POPMUUSIKA EESTIS 1920, 30, 40, 1950 Eneli Nilbe 8.klass Popmuusika Eestis 1920 ● Euroopasse levis džäss 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks ● Peamiselt levis pop- ja jazzmuusika tollal noorema linnarahva hulgas (restoranides tantsumuusikana) ● Eesti jazz- ja popmuusika algust tähistab 1925.aastal loodud The Murphy Band (Kurt Strobeli eestvedamisel) Popmuusika Eestis 1930 ● 1936. aastal toimus Estonia Kontserdisaalis Eesti esimene jazzkontsert, mille kohta ilmus tollal mitte kõige paremat kriitikat ● Kuldne 7 oli aastatel 1936–1947 tegutsenud ansambel, mis oli publiku seas kõrgelt hinnatud Eesti džäss- ansambel
ROKOKOO 18. sajandi 20-ndate aastate paiku sündis Prantsuse õukonnas rokokoostiil, mis püsis umbes poolsada aastat; Ta kasvas välja barokist, oli aga kergem ja mänglevam. Omamoodi sõnamäng on juba stiili nimetus - see pärineb prantsuskeelsest sõnast rocaille, mis tähendab tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias. Peale Prantsusmaa levis rokokoo kõige enam Saksamaal. Arhitektuur Põhiliselt sai rokokoo valitsevaks sisekujunduses. Rokokoo õitseajal ehitati suhteliselt väheldasi ja väliselt lihtsaid hooneid - eralosse ja üheperekonnaelamuid. Nende väikeste salongide ja buduaaride seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused
Ilmar Mikiver oli ajakirjanik, kirjanduskriitik, teatrimees ja raadiohääl. Ilmar sündis 1.01.1920 Loksal kellassepp Jakob Mikiveri peres. Ilmar Mikiver oli pere kõige vanem laps, tal olid veel nooremad vennnad Heino ja Olev. Ilmar Mikiver alustas kooliteed Loksa algkoolis, mille ta lõpetas 1932. aastal. Peale Loksa algkooli lõpetamist läks Ilmar Mikiver edasi õppima Gustav Adolfi Gümnaasiumisse, kust ta lahkus 1938. aastal ja suundus õppima Tallinna Reaalkooli (tollal Tallinna 2. Gümnaasium). Mikiveri klassijuhatajaks sai Paul Ederberg ehk Pudi, kes andis matemaatika ja füüsika tunde. Direktoriks oli Karl Koljo, kes ühtlasi andis klassile eesti keelt. Ernst-Peterson Särgava ehk Habe oli sel ajal kooli inspektor. Temaga puututi kokku iga kolmapäeva hommikul, kui toimus aulas hommikupalvus. Mikiveri kehalise
Vilja nimetati teoses talu õnnistuseks ja rikkuseks. Külaelanike töökusest ja talutöö olulisusest annab mõista lause: ,,Karl pole muidugi kekstu, aga siin, taluinimeste keskel, kus kõik rügavad, kas või veri küünte alt väljas, jätab ta natukene kummalise mulje küll.". Lihtsate eesti nimede väärtustamist tõestab autori lause Jüri Aniluige nime kohta: ,,Tal on lihtne nimi, mitte mõni antvärklik Rinaldo-Augustin-Friedrich, missuguseid tollal küllalt leidus ja mis läheb suus puntrasse nagu sopiline kahevakane viljakott oskamatu nõeluja käes.". Autor annab mõista, et talutoit on kõikse õigem toit Jürit kirjeldades: ,, Ta on söönud tugevat talutoitu ja joonud hapupiima peale.". Talu perenaiseks taheti töökat aga ka suure summa kaasarahaga talumehe tütart. Mats Aniluik tahtis talu tagasi enda nimele kirjutada, kui sai teada, et Jüri tahab perenaiseks vaest karjatüdrukut Roosit.
pärast raamatu lõpus asetsevat osa "saateks" ning "Compsonid" lugemist, hakkasin aru saama, kuidas seda raamatut mõista. Raamat iseenesest on väga õpetlik, ja mõtlema panev. Seda referaati tehes tundus W. Faulkner huvitav inimene, kellel oli oma arusaam sellest, mis maailmas toimub. 3 W. Faulkneri elulugu W. Faulkner sündis 25.septembril 1897. aastal. New Albanys Mississipi osariigis. Tollal kirjutati nende nime ilma u-ta (Falknerid). Faulkneri perekond ei kuulunud eriti jõukate hulka, aga nad olid üks nimekamaid perekondi lähikonnas ning seda peamiselt kirjaniku vanavanaisale, kolonel William Cuthbert Falknerile, kes oli pioneer, advokaat, raudtee ehitaja, poliitik ning kirjanik. Nad kolisid kogu perega Oxfordi väikelinna, Lafayette'i maakonna keskusesse, kui William oli viie aastane. Keskkool jäi Faulkneril lõpetamata. 1918. aastal teenis ta Kanadas kuninglikes
Vanimad säilinud kunstiteosed loodi juba ürgajal, umbes 60 000 aastat tagasi. Et tollal ei tuntud veel metalle ja tööriistad tehti kivist, siis tuleb siit ka selle ajastu nimetus kiviaeg. Kiviaja inimesed andsid kunstipärase välimuse oma igapäevastele tarbeesemetele- savinõudele ja kivist tööriistadele, kuigi selleks mingit praktilist vajadust polnud. Miks nad seda tegid? Selles küsimuses valitsevad tänaseni vaid oletused. Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse
POPMUUSIKA EESTIS Eesti jazz- ja popmuusika algust tähistab 1925. aastal loodud The Murphy Band (Kurt Strobeli eestvedamisel). Peamiselt levis pop-ja jazzmuusika tollal noorema linnarahva hulgas (restoranides tantsumuusikana). 1936. a toimus Estonia Kontserdisaalis eesti esimene jazzkontsert, mille kohta ilmus tollal mitte kõige paremat kriitikat. Noore laulja Artur Rinne kohta öeldi, et ta kõlbavatki ainult jazzlauljaks (hiljem oli ta meie kõigi aegade populaarseim rahvalike laulude esitaja). Üks Eesti popmuusika legende on kindlasti Raimond Valgre (1913-1949), kes jõudis kirjutada palju omanäolist muusikat. On arvatud, et kui ta oleks sündinud teisel ajal teises kohas, oleks temast saanud tuntud lööklaulude autor. Valgre kirjutas oma laule aga Eestis ning esines 1930
