust, nõukogude vangilaagrite tegelikkust ja pagulasühiskonna eluprobleeme. "Ristideta hauad" "Seitse kohtupäeva" Helga Nõu August Mälk oli eesti romaani- ja novellikirjanik. Rannarahva kirjanik, pärit saaremaalt ,,Kesaliblik, ,,õisev meri"
oleme ju nagu Jumala enda peopesal! Selle taeva all pääsesime sel korral surmast! Selle all oleme teinud oma patud kõik sellesama all. Ja selle all oleme meie nüüd sinuga kahekesi sina ja mina! " (lk 242) Värvikam kõrvaltegelane Tuisu Jüri Ta oli kõige täisverelisem vana randlane. Tuisu Jüri oli suurte kogemustega kalur, kes rääkis ja jagas oma elutarkusi teistega. Pidas kinni rannarahva kommetest ja andis neid edasi oma järglastele. Suur soov oli ehitada oma sumplaev. Hoolis oma perekonnast. Pere oli tema elus tähtsal kohal. Tuisu Jüri oli väärikas ja töökas kuni surmani (suri laeva laudade juures). Naiste ja meeste kohustused NAISED MEHED Laste kasvatamine Hülgejaht, kalapüük Majapidamistööd (söögi (mõrdade puhastamine ja
kõnemees, esines koosolekutel ja üritustel, ristis lapsi ja mattis surnuid, juhendas näiteringi. ,,Päevad ja õhtud kulusid koos rahvaga, aga ööd need olid minu omad ja sel ajal oli aega raamatuid kirjutada ning muu kirjatööga tegeleda", on kirjanik ise nentinud. 1944. aastal pages Mälk Rootsi, kus jätkas oma kirjanduslikku tegevust ja elas elu lõpuni. August Mälk sai tuntuks oma rannarahva elu kirjeldavate südamlike romaanide ja näidenditega. Oma rannaromaanides ja juttudes on ta jäädvustanud randlaste põhilisi eluhoiakuid, töökust, raskeid elutingimusi ning trotsivat optimismi. Eri raamatutena on ilmunud 18 romaani, 9 novellikogu, 3 jutustust, 8 näidendit, 2 mälestusteraamatut 1 lasteraamat. Tema
järjekorda, õnneks ei pidanud kaua järjekorras seisma. Teenindaja teenindas kiiresti, mis oli väga hea. Pärast arvelduse lõppu ta tänas, et külastasin poodi ja lausus külastage meid jälle. Pole ammu nii head teenindust näinud. Leidsin ka selle poe kohta ühe miinuse. Nimelt oli seal poes väga kitsas. Kui ma seal käisinu oli seal palju rahvast ja eriti liikumisruumi ei olnud. 3. Eesti Vabaõhumuuseumi poe SWOT analüüs Tugevused - Töötajate kõrge motivatsioon olla rannarahva pärandkultuuri hoidja ja sisuka vaba aja eestvedajaks. -Arhitektuuriliselt atraktiivsed ajaloolised hooned miljööväärtuslikus kohas, oma kinnistud. - Väärtuslik ajaloolis-etnograafiline kogu. - Muuseumi eri osade eripalgelisus. - Vabaõhumuuseumi hea asukoht, kiire ligipääs Tallinnast ja vallast. Nõrkused - Vähe personali. - Parkimiskohtade vähesus vabaõhumuuseumi külastajatele. - Ühistransport kesklinnast ja valla keskusest. -Poe ruum on kitsas. Võimalused
spetsiaalselt kirjutatud just Saaremaal mängimiseks, vahendas "Aktuaalne kaamera". Kuressaare linna üks vanim ehitis - 1663 aastast pärit sadamaait on lavastaja sõnul just igati sobilik koht selle tüki mängimiseks. Lennuk on ,,Igavest kaptenit" kirjutades osavalt kokku monteerinud mitmeid merega seotud legende, muistendeid ja jutte. Narratiiv on täiesti olemas, kuid see pole päris selge alguse ja lõpuga lugu. Näidend on justkui tükk ühe rannarahva elust, pärast näidendi lõppu jätkuvad loodjutud omasoodu. ,,Igavene kapten" on lennuklikult poeetiline ning üldse mitte argine. Keele metafooririkkus ja kujundlikkus torkab tõepoolest silma, näitlejad on keelega ka sõbraks saanud ning selle kõrgstiili omaks võtnud. 3 4. Kokkuvõte Noor vähetuntud autor Urmas lennuk sündis 1971 aastal. Elab Tallinnas ning tegutseb Rakveres. Ta on lõpetanud kõrgema lavakunstikooli ning aastast 2001
Valisid motiiviks vaesema rahva elu, mida kujutasid solidaarsustundega, aga realistlikult ja asjalikult Andrus Johani, Nikolai Kummits ja Kaarel Liimand Andrus Johani. Saunaminejad 1932. Kriit, sangviin, süsi. Kolmas rühm Maalijad, kes valisid kujutamiseks rõhutatult eestilikke motiive nagu külamaastikke või pilte patriarhaalsest, näiteks rannarahva elust Eerik Haamer, Juhan Nõmmik ja Johannes Võerahansu Johannes Võerahansu Landscape with geese. 1938. Oil, canvas. Arhitektuur Funktsionalism Olev Siinmaa ehitas Pärnu Rannahotelli ja mitu elamut 1920. aastatel oli tähtsaim elamuehitus, mille tase tõusis Pärnu Rannahotell Arhitektuur
kaunist maalilisest teostusest (Adamson-Eric, Karin Luts, Karl Pärsimägi). Nemad olid ka kõige otsesemalt seotud Pariisi kunstiga. Teist tüüpi kunstnikud valisid motiiviks vaesema rahva elu, mida kujutasid solidaarsustundega, aga realistlikult ja asjalikult (Andrus Johani, Nikolai Kummits, Kaarel Liimand). Kolmandasse rühma sobivad maalijad, kes valisid kujutamiseks rõhutatult eestilikke motiive, näiteks külamaastikud, rannarahva elust (Eerik Haamer, Juhan Nõmmik, Johannes Võerahansu). Ants Laikmaa (1866-1942) Eesti üks rahvuslikule kunstielule alusepanijaid, suurte ja ambitsioonikate plaanidega, kes nägi eesti kultuuri aluspõhja kohaliku rahvakultuuri ja moodsa Euroopa kultuuri põimumises. Õppis Düsseldorfis, Münchenis ja Viinis. Kodumaal rajas oma joonistus- ja maalimiskursused. Ta tahtis kodumaist kunsti edendada ja kunsti kättesaadavamaks muuta. Maalis palju portreid, samuti
