südame- ja veresoonkonnahaiguste puhul, millega kaasnevad sageli tursed. Naatriumioonid soodustavad vee hoidmist organismis, kaaliumioonid soodustavad aga vee eraldumist. Vee funktsioonid inimorganismis Vesi loob rakkudes stabiilse sisekeskkonna. Vesi moodustab tsütoplasma põhiosa. Vesi kindlustab rakusisese rõhu ehk turgori abil rakkude püsiva vormi ning kuju. Vee suur soojusmahtuvus kaitseb rakke ülekuumenemise eest. Vee hea soojusjuhtivus aitab rakusisest temperatuuri ühtlustada. Vesi hoiab inimkeha temperatuuri võrdlemisi püsivalt vahemikus 36...37 kraadi. Vesi reguleerib lihaste kokkutõmbulist. Vett sisaldavad biovedelikud tagavad organismisisese ainete transpordi. Inimeses toimub see peamiselt vere- ja lümfiringe abil. Organismi tasandil ilmneb samuti vee struktuurne funktsioon, mis avaldub kehavormide säilitamises. Veerikkas limaskeskkonnas toimub inimesel viljastumine. Ka inimese embrüonaalne areng toimub
· gaaside neelaja vaakumtorus · südamelihaste uurimine · kütuseelemendid, purunemiskindel klaas Bioloogiline toime Rubiidiumi kasutatakse nukleaarmeditsiinis, et leida ja pildistada ajukasvajaid. Radioaktiivsed isotoopid(rubiidium) viiakse kehasse seejärel registreeritaksekaameraga radiofarmatseutilise preparaaadi biodistributsiooni organismis. Inimese keha kaldub ravima Rb + ioone, nagu oleksid need kaaliumi ioonid ja seetõttu rikastab rubiidium organismi rakusisest vedelikku. Ioonid ei ole eriti mürgised, ning neid on kerge eemaldada higi ja uriiniga. Lisa Keemiliselt on rubiidium väga aktiivne. Reaktsioon õhuhapnikuga põhjustab rubiidiumi iseenesliku süttimise õhu käes, kokkupuutes vee, lahjendatud hapete ja halogeenidega plahvatab. Rubiidiumit hoitakse seetõttu tavaliselt klaasampullides. Paljud terroristid kasutavad just seda ohtlikku metalli pommide jm tegemiseks. Pildid Kasutatud allikad Internett - http://et.wikipedia
poolt rakumembraani sissesopistumise teel. Osmoos Lahusti molekulide difusioon läbi poolläbilaskva membraani lahustunud aine madalama kontsentratsiooniga keskkonnast kõrgema kontsentratsiooniga lahuse suunas. Difusioon Komponentide jaotumine tasakaaluliselt. Raku uurimine binokulaarse mikroskoobiga stereomikroskoobiga valgusmikroskoobiga elektronmikroskoobiga radioaktiivsete isotoopidega (need viiakse mõne keemilise ühendi koostisse ja jälgitakse radioaktiivse märke rakusisest liikumist) Koed Epiteelkude: Rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval. Rakuvaheaine peaaegu puudub. Epiteelkude moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Ta kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjutuste eest. Limaskestades epiteelkude eritab lima (n. ninaõõnes). Lihaskude: Rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad valgulisi müofibrille. Viimased võimaldavad muuta rakkude mõõtmeid. Eristatakse skelettilihaste koostisse kuuluvat vöötlihaskudet, siseelundite
2. elemendid, mida on vähem(mikroelemendid)- P, K, S, Cl, Ca, Na, Mg, Fe 3. elemendid, mida on üliväikestes kogustes-Zn, Cu, I, F 3. Rakus sisalduvad anorgaanilised ained: Vesi (80%), soolad, happed, alused orgaanilised ained: valgud(14%), lipiidid(2%), sahhariidid, nukleiinhapped(DNA, RNA), madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid(amiinid, aldehüüdid, alkohol jne.) 4. Vesi: a) ülesanded rakus- on lahustiks, osaleb enamikes keemilistes reaktsioonides, aitab säilitada rakusisest püsivat temperatuuri, tagab rakkude siserõhu (turgori) b)keemilised reaktsioonid, milles osaleb- hingamine c)rakus sisalduvate ainete lahustuvus vees- sahhariidid lahustuvad vees väga hästi, lipiidid ei lahustu vees, valgud lahustuvad vees 5. Katioonide ülesanded: K, Na-osalevad närviimpulsi tekkes, leidub veres ja on rakkude tsütoplasmas; Ca-luukoe koostis; Mg-nukleiinhapete osa, klorofülli osa; Fe- hemoglobiini koostis; N-aminohapete koostis
seotud kilpnäärme funktsioonide häired mõjuvad negatiivse laviinina kõigi organismi funktsioonidele. Jood on inimesele elutähtis. Joodi ei saa lisada suhkrule või jahule, sest jood on keemiliselt aktiivne. 8) On teada DNA ühe ahela nukleotiidijärjestus A - T - T - G- G- C - A - A - T - T Leidke teise ahela nukleotiidjiirjestus: EI OSKA!!! 9) Seletage kahe näite põhjal, miks vajab imetaja organism vett a) Vesi on suure soojusmahtuvusega ja seetõttu aitab säilitada rakusisest püsivat temperatuuri. b) Vesi osaleb paljudes organismis toimuvates keemiliste reaktsioonides. 10) Täiendage skeemi Glükoos Energeetiline varu organismidel TÄRKLIS GLÜKOGEEN Varupolüsahhariid taimedes Tselluloos Varupolüsahhariid loomades TUGIAINE TAIMEDES 11) Täida lüngad. Glükoosijääkidest koosnevaks varupolüsahhariidiks on taimerakkudes
ripsmed välja kasvavad. Raku ripsmed on viburi taolised organellid, mis katavad loomarakku ridadena ehk leineetidena. Nende korrapärane liikumine tagab raku liikumise. Oraalsed ripsmed, mis paiknevad raku suu juured tegelevad ka saagi neelamisega. Loomarakus on ka mikrotuublid, mis on tsütoskeleti komponendid. Nad koosnevad polümeriseerunud alfa- ja betatubliinist moodustunud protofilamendist. Mikrotuublid säilitavad raku kuju ning vahendavad rakusisest transporti. Infoallikad hariduskeskus.ee Vikipeedia.ee miksike.ee Bio.edu.ee Olli.K 06.08.2016. „Protistid“
9 BIOLOOGILINE TOIME Rubiidiumi kasutatakse nukleaarmeditsiinis, et leida ja pildistada ajukasvajaid. Radioaktiivsed isotoopid (rubiidium) viiakse kehasse, seejärel registreeritakse kaameraga radiofarmatseutilise preparaaadi biodistributsiooni organismis. Inimese keha kaldub ravima Rb + ioone, nagu oleksid need kaaliumi ioonid ja seetõttu rikastab rubiidium organismi rakusisest vedelikku. Ioonid ei ole eriti mürgised, ning neid on kerge eemaldada higi ja uriiniga. 10 KASUTATUD ALLIKAD · http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/rubiidium.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Robert_Wilhelm_Bunsen · http://et.wikipedia.org/wiki/Rubiidium · www.sloleht.ee · http://www.chemicool.com/elements/rubidium.html · http://www.rsc
Eukarüootse raku sisemus on täidetud tsütoplasmaga, mille peamiseks koostisosaks on vesi, kuid seal leidub ka lüsosoome (ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse erinevaid aineid, veesisaldus kõigub 60- 90%). Tsütoplasmas on hulgaliselt madalmolekulaarseid orgaanilisi aineid (aminohapped, nukeotiidid, orgaanilised happed jne). Samuti on tsütoplasmas esindatud biopolümeerid. Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob rakuorganellid ühtseks tervikuks. Rakusisest plasmat nimetakse karüoplasmaks (sisaldab DNA'd, RNA'd, valke ja madalmolekulaarseid ühendeid). Tuuma kõige olulisemad osad on kromosoomid. Rakutuum on üldiselt ümar, võib selle kuju ja suurus erinevates rakkudes varieeruda. Enamus rakkudes on üks tuum, kuid näiteks kingloomal on kaks tuuma. Inimese iga keharaku tuumas on üldjuhul 46 kromosoomi. Neid võib jagada 23 paariks mikroskoopilise sarnasuse alusel. Paarilisi kromosoome nimetatakse homoloogilisteks.
