....................... kõhunääre g)Suhkrute ainevahetuse regulatsioon: glükoos – glükogeen ................................................................. 8) Otsusta, kas tõene või väär. Väär väide paranda õigeks. a)Dendriit on närviraku pikem jätke, mis saadab närviimpulsid edasi teistele rakkudele .................................... lühikesed jätked, võtavad vastu teistelt rakkudelt närviimpulsse .................................................................................................................. ............................................................ määrab muusikalised ja kunstilised võimed b)Parem ajupoolkera on seotud lugemisega ..........................................................................................
Healoomuline kasvaja võib üle minna pahaloomuliseks vähk Vähktõbedel üks ühine tunnus rakkude kontrollimatu kasv Muutusteni geenide ekspressioonis võib organism jõuda erinevalt: * parandamata jäänud replikatsiooni vead * mutatsioon päritud vanematelt * mutatsioon indutseeritud kantserogeenide poolt Kui muutunud raku jagunemist reguleerivate geenide avaldumine tekib kasvajarakk HeLa rakud Vähirakud ei allu teistelt rakkudelt tulevatele signaalidele, paljunevad lõpmata surematud HeLa rakud elavad tänaseni kasutatakse üle maailma tsütoloogia, geneetika ja molekulaarbioloogia laborites HeLa rakke * nakatatakse viirustega * katsetakse uusi ravimeid * õpitakse tundma raku jagunemist, geeni ekspressiooni, valgusünteesi * uuritakse mutageenide toimet * katsetatakse vähi ravi Vähirakke võimalik saada normaalsetest rakkudest töötlemisel kartsinogeenidega (kantserogeenidega, mutageenidega):
Vitali Petkun Ja Denis Skrabutenas 9B K-J Ühisgümnaasium *Närvid moodustavad Piiedenärvisüsteemi. *Piirdenärvisüsteem koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest,mis ühendavad kõiki keha organeid kesknärvisüsteemiga. *Närvirakul on kaht tüüpi jätkedi:üks neuriit ja mitu dendritiiti. *Närvirakkude pikade jätked moodustavad närve. *Närvidel on Dendriid ja Neuriit.Dendriid on enamasti närviraku lühikesed jätked,mis võtavad teistelt rakkudelt närviimpulsid vastu ja juhivad närvirakku kehasse. *Neuriit on närviraku üks jätke,mida mööda närviimpulsid liiguvad närvirakust välja. Närviimpulsid · Närviimpulss on mööda närvirakku liikuv elektriline signaal.Impulsid antakse edasi ühelt närvirakult teisele.Kahe närviraku jätked ei puutu omavahel kokku,nende vahekl on pisut ruumi.Et erutus teise närvirakku edasi kanduks tuleb see vahemik ületada.Seda aitavad ületada neuriidi
* Kepikesed (rods): ~100-120 miljonit. Väga tundlikud, must-valge nägemine (ainult 1 liik, reageerivad valgusele vs valguse puudumisele) * Kolvikesed (cones): ~5-7 miljonit. Vähem tundlikud, värvide nägemine. Kolvikesi on 3 liiki, mis reageerivad erinevale valguse lainepikkusele (nähtava valguse lühike, keskmine ja pikk lainepikkus) Bipolaarsed rakud: Saavad info paljudelt fotoretseptoritelt ja annavad selle edasi ganglionirakkudele Ganglionirakud: Saavad info paljudelt bipolaar-rakkudelt ja saadavad selle ajusse (nägemisnärvis ~1 miljon kiudu) Horisontaalsed rakud: Ühendavad paljusid fotoretseptoreid ja võimaldavad ühel retseptorite grupil mõjutada teist Amakriinrakud: Ühendavad paljusid bipolaarrakke ja võimaldavad ühel bipolaarrakkude grupil mõjutada teist Fovea (macula piirkonnas, ~5mm) on teravaima nägemise ala, milles ainult kolvikesed; foveas on reetina õhem– ganglioni-rakud on paigutatud külgede suunas. 50% nägemisnärvi kiududest algab foveast.