Esimest tüüpi kunstnikke võib tinglikult nimetada silmarõõmu- maalijateks, sest peaasjaks oli neil pakkuda nägemisnaudingut meeldivast motiivist ja kaunist maalilisest teostusest. Teist tüüpi kunstnikud valisid motiiviks vaesema rahva elu, mida kujutasid solidaarsustega, aga realistlikult ja asjalikult. Kolmandasse rühma sobivad maalijad, kes valisid kujutamiseks rõhutatult eestilikke motiive- nagu külamaastikke või pilte patriarhaalsest, nt rannarahva elust. 9. Nimeta kaks põhilist stiili 1930. aastate eesti arhitektuuris. Kumba eelistad? Eesti arhitektuuri kaks põhilist stiili 1930. aastatel oli funktsionalism ja traditsioonilisem, eklektilisem stiil. 10. Millise stiili esindaja olid silmapaistvad arhitektid Olev Siinmaa ja Alari Kotli? OLEV SIINMAA oli järjekindlaim funktsionalist ja ALARI KOTLI oli traditsioonilisem, eklektilisem stiil. EESTI KUNST 20. SAJANDI ALGUSES 1
peaasjaks oli neil pakkuda nägemisnaudingut meeldivast motiivist ja kaunist maalilisest teostusest. Nt Adamson-Eric, Karin Luts, A. Vardi 2) Teist tüüpi k valisid motiiviks vaesema rahva elu, mida kujutasid solidaarsustundega, aga realistlikult ja asjalikult. Nt A. Johani, N. Kummits, K. Liimand 3) Valisid kujutamiseks rõhutatult eestilikke motiive nagu külamaastikke või pilte patriarhaalsest, nt rannarahva elust. Nt Haamer, Nõmmik, Võerahansu. 11. 12. New York sai pärast II maailmasõda Lääne-maailma kunstipealinnaks. 13. Sakslased okupeerisid II ms alguses ka Prantsusmaa koos Pariisiga. Pariisis oli kunstielu vabam, sest sakslased ei sekkunud eriti sellesse. Paljudel euroopa avangardistidel oli aga õnnestunud enne Pariisi langemist põgeneda, peamiselt USA- sse. Eriti New Yorki kogunesid paljud nimekad kunstnikud. 14. Kõige tuntum tegevusmaalija oli Jackson Pollock
erinevaid lavastusi üle 30 ja erinevaid etendusi on kokku mängitud üle 200 korra. Me oleme tõesti rõõmsad ja õnnelikud ning seda tänu Teile, meie toetajad ja vaatajad, kes Te kindlalt lööte rekordi meie ilusate ümmarguste arvude reas. Pika arvutamise ja meenutamise tulemusena julgeme väita, et meie etendusi on vaatamas käinud oma 50 000 vaatajat. Seda nii Viimsi Kooli aulas, Viimsi Huvikeskuse saalis, Viimsi Rannarahva muuseumis, Viimsi mõisas, Viimsi Spordihallis, Rohuneeme kalmistu kõrval oleval platsil ja Viimsi mõisa taga mäel, kus oleme koos noorte tantsijatega teinud toredaid suveetendusi. Lisaks on käidud paljudel festivalidel, tehtud koostööd Viimsi Muusikakooli, Ylivieska kooliga Soomest ja Maido Saare Noorte Tantsijate Suvelaagriga. Valdavalt muusikaliprojektide vedajateks on olnud püsiv tuumik: endine Viimsi Keskkooli
Viimased 3 eksistentsiaalsed probleemid, tegevus Eestist kaugel, absurd. Juhan Smuul 1922-1971. Sõja aegse ja järgse perioodi tähtsaim kirjanik. Pikalt EKL-i esimees. Kirjutas palju, kõikvõimalikes zanrides. Luuletaja, prosaist, näitekirjanik, publitsist, lasteajakirjanik. Alustab luuletajana. Proosat kirjutades eirab kõiki reegleid, tema teoseid ei osata liigitada. Oskab ülihästi kirjeldada, hea eluvaatleja. ,,Kirjad Sõgedate külast" tõsine raamat rannarahva elust, mitu osa (kirjanduslik tase ebaühtlane). ,,Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol" naljakas, ka satiiri. ,,Jäine raamat" reisikirjeldus Smuuli Antarktika ekspeditsioonist. ,,Jaapani meri. Detsember". ,,Muhu monologid" naljakad, Smuuli proosa tipp. Draama juurde jõuab kõige hiljem, ei tea näidendi kirjutamisest mitte midagi. Talle tuleb appi V. Panso.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Mart Pulst T11K KALA TALURAHVA TOIDUS Referaat Juhendaja: Dina Aarma Tallinn 2008 Sissejuhatus Käes olev referaat räägib lühidalt kala tähtsusest vanade eestlaste toidulaual,aga ka selle käsitlemisest enda elatamiseks. Kala pole üksnes olnud rannarahva põhiliseks leivakõrvaseks vaid ka elatusallikaks, sest suur osa saagikusest olenes inimeste toimetulek. Kala tähtsus talurahva toidus Juba aastatuhandeid on eestlaste tähtsamaks toiduks olnud leib. Vanad eestlased arvasid, et igal toidulaual peab olema päts leiba. Leivale järgnesid teised road ehk leemed, mida valmistati piimast, veest, jahust, kartulist, kalast jne. Kuna Liha oli harva saada, siis leiva