sajandi I poolel. Valguskiiri asendab elektronmikroskoobis elektronvoog. 8. Viimase poolsajandi vältel on avastatud uusi rakustruktuure ja täpsustatud nende siseehitust. 9. Mikrotoom on aparaat, millega lõigatakse uuritavast objektist üliõhuke lõik, et mingi kindel organismi piirkond oleks hästi nähtav. 10. Rakus toimuvate biokeemiliste protsesside uurimiseks kasutatakse radioaktiivseid isotoope. Need viiakse mõne ühendi koostisesse ning jälgitakse radioaktiivse märke rakusisest liikumist. ,,Märgitud" aatomitega ühendite tuvastamine toimub spetsiaalse radioaktiivsusloendajaga. Rakuteooria kujunemine 1. 1831. aastal jõuti rakutuuma kirjeldamiseni ja saadi aru, et see on iga raku oluline koostisosa. 2. Saksa teadlane Matthias Schleiden uuris taimeliikide kudede ehitust ja jõudis 1838. aastal järeldusele, et kõik taimed on rakulise ehitusega. 3. Saksa teadlane Theodor Schwann leidis aasta hiljem, et ka kõik loomorganismid on rakulise
Anorgaanilistes ainetes on kõige enam vett. Orgaanilistes ainetes on kõige enam valke. 1. Milline tähtsus on vee molekulidel organismide koostises? Vesi osaleb paljudes rakus toimuvates keemilistes reaktsioonides: (Võib esineda nii lähteainete kui ka lõppainete produktide hulgas.) *Vesi täidab rakud erinevaid ülesandeid: ta on heaks lahustiks, osaleb enamikus reaktsioonides, aitab säilitada rakusisest püsivat temperatuuri. Katioonid on positiivselt laetud ioonid. H+, NH+4, K+, Na+, Ca+2, Mg2+, Fe2+, Fe3+. *Kaalium ja naatrium- osalevad närviimpulsi tekkes. Leidub veres ja kõigi rakkude tsütoplasmas. *Valkude ja teiste lämmastikku sisaldavate ühendite lagundamise käigus eraldub ammoniaak, mis rakus teiseneb ammooniumiooniks või muudetatakse karbamiidiks. Juhitakse välja need erituselundkonna abil. *Kaltsium esineb karbonaatsel ja fosfaatsel kujul luukoe koostises
isoliin ja mock-inoculated controls,täheldati kõigi kolme SNARE geeni väljendi kasvu ( Fig. 7). · Sobimatu koostoime ajal, oli väljend indutseeritud 12 hpi-lt onwards kõigile kolmele SNARE geenile (Fig. 7). · Maksimaalne väljendperiood 24 ja 48 hpi-l vastasid proliferatsiooni perioodile ja patogeeni sekundaarse hyphae levik naaberrakkudele. · Surface mature appresoria kokkuvarisemine initiates rakusisest ramification of secondary nakkuse rakusisest ramification hyphae 72 hpi-l. · In contrast, susceptible taimedes näitas palju madalamat kasvu SNARE geenide expression levels võrreldes resistantsete taimedega. · The mock inoculated resistentsetes (R-M) ja tundlikes taimedes (S-M), patogeeni surve puudumisel, näitas ebaolulisi muutusi expression profiiilides. Olulised erinevused SNARE geenide väljendis resistantsete mock ja nakatunute koostoimete, tundlike mock ja nakatunute koostoimete,
100°C juures hävivad kõik, 120°C hävivad spoorid. Steriliseerimine- üle 100°C kasutatakse pikaajalisel säilitamisel- konserv, mahl jne... Pastöriseerimine- alla 100°C kasutatakse lühiajalisel säilitamisel- piim ja piimasaadused, mahl, püree, õlu. Kuivatamine- vee vähendamine, sellega luuakse mikroobidele ebasobiv keskkond. Kuivatatakse puuvilju, seeni, kala. Konserveerimine soola ja suhkruga. Suurendatakse soola või suhkru abil rakusisest rõhku, mis pidurdab mikroobide tegevust. Kasutatakse mooside, siirupite, mahlade valmistamisel. Soolatakse seeni, liha, kala, kurke Hapendamine- Suhkrud muudetakse bakterite toimel käärimisprotsessis piimhappeks. piisavalt suur piimhappebakterite kogus pidurdab teiste mikroobide arengut. Protsessiks on vaja : toorainet, mikroobe, soola või soolvett, maitseaineid ja soojust (15-18°C) Pidurdamine ja säilitamine 0-4°C.