bakterid, kes tavaliselt harrastavad parasiitset eluviisi taime vi loomarakkudel. Nende diameeter vib olla 0.3 mikrom. ja nende genoom kodeerib ca 400 erinevat valku. Esimesed rakud meie planeedil visid olla veelgi lihtsamad. Igatahes kik praegu elavad rakud kasutavad DNA-d priliku info salvestamiseks, elu algetappidel arvati selleks olevat RNA. Thtis verstapost raku (elu) evolutsioonis on ca 1.5 miljr. aastat tagasi, kui toimus leminek vikestelt, lihtsa sisestruktuuriga rakkudelt, nn prokarootidelt, keerukamatele rakkudele, millest koosnevad kik hulkraksed organismid. Neid rakke nimetatakse eukarootseteks. Kik praegu eksisteerivad organismid ongi kas pro- vi eukaroodid. Definitsiooni jrgi eukarootidel on rakutuum (kreeka k. caryon), mida prokarootidel pole. Kuigi prokarootidel on suhteliselt lihtne ehitus, on nad biokeemiliselt vga mitmekesised. Neil vib leida kiki philisi ainevahetuse radasid, kaasa arvatud kolme
Koosneb pea- ja seljaajust.kogub ja töötleb välis- ja sisekeskkonnast saadud infot. Lisaks toimuvad kesknärvisüsteemis ka erinevad psüühilised protsessid. Piirdenärvisüsteem, osad ja ülesanded: moodustavad väljaspool selja- ja peaaju paiknevad närvid. Tema ülesanne on vahendada infot kesknärvisüsteemi ja ülejäänud organismiosade vahel. Närviraku ehitus(õp.lk.85) dendriit- on enamasti närviraku lühikesed jätked. Neid mööda liiguvad teistelt rakkudelt vastu võetud närviimpulsid närviraku kehasse. akson- on närviraku üks pikk jätke. Mööda seda liiguvad närviimpulsid närvirakust välja. Suuraju ajukoore olulisus.Suuraju koorega on seotud meeleelundite tegevus, õppimine, kujutlusvõime, otsuste tegemine, jms tahtlik tegutsemine.(Ajukoor juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust, säilitab ja töötleb ümber informatsiooni.) Millised keskused seal asuvad? kuklasagara nägemiskeskus,
Bioonika bioloogia ja tehnika piirteadus, mis uurib ja modelleerib bioloogilisi struktuure ja protsesse eesmärgiga leida uusi ja paremaid tehnoloogilisi lahendusi. Biotehnoloogia bioloogiliste protsesside rakendamisel põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muundamiseks. Blastomeer rakk, mis on tekkinud looma sügoodi lõigustumisel (aka lõigustusrakk) Dendriit närviraku jätk, mis võtab vastu teistelt rakkudelt närviimpulsse. DNA kloonimine elusolendi DNAfragmendi paljundamine bakterikloonides. DNAkonstrukt erinevat päritolu nukleotiidijärjestuste ühendus, mis on loodud geenitehnoloogilisel otstarbel. DNAprofiili määramine DNAsõrmejälgede meetodi edasiarenduse automatiseeritud ja kiire tehnoloogia. Kasutatakse isiku tuvastamisel, kurjategijate ja laipade identifitseerimisel. DNAproov DNAlõik, mille spetsiifiline järjestus võimaldab tuvastada mingit mutantset alleeli indiviidi genoomis.