Teater *24.juuni 1870- eesti teatri sünd ,,Vanemuises" esitati L. Koidula ,,Saaremaa onupoeg") *1906. kutselise teatri sünd Film *Johannes Pääsuke- esimene eesti soost filmimees, fotograaf, esimene mängufilm ,,Karujaht Pärnumaal" Kujutav kunst *Johann Köler - maalikunstnik, portree-ja maastikumaal *August Weizenberg- skulptor, marmorisse raiutud portreed *Amandus Adamson- skulptor, realistlikud teosed rannarahva elust, ,,Russalka" *profesionaalsed kunstnikud: Ants Laikmaa, Kristjan Raud, Konrad Mägi *esimene eesti arhitekt Georg Hellat (Endla Pärnus) Sport *Georg Lurich, Aleksander Aberg,Georg Hackeuschmict maadlejad *Martin Klein esimene olümpiamedal eestisse, hõbe klassikalises maadluses
Teater 24.juuni 1870- eesti teatri sünd ,,Vanemuises" esitati L. Koidula ,,Saaremaa onupoeg") 1906. kutselise teatri sünd Film Johannes Pääsuke- esimene eesti soost filmimees, fotograaf, esimene mängufilm ,,Karujaht Pärnumaal" Kujutav kunst Johann Köler - maalikunstnik, portree-ja maastikumaal August Weizenberg- skulptor, marmorisse raiutud portreed Amandus Adamson- skulptor, realistlikud teosed rannarahva elust, ,,Russalka" proffesionaalsed kunstnikud: Ants Laikmaa, Kristjan Raud, Konrad Mägi esimene eesti arhitekt Georg Hellat (Endla Pärnus) Sport Georg Lurich, Aleksander Aberg,Georg Hackenschmict maadlejad Martin Klein esimene olümpiamedal Eestisse, hõbe klassikalises maadluses
Sattus konflikti baltisakslastega. Oli 1902. aastal Tartu Linnavolikogus. 15. Konstantin Päts oli "Teataja" asutaja ja toimetaja ning ka Tallinna abilinnapea. 16. Peeter Speek oli "Uudised" üks asutajatest ja toimetajatest. 17. Aleksander Läte asutas 1900. aasta Tartus esimese sümfooniorkestri. 18. Karl Menning oli "Vanemuise" teatrijuht 1906. aastal. 19. Johannes Pääsuke oli esimene Eesti soost filmi autor. 20. Amandus Adamson kirjutas realistlikuid teoseid rannarahva elust. Lõi "Russalka" mälestussamba Tallinnas. 21. Martin Klein tõi 1912. aasta Eestisse esimese olümpiamedali. (hõbedases klassikalises maadluses) Põhimõisted 1. 1866. aastal võeti vastu uus vallaseadus, mille tulemuse kõik taluperemehed ning kümndendik maatameestest moodustasid valla täiskogu. Vallal oli ka oma eelarve ning vallavalitsus kui ka vallakohus vabanesid mõisniku kontrolli alt. 2. "Perno Postimees" on 1857. aastal Pärnus ilmunud nädalaleht. 3
(juhiks Karl Menning) ja "Estonia" d) 20.saj. algul sündis Eesti filmikunst. Fotograaf Johannes Pääsuke jäädvustas enne I maailmasõda dokumentaalkaadreid Tartust ja Setumaast ning väntas I mängufilmi "Karujaht Pärnumaal" e) 19.saj. II poolel sündis rahvuslik kujutav kunst · Johann Köler portree-ja maastikumaal (realism ja romantism) · Tuntumad skulptorid olid August Weizenberg (marmorist portreed ja muinaskangelased) ja Amandus Adamson (rannarahva kujud ja mälestussambad - "Russalka") · 20.saj. algul loodi ateljeekoolid ja Eesti Kunstiselts, korraldati kunstinäitus. Ilmusid uued kunstisuunad ja kunstnikud (A.Laikmaa, K.Mägi, J.Koort jt.) 5. Kehakultuur. a) Sajandivahetusel tegutsesid suuremates linnades spordiringid ("Kalev" Tallinnas, "Taara" Tartus) b) Üle Venemaa ja Euroopa said kuulsaks maadlejad Georg Lurich, Al. Aberg, Georg Hackenschmidt ja Martin Klein, kes tõi I olümpiamedali 1912
hädaldab. Liida isa on aga erinev ülejäänudest, tema üritab tülides jääda erapooletuks ning vaikselt ilma suure kärata need lahendada. Raamatu tegevus toimus ühes Saaremaa väikeses rannakülas, kus inimeste rahakoti suurus sõltus täpselt mere tujudest. Mida rohkem oli kalu, seda helgem oli elu. Vastutasuks võttis meri aga palju häid kalamehi. Teoses kirjeldatakse ka maainimeste tegemisi, kellel hea maa tõttu on elujärg meelepärane. Hästi on välja toodud maarahva ja rannarahva elulaadi erinevused. Autor näeb rannaküla elanikke kui vaba rahvast, kelle tõekspidamised erinevad maarahva omadega totaalselt ning erinevat päritolu inimesed ei sobi kuidagi kokku. Turja ema oli suurepärane naine, kes hoidis oma perekonda hästi koos ning suutis säilitada head meeleolu. Peale tema surma muutus aga elujärg kehvemaks kui see varem oli olnud. Uue perenaise tulek tekitas õhus pingeid ning lahkhelisid pereliikmete vahel. Aina kehvemaks muutus ka Turja isa tervis
Keha lameneb külgede suunas ja muutub kõrgemaks. Seljauim nihkub ettepoole, pealaele. Mõned teisedki elundid ja koed kasvavad ebaühtlaselt, mille tulemusena moonduvad koljuluud ja suu kõverdub. Ka lõpuseaparaat muutub ebasümmeetriliseks. Pimeda poole värvus kaob. Noored lestad toituvad surusääsklaste vastsetest ja pisivähilistest. Alates 7...8 eluaastast toiduvalik muutub. Nüüd saavad eelistatuks limused ja väikesed kalad. Lesta eluiga võib küündida 16 eluaastani. Lest on rannarahva toidus olnud üks tähtsamaid kalu juba kaua aega ja on seda ka praegu. Lesta liha on väga maitsev ning seda suitsutatakse, kuivatatakse või praetakse .Lest on töönduskala. -8- -9- 4. Tursk Tursk ehk atlandi tursk ehk kabeljoo (Gadus morhua) on tursklaste sugukonda kuuluv kalaliik.Tursal on Eesti vetes elutsevatest kaladest uimi kõige rohkem – kogunisti 10 (3 selja-, 2 päraku-, 2 rinna-, 2 kõhu- ja sabauim).
