[email protected] http://www.hintertuxergletscher.at/uploads/tx_coodata/ml_panorama_sueden.jpg Lumelauasõit on aastatega populaarsust kogunud nii Eestis, kui ka välismaal. Seal, kus on kõrged mäed ning lumi, leidub kindlasti ka lumelaudureid. Lume olemasolust sõltub ka lumelaua nõudlus. Kui varem oli Eesti lumelaudurite lemmikuks paigaks Kuutsemäe, siis nüüd on selleks Baltikumi suurim tehismägi, Kiviõli tuhamägi. Muidugi ei saa seda võrrelda Slovakkia, Skandinaavia maade ning Alpide piirkonnaga, mistõttu käivad eestlased ka neis paikades mägesid nautimas. Lumelaua kihid ja materjalid Lumelaua tüüpe on erinevaid: freestyle, park, freeride, all-mountain, powder
1. Canadian Bacon Tagumine k�si k��ndib l�bi jalgade ja haarab varvastepoolsest lauaservast kinni [10]. 2. Cannonball Trikk, mida tehakse m�lema k�ega. Eespool olev k�si haarab kinni lauaninast ja tagumine k�si lauasabast [10]. 3. Chicken Salad Eespool olev k�si k��ndib l�bi jalgade ja haarab kandadepoolsest lauaservast kinni [10]. 4. Crail Tagumine k�si haarab eespool olevast jala eest varvastepoolsest lauaservast kinni [10]. 5. Rocket Air ja Cross Rocket Trikk, mida tehakse nii, et lauanina t�mmatakse �lesse, ja lauanina m�lemast k�ljest m�lema k�ega haaratakse kinni. Cross Rocket on sama trikk nagu Rocket Air, kuid k�ed on risti grabimise ajal [10]. 6. Indy �ks fundamentaalseim trikk, mida tehakse tagapool oleva k�ega jalgadevahelisest alast varvastepoolsest lauaservast kinni haarates [10]. 7. Lien Eespool olev k�si haarab kandadepoolsest lauaservast kinni ja keha kaldub �le lauanina [10]. 8. Melon Eespool olev k�si haarab kandadepoo...
Minu hobi lumelaua sõit Gerttu Blank 10b Lumelaua ajaloost: esimene objekt, mis sarnanes lumelauaga leiutas Sherman Poppen (1968.a.), seda kutsuti snurferiks. See oli lihtsa konstruktsiooniga usutakse, et lumelauaga sõitmise leiutas Jake Burton Carpenter (firma Burton lumelaud omanik) ja Tom Sims (firma Sims lumelauad omanik) Lumelaua sõiduvarustus: lumelaud Saapad Click to edit Master text style Second level Third level lumelaua klambrid Fourth level Fifth level soovituslikult kaitsmed (selja, käte ja pea jaoks) Lumelaua stiilid:
Sisukord SISUKORD..........................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................2 MÄÄRIMISEKS VAJAMINEVAD TÖÖVAHENDID.....................................................................3 UUTE SUUSKADE JA LUMELAUA ETTEVALMISTUS...............................................................5 LIBISEMISE MÄÄRIMINE...............................................................................................................6 PINDAINED....................................................................................................................................13 PIDAMISE MÄÄRIMINE................................................................................................................16
Lumelauasõit Mis see on? Lumelauandus on populaarsust koguv talisport. Lumelauaga sõitmine on sarnane suusatamisele. Harrastajad kinnitavad oma jalgade külge puust laua (lumelaua) ning sõidavad sellega mööda lumiseid mäekülgi alla. Lumelauduri varustuse hulka kuuluvad lumelaud, saapad, sidemed ning talveriietus. Sõidustiilid Freeride ehk vabasõit Freestyle ehk vabastiil Alpine e. Alpisõit Freeride ehk vabasõit Vabasõidu eesmärgiks on lihtsalt lõbu pärast mäest alla sõites lõbustada. Enamik lumelaudureid ongi jäänud selle stiili juurde. Vabasõidust on arenenud Extreme
lumel, mõtlesid 40 aastat tagasi välja lumelauasõidu. Liideti Hawaiilt pärit lainelaud ja rula. Esimesed harrastajad olid koolipoisid. Suusakuurortides suhtuti neisse nii tõrjuvalt, et neid ei lubatud suusaliftide lähedalegi. Ametlikult sündis lumelaud 1965 Ameerika Ühendriikides. Esimene lumelaud valmistati suusapaarist ning sai nimeks SNURFER. Lumelauandus on suurt populaarsust koguv talisport, mille harrastajad kinnitavad oma jalgade külge puust laua (lumelaua) ning sõidavad sellega mööda lumiseid mäekülgi alla. Lumelauaga sõitmine on sarnane suusatamisele. Lumelauduri varustuse hulka kuuluvad lumelaud, saapad, sidemed ning talveriietus. Alates 1998. aastast on lumelauasõit taliolümpiamängude kavas. Ajalugu Konkreetset lumelaua leiutamise au kellelegi ei omistata. Kelgutaolise esemega mäest alla sõitmine on tegelikult asi, mille võis igaüks välja mõelda. Seepärast poleks aus mõnda üksikut inimest esile tõsta.