Rakuvaheaine peaaegu puudub. Silelihaskude - Vooderdab organismi siseelundeid (sooni, soolt, magu). Rakud on ühetuumsed. Vöötlihaskude - Moodustab skeletilihased. Kiud Närvikude - Kude, mis suudab vastu võtta ärritusi, erutusi edasi kanda ja neid salvestada Neuron - närvirakk, pikad jätked Neuriit e takson - Närviraku pikem jätke, mis saadab edasi närviimpulsi teistele rakkudele Dendriit - Närviraku lühem jätke, võtavad teistelt rakkudelt närviimpulsse vastu Sünaps - Koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust teise rakku Mediaator - Virgatsaine Närviimpulss - Närvirakkudes toimuv lühiajaline nõrk elektrilise muutuse edasikandumine mööda närvikiude Kollageen - Sidekoe elastseid kiudusid moodustav valk Sidekude - hajuselt paiknev rakkude kude, ühendab teisi kudesid ja toetab elastseid kehaosi Rasvkude - Sidekoeliik, mille moodustavad rasvaga täidetud rakud
kiirelt (tegin seda käes), kuna külmutussegi sisaldab DMSO-t, mis on soojana rakkudele toksiline. 4. Järgmisena võtta 15 ml tuubist automaatpipetiga 0,5 ml sooja söödet ja lisada viaali, tõsta rakud 15 ml tuubi ringi. Fuugida rakud põhja 5 min 1000 rpm toatemperatuuril (kuna rakud on õrnad, kiirus ei tohi olla üle 1000 rpmi). 5. Pärast fuugimist tuleb tõmmata vaakumpumbaga sööde rakkudelt, kasutades Pasteuri pipeti ning steriilset otsikut. 6. Tuubile rakkudega lisada 0,5 ml söödet (6 cm tassilt), suspendeerida ning panna tagasi tuubist tassile. Teha tassiga 8-kujulisi liigutusi, et rakud tassil ühtlaselt jaotuksid ning asetada oma tass CO2 inkubaatorisse. 90. Enamus rakuliine vajab kasvamiseks temparatuuri 37 °C ja pH-d vahemikus 7,2 – 7,4. Selliste tingimuste tagamiseks kasutatakse spetsiaalseid inkubaatorkappe, kus lisaks vajalikule temp. on
o dendriit närviraku lühem jätke, mis võtab teistelt rakkudelt vastu närviimpulsse o elund (organ) mitmest koest moodustunud kindlat funktsiooni täitev organismiosa o elundkond ühtset ülesannet täitev elundite süsteem o epiteelkude kude, mis katab väliskeskonna või kehaõõnega ühenduses olevaid pindu o erütrotsüüt (punalible, punaverelible) hapnikku ja süsihappegaasi transportiv vererakk o hulkrakne organism organism, mis koosneb kahest või enamast rakust (kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad, putukad)
– Humoraalne. Kas Killer ehk tapurrakkude poolt võõrantigeenide hävitamine on rakuline või humoraalne immuunsus? – Rakuline immuunsus. 22. Mis on antikehade ülesanne? – Ära tunda ja endaga siduda antigeene. Antigeeni avastamine hävitamine. 23. Millal hakkavad makrofaagid fagotsüteerima (so. funktsioneerima spetsiifiliselt)? – Kui on sisselülitunud rakuline immuunsus. (Makrofaagid hakkavad ründama neid mikroobe, mille kohta nad said infot TH1-rakkudelt). 24. Mis on allergeen? nuumrakud? mediaatorid? – Allergeen – antigeen, mis põhjustab allergilist reaktsiooni. Nuumrakud – mediaatoreid (mh histamiini, hepariini) sisaldavad sidekoerakud peamiselt nahas ja limaskestades. Mediaatorid – bioloogiliselt aktiivsed ained (histamiin, hepariin). 25. Võrrelge aeglast ja kiiret tüüpi allergilisi reaktsioone. – Kiiret tüüpi allergiliste reaktsioonide korral tekib kiire vastus allergeenile, tegemist on humoraalse
Peaaju juhib organismi talitlust ja talletab infot. Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis kannavad infot kehast kesknärvisüsteemi ja sealt tagasi kehasse. NÄRVIRAKUD Närvisüsteemi ehitusüksused on närvirakud. Nende ülesanne on organismis infot edasi kanda. Närvirakul on keha ja kaht tüüpi jätked: üks pikk akson (mööda seda liiguvad närviimpulsid närvirakust välja) ja mitu lühikest dendriiti (neid mööda liiguvad teistelt rakkudelt vastu võetud närviimpulssid närviraku kehasse). Enamik närvirakke paikneb kesknärvisüsteemis, kuid osa moodustab kehas väikeseid kogumikke ning osa asub meeleelundites. AJU Ajukoore eri piirkondades asuvad nt nägemis-, maitsmis-, haistmis- ja kuulmis-, kõnelemiskeskus, aga ka liigutusi juhtuv motoorne keskus. Ajukoores kujunevad tunded (hirm, rõõm), mõtted ja mälu.