kõigega, mis on selle maaga seotud: looduse, inimese, elurütmiga. Tippteosega küll mitte võrreldav, kuid omapärane on ka Gailiti järgmine romaan "Isade maa" (1935), milles kujutatakse sündmusi Vabadussõjas. Teoses rohkelt leiduvate anekdootlike episoodide tõttu on seda nimetatud romaaniks anekdootides, kus huumor muutub ootamatult traagiksks ja vastupidi. Tõsisetoonilisem, kuid gaitlikult omapärase miljöökujutuse ja karakteritega on ka Gailiti järgmine teos rannarahva elu-olu kajastav romaan "Karge meri" (1938), mis sai 1939. aastal Eesti Vabariigi presidendi auhinna. Gailiti viimane Eestis ilmunud teos oli samuti hulkuriromaan "Ekke Moor" (1941), mis kunstiliselt jääb küll "Toomas Nipernaadile" alla, kuid mille ilmumise Aeg tegi väga populaarseks. "Ekke Moor" oli esimene romaan, mis ilmus Eestis pärast 1940 1941 aasta vapustusi, pärast rinde esmakordset üleminekut ja pärast kirjanikkonna esimest lahknemist 1941
Kirjandus: Mihkel Veskel, Ado Reinvaldi,Friedrich Kuhlbars ja Lydia Koidula Rahvusromantilise isamalüürika kirjutajad. Eduard Vilde romaanikirjanik, kelle ajalooline triloogia märkis kriitilse realismi õitsengut Juhan Liiv luuletaja. Kujutav kunst: Johann Köler portree ja maastikumaalimisele alusepanija August Weizenberg marmorisse raiutud portreede tegija Amadeus Adamson ,,Russalka" looja Tallinnasse , kirjutas realistlike teoseid rannarahva elust. Kehakultuuris oli maadleja Georg Lurich keda tundi terves Euroopas Martin Klein Esimese olümpiamedali saaja maadluses, hõbeda klassikalises maadluses. Aastaarvud ja sündmused: 19-ndal sajandil - kasvas kogu Euroopas huvi rahvuste ja nende kultuuriliste eripärade vastu, sajandi keskel toimus talupoegade iseteadvuse tõus mis kasvas jõudsasti muudatustega maa majanduselus. 1840-1850. - talurahvaliikumised ise põhinesid eesti talurahva naiivsel usul keiser
26. Millisesse 3 tüüpi võiks jagada Eesti maalikunstnikud 1930. aastail? 1) Silmarõõmu-maalijad, sest peaasjaks oli neilepakkuda nägemisnaudingut meeldivast motiivist ja kaunist maalilisest teostusest. 2) Valisid motiiviks vaesema rahvaelu, mida kujutasid solidaarsustundega, aga realistlikult ja asjalikult. 3) maalijad, kesvalisid kujutamiseks rõhutatult eestilikke motiive nagu külamaastikke või pilte patriarhaalsest, näiteks rannarahva elust. 27. Nimeta kaks põhilist stiili Eesti arhitektuuris 1930. aastail? Funktsionalistlik stiil, traditsioonilisem stiil. 28. Millise stiili esindaja oli Olev Siinmaa? Funktsionaalse stiili Kunst II maailmasõja ajal USA-s. 29. Iseloomusta kunsti tegemist Jackson Pollacki loomingus? Millise stiilini jõudis? Ta eelistas kinnitada pingutama lõuendi kõvale põrandale või seinale, sest põrandal tundis ta end vabamalt ja
Kuuldused Viimsi taluturust on levinud ka Viimsi piiridest väljapoole, näha on turulisi nii Tallinnast kui mujalt Eestimaalt. Samuti naudivad meie koduse taluturu õhkkonda kruiisituristid nii Ameerikamaalt kui mujaltki. Taluturg ootab kauplema nii talunikke kui väiketootjaid, nende kõrvale on lahkelt oodatud ka kõik, kel oma aias kasvanut üle jääb olgu siis tomatitaimed, tillivarred või maasikad. Viimsi Taluturg sündis 2009. aasta juunis SA Rannarahva Muuseum ja Viimsi Ettevõtlike Daamide Assotsiatsiooni ning Harmoonikumi sünergilises koostöös. Ettevõtmist toetati Harju maakonna Kohaliku Omaalgatuse Projekti raames. Sel aastal korraldab turu tööd Viimsi Vabaõhumuuseumi meeskond. Viimsi Taluturg on avatud aastaringselt igal laupäeval 1014 Viimsi Vabaõhumuuseumi turuplatsil. 7 4. Vihula mõis