põhjusel – rahvas julges kommunistlikule võimule vastu astuda ja samas saadi aru, et läänemaailma ei tee midagi ning nad on üksi jäetu. Poola ja Ungari sündmused jäid aga Eestist enamjaolt kõrvale. On küll mitmeid näiteid, et need meeleolud ka siia jõudsid nagu Tartu III KK poiste poolt loodud „Eesti Noorte Malev”, kelle liikmed levitasid Tartus ööl vastu 4.novembrit 1956 umbes 300 Ungari ülestõusu toetavat ja Eesti vabadust nõudvat lendlehte.1 Sellised näited olid aga tollal, kui alles mõni aasta tagasi oli Eesti sovetiseerimine lõpule jõudnud, üpris harvad. Selline rohkem infosulus elamine ning teadmatus iseloomustab ka praegu Põlvamaal Ahjal elava Kuno Ojala mälestusi 50-ndate aastate kohta. Sündinud 1932.aastal Tartus, saatis ta ka oma esimesed eluaastad seal mööda. Kuno elas emaga Mäe tänaval ning siiamaani mäletab selgelt, kui 1940.aasta suvel Punaarmee linna sisse marssis. Järgnes koolitee, millest paar klassi läbi ta ka Ahjal onu
vaba sumer kaelas, selle savitahvlile rullitud jäljend asendas allkirja. Vanimad Mesopotaamias leitud kunstiteosed olid tehtud juba VI aastatuhandel enne meie ajaarvamist. Ülimale õitsengule tõusis kunst aga 6. sajandil e. m. a. Babülonis. Sealsele kõrgkultuurile tegi lõpu samal sajandil toimunud pärslaste kallaletung. Ürgaja kunst. Vanimad säilinud kunstiteosed loodi juba ürgajal, umbes 60 000 aastat tagasi. Et tollal ei tuntud veel metalle ja tööriistad tehti kivist, siis tuleb siit ka selle ajastu nimetus kiviaeg. Kiviaja inimesed andsid kunstipärase välimuse oma igapäevastele tarbeesemetele- savinõudele ja kivist tööriistadele, kuigi selleks mingit praktilist vajadust polnud. Miks nad seda tegid? Selles küsimuses valitsevad tänaseni vaid oletused. Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse just
kus seisustel olid erinevad õigused ja kohustused, siis Prantsuse revolutsioon kaotas selle. Võeti vastu mitmeid ühiskonda paranevaid muudatusi, mis on tänaseni Euroopas jõusse jäänud. Üks olulisi kindlasti, mis Prantsusmaal vastu võeti oli ,,Inimese ja kodanike õiguste deklaratsioon". See muutis inimesed võrdõiguslikeks ning tugines vabadusel. Teine selline oli ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees. Kõik need muudatused, mis tollal ajal vastu võeti olid head, kuna kui elu enne seda Prantsusmaal oli kriisis siis need muudatused parandasid ühiskondlikku korraldust. Tänu sellele leidis see palju vastukaja ka Euroopas ja hiljem oli see juba eeskujuks mitmetele teistele riikidele. Feodaalühiskond muutus kodanikuühiskonnaks, kus kõik inimesed olid sünnipäraselt võrdsed ja vabad. Kõik see feodaalsüsteemi kaotamine tekitas Euroopa rahvaste seas võimsa rahvustunde.
aastast UNESCO Maailmapärandi nimekirja. Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud. Tallinna vanalinnas on peaaegu terviklikult olemas 11.-15. sajandil väljakujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid ning massiliselt 14. ja 15. sajandil püstitatud ja esialgsetes gabariitides säilinud hooneid. Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik olulisemad tollal püstitatud esindus- ja sakraalhooned, aga ka rohkelt linnakodanike ja kaupmeeste elumaju koos aitade ja ladudega. Võib öelda, et Tallinn kujutab endast Euroopa ühte paremini ja terviklikumalt säilinud keskaegset linna, olles Eesti arhitektuuri tõeliseks pärliks. Põhja eesti rannikule tekkis asustus umbes 10. sajandi lõpul, mil eestlased rajasid seoses sadama kasutuselevõtuga Toompea künkale linnuse. Vene kroonikates on seda linnust
problem lahendati 12. sajandi lõpul, mil paavst nimetas meie maalapikese maarjamaaks. Peale paavsti kuulutust mõisteti, et pole mõtet oma jõude kaugele ida blokki saata, kui saab ka lähemal usku levitada. Kunagi lubasid inimesed, et nende vajaminemisel aitavad nad paavsti ehk minna usku peale suruma. Nüüdseks jõudis see periood kätte ning asuti teele. Keskajal oli usk millegisse väga võimas ning leidus ka inimesi, kes oma sõna peavad. Tollal usuti, et kui sa midagi head teed, surud usku peale, siis saad sa järgmises elus parema positsiooni ehk elu ning õnne. Tööjõule tasuti ka maalappide kinkimisega. Minu arust on see väga naiivne, et sa jätad oma pere ning rändad kuhulegi tühermaale, et paganliud kombed maha suruda. Pean seda totraks, sest taevas parema elu saamine ei ühti minu põhimõtetega. Ning oma pere hülgamine aastateks põhjustab veel omakorda mitmeid muresid
Riigiprotektoraadi nimetuse all Saksamaale. Ennesõjaaegselt Euroopa kaardilt puudusid ka Bosnia, Horvaatia, Makedoonia ja Sloveenia, mis kuulusid Jugoslaavia koosseisu. 1939. aastal okupeeris Itaalia Albaania. Puudus ka iseseisev Island, mis kuulus Taani kuningriigile. Ennesõjaaegne Leedu oli tänasest Leedust palju väiksem. Suur osa Leedu rannaaladest koos Klaipeda sadamalinnaga ühendati 1939. aastal Memelimaa nimetuse all Saksamaaga. Leedu idaosa koos Vilniuse [tollal Vilna] linnaga kuulus Poolale. Ennesõjaaegne Poola asus praegusest tunduvalt ida pool. Läänemereni ulatus vaid pikk ja kitsas maariba, mida nimetati Poola koridoriks. Poola pindala oli tollal 388,3 tuhat km²,nüüd aga 312,7 tuhat km².