* Kepikesed (rods): ~100-120 miljonit. Väga tundlikud, must-valge nägemine (ainult 1 liik, reageerivad valgusele vs valguse puudumisele) * Kolvikesed (cones): ~5-7 miljonit. Vähem tundlikud, värvide nägemine. Kolvikesi on 3 liiki, mis reageerivad erinevale valguse lainepikkusele (nähtava valguse lühike, keskmine ja pikk lainepikkus) Bipolaarsed rakud: Saavad info paljudelt fotoretseptoritelt ja annavad selle edasi ganglionirakkudele Ganglionirakud: Saavad info paljudelt bipolaar-rakkudelt ja saadavad selle ajusse (nägemisnärvis ~1 miljon kiudu) Horisontaalsed rakud: Ühendavad paljusid fotoretseptoreid ja võimaldavad ühel retseptorite grupil mõjutada teist Amakriinrakud: Ühendavad paljusid bipolaarrakke ja võimaldavad ühel bipolaarrakkude grupil mõjutada teist Fovea (macula piirkonnas, ( )~5mm) on teravaima nägemise ala, milles ainult kolvikesed; foveas on reetina õhem ganglioni-rakud on paigutatud külgede suunas. 50% nägemisnärvi kiududest algab foveast.
on väike sünaptiline pilu ja elektrisignaal ei levi otse ühelt rakult teisele. *müofibrillid võimaldab toimuda lihasrakkude kokkutõmbeid, koosnevad müofilamentidest- aktiinist ja müosiinist. Lihaste kokkutõmbel nihkuvad müoflamendid üksteise vahele *Neuron närvirakk; iseloomusavad pikad jätked- koosneb rakukehast ja kahesugustest jätkedest. * Dendriit närviraku lõhemad jätked, mis võtavad teistelt rakkudelt vastu närviimpulsse *neuriit e. akson- närviraku pikem jätke, mis saadab närviimpulsid edasi teistele rakkudele * sünaps koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku Katteelundkond Kaitseb keskkonna mõjude eest. Koosneb: Nahk(moodustab 15-25% kehakaalust),limaskestad, juuksed, küüned. Ülessanne: välisärrituste vastuvõtmine ja organismi kaitsemine väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest.
ning tagab nende elastsuse. Elundkond on ühtset ülesannet täitev elundite süsteem. Kollageen sidekoe elastseid kiudusid moodustav valk. Elundkonnad esinevad üle terve kere. Kõhrkude elastseid ja painduvaid Dendriit närviraku lühemad jätked, tugistruktuure moodustav sidekude. mis võitavad teistelt rakkudelt vastu närviimpulsse. Lihaskude kude, mille talituseks on kokkutõmbumine e kontraktsioon. Epiteelkude kude, mis katab väliskeskkonna või kehaõõnega Luukude jäik sidekude, mis ühenduses olevaid pindu. moodustab tugistruktuure. Erituselundkond elundkond, mis Meeleelund spetsiifiliste retseptorite eritab kehast mittevajalikud ained
indikaatorit), sellele lisasime 10% veise loote seerumit (FBS), mis sisaldab samuti erinevaid toitaineid, ning PEST-i. FBS on vajalik, kuna kunstlikult valmistatud söötmes ei pruugi olla sobiv kogus vajalikke toitaineid, lisaks on odavam lisada söötmele seerumit, kui kõiki vajalikke toitaineid eraldi. PEST on antibiootikum, mis on vajalik saastumisohu vähendamiseks. 10. a. Enne trüpsineerimist eemaldasin rakkudelt söötme ning pesin rakke PBS-iga. Seejärel lisasin rakkudele trüpsiin-EDTA lahust ning inkubeerisin 3 minutit. Lisasin söödet ning suspendeerisin rakud plaadilt lahti. i. PBS-iga pesemine on vajalik , et eemaldada söötmejäägid, surnud rakud ja seerum, mis takistavad trüpsiini toimimist. ii. Liiga kaua inkubeerides hakkab trüpsiin lagundama ka rakku ennast, mitte ainult rakku plaadile siduvaid valke. b