6. Esimeseks eesti soost filmimeheks oli forograaf Johannes Pääsuke Kujutav kunst 1. 19. saj. teisel poolel sündis eesti rahvuslik kujutav kunst. Rajajate hulka kuulusid: Johann Köler, Karl Ludwig Maibach, Oskar Hoffmann jne. 2. Johann Köler pani aluse nii portree- kui maastikumaalile, pöördudes aeg-ajalt mütoloogilise ainese juurde 3. Ka Amandus Adamsoni inspireeris eesti rahvaluule, kuid tema loomingu paremiku moodustasid realistlikud teosed rannarahva elust 4. 20. saj. alguses arenes kunstielu kiiresti: asutati rida ateljeekoole, korraldati kunstinäituse, loodi Eesti Kunstiselts. Kehakultuur 1. Süstemaatilisem tegelemine kehakultuuriga algas Eestis sajandivahndusel, mil suuremates linnades asutati spordiringe’ 2. Alguses tegeleti jalgrattasõiduga, millele hiljem lisandus pallimängud, kergejõustik, veespordialad ja raskejõustik 3. Silmapaistvaid tulemusi saavutasid eestlased maadluses 4
poolele teise silma kõrvale, mille tulemusena asuvadki lesta silmad keha ülemisel küljel. Kuni moondeni hõljuvad vastsed vees ringi, peale moonet laskuvad aga merepõhja nagu täiskasvanud lestale kohane. Maimu ülemine, silmadega pool tumeneb, alumine jääb heledaks. Noored lestad toituvad surusääsklaste vastsetest ja pisivähilistest. Alates 7...8 eluaastast toiduvalik muutub. Nüüd saavad eelistatuks limused ja väikesed kalad. Lesta eluiga võib küündida 16 eluaastani. Lest on rannarahva toidus olnud üks tähtsamaid kalu juba kaua aega ja on seda ka praegu. Lesta liha on väga maitsev ning seda suitsutatakse, kuivatatakse või praetakse. Joonis 6. Lest Kokkuvõtte Kasutatud kirjandus: www.envir.ee keskkonnaministeerium www.entsyklopeedia.ee Eesti Ensüklopeedia www.sea.ee Eesti mereinstituut
tulemusena asuvadki lesta silmad keha ülemisel küljel. Kuni moondeni hõljuvad vastsed vees ringi, peale moonet laskuvad aga merepõhja nagu täiskasvanud lestale kohane. Maimu ülemine, silmadega pool tumeneb, alumine jääb heledaks. Noored lestad toituvad surusääsklaste vastsetest ja pisivähilistest. Alates 7...8 eluaastast toiduvalik muutub. Nüüd saavad eelistatuks limused ja väikesed kalad. Lesta eluiga võib küündida 16 eluaastani. Lest on rannarahva toidus olnud üks tähtsamaid kalu juba kaua aega ja on seda ka praegu. Lesta liha on väga maitsev ning seda suitsutatakse, kuivatatakse või praetakse. 2.5 Lõhe Lõhe ehk teisisõnu ka lõhi (Salmo salar) on suur ja tugev kala. Täiskasvanud lõhede
d) 20.saj. algul sündis Eesti filmikunst. Fotograaf Johannes Pääsuke jäädvustas enne I maailmasõda dokumentaalkaadreid Tartust ja Setumaast ning väntas I mängufilmi "Karujaht Pärnumaal" e) 19.saj. II poolel sündis rahvuslik kujutav kunst · Johann Köler portree-ja maastikumaal (realism ja romantism) · Tuntumad skulptorid olid August Weizenberg (marmorist portreed ja muinaskangelased) ja Amandus Adamson (rannarahva kujud ja mälestussambad - "Russalka") · 20.saj. algul loodi ateljeekoolid ja Eesti Kunstiselts, korraldati kunstinäitus. Ilmusid uued kunstisuunad ja kunstnikud (A.Laikmaa, K.Mägi, J.Koort jt.) 5. Kehakultuur. a) Sajandivahetusel tegutsesid suuremates linnades spordiringid ("Kalev" Tallinnas, "Taara" Tartus) b) Üle Venemaa ja Euroopa said kuulsaks maadlejad Georg Lurich, Al. Aberg, Georg Hackenschmidt ja Martin Klein, kes tõi I olümpiamedali 1912.a
Rootsi ajalugu Eestis Tallinna Rootsi-Mihkli kogudus Rootsi mälestised Eestis Sissejuhatus Eestimaa on rikas Rootsiga seotud mälestiste poolest. Suurem osa neist on pärit Rootsi ajast, poolteisesajandi pikkusest perioodist aastail 1561-1710, mil Eesti oli osa Rootsi Kuningriigist. Tihedad kontaktid Rootsi idarannikul elavate inimeste ja Eesti rannarahva vahel olid aga sõlmitud juba enne, kui Eesti hakkas kuuluma Rootsi riigi valduste hulka. Rootsis jutustavad mitmed ruunikivid meestest, kes purjetasid Eestisse, Roslagenis leidub rohkesti vanu kohanimesid eesliitega est-, mis osutavad eestlaste asundustele Rootsis. Keskajal tihenesid sidemed kahe rahva vahel veelgi. Arenesid kunstikontaktid, Eestis tegutsesid Gotlandi ehitusmeistrid. Hiliskeskaja suurim kujur Bernt Notke kuulub samahästi nii eesti kui ka rootsi kunstiajalukku.