koos fekaalide, sperma ja piimaga. Nakatumine toimub peamiselt alimentaarsel teel. Paratuberkuloos nakatumine võib toimuda ka emalt lootele või enamasti, kui loomad on alles vasikad ja kõige vastuvõtlikumad haigustele. (Koets et al; 2015) Vasikatel on -, -, T-rakud ülekaalus, kuni 6 elukuuni. Neis toodetakse interferoone, mille ülesandeks on immuunvastus, samuti kasvaja nekroosifaktor alfat TNF- (Tumor Necrosis Factor alpha). Paraku pole need piisavalt efektiivsed, et tappa rakusisest Mycobacterium paratuberculosist. Intertsellulaarsete patogeenide hävitamine sõltub peamiselt tsütotoksilistest lümfotsüütidest ja looduslikest tapja-T rakkudest, mis ei hävita otseselt patogeeni vaid muundunud rakke. (Wadwha et al; 2013) Mycobacterium paratuberculosis on aeglase kasvuline, rakusisene patogeen, mis on võimeline ellu jääma väga erinevates keskkonnatingimustes (Chaubey et al 2016). Peamiselt
Leidke teise ahela nukleotiidjiirjestus. C-C-G-T-A-C l8-27p. - 3 28-32p. - 4 33-36p. - s 2. ORGANISMIDE KOOSTIS 2"1. Seletage kahe niiite pdhjal, rniks vajab imetaja organism vett. 2 punkti a) Vesi on suure soojusmahtuvusega ja seetõttu aitab säilitada rakusisest püsivat temperatuuri. a) b) Vesi osaleb paljudes organismis toimuvates keemilistes reaktsioonides b).... 2.2.Taiendase skeemi. punlai 3 Gliikoos
leukotsüütide ja endoteeli markerite hulgas, suurendades see läbi põletiku reaktsiooni postoperatiivselt. Tegemist oli eksperimentaalse uuringuga, millises osales 10 katsealust, kes pidid minema puusaliigese või põlveliigese endoproteesimisele. Leukotsüütide hulga määramiseks kasutati automaatiseeritud täieliku vereanalüüsi. Leukotsüütide funktsiooni markeritena kasutati CD11b (Mac-1) ja CD62L ekspressiooni, rakusisest H202 produktsiooni ja elastaasi. Endoteeli aktivatsiooni markeritena kasutati Von Willebrandi faktorit ja lahustuvat intertsellualaarset adhesioonimolekuli-1 (slCAM-1). Kirurgiliste protseduuride käigus esinevad muutused kontsentratsioonis neutrofiilide ja monotsüütide puhul. 2001 aasta uuring Wiiki poolt näitas, et kõhuoperatsioonide korral suureneb neutrofiilide ja monotsüütide hulk koos lümfotsütopeeniaga . Hogevold (1999)
paljunemine, areng, pärilikkus ja muutlikus, keerukas ehitus. Organismide koostis. 1 Keemiliste elementide sisaldus rakkudes- hapnik(65-75%), süsinik(15-18%), vesinik(8-10%), lämmastik(1,5-3,0%), fosfor(0,2-1,0%). 2 Keemiliste ühendite sisaldus rakkudes- anorgaanilised ained(vesi 80%; teised 1,5%) ja orgaanilised ained(valgud 14%, lipiidid 2%, sahhariidid 1%, nukleiinhapped- DNA 0,4%; RNA 0,7%). 3 Vee ülesanded on: olla lahusti polaarsetele ühenditele; aitab hoida rakusisest temperatuuri (kuna tänu H-sidemetele on tal suur soojusmahtuvus); osaleb rakus toimuvates reaktsioonides (fotosünteesil on lähteaine, hingamisel lõpp-produkt) Katioonid: K ja Na edastavadnärviimpulsse(0,9% NaCl- füsioloogiline lahus); NH4 tekib valkude lagundamisel, eraldub karbamiidina; kaltsiumisoolad annavad luudele tugevuse (Ca aatomeid on rohkesti luukoes ja membraanides); Mg leidub nukleiinhapetes, taimede klorofülis; Fe hemoglobiinis
importida. Selle tulemusena nende patsientide rasked neuroloogilised häired ning surevad paari aasta jooksul. peroksüsoomides pole peaaegu üldse vajalikke ensüüme ning tagajärjeks on raske ainevahetuse häire. Mitokonder Mitokonder on raku organell, mis varustab rakku energiaga. Rakubioloogias nimetatakse mitokondriks suurt rakusisest organelli, mis on ümbritsetud kahe membraaniga. Mitokondrites viiakse lõpule glükoosi lagundamine ja sünteesitakse makroergilisi ühendeid. Mitokonder Mitokondri ülesanneteks on: Mitokondri maatriksis toimuv püruvaadi ja rasvhapete oksüdatsioon süsihappegaasini, millega kaasneb NADH ja FADH2 teke. Aeroobne hingamine, mille tulemusel viiakse lõpuni toitainete lagundamine ja vabaneb energia.
Bioproduktsioon elusaine toodang Brutoproduktsioon puu ehitab keha üles, kasvatab massi :D Neto -.- - palgast maha :D Ektoparasiidid välisparasiidid Endoparasiidid siseparasiidid Elustrateegia K, R Energiavoog Nool näitas seda kuhu lähevad võrgustikus nooled, kes keda söb (võrgustik) :D Geoloogiline aineringe kivimite ringe. Maakera sisemus Keemiline energia päike muudab valguse keemiliseks energiaks, meie sööme kõhud punni :D Rakuhingamine meie saame rakusisest energiat! Lõhume söögi ära ja saame energia, et punnitada :D Sünergism bio ja a bio koosmõju (tuulekülmaga koos ikka on külmem, kui ns külmaga.) :D Abiootilised tegurid: valgus, temp, tuul, happelisus, toitained, vesi ja sademed, röhk, tuli Valgus: Nähtav valgus fotosüntees, nägemine Infrapunane kiirgus kõigusoojased tõstavad temperatuuri Ultraviolettkiirgus D vitamiin Kõigusoojased sõluvad välistemp Püsisoojased kehatemp püsib ühtlasena Rõhk
fruktoosi või glükoosi jäägid. Hambakatu bakterid toodavad sahharoosist polüfruktoosi ehk levaani. Kapsel kleebib bakterid hammaste pinnale ja suhkrute kääritamisel kapsitesse ja kattu kogunev piimhape söövitab hambaemaili augud. 43. Bakterite varuained. Mikroobide varuaineteks on varupolüsahhariidid, rasvataolised ained, polüfosfaadid ja väävel. Varuained on rakus osmootselt inaktiivses vormis, nad ei lahustu vees ega tõsta seega rakusisest osmootset rõhku. Vajaduse korral hakatakse neid varuaineid jälle kasutama. Varuainete terakestel on ümber ka membraan. 44. Too näiteid varuainete kohta (polüsahhariidid, rasvad, polüfosfaadid, tsüanofütsiin, PHA-d) ja nimeta nende varuainete funktsioonid. · Polüsahhariidid polüsahhariide kogutakse rakku siis, kui on rohkesti C- allikat ja vähe N-allikat. Kui rakkudele anda N-allikat juurde, siis hakkavad nad varupolüsahhariide kasutama
Elektronmikroskoobis asendab valguskiirt elektronoog, mida juhitakse elektronmagnetitega. Seejuures saavutatakse maksimaalseks lahutusvõimeks 0,2*10(astmel-9)m. Just elektronmikroskoopias on eriti oluline üliõhukese preparaadi saamine mikrotoomiga ja järgnev preparaadi tsütokeemiline töötlemine. Rakkus toimuvate biokeemiliste protsesside uurimiseks kasutatakse radioaktiivseid isotope. Need viiakse mõne keemilise ühendi koostisesse nning jälgitakse radioaktiivse märke rakusisest liikumist. Suurima rakenduse on leidnud P,H,I,C jt. Märgitud aatomitega ühendite tuvastamine toimub spetsiialse raktiivsuseloendajaga või fotograafiliselt. Elektronmikroskoobi lahutusvõime on kuni 0,2 nm. Elektronmikroskoobi tööpõhimõte, on see, et mikroskoobi teravik viiakse uuritavale objektile ülilähedale. Kompuuter kirjeldab elektrilisi ja teisi mõjusid. Arvuti loob pildi, mida on võimalik kindlaks teha materjali füüsikalised omadused.