1920. ja 30. aastad hõlmavad endas mõningaid märkimisväärseid sündmusi ja raamatuid. Selle ajastu autorid olid raskustes mõistmaks ühiskonnas toimuivaid muutusi. Osad autorid ülistasid muutusi, samas osad avaldasid pettumust vanade kommete muutmise suhtes Lugemine oli populaarne loov tegevus, mida harrastati eriti talvekuudel, kui teised tegevused polnud võimalikud. Tollal said inimesed peamise info muust maailmast ja toimuvatest sündmustest just paberkandjate näol. Raamatud, ajakirjad ja ajalehed moodustasid tähtsa osa enamuste inimeste elust ja kujundasid suuresti nende üldise harituse. Teadmist klassikast(kirjandus-toim) peeti oluliseks hea hariduse juures. Selle ajastu ajakirjad on täis lühijutustusi ja seriaale(enamasti illustreeritud), et lugejate meelt lahutada. Laste pildiraamatud nagu "The Little Red Hen" ja "Little
oli varakult kaasa elanud ja kellega koos rõõmutsenud esimese" Perno Postimehe "ilmumisel.[2 lk.253] 1863.a. lõpul asus perekond elama Tartusse,kus J.V.Jannsen hakkas välja andma "Eesti Postimeest".L.Koidula oli pidevalt tegev ajalehe ja eriti selle kirj. lisa "Jututoa" sisustamisel;samuti tuli temal teha ka suurem osa talitusetööst.Koidula tundis ergast 2 huvi ühiskondliku elu sündmuste ja tollal elavneva rahvusliku liikumise avalduste vastu. 1860. a-te teisel poolel kujunes temast rahvusliku liikumise taotluste ja demokraatliku suuna patriootilise võitlusvaimu mõjukaim väljendaja eesti luules. 1873.a. abiellus L.Koidula Tartus arstiteadust õppinud lätlase Eduard Michelsoniga ja asus mehega Kroonlinna elama,kuhu viimane oli saanud sõjaväearsti koha. Eemal elades ei kaotanud Koidula sidet kodumaaga,vaid ta jätkas oma loomingulist tegevust ning käis tihti Eestis. [3 lk.211]
peeti kohut vaenlasega koostööd teinute üle, kuid umbusaldati ka neid, kes olid saatuse tahtel jäänud Saksa okupatsiooni alla. Eriti puudutas see Ida-Euroopa neid alasid, mis NSV Liit oli Teise maailmasõja ajal vallutanud. Rahvusvahelise sõjakohtu alla anti ka hulk Jaapani riigijuhte, keda süüdistati vallutussõdade ettevalmistamises ja pidamises. Nürnbergi protsessi käigus karistati Saksamaa poolseid sõjakurjategijaid, kuid Nõukogude Liidu poolsed sõjakurjategijad jäid tollal täiesti karistamata. Nürnbergis süüdistavate arglikud katsed avalikustada protsessi käigus Nõukogude Liidu tegelikud plaanid ja näidata ka Nõukogude Liidu süüd sõja vallapäästmises jäid tollal praktiliselt ilma tähelepanuta. Nii leviski maailmas väärteave Teise Maailmasõja põhjuste ja vallapäästjate üle, mis on paljuski levinud kuni tänapäevani. Vaid Nõukogude Liidu kokkuvarisemine 1991. aastal on seda olukorda mingil määral muutnud, kuigi mitte olulisel määral.
sügisel hakkasid eestlased end arreteerimise kartuses varjama, massiline metsadesse koondumine algas aga pärast juunikuist suurküüditamist. Metsavennad otsisid võimalusi relvastumiseks ja kättemaksuks. Metsavendluse kaugemaks plaaniks oli Vabariigi taastamine. Aset leidsid ulatuslikud kokkupõrked metsavendade ja hävituspataljonide vahel. Eestlastel õnnestus üle võtta kümneid vallamaju ning seada ametisse iseseisvusaegseid omavalitsusi. Metsavendlus näitas, et eestlased ei olnud tollal veel kaotanud usku omariikluse taastamisse. Järgmine võimalus oli eestlastel liituda Saksa armeega, millega vabatahtlikult liitus eestlasi, kes soovisid kätte maksta Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest. Vabatahtlikud olid näiteks metsavendade salkadest moodustunud üksused. Nad sõdisid kaasa lahingutes Eesti pinnal. Järk- järgult mindi üle sundmobiliseerimisele. Sõjavõimude alluvuses formeeriti idapataljone, mida
sügisel hakkasid eestlased end arreteerimise kartuses varjama, massiline metsadesse koondumine algas aga pärast juunikuist suurküüditamist. Metsavennad otsisid võimalusi relvastumiseks ja kättemaksuks. Metsavendluse kaugemaks plaaniks oli Vabariigi taastamine. Aset leidsid ulatuslikud kokkupõrked metsavendade ja hävituspataljonide vahel. Eestlastel õnnestus üle võtta kümneid vallamaju ning seada ametisse iseseisvusaegseid omavalitsusi. Metsavendlus näitas, et eestlased ei olnud tollal veel kaotanud usku omariikluse taastamisse. Järgmine võimalus oli eestlastel liituda Saksa armeega, millega vabatahtlikult liitus eestlasi, kes soovisid kätte maksta Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest. Vabatahtlikud olid näiteks metsavendade salkadest moodustunud üksused. Nad sõdisid kaasa lahingutes Eesti pinnal. Järk- järgult mindi üle sundmobiliseerimisele. Sõjavõimude alluvuses formeeriti idapataljone, mida
jahedam, kui ekvaatori ääres. Nad ei vaja nii palju kaitsepigmenti päikese vastu, seetõttu on neil hele nahk ja heledad juuksed ning silmad. Need on kolm põhirassi, kuid lisaks on maailmas veel olemas inimesed Ameerikas ja Austraalias. Vastavalt indiaanlased ja aborigeenid. Inimesed Ameerikas Esimesed inimesed Ammerikas oled Ameerika indiaanlaste esivanemad. Umbes 35 000 aastat tagasi tulid nad üle Beringi väina, mis tollal oli maismaasillaks Aasia ja Ameerika vahel. Ajapikku levisid inimesed põhja poolt ka Lõuna-Ameerikasse. Ameerika indiaanlased põlvnevad Aasia rahvastest, seepärast ongi neilgi mongoliidsed näojooned. Inimesed Austraalias Umbes 38000 aastat tagasi ei elanud Austraalias kedagi . Siis saabusid sinna europiidid. Nad purjetasid kanuudega või suundusid Malaisiast, mis tollal oli arvatavasti maismaasillaks Aasia ja Austraalia vahel. Need inimesed olid Austraalia aborigeenide esivanemad
Kas Eesti ühiskonna areng on jätkusuutlik? Jätkusuutlikust arengust hakati rääkima juba 1970. aastail. Tollal peeti jätkusuutlikuks arenguks eeskätt ühiskonna ja looduse harmooniat. Tänapäeval on jätkusuutlik areng säästev areng, millega rahuldatakse nii tulevase põlvkonna vajadused, kui ka praeguse põlvkonna vajadused. Et seda tagada tuleb liikuda kooskõlaliselt kõigis neljas suunas, milleks on heaolu kasv, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus ja Eesti kultuuri elujõulisus. Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teise arvelt. Kuid, kas Eesti ühiskond areneb jätkusuutlikult?