tnud rahvusvahelise kunstipealinna arengur?tmi. Esimest t??pi kunstnukke v?ib tinglikult nimetada silmar??mu-maalijateks, sest peaasjaks oli neil pakkuda n?gemisnaudingut meeldivast motiivist ja kaunist maalilisest teostest. Teist t??pi kunstnikud valisid motiiviks vaesema rahva elu, mida kujutasid solidaarsustundega, aga realistlikult ja asjalikult. Kolmandasse r?hma sobivad maalijad,kes valisid kujutamiseks r?hutatult eestlikke motiive- nagu k?lamaastikke v?i pilte patriarhaalsest, n?iteks rannarahva elust. Anton Starkopf (22. aprill 1889 Kohila vald 30. detsember 1966 Tartu) oli eesti skulptor. Ta s?ndis Lohul paljulapselises taluperes. Talu asus TallinnaViljandi maantee ja raudtee vahel v?ikesel k?rgendikul. Oma kunsti?pinguid alustas ta M?nchenis, kus ta aastatel 19111912 osales A. Azbe nimelise kunstikooli tegevuses. Seej?rel siirdus Anton Starkopf ?ppima Pariisi, Euroopa tolle aja kunstipealinna. Seal viibis ta aastatel 19121913 ning ?ppis selle aja jooksul Acad
Albert Kivika "Nimed marmortahvlil" realistlik romaan vabadussõjast, raamatul oli heroilise võitluse aura. Ei kujuta õilsat võitlust, vaid kõhklusi ja kahtlusi, mis võitlejatel olid. Tõsirealistlik romaan. AUGUST MÄLK (1900 1987) Raimond Kolk, August Mälk (1964) Aarne Vinkel, August Mälk (1993) 1934 Surnud majad 1935 Õitsev meri - mereromaan. Kõrvutatud Gailiti "karge merega". Sisemaailma ja rannarahva vastandamine. Mälgul teose ideoloogia selgelt ohtlikum, vaesm ja vabam rannaelu. 1936 Rannajutud 1937 Taeva palge all 1942 Hea sadam 6 1952 53 Tee kaevule 1963 Kevadine maa 1978 Projekt Victoria Kirjutanud väga suures mahus. Romaanid, novellikogud, näidendid ja lasteraamat. Romaanides hea peategelane
-Rajajate hulka kuulusid maalikunstnikud Johann Köler, Karl Ludwig Maibach ja Oska Hoffmann ning skulptorid August Weizenberg ja Amandus Adamson. -Johann Köler pani aluse nii portree- kui maastikumaalile, pöördudes aeg-ajalt ka mütoloodilise ainese juurde. -Tema töödes põimus realistlik looduse ja inimese kujutamine romantilise meeleoludega. -Amandus Adamson inspireeris eesti rahvaluule, kuid tema loomingu paremiku moodustasid realistlikud teosed rannarahva elust. -XX sajandi alguses loodi Eesti Kunstiselts, laienes kajastavate teemade ring- rohkesti viljeleti maastikumaali ja natüürmorti. -Kasvas professionaalsete kunstnikute pere- Ants Laikmaa, Kristjan Raud, Konrad Mägi, skulptor Jaan Koort. Kehakultuur -Algas sajandivahetusel, kui suuremates linnades asutatu spordiringe, tuntumad Kalev ja Taara -Head tulemused maadluses, mitmeid tundi üle kogu Euroopa. -1912 esimene olümpiamedal- Martin Klein hõbe klassikalises maadluses.
Tööeestlased välistasid elitaarkunsti, Noor-Eesti kohta öeldi, et pole vaja parasiitlevaid vaimuparuneid. Kirjanduses erinevate auhindade väljaandmine üle Eesti. Auhinnarahad Kultuurkapitalilt (I kategooria stipendium Tammsaare, Tuglas, Luts jne. Kõige olulisem oli Riigivanema auhind, suurusega 1500 krooni Tammsaare). Ettevõtted ja asutused andsid välja igasuguseid preemiaid (kõige olulisem preemia oli Presidendi talu saarlane August Mälk (Lagle talu). Ta sai selle rannarahva elu kujutamise ja pidalitõve teema kajastamise eest, mis võlusid Pätsi). 1935 nimetatakse raamatuaastaks. 400 aastat esimese raamatu ilmumisest. Toimus tohutult palju erinevaid üritusi tehti suuri annetusi koolide raamatukogudele. Raamatuloendus püüti teada saada, palju on eestlasel keskmiselt kodus raamatuid (peres keskmiselt ~300 raamatut). ,,Loodus" andis välja Kroonist romaani, mis oli kehval paberil ja ebakvaliteetses köites
arhitektuuripärandit ning väärtustama piirkonnaga seotud vaimset pärandit. Näiteks Pärispeal tegutsev külaselts korraldab aktiivselt seltsimajas üritusi - näidatakse kino, toimuvad teemapäevad, konverentsid jms. Leesi külaseltsi traditsiooniks on pühapäevane lastehommik, rannakeele tunnid ning kord kuus toimuvad tantsuõhtud. Rajatud on mitmeid muuseume, kus tutvustatakse kohaliku piirkonna ajalugu ja kultuuripärandit (Käsmu Meremuuseum, Viimsi Rannarahva muuseum jt). Samuti korraldatakse rannakülades erinevaid kultuuri- ja vabaõhuüritusi. Populaarseks suvelavastuste paigaks on Viinistu keskus, Käsmu kaptenitekülas toimuvad aga arvukad kontserdid ning pärimusmuusika festival Viru Folk. Rannikumadalikul asub väga palju ning erinevaid pärandkultuuri objekte, mis aitavad ilmestada erinevate ajalooetappide mõjutusi ala kujunemisel ning arengul. Leidub nii
