Taime- ja loomarakud (0)

Rakud Tsütoloogia  on bioloogia haru, mis käsitleb raku ehitust. Kõik organismid koosnevad rakkudest. Rakuks nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat 
ehituslikku ja talitluslikku osa. Rakk on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka 
iseseisvalt eluks vajalikku energiat toota, kasvama ja end 
taastootma. Vastavalt rakutuuma esinemisele jaotatakse kõik organismid 
prokarüootideks ja eukarüootideks. Eukarüootsed ehk päristuumsetel esineb rakutuum. Nt taime- 
ja loomarakk. Prokarüootsed ehk eeltuumsetel puudub rakutuum ja 
mebraansed organellid. Nt bakterirakk. Taime- ja loomaraku ühised osad Mõlemal rakul on rakumembraan, mis ümbritseb rakku ja selle
tsütoplasmat. Rakumembraan koosneb peamiselt 
fosfoloipiididtest ja valkudest. See teostab raku energia- ja 
ainevahetust ja kaitseb rakku välismõjude eest. Mõlemal rakul on tsütoplasma, mis on poolvedelaks 
rakusisekeskkonnaks. Tsütoplasma seob kõik raku osad 
omavaheliseks tervikuks. Seal toimuvad kõik raku 
elutegevusprotsessid. Tsütoplasma moodustab enamuselt vesi, 
milles on lahustunud erinevad ained. Mõlemal rakul on rakutuum. Rakutuum juhib rakus kõiki raku 
talitlusi.


Rakk on ümbritsetud kaksikmembraaniga, millest välimine 
membraan on ühenduses tsütoplasmavõrgustikuga. 
Tuumamembraanile võivad kinnituda ribosoomid. Rakutuuma membraanis on poorid, mille kaudu transporidakse
rakutuumas sünteesitud makromolekule tuumast välja ja 
tsütoplasmas moodustunud valke rakutuuma sisse. Tuumapoor 
on võimeline transportima mõlemasuunaliselt. Imetajatel on 
tuumapoore umbes 3000-4000. Tuumakesi võib olla rakutuumas üks või rohkem. Tuumake on 
tihke moodustis, kus sünteesitakse ribosoomide RNA-d. Rakutuumas on ka kromatiin, mis on DNA ja sellega 
seondunud valkude kompleks, millest moodustuvad 
päristuumsete kromosoomid. Sammuti kaitseb kromatiin DNA-d 
kahjuste eest nagu UV-kiirgus. Mõlemal rakul on tsütoplasmavõrgustikud. 
Tsütoplasmavõrgustikke ehk endoplastilisi retiikulume 
jaotatakse sileda- ja kardepinnaliseks. Neid jaotatakse 
ribosoomide kinnitumise järgi. Tsütoplasmavõrgustik koosneb 
kanalitest ja nende laienditest, mida mööda liiguvad rakus 
ained. Karedapinnalisele endoplastilisele retiikulumile 
kinnituvad ribosoomid, mis muudavad selle pildi mikroskoobiga 
vaadates karedaks. Seal toimub valkude süntees. Siledapinnalisele endoplastilisele retiikulumile ei kinnitu 
ribosoomid. See oslaeb lipiidide moodustumisel ja transpordil.  Ribosoomid paiknevad karedapinnalisel endoplasmaatilisel 
retiikulumil, tuumamembraanil, mitokondrites ja taimedel 
plastiidides. Ribosoomid sünteesivad valke ja transpordivad 
neid edasi. Mõlemal rakul on ka Golgi kompleks, mis koosneb 
membraaniga ümbritsetud tsiternikestest, põieksetest ja neid 
ümbritsevatest torukestest. Tsiternikestes moodustuvad 
polüsahhariidid. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude 


ümbermõõtmine ning nende paiknemine põiekestesse ja 
lüsosoomidesse. Lüsosoom on membraaniga ümbritsetud põieke, mille 
ülesanne on lagundada vanu ja mittevajalikke rakuosi ja 
molekule. Lüsosoom sisaldab hüdrolüütilisi ensüüme. Mõlemal rakul on mitokondrid, mis on ümbritsetud kahe 
membraaniga, millest sisemine moodustab harjakesi. Nende 
harjakeste vahele jääb mitokondri tsütoplasma. Mitokondrid 
viivad läbi rakus hingamist ja varustavad seda energiaga, mille 
käigus nad toodavad ATP-d (Adenosiintrifosfaat). Taimerakk Taimerakku ümbritseb peale membraani ka rakukest, mis 
annab oma jäikusega taimele tugeva teose ja kaitseb seda. 
Rakukest koosneb tselluloosist, hemitselluloosidest ja 
pektiinainetest. Rakukesta moodustamisel osalevad Golgi 
kompleks ja rakumembraan. Taimerakus on vakuool, mis on rakumahlaga täidetud põieke. 
Seda ümbritseb üks membraankiht. Vakuooli ülesandeks on 
hoida rakku sisemise pinge eest, varustada varuaineid ja 
lagundada kasutuid organelle ja valke. Taimerakus on plastiidid, mis jagunevad pigmendisisalduse 
järgi kolmeks: kloroplastid, kromoplastid ja leokoplastid. 
Plastiidid on ümbritsetud kahe membraaniga ja annavad 
taimele värvuse. Kloroplastid sisaldavad rohelist pigmeti klorofülli. Nendes 
toimub fotosüntees ja seetõttu paiknevad kloroplastid ainult 
taime maapealsetes osades. Fotosünteesimisel tegib gükoos, 
mis transporditakse teistesse taime osadesse.


Kromoplastid sisaldavad karotenoide, mis  annavad viljale ja 
õitele silmatorkava värvi, mis on oluline putukate 
meelitamiseks. Leokoplastid on värvusetud ja nad säilitavad varuaineid. 
Leokoplaste jaotatakse omakorda vastavalt sisaldisele 
elaioplastideks, amüloplastideks ja proteinoplastideks. Loomarakk Loomarakus on tsentriool, mis on silidrikujuline organell. See 
koosneb üheksast mikrotuubli filamendist moodustunud 
kolmikust. Loomarakus on kaks risti asetsevat tsentriooli. 
Ripsmetega varustatud rakkudes on nad basaalkehaks, kust 
ripsmed välja kasvavad. Raku ripsmed on viburi taolised organellid, mis katavad 
loomarakku ridadena ehk leineetidena. Nende korrapärane 
liikumine tagab raku liikumise. Oraalsed ripsmed, mis paiknevad
raku suu juured tegelevad ka saagi neelamisega. Loomarakus on ka mikrotuublid, mis on tsütoskeleti 
komponendid. Nad koosnevad polümeriseerunud alfa- ja 
betatubliinist moodustunud protofilamendist. Mikrotuublid 
säilitavad raku kuju ning vahendavad rakusisest transporti. Infoallikad hariduskeskus.ee Vikipeedia.ee miksike.ee Bio.edu.ee


Olli.K 06.08.2016. „Protistid“