Otepää Õhujõud...............................................................................................................13 6.2 PiuPau................................................................................................................................13 7. ALLIKAD............................................................................................14 3 1. Lumelauaspordi ajaloost Konkreetset lumelaua leiutamise au kellelegi ei omistata. Kelgutaolise esemega mäest alla sõitmine on tegelikult asi, mille võis igaüks välja mõelda. Seepärast poleks aus mõnda üksikut inimest esile tõsta. Siiski oli isikuid, kes mängisid lumelaua arengus olulist rolli. Üks neist oli M.M. "Jack" Burchett. 1929 aastal lõikas ta endale vineerist lauatüki ja kinnitas oma jalad riidetükkide ja hobuseohjadega sinna külge. Tema tuligi lagedale ühe esimese "lumelauaga"
1992. aastal Albertville'i olümpial olid kavas samad alad. Ballett ja akrobaatilised hüpped kuulusid endiselt näidisalade hulka, mogulis aga selgus esimene olümpiavõitja. Esimesteks olümpiavõitjateks tulid ameeriklanna Donna Weinbrecht ja prantslane Edgar Grospiron. Lillehammeris 1994. aastal lisandusid olümpiamängude kavva vigurhüpped. Lumelauasõit Lumelauandus on talispordiala, mille harrastajad kinnitavad oma jalgade külge puust laua (lumelaua) ning sõidavad sellega mööda lumiseid mäekülgi alla. Lumelauaga sõitmine on sarnane suusatamisele. Lumelauduri varustuse hulka kuuluvad lumelaud, saapad, sidemed ning talveriietus. Alates 1998. aastast on lumelauasõit taliolümpiamängude kavas. Sõidustiilid Sõitmine jagatakse alastiilideks, millest igaühele sobib veidi erinev laua disain. Freeride ehk vabasõit Vabasõidu eesmärgiks on lihtsalt lõbu pärast mäest alla sõites lõbustada. Enamik
..............................................................8 VII. JUHTIMINE.................................................................................................................8 VIII. FINANTSEERIMINE.................................................................................................8 IX. RISK..............................................................................................................................9 I. ETTEVÕTTEST Ettevõtte nimi: BURTON Äriidee: Lumelaua toodete valmistamine Teenuse pakkumise algus: september 2009 II. ÄRIIDEE JA EESMÄRGID Burton lumelaua valmistamise eesmärk on toota uue tehnoloogia ja disainiga lumelaudusi ja nende lisasi. Valmistamisele lähevad lumelaud, klambrid, saapad, ja lumeriided. Hiljemas persfektiivis on plaan teha ka suve spordi asju. Idee tärkas sellest et Eestis pole selllist ettevõtet ja euroopas on selline idee väga pädev. Kõik otsivad uusi ja paremaid toodanguid III. ÄRIPLAAN 1. Teenus
Talvised teenused Teenuse nimetus Teenuse hind (euro)Mõõtühik Teenuse kasutamise Märkused aeg Keskuse väliterritooriumi 75 ööpäev E-P Sisaldab suusa- ja lumelauaüritusi. kasutamine ürituste korraldamiseks Uisupaari laenutus 3 tund E-P Lapsed kuni 11.a 4 tund 11 ja vanemad 6 2 tundi 12 päev Suusakeppide laenutus 3 päev E-P