(sissesopistised). Tagasi imendumine toimub mitmete mehhanismide abil: primaarne aktiivne transport, kandja-vahendatud sekundaarne aktiivne transport, lahustunud ainete kaasahaaramine vee poolt ja passiivne difusioon. Esinevad kotransporterid, kanalid, vahetajad, aktiivsed pumbad. Proksimaalses tuubulis toimub Na + transport enamasti Na+K+ ATPaasi abil, mis asub basolateraalses membraanis - väljutab 3 Na+ ja võtab sisse 2 K+ iooni. See pump vähendab Na+ rakusisest kontsentratsiooni ja tõstab rakusisest K+ kontsentratsiooni. K+ saab difundeeruda mööda konts. gradienti rakust välja (rakk muutub seest vrdl väljaspoolega negatiivsemaks) – Na+ saab transportida kandjavalgu abil sekundaarse aktiivtranspordiga rakku. Toimub kotransport Na + ja teise aine (glükoos, AH, sulfaat, tsitraat) vahel. Basolateraalse plasmamembraani läbivad: passiivne difusioon, vahendatud kandjavalguga, liikumine mööda gradienti.
tasapinnaline ruumiline · Mikrotoom - uuritavast objektist, milles koed on kõvastatud asendades vee parafiiniga, lõigatakse mikrotoomiga klaasi, terase või teemanditeraga üliõhuke lõik, et mingi kindel organismi piirkond oleks mikroskoobis hästi nähtav. · Radioaktiivsed isotoobid-viiakse mõne keemilise ühendi koostisesse ning jälgitakse radioaktiivse märke rakusisest liikumist · Tsentrifuugimine-erinevate tihedustega komponendid jäävad tänu raskuste erinevustele erinevatesse fraktsioonidesse.( väiksemate rakustruktuuride ja makromolekulide eraldamiseks) · Värvimine-väiksemate rakustruktuuride ja makromolekulide eraldamine erinevaid värve kasutades, et pilti selgendada. · Arvutid-andmete töötlemine, modelleerimine, aparaatide juhtimine. Rakkude mitmekesisus Rakkude suurus · Väikseimad 0.1 - 0
Vananemisel dissimilatsioon, haiguste puhul samuti. Kui inimene haigusest välja tuleb, siis võib assimilatsioon ülekaalu minna. Lihastreeningu korral on ülekaalus assimilatsioon. 3. Liikumine 4. Paljunemine 5. Sisekeskkonna püsivuse ehk homöostaasi säilitamine – sisekeskkonna moodustavad veri, lümf ja rakkudevaheline vedelik. Rakkudevaheline ruum, kus asub vedelik, on kõige suurem. Rakkudevaheline vedelik ehk rakuväline vedelik. Rakusisest vedelikku ei loeta sisekeskkonna hulka. Homöostaas püüab rakuvälist keskkonda püsivana hoida. Sisekeskkonna muutustele on organism väga tundlik. Retseptorid reageerivd kindlatele muutustele. Homöostaasi näitajad: a) Temperatuur – inimene on püsisoojane +37. Termoretseptorid annavad peaajju edasi. b) pH ehk happe leelise suhe. 1st 14ni tähistatakse. Neutraalne on 7.
pikemalt; eritub neerude kaudu peamiselt muutumatul kujul · Tungib kudedesse, eeskätt südamelihasesse · Läbib platsentaarbarjääri ning eritub rinnapiima TOIMEMEHHANISM - Iga depolarisatsioonitsükli jooksul sisenevad rakku naatrium ja kaltsium - Kaltsiumi rakust väljaviimisel osaleb teiste hulgas ka Na/Ca vahetaja (naatrium sisse, kaltsium välja) - Na/Ca vahetaja võime kaltsiumi rakust välja viia tagab Na/K pump, mis vähendab rakusisest Na kontsentratsiooni DIGOKSIIN INHIBEERIB NA/K PUMPA, MILLE TULEMUSEL: - suureneb rakusisese naatriumi kontsentratsioon - suureneb rakuvälise kaaliumi kontsentratsioon - suureneb rakusisese kaltsiumi kontsentratsioon Digoksiini toimed · Otsene toime Positiivne inotroopne efekt Suurenenud rakusisene kaltsiumi kontsentratsioon tõuseb müosiini ATPaasne aktiivsus tugevneb südame süstoolne kokkutõmme · Kaudne toime Autonoomsed efektid
toimimiseks. Räni on vaja ka veresoonte toonuse jaoks. Aort on väga rikas kollageeni ja elastiinikiudude poolest ja ateroskleroos on arterite seinte jäigastumine, mis põhjustab hüpertensiooni – see on seotud ränisisalduse kogusega aordi kudedes. Arteriosklerootilistes arterites on palju vähem räni kui tervetes arterites. Räni aitab säilitada veresoonte elastiinikiudude terviklikkust ja vähendab arterite seinte leket; see suurendab rakusisest tsementi ja elastiinikiu paksust; see säilitab ka kõrge hüdrolaasi taseme, ensüümi, mis suudab muuta kolesterooli estreid vabadeks kolesteroolideks. Lipiidide infiltratsioonid veresoonkonna süsteemi sees on pöördvõrdelised räni tasemetega. Inimestel nõrkade venoossete klappidega kipub veri kogunema raskusjõu mõjul alla; see põhjustab veenide ülekoormuse ja seinad hakkavad paisuma. Aja jooksul kaotab sein oma elastsuse, venib ning lõtvub
väävliühendite oksüdatsioonist ja kellel väävel ladestub rakku oksüdatsiooni vaheproduktina. On neil kui endogeenne energiaallikas. Beggiatoa, Thiothrix, Achromatium, Thiomargarita. 3. Mõnedel kemoorganotroofidel võib väävel ladestuda keskkonnas, kus on palju H2S ja on ilmselt vesinikperoksiidi kahjutustamise produkt (Sphaerotilus). Väävliterade kogunemine rakku sõltub H2S sisaldusest keskkonnas. Kui H2S sisaldus langeb, siis hakatakse rakusisest väävlit edasi oksüdeerima Miks säilitatakse varuaineid polümeriseerituna? Varuained on rakus osmootselt inaktiivses vormis (polümeriseerunult), nad ei lahustu vees ega tõsta seega rakusisest osmootset rõhku. Varuainete terakestel on ümber ka membraan. Kui tekivad soodsad tingimused, siis hakatakse neid varuaineid jälle kasutama. Polühüdroksüalkanoaadid (PHA) ja bioplast. Polühüdroksüalkanoaatidel on plastilised omadused ja nendest saab toota looduses lagunevat plastikut