Veres süsinikdioksiidi sisalduse tõus( ehk hapniku taseme langus)= pH taseme langus. Piklikule ajule saabub impulss, sealt edasi impulss kohe hingamislihastele, millele järgneb sissehingamine, et suurendada hapniku kogust, vähendada CO2 sisaldust. Nii peab suurenema ka südame löögisagedus, et vereringe kannaks rohkem hapnikku laiali: Kui piimhappe tase tõuseb = pH taseme langus- organismi toiming analoogne; Närviimpulss võib saabuda ka ninaõõne,hingamisteede limaskesta rakkudelt - kui on tegemist mingite ärritavate ainetega Aevastamine! Ninaõõne limaskestalt ( näiteks pipra ninna sattumisel)erutus piklikule ajule, sealt omakorda impulss hingamislihastele,mis vastuseks akiliselt kiiresti kokku tõmbuvad ning lõpuks mitmekordsele kiirele sissehingamisele järgneb äkiline väljahingamine, mis ongi aevastus Hingamiselunkonna 2 põhiülesannet : 1. Kindlustab organismi ja keskkonna vahelise
sünapside abil (Kivistik 1997 : 22). Närviraku kehas on tuum, mikrosoomid, plasmavõrgustik ja teised moodustised, mis sünteesivad raku tegevuseks vajalikke aineid ning varustavad teda energiaga. Rakukehast lähtub arvukalt jätkeid. Tüüpilisel närvirakul on kaht tüüpi jätkeid: dendriidid ja akson. Dendriidid on rohkearvulised, puuokste taolised hargnevad lühikesed jätked, mis raku ümbruses moodustavad põõsastiku. Närvirakule keskkonnast või teistelt rakkudelt saabuvate ärrituste põhiliseks vastuvõtuaparaadiks ongi dendriidid, mis juhivad need edasi rakukehale (Saarma 1984 : 8). Reeglina on närvirakul ainult üks akson. Aksonit mööda kulgeb närvierutuse impulss rakukehast edasi teistele rakkudele. Enamik aksonist on kaetud isoleeriva müeliinkestaga (Kivistik 1997 : 22). Kaks peamist närvisüsteemi allsüsteemi on somaatiline ja vegetatiivne närvisüsteem.
Väga tundlikud, must-valge nägemine (ainult 1 liik, reageerivad valgusele vs valguse puudumisele) * Kolvikesed (cones): ~5-7 miljonit. Vähem tundlikud, värvide nägemine. Kolvikesi on 3 liiki, mis reageerivad erinevale valguse lainepikkusele (nähtava valguse lühike, keskmine ja pikk lainepikkus) Bipolaarsed rakud: Saavad info paljudelt fotoretseptoritelt ja annavad selle edasi ganglionirakkudele Ganglionirakud: Saavad info paljudelt bipolaar-rakkudelt ja saadavad selle ajusse (nägemisnärvis ~1 miljon kiudu) Horisontaalsed rakud: Ühendavad paljusid fotoretseptoreid ja võimaldavad ühel retseptorite grupil mõjutada teist Sissejuhatus psühholoogiasse 10 Amakriinrakud: Ühendavad paljusid bipolaarrakke ja võimaldavad ühel bipolaarrakkude grupil mõjutada teist Sissejuhatus psühholoogiasse 11
Kepikesed (rods): ~100-120 miljonit. Väga tundlikud, must-valge nägemine (ainult 1 liik, reageerivad valgusele vs valguse puudumisele) Kolvikesed (cones): ~5-7 miljonit. Vähem tundlikud, värvide nägemine. Kolvikesi on 3 liiki, mis reageerivad erinevale valguse lainepikkusele (nähtava valguse lühike, keskmine ja pikk lainepikkus) Bipolaarsed rakud: Saavad info paljudelt fotoretseptoritelt ja annavad selle edasi ganglionirakkudele Ganglionirakud: Saavad info paljudelt bipolaar-rakkudelt ja saadavad selle ajusse (nägemisnärvis ~1 miljon kiudu) Horisontaalsed rakud: Ühendavad paljusid fotoretseptoreid ja võimaldavad ühel retseptorite grupil mõjutada teist Amakriinrakud: Ühendavad paljusid bipolaarrakke ja võimaldavad ühel bipolaarrakkude grupil mõjutada teist Fovea (macula piirkonnas, ~5mm) on teravaima nägemise ala, milles ainult kolvikesed; foveas on reetina õhem– ganglioni-rakud on paigutatud külgede suunas. 50% nägemisnärvi kiududest algab foveast.