Kas Eesti kaotas demokraatia 1933. või 1934.aastal Kaisa Kamenik A83347 1930-ndate aastate sündmused Eesti Vabariigis on alati olnud mitmete vaidluste ja arvamusavalduste aluseks ning relevantsed ka tänapäeval. Sisepoliitiliselt võib olulisemateks sündmusteks tollal pidada 1933. aasta vabadussõjalaste poolt koostatud uue põhiseaduse vastuvõtmist ning aasta hiljem Pätsi ja Laidoneri poolt läbiviidud riigipööret. On levinud arvamus, et just uue, autoritaarsete sugemetega põhiseaduse vastuvõtmine andis Pätsile ja Laidonerile õigustuse riigipöördega demokraatia päästa. Järgnenud vaikiv ajastu aga kinnitas, et pigem asuti ise oma võimu kindlustama ja tüüriti autoritaarsuse poole. Kuna antud teema
KOOPAMAALID Referaat Üldine Vanimad säilinud kunstiteosed loodi juba ürgajal, umbes 60 000 aastat tagasi. Et tollal ei tuntud veel metalle ja tööriistad tehti kivist, siis tuleb siit ka selle ajastu nimetus kiviaeg. Kiviaja inimesed andsid kunstipärase välimuse oma igapäevastele tarbeesemetele savinõudele ja kivist tööriistadele, kuigi selleks mingit praktilist vajadust polnud. Miks seda tehti, ei oska tänapäevanigi keegi öelda. Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit. Viimasega
Fifth level Enne 1219.a. püstitatud kiriku ehitusviisi ja arhitektuuri kohta puuduvad andmed, samuti ei ole selle asukoht täpselt kindlaksmääratav. XIV sajandi alguses alustati uue kiriku ehitamist, mis viidi lõpule 1330. aastal. Aastal 1364 valmis nüüdsest madalam torn, mis asus 4,5-meetrise läbimõõduga alusmüüril. Torn seisis tollal väliaspool kirikut Click to edit Master text styles Second level Third level Ehitus kestis 1436-1450. Kirik tehti Fourth level Fifth level pikemaks ja laiemaks ning ta saavutas oma praeguse suuruse.
Paiku. 15 sajandi esimesel veerandil ehitati kiriku idaosa polügonaalse lõpmikuga 3- lööviliseks kooriks, mille dekoratiivseid tähtvõlve kannavad kõrged 8 tahulised piilarid. Suuruse ja kuju, mis on tänaseni säilinud omandas kirik 15. sajandil. Samal sajandil ehitati uus pikkihoone basiilikana, see tähendab külglöövidest kõrgema kesklööviga (See oli 31 meetrit ja ühtlasi ka baltimaade kõrgeim), nagu enamik tolleaegseid Eesti linnakirikuid. Samal ajal püstitatud torn oli tollal maailma kõrgeimaid ehitisi, torni kiviosa kõrguseks oli 57 meetrit. 1500. aasta paiku valminud gooti stiilis tornikiiver ulatus 159 meetrini, muutes Oleviste kiriku keskaegses Tallinnas ning tollal kõrgeimaks kirikuehitiseks kogu Euroopas. Kesklöövi, koori ehk altariruumi ja lõunaküljel asetsevaid kabeleid katavad keerukad tähtvõlvid. 16 sajandi esimesel veerandil valminud Maarja kabeli välisseinal on kabeli ehitaja H. Pawelsi hilisgooti stiilis mälestusmärk. Tartu Jaani kirik
külas(praegu Busseto vald) Parma lähedal. Tema isa pidas baaripidaja ametit. Kui Verdi oli veel laps, siis nende pere kolis Piacenzast Bussetosse.Ta armastas käia kirikus orelimuusikat kuulamas. Klaveriõpinguid alustas ta Busseto kiriku organisti juhendamisel. Juba 11-aastaselt sai ta selle kiriku organistiks. 20-aastaselt suundus ta Milanosse, et seal jätkata oma õpinguid. Ta soovis minna seal asuvasse konservatooriumisse, kuid klaverieksamil tuli välja,et tal on käte asend, mida tollal peeti parandamatuks veaks. Lisaks oli ta vanuselt kaks aastat üle lubatu ja neli aastat tavalisest vastuvõtueast vanem. Lisaks kõigele muule oli ta võõramaalane ja konservatooriumis nappis kohti. Õpinguid jätkas ta eratundides 1832-1835 V. Lavigna juures. Varsti naasis ta tagasi Bussetosse. Alates 1836-st aastast korraldas ta seal linnakeses raserfsaerfaesfes- 3 - 3- -3-
ISELOOMUSTUS Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. Tollal nimetati klassitsismi ampiirstiiliks (prantsuse sõnast empire 'impeerium') RIIDED Klassitsismi ajastul muutusid riided tagasihoidlikumaks, kõik ei olnud enam nii kaunistatud Ampiirstiilis riided: vöökoht kõrgel rinna all, avar dekoltee, puhvvarrukad, musliinkleit, värvilised paelad, kindad, sallid. Jalanõud õhukesed Mehed kandsid põlvpükse, pikkade sabadega kuube, veste JOSEPHINE DE BEAUHARNAIS Dikteeris Prantsusmaal moodi JUUKSED NAISED 18
korjamas; naised jalutavad lastega. Loomi on kujutatud Põhja-Aafrikas Fezzani ja Tassili kaljujoonistel. Alates umbes 6. aastatuhandest eKr on neoliitikumi mälestisi leida üle kogu Põhja-Euroopa. Enamasti on tegu kujunditega kividel ja luuesemetel, mis tihti kujutasid taevakehi. Sellest ajast on olulised veel megaliitilised monumendid: menhirid, dolmenid. Vanimad säilinud kunstiteosed loodi juba ürgajal, umbes 60 000 aastat tagasi. Et tollal ei tuntud veel metalle ja tööriistad tehti kivist, siis tuleb siit ka selle ajastu nimetus kiviaeg. Kiviaja inimesed andsid kunstipärase välimuse oma igapäevastele tarbeesemetele- savinõudele ja kivist tööriistadele, kuigi selleks mingit praktilist vajadust polnud. Miks nad seda tegid? Selles küsimuses valitsevad tänaseni vaid oletused. Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit
See oli ilma korstnata suitsutare, mis koosnes muldpõrandaga ruumist. Elamu sisutus oli üsna napp. Mööbliks oli voodi, kuhu kogu pere magama mahtus (ülejäänud, kes ei mahtunud, pidid magama põrandal õlgedest asemel) ja kirst, kuhu oli paigutatud rõivad ning muu vara. Samuti asetses majas suur söögilaud koos järidega. Tähtsaim toit oli leib. Põhja pool oli see valmistatud rukkist ning lõunapool nisust. Valmistati ka putru ja körti. Söödi herneid, ube ja naereid. Kartulit veel tollal ei tuntud. Pühapäevadel ja pühadel söödi ka liha ja mune. Põhjas eelistati sealiha, aga lõunas lambaliha. Ristiusuga kaasnes ka ulatuslik kala tarvitamine toiduks. Jookidest olid tuntud kali ja õlu. Lõuna pool tunti ka veini(lahjendatud viinamarjavein). Talupoeg kandis kodukootud linasest või villast kangast halle, pruune ja musti rõivaid. Feodaalid jagunesid vastavalt tähtsusele. Kõige kõrgem oli süserään, kes omas kogu maad riigis
külas(praegu Busseto vald) Parma lähedal. Tema isa pidas baaripidaja ametit. Kui Verdi oli veel laps, siis nende pere kolis Piacenzast Bussetosse.Ta armastas käia kirikus orelimuusikat kuulamas. Klaveriõpinguid alustas ta Busseto kiriku organisti juhendamisel. Juba 11-aastaselt sai ta selle kiriku organistiks. 20- aastaselt suundus ta Milanosse, et seal jätkata oma õpinguid. Ta soovis minna seal asuvasse konservatooriumisse, kuid klaverieksamil tuli välja,et tal on käte asend, mida tollal peeti parandamatuks veaks. Lisaks oli ta vanuselt kaks aastat üle lubatu ja neli aastat tavalisest vastuvõtueast vanem. Lisaks kõigele muule oli ta võõramaalane ja konservatooriumis nappis kohti. Õpinguid jätkas ta eratundides 1832-1835 V. Lavigna juures. Varsti naasis ta tagasi Bussetosse. Alates 1836-st aastast korraldas ta seal linnakeses kontserte, saatis sissesõitnud ooperitruppide etendusi ja esines dirigendina. 1836. a. kevadel abiellus
Parukad polnud nii moes, kuid kanti siiski. Mehed kui ka naised kasutasid juuste hoolitsemisel parfüüme ja õlisid. 444.eKr hakkasid mehed oma juukseid värvima mahapestava pulbriga. Kasutusel olid ka võltsjuuksed. Juuksed ning habemed olid tol ajal võrdse tähtsusega. Tõsiselt võetav oli vaid habemega mees. Samuti pühendasid mehed palju aega oma keha vormis hoidmisele ning meikisid ja lõhnastasid end. Muinas-Rooma Enamikel Rooma kodanikel olid laubale kammitud juuksed(lühikesed). Tollal vaadati kiilaspäisusele halvasti, seetõttu hakati päid värvima ning kasutati ka võltsjuukseid. Hadrianene võimule tulekul said pikad juuksed ja habemed moeasjaks. Orjad pidid aga näo puhtaks ajama. Hakati käima Habemeajaja juures, kelle töövahendiks oli habemenuga. Bütsants Mehed lasid juuksed lühikeseks kärpida, tuka aga pikemaks. Samas oli ka teine variant mis jättis juuksed veidi pikemaks- juukseid kammiti pealaelt tahapoole. Kuni 9.saj lasid mehed näo siledaks raseerida
välisfilmide alla ja tegi ettepaneku asutada riiklik filmifond, mis importfilmide kõrgendatud tollimaksust osaliseltki tagaks rahvusliku filmitööstuse arendamiseks vajalikud summad. Dokumentaalfilmide teemadena nimetas Luts väljapaistvate isikute ja ühiskondlikult kaalukate sündmuste jäädvustamist, rõhutas vajadust valmistada teadmisi populaariseerivaid filme Eesti ajaloost, loodusest, geograafiast jm. Põhimõtteliselt ühtusid need ettepanekud kõigi tollal Eesti filmitootmise ja –levi küsimuses sõnavõtnute soovitustega, mida edaspidi filmiala suunamisel ka arvestati. 1930. aasta sügisel linastus Theodor Lutsu järjekorras teine mängufilm „Vahva sõdur Joosep Toots“, mis „käsitab sõdurite elu kõikides väeliikides“ ja mida tollal reklaamiti kui esimest eesti suurfilmi. Paraku pole film säilinud. 1931. aasta märtsikuus tuli ekraanidele Theodor Lutsu vaatefilm Eestist „Kas tunned maad..
südamik, mis jätkab Ravenna torni traditsioone, on ümbritsetud kuuekorruseline graatsilise galeriiga, mille moodustavad kaarestikku toetavad siledad marmorsambad. Pisa kampaniil on kaunimaid itaalia romaani arhitektuuri näiteid, kuid oma maailmakuulsust ei võlgne ta mitte niivõrd olule, kui dramaatilisele ehitusloole ning sellele järgnevale. Torni nurgakivi pani 1174. aastal Pisa meister Bonanno. Ehkki aluspinnas pidi küllalt teada olema, katedraali enese ehitusel, mis tollal oli alles pooleli, otsustas Bonanni rajada vundamendi kõigest 3,6 m sügavusele ja pealegi mitte laud vaid rõngasmüüritisena seinte alla. Siit kõik hädad algasidki. Juba enne 11 meetri kõrguse allehitise valmimist vundament vajus ja, mis kõige hullem, kaldus lõuna suunas. Nähtavasti lootes vajumise lakkamist jätkab Bonanni torni ehitamist, kuid aastal 1186 kui valmis sai kolmas galerii oli torni kalle juba sedavõrd suur, et tööd pandi seisma.