2) Selgitage Ca, Fe ja I tähtsust organismids. Ca omastamiseks on vajalik vitamiin D. Kaltsium annab tugevuse luudele ja hammastele. Joodi on vaja kilpnäärme hormoonide sünteesil. Joodipuudus põhjustab kilpnäärme haigestumist (struuma). Joodi saadakse meresaadustest. Toodetakse jodeeritud soola. Raud esineb hemoglobiini koostises ning seob ja transpordinb hapnikku. 3) Nimetage ja selgitage 2 vee tähtsust organismis. Veel on suur soojusmahutavus. Seetõttu aitab vesi säilitada rakusisest püsivat temperatuuri. Vesi on hea lahusti, lahustades nii anorgaanilisi ja ka paljusid polaarseid orgaanilisi aineid. Vesi osaleb enamikus rakus kulgevates reaktsioonides, olles kas üheks lähteaineks või saaduseks. Lähteaineks on ta hüdrolüüsi reaktsioonides. Hingamise saaduseks on vesi. 4) Kuidas jaotatakse süsivesikud ehk sahhariidid? Tooge näited. 1. Monosahhariidid - Glükoos fruktoos 2.Oligosahhariidid - Sahharoos Laktoos 3. Polüsahhariidid Tärklis Glükogeen Tselluloos
membraan membraanse ehitusega lamellid, milles on klorofülli molekulid ning milles toimuvad fotosünteesi reaktsioonid. Nii on kloroplastide sisemembraanide pindala veelgi suurendatud. Kloroplastidel on samuti oma autonoomne DNA ja ribosoomid. NB! Mitokondrid ja kloroplastid töötavad raku energiaga varustamise nimel. Tsütoskelett, tsentrosoom Kõik nad on valgulised struktuurid, millel on rakus stabiliseeriv ja paigal hoidev funktsioon. Tsütoskelett on rakusisest infrastruktuuri korras hoidev niitjate valkude kogum, ta moodustab paindliku sisekarkassi. Tsütoskelett annab rakkudele jäikust, hoiab rakkude kuju, hoiab organelle mingis paigutuses ning aitab liigutada raku osasid ning raku produkte. Tsütoskelett avastati muide alles 1980ndatel elektronmikroskoobi abil. Tsentrosoom koosneb kahest tsentrioolist. Tsentrioolid on ehitatud samuti tubuliinist (struktuuriga 9X3 mikrotuubulit) ning nad paiknevad üksteise suhtes risti
keskkonnaga. Nikli toime valkudel, transkriptsiooni regulaatoridel ja metaboolsetel radadel Nikkel blokeerib kaltsiumi kanalid ja segab intratsellulaarset kaltsiumi homöostaasi. Selle tulemusel on jälgitud, et suureneb nikli poolt muundatud rakkude kasv madala kaltsiumiga vahendajas. Tsütoplasma kaltsiumi tase reguleerib geenide ekspresseerumist, mis reguleerivad raku kasvu, eristumist ja suremist. Kaltsumi regulatsiooni häirimne muudab kogu raku metabolismi, täpsemalt muudab nikkel rakusisest kaltsiumi taset. See viib raku ekspressiooni muutumiseni ning lõpuks võib tekitada halbu mutatsioone. Lahustuvad ja mittelahustuvad nikli ühendid on füsioloogilise pH juures redoks-aktiivsed, vähem küll, kui raua ja vase kompleksid, aga nikkel tekitav reaktiivseid vabu hapniku radikaale. See juhtub siis, kui tekib Ni3+/Ni2+ redoks paar, mis tavaliselt juhtub ainult siis kui nikkel on seotud mingite valkude või peptiidide külge, eriti need mis võivad moodustada ruudukujulisi
sajandi I poolel. Valguskiiri asendab elektronmikroskoobis elektronvoog. 8. Viimase poolsajandi vältel on avastatud uusi rakustruktuure ja täpsustatud nende siseehitust. 9. Mikrotoom on aparaat, millega lõigatakse uuritavast objektist üliõhuke lõik, et mingi kindel organismi piirkond oleks hästi nähtav. 10. Rakus toimuvate biokeemiliste protsesside uurimiseks kasutatakse radioaktiivseid isotoope. Need viiakse mõne ühendi koostisesse ning jälgitakse radioaktiivse märke rakusisest liikumist. ,,Märgitud" aatomitega ühendite tuvastamine toimub spetsiaalse radioaktiivsusloendajaga. Rakuteooria kujunemine 1. 1831. aastal jõuti rakutuuma kirjeldamiseni ja saadi aru, et see on iga raku oluline koostisosa. 2. Saksa teadlane Matthias Schleiden uuris taimeliikide kudede ehitust ja jõudis 1838. aastal järeldusele, et kõik taimed on rakulise ehitusega. 3. Saksa teadlane Theodor Schwann leidis aasta hiljem, et ka kõik loomorganismid on rakulise
risk tõusnud. Sageduselt STD-de seas teisel kohal (esimene on klamüdioos). Korduv infektsioon erinevate pinnaantigeenide tõttu sage: pilide võimalikke antigeene on > 1 miljoni, need tekivad geneetilise muutlikkuse ja immuunvastuse tõttu (takistab ka vaktsiinide valmistamist). Virulentsus. • Pilin – vahendab algset kinnitumist ripsmeteta epiteelile, sekkub neutrofiilide tapatöösse • Por-proteiin – takistab fagolüsosoomide teket neutrofiilides (soodustab rakusisest elulemist) • Opa-proteiin – vahendab tugevat kinnitumist eukarüootsetele rakkudele • Rmp-proteiin – kaitseb pinna-antigeene (Opa, Por) bakteritsiidsete antikehade eest • Transferriin-seonduvad proteiinid, laktoferriin-seonduvad proteiinid, Hb-seonduvad proteiinid annavad rauda • LOS – endotoksiin • IgA1-proteaas (roll virulentsuses teadmata) • β-laktamaas • antigeenne variatsioon Haigused.