Väga tundlikud, must-valge nägemine (ainult 1 liik, reageerivad valgusele vs valguse puudumisele) * Kolvikesed (cones): ~5-7 miljonit. Vähem tundlikud, värvide nägemine. Kolvikesi on 3 liiki, mis reageerivad erinevale valguse lainepikkusele (nähtava valguse lühike, keskmine ja pikk lainepikkus) Bipolaarsed rakud: Saavad info paljudelt fotoretseptoritelt ja annavad selle edasi ganglionirakkudele 37 Ganglionirakud: Saavad info paljudelt bipolaar-rakkudelt ja saadavad selle ajusse (nägemisnärvis ~1 miljon kiudu) Horisontaalsed rakud: Ühendavad paljusid fotoretseptoreid ja võimaldavad ühel retseptorite grupil mõjutada teist Amakriinrakud: Ühendavad paljusid bipolaarrakke ja võimaldavad ühel bipolaarrakkude grupil mõjutada teist 38 Fotoretseptorid jaotuvad reetinal ebaühtlaselt 39 Fovea (macula piirkonnas, ~5mm) on
tavaliselt harrastavad parasiitset eluviisi taime või loomarakkudel. Nende diameeter võib olla 0.3 µm. ja nende genoom kodeerib ca 400 erinevat valku. Esimesed rakud meie planeedil võisid olla veelgi lihtsamad. Igatahes kõik praegu elavad rakud kasutavad DNA-d päriliku info salvestamiseks, elu algetappidel arvati selleks olevat RNA. Tähtis verstapost raku (elu) evolutsioonis on ca 1.5 miljr. aastat tagasi, kui toimus üleminek väikestelt, lihtsa sisestruktuuriga rakkudelt, nn prokarüootidelt, keerukamatele rakkudele, millest koosnevad kõik hulkraksed organismid. Neid rakke nimetatakse eukarüootseteks. Kõik praegu eksisteerivad organismid ongi kas pro- või eukarüoodid. Definitsiooni järgi eukarüootidel on rakutuum (kreeka k. caryon), mida prokarüootidel pole. Kuigi prokarüootidel on suhteliselt lihtne ehitus, on nad biokeemiliselt väga mitmekesised. Neil võib leida kõiki põhilisi ainevahetuse
-Erinevalt seljaajunärvidest (mis vähemalt algul on kõik sarnase ehituse ja kiulise koostisega) on peaajunärvid unikaalsed – pole kahte täiesti sarnast paari. Lühidalt kraniaalnärvidest: I Haistenärv(id) (nn. olfactorii) – ühine nimetus 20-40 kiudude kimbule, mis toovad ajju lõhnatundlikkuse impulsse nina lõhnaretseptoritelt II Nägemisnärv (n. opticus) – kõik kiud toovad impulsse silma valgustundlikelt rakkudelt III Silmaliigutaja närv (n. oculomotorius) – juhib 4 silmamuna liigutava lihase tööd + silmamuna sees olevat silmatera ahendajat IV Plokinärv (n. trochlearis) – juhib 1 silmamuna lihase tööd V Kolmiknärv (n. trigeminus) – Koosneb kolmest suurest harust: silmanärv , ülalõuanärv ja alalõuanärv – innerveerib kogu näo nahka, hambaid, mälumislihaseid jne.jne. VI Eemaldajanärv (n. abducens) – juhib ka 1 silmamuna lihase tööd VII Näonärv (n
taandarenenud. Tõene KÕIGE õigem vastusevariant 5. Ahvide aju on inimese omast väiksem ligikaudu 3x. 6. Inimestele mõeldud ravimeid testitakse esmalt rottidel, hiirtel, küülikutel ja sigadel. 7. Vastsündinud inimese aju suhteline suurus on sama vana simpansi omast väiksem. 8. Võrreldes teiste loomadega on inimese iseloomulikuks tunnuseks püstine kehahoid. ÜLEVAADE INIMORGANISMI EHITUSEST MÕISTED dendriit närviraku lühemad jätked, mis võtavad teistelt rakkudelt vastu närviimpulsse elund ehk organ; mitmest koest moodustunud kindlat funktsiooni täitev organismi osa elundkond ühtset ülesannet täitev elundite süsteem epiteelkude kude, mis katab väliskeskkonna või kehaõõnega ühenduses olevaid pindu erituselundkond elundkond, mis eritab kehast mittevajalikke aineid fibrillaarne sidekude sidekoeliik, mille rakuvaheaines on tihedad kollageeni kimbud; moodustab sidemed ja kõõlused