õppisid eestlased teiste rahvaste kaudu pronksi tundma, pronks on vase ja inglistina sulam. Vanimate pronksesemetena tuntakse Muhust saadud odaotsa ja Võrtsjärve lähedalt Kivissaarelt leitud sirpi. Eestlased olid sunnitud pronksi vahetama nahkade ning teravilja vastu Skandinaaviamaadest või Ida-Preisist. Meil ju puudusid pronksiks vajalikud vask ja inglistina. Mere ületamiseks kasutati suuri paaditaolisi laevu, mis liikusid edasi aerude abiga. Purjelaevu ei osatud tollal veel teha. Loomulikult oli pronks väga kallis. Kui mõni ese kõlbmatuks muutus, valasid meie sepad selle uuesti ümber. Pronksi haruldust arvestades kasutati veel ohtrasti kivist, luust ja puust tööriistu. Kõige rohkem valmistati pronksist keerulisi putkkirveid, odaotsi ja ehteid. Pronksiaja põhilised elatusalad Eestis Pronksiajal muutus peamiseks elatusalaks karjakasvatus. Inimesed veendusid, et parim võimalus
ja Laboratooriumi tänava vahelisel alal. XIV sajandi Oleviste kirik XVI sajandiks sai kirik praeguse suuruse, ilu ja imposantsuse. Siit sai alguse usupuhastus Tallinnas aastal 1524 ja historitsism Eesti kirikuinterjööride kujunduses tulekahjujärgseil 1830-ndatel aastatel. XIV sajandi alguses alustati uue kiriku ehitamist, mis viidi lõpule 1330. aastal. Aastal 1364 valmis nüüdsest madalam torn, mis asus 4,5-meetrise läbimõõduga alusmüüril. Torn seisis tollal väljaspool kirikut. Ümberehitused Oleviste kirikus XV sajandil ehitati kirik uuesti ümber, mille tulemusena omandas ta üldjoontes tänaseni säilinud hiliskeskaegse kuju.Esmajärjekorras püstitati uus avar kooriruum. Koori ehitusstiil on väga sarnane teiste meil samal ajal püstitatud ehitistega: Oleviste gildi saaliga, arvatavasti ka Dominiiklaste ja Pirita kloostrite kirikutega. 11. mail 1433.a. puhkes Tallinnas suur tulekahju, mis hävitas osa linna ja muutis Oleviste
poega lugema juba viiendast eluaastast peale. Pauluse suurepärane piiblitundmine pärinebki arvatavasti sellest, et isa oma kohustusi unarusse ei jätnud ja poega pisikesest peale Pühakirja lugema harjutas. Vanematelt sai ta kaasa veel mitmeidki juudi kombeid, mille hiljem kristlusesse mugandas. Õpinguid jätkas ta Jeruusalemmas Gamalieli käe all, kuni algas esimene kristlaste tagakiusamine. Gamaliel tegutses Jeruusalemmas rabide kooli juhatajana ja oli tollal ka variseride juht, samuti kuulus Paulus enne pöördumist variseride hulka. Nende ülesandeks oli jägida, et kõik inimesed ikka ilusti Moosese käske täidaksid. Teoloogiliselt põhinesid variserid Vana Testamendi raamatutele ja oma suulisele traditsioonile mõlemad olid võrdselt autoriteetsed usu ja praktika aluseks. Nende usk Jumalasse oli sarnane deismile, nad uskusid ingleid, vaimolendeid, pidasid oluliseks palvetamist, usku ja häid tegusid. Nad ootasid Messia tulekut
/Oleviste kirik XVI 159 , 1 . 16. sajandil oli hoone kõrguseks 159 meetrit, mis tegi temast tollal maailma kõrgeima ehitise. /Raekoda T . Tallinna Raekoda on Põhja-Euroopa kõige paremini säilinud keskaegne raekoda. / Linnamüür , , XVI . Linnamüür koos kaitsetornidega oli 16. sajandiks muutunud Põhja - Euroopa üheks võimsamaks ja tugevamaks kaitsesüsteemiks. --- , ---, XV ,
Vanim teadatuntud asulakoht Eesti alal on avastatud Pärnu jõe ääres Pullis ja seda dateeritakse V|| aastatuhande keskpaika eKr. ehk teisisõnu umbes 9500- aasta vanuseks. Niisiis algas Eesti ajalugu esimeste inimasukate saabumisega. Võib- olla olid nendeks kütisalgad, kes suviti kuumuse ja sääskede eest sulavate jääliustike juurde pagevaid põhjapõdrakarju jälitasid. Taoline tegevus kestis sajandeid. Ei olnud kerge olla esimeste asukate seas.Inimesi elas tollal Eesti aladel väga vähe, üheaegselt alla tuhande, sest jaht ja kalapüük ei toitnud suuremat hulka ära. Kuid siiski elatuti tollal küttimisest, korilusest ja kalapüügist ning karilusest ehk põlluharimisest ja karjakasvatamisest. Peamiseks jahiloomaks oli põder ning ainsaks koduloomaks koer. Elati püstkodades, asulad paiknesid enamasti veekogude ääres ning teadmiste ja oskuste areng oli väga aeglane. Samas teadsid aga
tal keelatud õppida Wagneri loomingut, sest isa arvates kuulus Wagneri muusika alamasse sorti. 1882 aastal astus noor Richard Strauss Müncheni Ülikooli, kuhu läks ta õppima filosoofiat ning kunstiajalugu, kuid mitte muusikat. Sellegi poolest lahkus ta aasta varem, et minna Berliini. Seal õppis ta muusikat lühidalt, et kindlustada omale koht dirigendi Hans von Bülowi abilisena, et hiljem võtta üle tema koht Meinigenis. Hans von Bülow astus positsioonilt tagasi 1885. Tollal oli Richardi muusikalised kompositsioonid oma isa soovitud eeskujude Rober Schumanni ja Felix Mendelssohni mõjutustega, olles küllaltki konservatiived. 10. septembril 1894. aastal abiellus Strauss soprani Pauline Maria de Annaga. Naine oli tuntud oma võimuka ja impulsiive loomu poolest, kuid abielu kujunes õnnelikuks. Kuni oma elu lõpuni eelistas Richard Strauss oma loomingus sopranihäält kõigile teistele. Pea iga juhtiv roll Straussi kirjutatud loominguis on sopranile. Looming