Nõrgad orgaanilised happed (äädikhape, propioonhape, bensoehape, piimhape jne) on happelises keskkonnas ioniseerimata vormis. Sellisel kujul läbivad nad hästi membraane tungivad rakku difusiooniga. Tugevad happed membraani ei läbi, nad kahjustavad rakke pinnalt. Raku sees on neutraalsele lähedane pH, seetõttu rakus dissotsieerub nõrk hape prootoniks ja happe aniooniks. Happe anioon koguneb rakku (ei pääse enam läbi membraani välja), mis tõstab liigselt rakusisest osmootset rõhku. Häirub raku energeetiline ainevahetus: glükolüüs, ATP süntees. Rakk peab kulutama ka ATP-d, et pumbata liigseid prootoneid rakust välja. Seetõttu toimivad bensoehape, äädikhape jt mikroobide kasvu pärssivalt. Osmootse rõhu mõju mikroobidele - Vesi tungib rakku lihtsa difusiooniga läbi valguliste pooride rakumembraanis. Selleks peab lahustunud ainete [c] olema raku sees kõrgem, kui väljaspool rakku. Kui
redutseeritud väävliühendite oksüdatsioonist ja kellel väävel ladestub rakku oksüdatsiooni vaheproduktina. On neil kui endogeenne energiaallikas. Beggiatoa, Thiothrix, Achromatium, Thiomargarita. 3.Mõnedel kemoorganotroofidel võib väävel ladestuda keskkonnas, kus on palju H2S ja on ilmselt vesinikperoksiidi kahjutustamise produkt (Sphaerotilus). Väävliterade kogunemine rakku sõltub H2S sisaldusest keskkonnas. Kui H2S sisaldus langeb, siis hakatakse rakusisest väävlit edasi oksüdeerima Miks säilitatakse varuaineid polümeriseerituna? Varuained on rakus osmootselt inaktiivses vormis (polümeriseerunult), nad ei lahustu vees ega tõsta seega rakusisest osmootset rõhku. Varuainete terakestel on ümber ka membraan. Kui tekivad soodsad tingimused, siis hakatakse neid varuaineid jälle kasutama. 48. Polühüdroksüalkanoaadid (PHA) ja bioplast. Polühüdroksüalkanoaatidel on plastilised omadused ja nendest saab toota looduses lagunevat plastikut
Inimese kehas on rakke, millel on vga palju tuumi (vtlihaskiud), aga ka hoopis ilma tuumata rakke, mille tuntum nide on ertrotsdid. Endoplasmaatiline retiikulum on raku organell, mis kujutab endast membraansete seintega torukeste ja piekeste ssteemi, mille lesanne on erinevate ainete rakusisene transport ning mis hlmab rakus vrdlemisi suure ruumi. Eristatakse Endoplasmaatilise retiikulumi peamine lesanne on korraldada erinevate ainete rakusisest transporti BIOLOOGIA JA FSIOLOOGIA Mitokondrid varustavad rakku eluks vajaliku energiaga. Mitokondreid on hsti palju niisugustes rakkudes, mille energiavajadus on suur Mofi brillid on ksnes lihasrakus esinevad organellid. Mofi brillid annavad lihasele kokkutmbevime, inimesele tervikuna aga liikumisvime Koed koosnevad rakkudest ja rakuvaheainest. Philised koetbid on epiteel-, side-, lihas- ja nrvikude Epiteelkude katab keha vlispidiselt ja nsate elundite sisepindu ning moodustab nrmeid
· Populatsioon · Liik · Ökosüsteem · Biosfäär Süstemaatiline rida: LIIK PEREKON SUGUKON SELTS KLASS HÕIMKON RIIK D D D Riik: bakterid, protistid, seened, taimed, loomad 2 Organismide koostis Anorgaanilised ained: · Vesi, seda on organismis kõige rohkem (70%-95%) Vee ülesanded: 1. Hea lahusti 2. Osaleb enamikes keemilistes reaktsioonides 3. Aitab säilitada rakusisest püsivat temperatuuri 4. Tagab raku siserõhu 5. Täidab kaitsefunktsiooni (nt. pisarad kõrvaldavad võõrkeha silmast ja liigesevõie õlitab liigeseid) 6. Kindlustab organismide elundkondade töö (nt. veri ja lümf) 7. Osaleb organismi termoregulatsioonil (vee aurumine jahutab keha) Orgaanilised ained: · Sahhariidid ehk süsivesikud (17,6 kJ/g) Monosahhariidid Oligosahhariidid Polüsahhariidid Nt. fruktoos Nt
Spoorid vabanevad vegetatiivse raku autolüüsil. Spoorikest hoiab ära spoori idanemise ebasoodsates tingimustes. Mutandid, millel spoorikestad on defektsed, idanevad ebasoodsates tingimustes ja hukkuvad. 30.Nimeta suure genoomiga baktereid Akineedid, aktinomütseedid -mitmel Streptomyces perekonna liikmel 8-10 Mb , müksobakterid. 31.Mis on osmoretseptorid ja milleks neid vaja on? Osmoprotektorid. Kui keskkonnas osmootne rõhk tõuseb, siis on mikroobil võimalik tõsta ka rakusisest osmootset rõhku. Rakus hakatakse sünteesima osmoprotektoreid. Need on vees hästi lahustuvad väikese molekuliga org. ained. Osmoprotektorid stabiliseerivad ka valke. OSMORETSEPTOR organ, mis reageerib rõhu muutusele. 32. L. Pasteuri avastused ja millele ta aluse pani. Vaktsiinid. (vist oli lisaks kolmele teisele kuulsale mikrobioloogile) 33 Ehituslikud ja mitteehituslikud tunnused bakteritel. Morfoloogilised tunnused
Membraani valgud osalevad magnetosoomi moodustumises, muundades rakku transporditud raua magnetiidiks. On näidatud, et magnetiiditerade paigutamises rakus ühele joonele osalevad rakuskeletivalkudest koosnevad filamendid. Varuained Bakteritele varuaineteks on 1. varupolüsahhariidid 2. rasvad ja rasvataolised ained 3. polüfosfaadid 4. väävel Rakus osmootselt inaktiivses vormis (polümeriseerunult), ei lahustu vees, ei tõsta rakusisest osmootselt rõhku. Varuaine terakestele on ümber membraan. Soodsate tingimuste taastumisel hakatakse varuaineid jälle kasutama. Polüsahhariidid, rasvad ja polü-hüdroksüalkanoaadid on varuained, mida kasutatakse nii energia saamiseks kui ka endogeense C-allikana. Polüfosfaadid- fosfori varuks. Väävel- redutseerija varu fotosünteesivatel S-bakteritel ja energiaallika varu värvusetutel väävlibakteritel. Varuainete terakesed on rakus nähtavad
vett rakku tungib, seda suurem on siserõhk ja seda suuremaks raku mõõtmed muutuvad. Et loomarakkudel, kaasa arvatud inimese rakkudel, rakukest puudub, siis on need rakud nii veesisalduse kui ka siserõhu muutuste suhtes eriti tundlikud. Raku tasandil avaldub ka vee termo-regulatoorne toime. Vee suur soojusmahtuvus kaitseb rakke ülekuumenemise eest, sest vee temperatuuri muutmiseks ühe kraadi võrra tuleb rakendada küllaltki suurt energiahulka. Vee hea soojusjuhtivus aga aitab rakusisest temperatuuri ühtlustada, kaitses neid rakustruktuure, millel toimuvad eksotermilised protsessid lokaalse ülekuumenemise eest. Vee funktsioonide käsitlemise lõpetame organismi tasandiga. Ka organismi tasandil on vee üheks olulisemaks ülesandeks termoregulatoorne funktsioon. Vesi hoiab inimkeha temperatuuri võrdlemisi püsivalt vahemikus 36...37o C. Organismi tasandil eristatakse keemilist ja füüsikalist termoregulatsiooni. Keemiline termoregulatsiooni toimib ainult 22 soojuskraadini
Osmootse rõhu mõju mikroobidele. Miks peab osmootne rõhk raku sees olema suurem kui väljaspool rakku? Kui osmootne rõhk raku väliskeskkonnas liiga kõgeks tõuseb, siis mikroobid hukuvad, kuna ei saa toitaineid. Osmootne rõhk peab raku sees olame suurem kui välja s sest vastasel juhul pressitaks rakk kokku. Mis on osmoprotektorid ja milleks neid elusrakkudele vaja on? Osmoprotektrid on ained, mida rakk välise osmootse rõhu tõustes tootma hakkab, et tõsta rakusisest osmootset rõhku. Nei on vaja lisaks kaitsele ka N ja C varuallikatena, need tõstavad termoresistentsust (ka külma vastu, takistavad jääkristallide teket), suurendavad kuivataluvust. Kuidas mõjub mikroobidele kuivus? Kuidas rakud saavad end kaitsta kuivamise eest? Miks soola või suhkru rohke lisamine toiduainetele aitab neid hoida riknemise eest? Kuivamine on enamikule mikroobidele kahjulik. Kuivamise eest kaitsevad mikroobin end teatud osmoprotektorite abiga, nt trehhaloos.