• Kolmandas epsis segada 50 μl DMEMi ja 2 μl PEI lahust Pärast agada segu kolmandast epsist võrdselt DNA segudele (52:2=26 μl kaupa), segada, fuugida ja inkubeerida 15 min toatemperatuuril. Selles etapis tekivad DNA ja PEI kompleksid ja lahus muutub häguseks. Tõstsin katteklaasid steriilsete pintsettide abil 24-augulise plaadi kahte auku. Pipeteerisin transfektsioonisegud klaasidele. Rakkudelt imesin vaakumiga sööde ja pestsin 1 ml PBSiga. Lisasin 0,2 ml trüpsiin- EDTA lahust, inkubeerisin 5 min. Lisasin 1 ml DMEM + 10% FBS, seekord ilma antibiootikumideta, et vältida antibiootikumi reaktsiooni teiste komponentidega ja kõrvaldada nende toksilisuse riski, suspendeerisin rakud automaatpipetiga tassi küljest lahti. Rakkude külvamine 24-augulisele plaadile
horisontaalsed rakud, fotoretseptorid(kepikesed ja kolvikesed), pigmentepiteel. Pigmentepiteel: reetina läbinud valguse neelamiseks; fotoretseptorid:valgustundlikud rakud, mis annavad pimedas elektrilisi sinaale (kepikesed-must-valge nägemine, kolvikesed- värviline nägemine); bipolaarsed rakud: saavad info paljudelt fotoretseptoritelt ja annavad selle edasi ganglionirakkudele; ganglionirakud: saavad infot paljudelt bipolaar-rakkudelt ja saadavad selle ajusse; horisontaalsed rakud: ühendavad paljusid retseptoreid ja võimaldavad ühel retseptorite grupil mõjutada teist; amakriinrakud: ühendavad paljusid bipolaarrakke ja võimaldavad ühel bipolaarrakkude grupil mõjutada teist. Valguse kiirgusele on kõige vähem tundlik reetina piirkond timetähn! Kõige rohkem tundlik valguse kiirgusele on ~15-20 kraadi nägemisnurga ala ümber fovea Fovea e macula piirkond inimesel teravaima nägemise piirkond-seal piknevad
eraldatakse ja viiakse munarakku, mille tuum on eelnevalt eemaldatud. Voimalik on ka somaatilise raku ja tuumata munaraku liitmine elektriimpulsi abil. Molemal juhul hakkab munarakk arenema nagu normaalne sugoot ja see siiratakse surrogaatemasse parast esmaseid loigustumisi. Kuidas saadi Dolly? 1. Lamba udaranaarmest eraldati rakud, mida kasvatati rakukultuurina katseklaasis 2. Rakkusid "naljutati", et nad lopetaksid pooldumise. 3. Soikeseisundis rakkudelt voeti tuumad ja viidi munarakkudesse. 4. Munarakule anti elektriimpulss, mis aitas tuumal ja tsutoplasmaga "uhineda" ja aktiveeris raku ning see hakks uuesti poolduma 5. Saadud sugoodid viidi lamba munajuhasse, kus need arenesid moorula faasi. 6. Embruod loputati valja ja valiti siirdamiseks sobivad embruod, mis siirati surrogaatuttedele. 7. 277-st munarakust saadi 29 siirdamiseks sobivat embruot, millest sundis uks tall Dolly. Veise kloonimine: 1