Tänu sellele leiutisele ehitati valmis esimene laev. Sõukruvi on tiivik, mis tekitab vees laeva liikumistakistust ületava tõukejõu. See paikneb laeva tagaosas ning see on kõige kasutatavam laevakäitur. Sõukruvi kasutatakse tänapäeval umbes 95% laevades. 1885. aastal valmistas esimese auto Karl Benz. Ta sündis 1844 aastal. Karl oli saksa leiutaja, kes leiutas bensiinimootoriga auto. Tema leiutatud auto oli kahetaktilise sisepõlemismootoriga ning töökindel. Tollal oli esimene auto tähtis, sest seda hakati täiustama ja tootma uusi ja paremaid autosid. Valisin selle leiutise, sest see sai aluseks tänapäeva autole. Autotransport on tänapäeval igapäevane ning väga tähtis. 1886. aastal tuli Gottlieb Wilhelm Daimler välja ideega ehitada neljarattaline auto. Gottlieb sündis 1834. aastal. Ta oli saksa insener, konstruktor ja tööstur. Valisin selle leiutise, sest tänapäeval on enamus autodest neljarattalised ning see leiutis muutis autotranspordi
Georg Gershwin (26. IX 1898 11. VII 1937) Georg Gershwini laulud olid ookeane ületavad ja mandrilt mandrile rändavad rahvusvahelise löögijõuga laulud, mille leviulatust võib võrrelda biitlite, Michael Jacksoni või Madonna suust pärit viisidega. Tollal olid esiplaanil populaarsed laulumeistrid Irving Berlin, Jerome Kern, Cole Porter ja Richard Rodgers, kelle täht säras eredamaltki kui Gershwini oma, kuid viimase ambitsioonid olid võimsamad ja laulud erilisemad. George Gershwin on pärast surma kasvanud aina suuremaks ja tema loominguline pärand muutunud järjest olulisemaks. Tema nimi ja muusika kõlab kogu maailmas. Paljud siinsed estraadi- või rocklauljad on proovinud «Summertime'i»;
Konfliktianalüüs Juhendaja:Anneli Kompus / õppejõud Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2009 Töötasin aastaid tagasi ühes suures kontsernis, mida juhiti 200 km kauguselt. Arusaamatused tekkisid seoses kahe tütarettevõtte ühinemise ja juhtkonna vahetumisega. Mulle tundus tollal, et ülesandeid jagati asjatundmatute ja vähe asjasse süvenenud isikute poolt. Seda tehti käskimise ning mõtlematuse vormis, tajumata tegelikku vajadust ning võimalikkust antud tööd teha nii tajusin seda mina. Kuna olin sellel hetkel ka lõpetamas kõrgkooli raamatupidamise erialal, süvendas kriisi ka minu töölt eemal oldud aeg, mis kulus diplomitöö ettevalmistamise peale. Ühel päeval otsustas uus ülemus võtta kokku raamatupidamise
Kordamisküsimused ajaloos (AT7): Eesti Vabariik 1920-40 1. Iseloomusta Eesti Vabariiki 1920ndate alguses ja proovi teda võrrelda tänapäevaga? Eesti pindala oli 1920ndatel suurem kui praegu, rahvastik oli väiksem. Riigi valitsejaks oli Riigivanem (tänapäeva mõistes peaminister). 1920ndatel oli samuti palju parteisid nagu praegugi. Valitsused vahetusid tollal tihi, tänapäeval vahetuvad tihti ministrid. 2. Kirjelda mis toimus 1.detsembril 1924?(eesmärgid, käik, tagajärjed) Toimus kommunistide internatsionalistide mässukatse Tallinnas, mida juhiti Moskvast. Eesmärk likvideerida Eesti Vabariik ja liituda Nõukogude Venemaaga. Tagajärjeks oli see, et mässajad said lüüa ja pagesid Venemaale. 3. Kuidas mõjutas kommunistide mässukatse Eesti avalikku arvamust? Mässu tagajärjel Eestlaste enamus meelestus kommunistide vastu.
mitte ainult Portugali klubidesse, vaid ka rahvuskoondisse. Saatuse irooniana ei treeninud noor Eusébio algul mitte Benficas, vaid selle vana vaenlase Sportingu järelkasvuklubis. Kui Sporting kutsus ta 1961 Lissaboni ülevaatusele, hõivasid Benfica ametnikud noormehe otse lennukilt ja hoidsid teda nii kaua peidus, kuni Sporting ostmisest loobus ja Eusébio vastu sootuks huvi kaotas. 3.1 Benfica poolt röövitud: Ungari jalgpalliveteran Béla Guttmann oli tollal Benfica peatreener. Ta hindas Mosambiigis ja Angolas ,,aretatavat" tööjõudu väga kõrgelt ning Meistrite Liiga karikavõiduni jõudnud Benfica meeskond koosnes suures osas aafriklastest: sinna kuulusid väravavaht Costa Pereira, kesktormaja ja kapten José Aguas ning edurivimehed Jaoquim Santana ja Mario Coluna. Kuid vaieldamatult oli parim leid nende hulgast Eusébio. Guttmann rakendas teda oma esimeses meeskonnas 1960/61 hooaja lõpus. Eusébio oli sel
Teater ja näidendid ( 1900-1920) Estonian teater Estonia uue maja avamine 24. augustil 1913 Tollal sai sellest kõige suurem uusehitis Tallinnas. Üks tiib oli mõeldud teatriks ning teine kontsertsaaliks. Kaks hoone tiiba ühendati restoraniga. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Näidend 1 Päikese tõusul ( 03.09.1906) Estonia Mait Metsanurk ( alusteose autor) Paul Pinna ( lavastaja)