takistab viiruse DNA/RNA paljundamist. Samuti takistab kasvajate kasvu. Viirusega nakatunud rakk vabastab viiruseosakesi, mis saavad naabruses olevaid rakke nakatada. Nakatunud rakk hoiatab teisi vabastades samal ajal ka inteferoone. Teised rakud toodavad vastusena intederoonile suurtes kogustes ensüümi proteiinkinaas R, see on fosforüleerimisvõimega, seondub transkriptsioonifaktoritele, nii et ei saa rakus toimuda proteiinisüntees. Toodetakse ka RNaasi, mis lagundab rakusisest RNA-d. Samuti toodetakse mitmeid teisi proteiine, mis põhjustavad nakatunud rakkude apoptoosi. Samuti suurendatakse MHC I ekspressiooni – nii et viraalsed peptiidid esitatakse tsütotoksilistele T rakkudele. Ka MHC II ekspressiooni – suurendab viiruspeptiidide esitamist helper T rakkudele, mis omakorda vabastavad tsütokiine (sh veel inteferoone). Inteferoon-gamma suudab otseselt aktiveerida immunrakke: nt makrofaage ja NK rakke.
ORGANISMIDE KOOSTIS Keemiliste elementide sisaldus rakkudes Hapnik, süsinik, vesinik, lämmastik (HONC) moodustavad kokku 98 % raku keemiliste elementide kogumassist. Keemiliste ühendite sisaldus rakkudes Anorgaanilised ained: vesi Orgaanilised ained: Valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiinhapped(DNA, RNA) jne Anorgaanilised ained organismis Vesi · Hea lahusti · Osaleb keemilistes reaktsioonides · Aitab säilitada rakusisest püsivat temperatuuri Vee molekul on dipolaarne. Lahustab hästi anorgaanilisi aineid ja paljusid polaarseid orgaanilisi ühendeid. Molekulid moodustavad vesiniksidemeid. Katioonid K+ ja Na+ - osalevad närviimpulsi tekkes, leidub veres ja rakkude tsütoplasmas Valkude lagunemise käigus eraldus ammoniaak (NH3*H2O) Ca2+ - luukoe koostises, annavad luudele tugevuse Mg2+ - seotud rakus DNA ja RNA-ga, taimerakkudes klorofülli koostises Fe3+ - hemoglobiini koostises Anioonid
Hüdrofiilsus aine omadus lahustuda vees. Hüdrfoobsus aine omadus mitte lahustuda vees. Hüdratatsioon keemilise ühendi liitumine veega. Dehüdratatsioon veekaotus. Hüdrolüüs keemiliste sidemete lõhkumine vee molekulide toimel. Vee dissotseerumine vee molekuli lõhkumine ioonideks. H2O H+ + OH- Vee ülesanded organismis: - lahusti - osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides - aitab säilitada rakusisest püsivat t0 - transport - jääkainete väljutamine - hüdrolüüs - pH tasakaalu säilitamine 1 Bioloogia teadus, mis uurib elu erinevatel tasemetel: molekulaarsel, rakulisel, organismilisel, liigilisel, ökosüsteemilisel. Ökoloogia seob kokku bio- ja geoteadused. Tsütoloogia tegeleb rakkude ehituse ja talituse uurimisega.
NR 3 1. Keemilised elemendid ja anorgaanilised ühendid organismis Keemiliste elementide sisaldus rakkudes Hapnik, süsinik, vesinik, lämmastik (HONC) moodustavad kokku 98 % raku keemiliste elementide kogumassist. Keemiliste ühendite sisaldus rakkudes Anorgaanilised ained: vesi Orgaanilised ained: Valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiinhapped(DNA, RNA) jne Anorgaanilised ained organismis Vesi · Hea lahusti · Osaleb keemilistes reaktsioonides · Aitab säilitada rakusisest püsivat temperatuuri Vee molekul on dipolaarne. Lahustab hästi anorgaanilisi aineid ja paljusid polaarseid orgaanilisi ühendeid. Molekulid moodustavad vesiniksidemeid. Katioonid K+ ja Na+ - osalevad närviimpulsi tekkes, leidub veres ja rakkude tsütoplasmas Valkude lagunemise käigus eraldus ammoniaak (NH3*H2O) Ca2+ - luukoe koostises, annavad luudele tugevuse Mg2+ - seotud rakus DNA ja RNA-ga, taimerakkudes klorofülli koostises Fe3+ - hemoglobiini koostises Anioonid
kontrollivad paljud hormoonid (kasvuhormoon, kilpnäärme türosiinm kortikoidid). Selgroolülid kasvavad ka endokondriaalse luustumise teel. Luude ja lihaste kasv on mehaaniliselt koordineeritud: Luude kasv avaldab neile kinnitunud lihastele pinget (tension).See kasvatab lihaskiudude pikkust, lisab müofibrillide ja sarkomeeride arvu lihaskiududes. Lihaskiudude kasv toimub sateliittrakkude (tüvurakud)liitumise teel (lihaste regeneratsioon). Kolm peamist kudede/organite kasvu reguleerivat rakusisest signaliseerimissüsteemi. 1. Kasvuhormoon aktiveerim süsteemselt IGF-1- masterkinaas TOR- ribosomaalne S6 kinaas, elF4E - transkriptsiooni ja translatsiooni stimuleerimine; 2. Hippo rada(kasvu pidurdav); 3. Mitogeenid: MAPK kaskaad - aktiveeruvad proliferatiivsed transkriptsioonifaktorid myc, E2F ja vähenevad cycline-dependent-kinase inhibiitorid p21 ja p27. Morfogeenid.Wnt,TFGb,NOtch. KOntrollivad kudede-organite suurust mitmeti:
Brefeldiin A on seenest pärit alkaloid, mis blokeerib transpordi ER-st Golgisse. Valkude modifitseerimine Golgi kompleksis GK-s toimub valkude posttranslatsiooniline modifitseerimine. GK-s lisatud teatud suhkru- või fosfaatgrupid toimivad rakusiseste sorteerimissignaalidena, s.t. et need määravad valgu rakusisese lokalisatsiooni. Tänu GK-s lisatud fosfaatgrupile satuvad lüsosomaalsed ensüümid just lüsosoomidesse. Seetõttu kujutab GK endast justkui rakusisest liikluspolitseid, kes näitab, kuhu mingi valk minema peab. Glükosüleerimine. GK membraanis paiknevad valkude ja lipiidide glükosüleerimist läbiviivad ensüümid - glükosüültransferaasid. Golgis toimub kahte tüüpi glükosüleerimist: jätkub N- seoseliste oligosahhariidaheleate pikendamine ning alustatakse O-seoseliste suhruahelate sünteesi. O-seoseline glükosüleerimine algab sellega, et Seriini või Treoniini -OH grupi külge tekitatakse O- glükosiidne side
( põhjapoolkeralt isoleeritud bakterid liiguvad põhjasuunas ja lõunapoolkeralt isoleeritud bakterid liiguvad lõunasuunas. Magnetosoome sisaldavad bakterid on hapnikukartlikud. Seega liiguvad nad muda sügavamesse kihtidesse, kus on vähe hapnikku. Varuained: 1) varupolüsahhariidid, 2) rasvad ja rasvataolised ained, 3) polüfosfaadid ja 4) väävel. Varuained on rakus osmootselt inaktiivses vormis (polümeriseerunult), nad ei lahustu vees ega tõsta seega rakusisest osmootset rõhku. Kui tekivad soodsad tingimused, siis hakatakse neid varuaineid jälle kasutama. Polüsahhariidid, rasvad ja polü-hüdroksüalkanoaadid on varuained, mida saab kasutada nii energia saamiseks kui ka endogeense C-allikana. Nende arvel saavad rakud elus püsida teatud aja ja sporogeensed vormid ka sporuleeruda. Polüfosfaadid on fosfori varuks. Väävel on elektroni doonori (redutseerija) varu fotosünteesivatel S-bakteritel ja
10. Kirjeldage C4 rada ja selle tähtsust troopilistel taimedel. Selgitage kuidas võimaldab CO2 transport inhibeerida Rubisco oksügenaasi reaktsiooni. GLÜKOGEEN 1. Kirjeldage glükogeeni struktuuri ja glükogeeni funktsioone maksas ja lihastes. Glükogeen koosneb glükoosijääkidest. Maksas polüsahhariidne tagavara vere gükoositaseme reguleerimiseks. Lihastes tagavara kiireks glükoosi allikaks. 2. Iseloomustage glükogeeni graanulite füsikokeemilisi omadusi ja rakusisest lokalisatsiooni. Graanulid tsütosoolis. Glükogeen moodustab tihedaid graanuleid rakkudes, kus teda deponeeritakse. Glükogeeni graanulid sisaldavad glükogeeni, sünteetilisi ja degradatiivseid ensüüme ja regulatoorseid valke. 3. Selgitage millise eelise annab glükogeeni fosforolüüs võrreldes hüdrolüüsiga. Glükogeeni fosforolüütiline lagundamine on energeetiliselt kasulikum kui hüdrolüüs. See võimaldab säästa
eelsesse olekusse jälgides sellist reziimi. 11. Kuidas väliskeskkonnast tulnud signaal amplifitseeritakse rakus vastusena üles? Väliskeskkonnast tulnud signaal käivitab rakus esialgse vastuse- geeni ekspressiooni. Ekspresseeritud geenide hulgas aga võib olla ensüüme ja transkriptsioonifaktoreid, mis omakorda aktiveerivad teisi geene. Tekib aktivatsiooni-kaskaad, mille tagajärjel hakatakse mingit valku tootma (vastuseks väliskeskkonna signaalile). 12. Miks on vaja rakusisest kompartmentaliseeritust ja signaali ülekannet? Too näiteid, mis rakuga juhtub vastavate protsesside/struktuuride puudumisel või vigasuse korral. Kompartmentaliseeritus on vajalik, et eri protsessid ei hakkaks üksteist segama. Et rakust välja eritamiseks mõeldud ainet ei satuks raku sisse, ning ei looks seal metaboolset vastust. Ilma membraanideta ei saa luua membraanipotentsiaali.
reageerima teatud induktoritele, kuid üksik isoleeritud rakk ei reageeri samale induktorile. 19. Signaalide ülekanne rakus ning selles osalevad retseptorid (ioonkanal-, katalüütilised-, G-valk-seoselised retseptorid). G- valkude osalus signaaliülekandes. Sekundaarsed käskjalgmolekulid (Ca-ioonid, cAMP). Kui signaalmolekul on seostunud rakupinnal temale spetsiifilise retseptoriga, siis selle tagajärjel tekitatakse üks või mitu rakusisest signaali, mis muudavad selle sihtraku käitumist. ioonkanal-retseptor. Ioonkanal-retseptorid - Ligandi seostumisel retseptoriga muutub selle konformatsioon ning tekib vaba läbipääs teatud ioonidele. Selline on näit. atsetüülkoliini retseptor lihasrakkudel. Katalüütilised retseptorid - kui ligand on seostunud, siis retseptor muutub ensümaatiliselt aktiivseks. Selliste retseptorite katalüütiline domään paikneb retseptori tsütoplasmaatilises osas ning
rakk ei reageeri samale induktorile. 19. Signaalide ülekanne rakus ning selles osalevad retseptorid (ioonkanal-, katalüütilised-, G-valk- seoselised retseptorid). G-valkude osalus signaaliülekandes. Sekundaarsed käskjalgmolekulid (Ca- ioonid, cAMP). Kui signaalmolekul on seostunud rakupinnal temale spetsiifilise retseptoriga, siis selle tagajärjel tekitatakse üks või mitu rakusisest signaali, mis muudavad selle sihtraku käitumist. ioonkanal- retseptor. Ioonkanal-retseptorid - Ligandi seostumisel retseptoriga muutub selle konformatsioon ning tekib vaba läbipääs teatud ioonidele. Selline on näit. atsetüülkoliini retseptor lihasrakkudel. Katalüütilised retseptorid - kui ligand on seostunud, siis retseptor muutub ensümaatiliselt aktiivseks. Selliste retseptorite
annaabi.ee 