der tennisspielerin N tennise mängija der tennisschläger tennise reket der leichtathlet Mkergejõustiklane der leichtathletin Nkergejõustiklane die disziplinen der leichtathletik kergejõustiku alad der hochsprung kõrgushüpe der diskuswerf kettaheide der kugelstoss kuulitõuge der hürdenlauf tõkkejooks der weitsprung kaugushüpe der 800-m lauf 800 m jooks der dreisprung kolmikhüpe das snowboard lumelaud der snowboarder lumelaua sõitja M der snowboarderin lumelaua sõitja N das free climping vaba ronimine, ilma rakmeteta der eiskunstlauf iluuisutamine der eiskunstläufer(in) iluuisutaja der eisschnellauf kiiruisutamine der eisschenellläufer(in) kiiruisutaja das golf golf der golfer(in)-golfi mängija der windsurfen lohesurf ein motorloses fliegen - drachenfliegen lohe lennutama das reiten ratsasport auf dem pferd reiten ratsutama das skifahren(schifahren) suusatama der ski
Algajad teevad pöörde ning keeravad ühe suusa sissepoole. Suusahüpped Suusahüpped on talispordiala. Suusahüpetes võisteldakse põhiliselt 3 mäel (trampliinil): keskmisel, suurel ja lennumäel. Iga sportlane sooritab 2 võistlushüpet, mille eest saadud punktid liidetakse. Punkte arvestatakse hüppe pikkuse ja stiili eest; viimast hindavad 5 kohtunikku. Lumelauasõit Lumelauandus on suurt populaarsust koguv talisport, mille harrastajad kinnitavad oma jalgade külge puust laua (lumelaua) ning sõidavad sellega mööda lumiseid mäekülgi alla. Lumelauaga sõitmine on sarnane suusatamisele. Lumelauduri varustuse hulka kuuluvad lumelaud, saapad, sidemed ning talveriietus. Alates 1998. aastast on lumelauasõit taliolümpiamängude kavas. Lumelaua sõidustiilideks on freeride(vabasõit), freestyle(vabastiil) ning alpine(alpisõit). Vigursuusatamine Vigursuusatamine ehk freestyle on segu mäesuusatamisest ja akrobaatikast ning sai spordialana alguse 1960. aastatel USA-s. 1994
Esijalaste pikkus (cm) 93 104 Tagajalaste pikkus (cm) 115 127 Jalaste laius (mm) 8 12 Jalaste vahe (cm) 67 67 Bobi kaal (kg) 175 230 Mehitatud kaal (kg) 375 630 Lumelauasõit Lumelauandus on suurt populaarsust koguv talisport, mille harrastajad kinnitavad oma jalgade külge puust laua (lumelaua) ning sõidavad sellega mööda lumiseid mäekülgi alla. Lumelauaga sõitmine on sarnane suusatamisele. Lumelauduri varustuse hulka kuuluvad lumelaud, saapad, sidemed ning talveriietus. Alates 1998. aastast on lumelauasõit taliolümpiamängude kavas. Sõitmine jagatakse alastiilideks, millest igaühele sobib veidi erinev laua disain. Freeride ehk vabasõit Vabasõidu eesmärgiks on lihtsalt lõbu pärast mäest alla sõites lõbustada. Enamik lumelaudureid ongi jäänud selle stiili juurde
Joonis 4. Koitjärve raba Joonis 5. Jussi nõmm Asub Pandivere kõrgustiku jalamil Leidub mandrijää tekitatud oosistikke ja mõhnastikke Kümned väiksed järved, suurimad neist: Suurjärv, Pikkjärv, Kivijärv ja Paukjärv PõhjaKõrvemaa looduskaitseala läbib Soodla jõgi, idast piirab Valgejõgi Joonis 6. Paukjärv Külastuskeskus toitlustuse, saunade ja varustuse rentimiseks. Talvel on avatud suusa, lumelaua ja lumerõnganõlvad. Muuseumid Matkarajad A. H. Tammsaare muuseum Suviti teatrietendused Jäneda mõis Musta Täku Tall Vabaõhurestoran Jäneda Suurvanker ülisuurele plaanvankrile ehitatud kõrts. Jäneda jahiloss Joonis 7. Jäneda Suurvanker Albu mõis PõhjaKõrvemaa Eestimaa Sveits pakub metsade, ooside, rabade ja järvede keskel kauneid loodusvaateid ja võimalusi erineva pikkusega matkadeks
Elaborate Rikkalik, üksikasjalik Require Nõudma Elation Vaimustus Restoration Taastamine Element Element, osa Rewarding Rahuldust pakkuv Emerge Välja ilmuma, üles kerkima Ring Sõrmus Estate Maavaldus, mõis Rival Rivaal Shuttlecock Sulgpall Space Ruum Sky surfing Lumelaua sõit Specialise Täpsustama Slope Nõlv, kallak Steady Kindel, stabiilne Salver Kandik Substantial Oluline Sheet Leht, poogen Support Toetama Sheer Õhuke, puhas Surroundings Ümbrus Smash-hit Menulugu Terrace Terrass Solo jump ..