kõrgune kellatorn, kuid paraku ei jõutud seda valmis ehitada.Smolnõi kloostri ehitus viidi läbi väga suurejooneliselt. Paraku seiskus ehitus Seitsmeaastase sõja tõttu. 1764 aastal sai Katariina II käsul Smolnõi katedraalist aadlitüdrukute kool.18. sajandi lõpul oli katedraali põhjaosas istungite saal ja teater, lääneosa hõlmas koolidirektori eluruume. 22. juulil 1835. aastal pühitseti Smolnõi katedraal metropoliit Seraphim'i poolt sisse. Kirik majutas tollal ligi 6000 inimest. 20. sajandi alguses sai Smolnõi katedraalist koguduse kirik. 1923. aastal see suleti, sest luteri kirik loodi Smolnõi'sse.Hiljuti avati Smolnõi's kõrgeim vaatlusala Peterburis, kust avaneb suurepärane vaade linnale
Koopamaalide tegemise täpset aega ei ole suudetud välja selgitada. Kõige kaunimad neist on praegustel andmetel valminud umbes 20 000- 10 000 aastat tagasi. Siis kattis suurt osa Euroopast paks jääkiht. Inimestele jäi vaid mandri lõunaosa. Vastavalt jää taandumisele liikus asustuspiir aeglaselt põhja poole. Võiks arvata, et tookordsetes rasketes tingimustes kulus kogu inimeste aeg võitluseks nälja, külma ning kiskjate vastu. Ometi loodi tollal vägagi suurejoonelisi maalinguid. Kümnete viisi on koopaseintel kujutatud suuri jahiloomi, on ka selliseid, keda inimene kodustama hakkas: veiseid, hobuseid, põhjapõtru ja teisi. Koopa- maalid võimaldavad ettekujutust saada isegi hiljem hoopis välja surnud loomadest, nagu mammut, koopakaru jt. Ürgaja kunstnikud tundsid loomi ülimalt hästi- sõltus ju nendest tollal inimese olemasolu. Kerge ja paindliku joonega anti edasi loomade poose ja liigutusi. Võluvad
kindlustasid etendusele suure menu ja seda korrati järgnenud aastail veel mitmel korral. Mitte väiksem edu polnud ka teisel uues stiilis loodud teosel, ooperil "Eurydike", mille autoreiks on Jacopo Peri ja Giulio Caccini (Rinuccini libreto). Lavastati 1600. aastal Maria Medici pulmade puhul ja selle edu leidis laia vastukaja, mistõttu selle teose kohta on meil ka rohkem teada (etendus algas fanfaarihelidega- avamängu tollal veel ei tuntud. See järel ilmus Proloog traagilise muusana ja esitas lauldes lühidalt eelseisva etenduse sisu. Nüüd tuli lavale koor, mille koosseisus oli karjuseid, nümfe ja allilma vaime, ning algas tegevus, mida saatis lava taha peidetud või kostümeeritud orkester. Iga laulja esitas mitut rolli, koor aga- erinevalt antiikteatrist-, mitte ainult ei jaganud oma arvamust toimuva kohta, vaid osales ka ise sündmustikus.). Koori esituses võisid lavalt kõlada ka madrigalid.
raamatus «Balti kett». «Selle pikema kohta hüüdis üks selles saalis: «Näe, Hiina müür!» Teise triibu kohta tõusin mina püsti ja hüüdsin: «Näe, Balti kett!» Kõik vahtisid mind. Eks ma siis seletasin neile, et see Soome lahe äärest üle Eesti, Läti, otsapidi Leetu kuni Vilniusse joonistuv pidev valgustatud joon ongi autotulede ja muude valgusobjektide rida MRP 50. aastapäeva puhul.» Filmimas käidi helikopteriga Olav Osolin (tollal firma Maurum ERF [Eesti Reklaamfilm] Video peatoimetaja) meenutab, et unikaalsed videokaadrid, mis üle maailma läksid, said nad helikopterilt. «Eestis oli Tallinna lennuväljal tollal ainult üks väike helikopter, mille tellisime video tegemiseks. Ühtegi lendajat aga polnud, need toodi alati Lätist ja Valgevenest. Tollal oli aga õhust filmimine nagu riigisaladus ning ilma KGB loata ei lastudki filmima. Ütlesime,
Pealegi oli eestlastel alanud varafeodaalsete suhete arens, mis viis neid rahvusvahelises kaubanduses osalema. Kaubalepingute üheks klausliks oli ikka vastastikune kaubahoovide asutamine lepinguosaliste territooriumile. Nii oli ojamaalastel (gotlandlased) u. 1080 Novgorodis oma Püha Olavinimeline kirik ning XII sajandi lõpul ka kaubahoov. Samaaegselt oli Ojamaal Nikolai-nimeline vene kirik ja tõenäoliselt ka kaubahoov. On tõestatud, et Tallinnas oli tollal vene kirik koos kalmistuga. Kui aga venelastel oli oma kirik- kaubaladu, võis see olla ka skandinaavlastel, kellega eestlastel olid veel tihedamad sidemed. Kõik skandinaavlaste misjoniüritused Eestis ja teisedki eeldused vaid kinnitavad arvamust, et eestlaste keskel ja Tallinnas pidi enne taanlaste tulekut olema siiski eestlastest ja skandinaavlastest kristlasi. Kui oli kristlasi, pidi olema ka pühakoda, sest rooma-katoliiklase jumala-austamine on ikka seotud sakraalehitistega.
aastate vahedega Joel ja Elin.Kairi oli Erkist kaheksa ja Ragne üheka aastat noorem.Erki elas om vanndade ja õdedega Võrus väikses kahetoalises korteris.Kõik suved aga veetsid-nad,neli vanemat last-vanavanemate pool maal.Algul Kullamaal,kus vanaisa oli kirikuõpetaja,hiljem Rõuges,kui ta kodukanti tagasi tuli.Oli Erki seitsmene.Kolimine oli tal hästi meeles , kuna kui kraam oli majja tassitud, sõid nad pakendist võetud viinereid ja sinki.See oli tollal ajal haruldane kraam,vanaisa oli selle kaasa toonud Leningradist , kus ta käis kuus ingrisoomlastele jumalateenistust pidamas. Rõuges tehti tollal kaunis aktiivselt sporti. Sovhoosi spordiinstruktor oli Karin Laine nimeline naisterahvas, tõeline spordiärataja.Küll ta organiseeris võrkpalli, küll ujumist.Saime tema poegadega hea klapi, mängisime ja sportisime koos. Kui Erki nüüd mõne aasta eest seal käis rohu kasvanud palli platsi nägi hakkas kurb. 1978
annaabi.ee 