sajandil tulid poodidesse müügile aniliinvärvid. Alljärgnev taimedega värvimise õpetus on aga pärit Vormsi käsitööseltsi esinaise Kristiina Rajando koostatudVäikesest käsiraamatust. Vormsil toimusid traditsioonilist ja loodussõbralikku parkimist, viltimist, lõngade värvimist tutvustavad õppepäevad. Lisaks paljudele huvilistele ja oma ala asjatundjatele Eestist, Soomest, Rootsist, võttis sellest osa ka Rosaali Karjam, Kihnu Roosi, kelle õpetuses kajastub rannarahva vähemalt paarisaja-aastane käsitöömälu. Olulisemad momendid õppepäevadest on jäädvustatud väikesesse vihikusse. Minuni jõudis see vajalik brosüür Elle Puurmanni kaudu, kes on Vormsil MTÜ Lääneranniku, Väinamere projekti koordinaator. Tema lahkel loal lisame brosüüris avaldatud materjalid teemade kaupa ka oma kodulehe eri alajaotuste alla. Taimedega värvimine Inimeste varasema perioodi keha- ja kodukatted olid materjalide loomulikku värvi - hallid, pruunid, beezid
silma kõrvale, mille tulemusena asuvadki lesta silmad keha ülemisel küljel. Kuni moondeni hõljuvad vastsed vees ringi, peale moonet laskuvad aga merepõhja nagu täiskasvanud lestale kohane. Maimu ülemine, silmadega pool tumeneb, alumine jääb heledaks. Noored lestad toituvad surusääsklaste vastsetest ja pisivähilistest. Alates 7...8 eluaastast toiduvalik muutub. Nüüd saavad eelistatuks limused ja väikesed kalad. Lesta eluiga võib küündida 16 eluaastani. Lest on rannarahva toidus olnud üks tähtsamaid kalu juba kaua aega ja on seda ka praegu. Lesta liha on väga maitsev ning seda suitsutatakse, kuivatatakse või praetakse. Ogalik Nagu nimigi ütleb, on ogalik ogaline kala. Seljauime ees asetseb 3 pikka oga, kõhuuimed on aga täielikult ogadeks muutunud. Soomuste asemel katavad keha kilprüüna asetsevad luuplaadikesed. Ogalik on pisike kala - kõigest 5...8 cm pikkune ning ta kaal ei ületa 4 g. Värvuselt on ogalik üldiselt hallikas-hõbedane, kuid
olid kirjanduslikult nigelad ega rahuldanud ei köite laialdase avaliku läbiarutamise, mille neid endid, lugejat ega ideoloogilist järelevalvet. käigus “rahvas” tegi kirjanikule mitmesuguseid Ainuõigeks kirjanduslikuks meetodiks oli märkusi (näiteks, et ta ei kajasta küllalt selgelt kuulutatud sotsialistlik realism, mis tähendas linnaproletariaadi juhtivat osa rannarahva terve rea jäikade kaanonite järgimist (klas vaimse ja ideelise küpsemise protsessis). Autor sivõitlus, linnaproletariaadi juhtiv osa, vene suhtus märkustesse tõsiselt ja viis teksti sisse rahva progressiivne roll jms.). Sotsialistliku vajalikud parandused (esimene trükk ilmus realismi näitena olgu nimetatud kaks 1949. 1951, teine täiendatud trükk 1952).
- Eesti lääne- ja loodeosa ranniku pideva loodusliku tõusu tingimustes on vabanenud ja vabaneb ka tänapäeval mere alt üha uusi maalappe. Esmalt asustavad neid pioneerkooslused, millest hiljem kujunevad enamasti primaarsed rannaniidud, st kooslused, kus on levinud suhteliselt soolataluvad taimeliigid. *Ajalooliselt on ulatuslike alade teket soodustanud fakt, et inimasustus oli koondunud ranniku lähipiirkonda, kus kalapüük, karjakasvatus ja põllundus olid rannarahva põlised tegevusalad. Koos traditsioonilise talumajapidamisega, kus peeti loomi ja kasutuses oli iga väiksemgi maalapp, kujuneski välja rannamaastik koos poollooduslike kooslustega. Rannaalad on olnud Eesti üks tihedamalt asustatud piirkond (eriti Saare- ja Pärnumaal ning Läänemaa lõunaosas), seetõttu võeti mere alt vabanenud maa-alad kohe kasutusele karjamaadena. *Tänapäevane inimasustus on rannaeluga vähem seotud ja paljud lagedad niidualad on nüüdseks hävinud
panoraamromaan. Eriti olulisele kohale tõuseb ajalooline romaan 1930ndatel. Romantilise diskursuse põhitelg on rahvusliku identiteedi kinnitamine. Kivika „Nimed marmortahvlil“ on tõsirealistlik romaan Vabadussõjast, kuid tegelastel on heroiline aura. Autor ei kujuta õilsat võitlust, vaid ka kõhklusi ja kahtlusi, mis võitlejail olid. AUGUST MÄLK (1900–1987) 1934 Surnud majad 1935 Õitsev meri – mereromaan. Kõrvutatud Gailiti “Karge merega”. Sisemaailma ja rannarahva vastandamine. Mälgul teose ideoloogia selgelt ohtlikum, vaesem ja vabam rannaelu. 1936 Rannajutud 1937 Taeva palge all 1942 Hea sadam 1952 – 53 Tee kaevule 1963 Kevadine maa 1978 Projekt Victoria Kirjutanud väga suures mahus. Annab välja romaane, novellikogusid, näidendid ja lasteraamatuid. Romaanides on hea tegelane. Peategelane näitab lugejale turvalise helge maailma, kus võidutseb hea ja taganeb kuri. Enamasti head tegelased,