Müügijuhtide tööjõukulud 80000 95000 15000 Komandeeringukulud 50000 55000 5000 Rent 10000 10000 0 Tootmiskulude muutuv osa 250000 50000 200000 Ülesanne 5 Kulude liigid Peeter otsustas hakata valmistama lastele ja noortele lumelaudu. Ta ostis valmistamiseks sobiva angaari naaberkülas maksumusega 40 000 krooni., mis 20 aastaga amortiseerub. Iga lumelaua valmistamiseks arvestas ta 300 krooni eest materjali ja otsustas palgata ka lisatööjõudu, kellele tuleks maksta iga valmistatud lumelaua eest 350 krooni. Vajalikud tööriistad ja seadmed oli võimalik rentida 2000 krooni eest kuus. Tal oli sääste, mis seni andsid pangas 3% intresse ja mida ta tahtis ettevõtte käivitamiseks kasutada. Reklaamikuluks arvestas Peeter 1000 krooni. kuus. Müügi otsustas ta korraldada, makstes iga müüdud lumelaua eest 200 krooni komisjonitasu.
b. Kaasnevad lisakulutused C. Panustada reklaamile tutvustusürituste näol 1. Eelised a. Tootest saadakse rohkem teada b. Võimalik tootega lähemalt tutvuda 2. Vastuväited a. Suuremad reklaamikulud VII SOOVITUS A. Korraldada tutvustusüritusi just sarnastel üritustel (tuntumad suusavõistlused, lumelaua võistlused ja purilaua üritused). Suusakuurortidesse ja eelnimetatud võistlustele püstitada tutvustamispaigad kus oleks võimalik ka toodet proovida ja laenutada. B. 1. Erinevates suusakuurortides korraldada reklaamikampaaniaid otse sihtgrupile. 2. Korraldada üritusi, kus tuntud sportlased testivad toodet ja samaaegselt kutsuvad inimesi üles toodet proovima ja kasutama. VIII TEGEVUSKAVA A
Mõni kannab ainult moe nimel null klaasiga prille. Ja muideks, läätsed kahjustavad silmi !!" MINA " jaa, ma saan aru, et prillid on moes ja ilusad. Aga sooviksin läätsesid kasutada ainult sporti tehes" Kl.t "Ma ei saa teist üldse aru, milleks teile need läätsed!!!! Paljud spordivad prillidega ja ei ole neil häda midagi. See on teil vaid enda peas kinni, et prillid on koledad" MINA "Ma ei ole seda öelnud, et prillid on koledad. Aga kui ma sõidan lumelaua või rattaga ja kukun ning prilliklaasid mul pealuus on, kas see ei kahjusta minu silmi ja tervist??? " Kl.t "...." LAHKUSIN POEST !!! Hoiakud Klienditeenendaja MINA Käitumine: ebaviisakas, Käitumine: kaitsev, ründav, süüdistav, ärritunud, üritasin korduvalt selgitada üleolev, ei kasut. ümber. oma põhimõtet/vajadust, sõnastust, egoistlik, kehtestav; ärritunud, ründav;
rohkem). Kahevõistlus: Kahevõistlus on põhja suusaalade kahevõistlus, mis koosneb suusahüpetest ja murdmaasuusatamisest. Suusakahevõistlus sai alguse 1880. Aastatel Norrast. Vigursuusatamine: Vigursuusatamine ehk freestyle on segu mäesuusatamisest ja akrobaatikast. See sai spordialana alguse´1960. aastatel USA-s. Lumelauasõit: Lumelauasõit on talispordiala, mille harrastajad kinnitavad jalgade külge puust (lumelaua) ja sõidavad sellega mööda lumiseid mäekülgi alla. Riietus Riietus on optimaalne, kui kogu harjutuskorra vältel tunnete end mugavalt. Kõige parem moodus liigesest soojusest vabanemiseks on higistamine, kuna higi aurustumisel neeldub suhteliselt rohkem energiat. Siit järeldus – riietus peaks olema selline, mis kaitseb küll tuule eest, kuid laseb niiskust läbi.
ratsaspordiga, seal asuvad koguni 2 talli. Nagu igas linnas, nii ka selles on võimalik sõita jalgrattaga. Linna edelaservas Pärnu ja Reopalu jõe ääres asub matkarada, mis pakub võimalusi loodusõppeks ning on mõnusaks paigaks liikumisharrastuste nautijaile. Linnas on võimalik ujuda Supelrannas Paide Tehisjärve ääres või tervisekeskuse ujulas. Talvel saab, aga väga hästi puhata Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuses. Seal on suusarajad, tõstukiga lumelaua- ja -mäesuusanõlv, lumerõngarada, uisutamisvõimalused. Veskisillas saab, aga tegelda kalastusega. Paides on võimalik ka tellida linnaekskursioone, kus professionaalsed giidid tutvustavad seda imeilusat ja ajaloolise hõnguga linna. Paides on ka väga oalju rahvakultuurikollektiive. Nt. Paide Meeskoor, Segarahvatantsurühm
Iga sportlane sooritab kaks hüpet. Hüppesuusad on murdmaasuuskadest pikemad (240255 cm), laiemad ja raskemad (koos sidemetega 78 kg) ning neil on 25 soont 5. Kahevõistlus- koosneb suusahüpetest ja murdmaasuusatamisest. 6. Vigursuusatamine- segu mäesuusatamisest ja akrobaatikast. See sai spordialana alguse 1960. aastatel USA-s. 7. Lumelauasõit- harrastajad kinnitavad oma jalgade külge puust laua (lumelaua) ning sõidavad sellega mööda lumiseid mäekülgi alla. Lumelauduri varustuse hulka kuuluvad lumelaud, saapad, sidemed ning talveriietus. Treeningmahud 1. KULDREEGEL- pigem treeni 10% vähem kui 3% üle võimete. 2. Ülimalt kerge on üle pingutada rühmaga treenides- see on iseloomulik nii tippudel kui harrastajatel. 3. Tähtsaim on- regulaarsus, pausideta treenimine- kas või
treenimis väljak. Pargis jalutasid mõned vanemad inimesed. Mõned nooremad käisid seal tõukeratast sõitmast skate pargis. Park oli keskmise suurusega. Mälestusmärki polnud seal pargis, kuid pargi juures oli Estonia huku mälestusmärk. Endale see park ei meeldinud, sest ei saanud pargis pargi kohta informatsiooni. Pargis saab korraldada noortele ekstreem võistlusi. Aasta 2012 algul korraldati seal lumelaua ja mäesuusa võistlus. Pilt 1. Rannamäe vaated erineva nurga alt. 5 RANNAMÄGI Rannamägi asub Rannamäe tee ja Põhja puiestee vahel aadressiga Rannamäe tee 11. Tallinna vanalinna põhjaküljel Suure Rannavärava kõrval asetseva Skoone bastioni ehitamise plaanidest on andmeid juba 1634. aastast. Ehitamine algas aastal 1683. Rootsi riigi kõigi kindlustuste ülema Erik Dahlbergi (16251703) ja Tallinna komandandi Paul von Esseni (25
statistikat lennuõnnetuste üle, kuid ei too eraldi välja turiste. 1985. aastast on teatatud kokku 1604 lennuõnnetusest, millest 10 osutusid saatuslikuks õnnetustes kaotas oma elu 311 inimest. Page'i ja Meyeri uuring näitas, et 1986-1993 aastatel toimunud 5-s lennuõnnetuses on surma saanud 27 turisti. Peamised seiklusturismi tegevused, mis on toonud kaasa surmaga lõppevaid õnnetusi on kõikvõimalikud kukkumised ja kokkupõrked suusatamisel ja lumelaua sõidul, veespordialadest kärestikujõgedel parvetamine, kanuusõit, sukeldumine ja kalastamine ning loomadega seotud tegevustest ratsutamine ja rodeo. Hoolimata avalike andmete puudusest, on selge, et Uus-Meremaa turismitööstusele on seiklusturismiga seotud õnnetused suureks probleemiks. Uus-Meremaa ei saa lubada sellest probleemist mööda vaatamist ja selle eiramist, kuna see võib osutuda turismitööstusele saatuslikuks.
ettevõte võib olla sunnitud kasutama väliseid rahastamisallikaid, mis ei pruugi sel hetkel olla kättesaadavad või on siis liiga kallid. Suusatootmisest tingitud sesoonsust aitavad tasandada ettevõtte kõrvaltegevusharud kiudplaadi tootmine ja mööbli tootmine, mis annavad küllaltki stabiilset käivet läbi aasta. Kõrvaltegevusharud võivad firma majandustegevusele olla eriti tähtsad juhul kui suuskade nõudlus järsult langeb tingituna näiteks lumevaestest talvedest ja lumelaua populaarsuse kasvust. Selline situatsioon oli 90 aastate alguses, kus nii mitmedki välismaised suusatootjad olid sunnitud lõpetama oma tegevuse. Ressursside kasutamise efektiivsuse näitajatest oli koguvarade käibekordaja 94 aastal 1,52, 95 aastal oli see tõusnud 1,63 ja 96 aastal oli see langenud 1,48. Põhivarade käibekordaja oli 94 aastal 5,19 , 95 aastal oli see 4,96 ja 96 aastal oli see 3,96. Käibevarade käibekordaja oli