Proosa ,,Kodunurga laastatud". Aadu Hint 30-ndal aastal kirjutas ,,Pidalitõbi", ,,Vatkutõbilas", kuna kartis, et on ise ka nakatanud. Peateos on 4 osaline romaan ,,Tuuline rand", mis sai ka 1965. aastal ENSV Rahvakirjaniku tiitli. Alguses mõtles teha 5 osalist, aga tal tekkis juba 1 osaga sensuuris probleeme ning ta ei näinud sellel enam mõtet. Mõtles, et võiks teha Saaremaa oma tõe ja õiguse. Pärit Lümanda kandist. Tema looming kajastab valdavalt kalurite ja muu rannarahva elu. Õppis SÜG-is. Teise maailmasõja ajal võitles Punaarmees. Ta on maetud Saaremaale Kihelkonna kalmistule. Eesti kirjanik ja ühiskonnategelane. Aadu Hindil oli kaheksa last. Tunnustused: Friedebert Tuglase noveliauhind (1982), Lenini orden Juhan Smuul Pärit Muhust, Koguva külast. Kirjutas näidendeid, luuletusi, reisikirju, novelle, jutte, olukirjeldusi, poeeme. Teostes sees piirsituatsioon. Näidendid ,,Lea" usklik laps, algul usub jumalat, hiljem salgab, kuna ei leia teda
Saaremaalt pärit kirjaanike Peeter Süda Kärla pastor. ,,Väike vanavaranduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll."(1883). Oda lätsi allikad. Ookivi. Jakob Mändmets realistlik proosa kirjanik. Kajastab Karu jäve piirkonda. ,,Küla"(1919), ,,Isa talus." Johannes Haavik tõlkis väga palju. E.A.Poe Õudus jutte. Ilukirjandusliku teose ,,Ruth" August Mälk Esimene tunnistatud kirjanik. Kooli õpetaja. Pesitses Lümandas. Kirjutas rannarahva olust romaane. ,,Pidali tõbi" e leetra. Aadu Hint - ,,Pidali tõbi" e leetra.(1938(9)), ,,Vatku tõbila," Peateos ,,Tuuline rand"(1- 4 osa. 1951 56). See romaan kajastab väga pikka aega 1905 1930. pärit Kuusnõmme kandist. Suri 1980 ndatel. ,,Tuuline rand" sai 1965a ENSV Rahvakirjaniku tiitli. Juhan Smuul Muhust pärit. Kirjutab näidendeid, luuletusi, reisikirju, novelle, jutte, olukirjeldusi, poeeme. Näidendid: ,,Lea" usklik laps, algul usub jumalat hijjem salgab
Kui ta aasta hiljem kodumaale naasis, tervitati teda seal rahvuskangelasena. 4.Saaremaalt pärit kirjanikke Peeter Süda - Kärla pastor. "Väike varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll."(1883). Jakob Mändmets - realistlik proosa kirjanik. Kajastab Karujärve piirkonda. "Küla" (1919), "Isa talus." Johannes Haavik - tõlkis väga palju. E.A.Poe õudusjutte. Ilukirjandusliku teose "Ruth" August Mälk - Esimene tunnistatud kirjanik. Kooli õpetaja. Pesitses Lümandas. Kirjutas rannarahva olustikuromaane. "Pidalitõbi" e leepra. Aadu Hint - "Pidalitõbi" e. leepra.(1938(9)), "Vatkutõbilas", Peateos "Tuuline rand"(1- 4 osa. 1951 - 56). See romaan kajastab väga pikka aega 1905 - 1930. pärit Kuusnõmme kandist. Suri 1980 - ndatel. "Tuuline rand" sai 1965a ENSV Rahvakirjaniku tiitli. Juhan Smuul - Muhust pärit. Kirjutas näidendeid, luuletusi, reisikirju, novelle, jutte, olukirjeldusi, poeeme. Näidendid: "Lea" - usklik laps, algul usub jumalat, hiljem salgab, kuna ei leia teda
loomisega 1922. aasta sügisel. 4.Saaremaalt pärit kirjanikke Peeter Süda - Kärla pastor. "Väike varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll."(1883). Jakob Mändmets - realistlik proosa kirjanik. Kajastab Karujärve piirkonda. "Küla" (1919), "Isa talus." Johannes Haavik - tõlkis väga palju. E.A.Poe õudusjutte. Ilukirjandusliku teose "Ruth" August Mälk - Esimene tunnistatud kirjanik. Kooli õpetaja. Pesitses Lümandas. Kirjutas rannarahva olustikuromaane. "Pidalitõbi" e leepra. Aadu Hint - "Pidalitõbi" e. leepra.(1938(9)), "Vatkutõbilas", Peateos "Tuuline rand"(1- 4 osa. 1951 - 56). See romaan kajastab väga pikka aega 1905 - 1930. pärit Kuusnõmme kandist. Suri 1980 - ndatel. "Tuuline rand" sai 1965a ENSV Rahvakirjaniku tiitli. Juhan Smuul - Muhust pärit. Kirjutas näidendeid, luuletusi, reisikirju, novelle, jutte, olukirjeldusi, poeeme. Näidendid: "Lea" - usklik laps, algul usub jumalat, hiljem salgab, kuna ei leia teda
annaabi.ee 