Millised on kihid? Kõige välimine kiht on molekulaarne ehk pleksiformne (väike hulk kiude ja vähe rakukehasid). Teine on granulooskiht (seal on palju väikeseid neuroneid), 3. Välimine püramiidrakkude kiht (väikesed püramiidrakud), 4. Sisemine granulooskiht, 5. 4 Sisemine püramiidrakkude kiht( keskmised ja suured püramiidrakud), 6. Käävitaoliste rakkude kiht. Püramiidrakud on need närvid, mis juhivad tahtelisi liigutusi ja nendelt rakkudelt alguse saav närvikulgla kannab püramiidkulgla nimetust. See kulgla kulgeb seljaaju eesmiste sarvede alfamotoneuroniteni. Ekstrapüramidaalsüsteem saab alguse ajupõhimiku (basaalganglionite) tuumadelt. Nende kaudu juhitakse lihaste toonust, koordinatsiooni, liigutuste sujuvust. Nemad läbivad oma teel keskaju. Ajukesest pärit närviimpulsid liituvad ka ekstrapüramidaalsüsteemi juhteteedega. Ajukoore neuronite ehituslike tunnuste paigutuste tiheduse järgi koostas Brodman
b) Basofiilid ja nuumrakud c) Eosinofiilid 2. Monotsüüdid ja makrofaagid 3. Lümfotsüüdid 3.1. B-lümfotsüüdid ja plasmarakud - arenevad vereloome tüvirakkudest loote maksas ja hiljem diferentseeruvad luuüdis. Nendest arenevad plasmarakud kui antigeen seostub nende pinnal ekspresseeruva retseptoriga ning nad saavad T-abistaja rakkudelt signaali. Iga plasmarakk sekreteerib ainult ühe kindla spetsiifikaga antikehi e. immuunoglobuliine. 3.2. T-lümfotsüüdid: a.i. T-abistajad - tunnevad ära viiruse peptiide kui need on esitletud antigeeni esitlevate rakkude pinnal kompleksis MHC klass II valguga.
. Seda kihti iseloomustab suur hulk kiude ja vähe rakukehasid. - järgmine kiht (5. kiht) on väline granulooskiht. Siin on hulga kujuga neuroneid. - väline püramiidrakkude kiht (4. kiht). Selles omakorda väikesed püramiidrakud. - sisekülje granulooskiht (3. kiht) - sisemine püramiidrakkude kiht (2. kiht). Seal keskmised ja suured püramiidrakud. - Kääritaoliste rakkude kiht (1.kiht) . Püramiidrakud on need närvirakud, mis juhivad tahtelisi liigutusi ja nendelt rakkudelt alguse saav närvikulgla kannab püramidaalkulgla nime. See kulgla kulgeb mööda seljaaju eesmiste sarvede alfamotoneuronite ... . Püramidaalsüsteem saab alguse närvirakkudest. Ekstrapüramidaalsüsteem saab alguse aju põhimiku tuumadelt. Selle süsteemi kaudu juhitakse lihaste toonust, koordinatsiooni, liigutuste sujuvust. Nemad läbivad oma teel keskaju mustainet punatuuma. Väikeajust ehk ajukesest pärit närviimpulsid liituvad ka ekstrapüramidaalsüsteemi juhteteedega.
pakuvad luuüdi struuma (stromal) rakud. Adhesioon: VCAM-1 (stromal) ja VLA-4 (pro-B) retseptorid; aktiveeritakse ka c-Kit türosiinkinaasi aktiivsust (c-Kit+SCF so.stem cell factor; struuma rakkudel). Pro-B rakk hakkab tegema retseptorit IL-7 jaoks (stroomalt pärit). IL-7 indutseerib pro-B differentseerumist pre-B rakuks. Pre-B rakud ekspresseerivad H ahelat ja surrogaat L-ahelat, mis on koos Ig-/Ig- heterodimeeriga ja ei vaja enam otsest kontakti struuma rakkudega. IL-7 (struuma rakkudelt) juhib ka edasist B-rakkude küpsemist: surub maha adhesiooni-(see pole enam vajalik) ja aitab B-rakkude küpsemist immature B-rakkudeks. Mingil moel aitab selles staadiumis küpsemisele kaasa ka pre-B raku retseptor (surrogate L) Immature B-rakud (mIgM), kes seostuvad oma antigeenidega luuüdis (st toodavad auto-antikehi) deleteeritakse. Toimub negatiivne selektsioon ja tolerantsuse tekitamine oma AG-de suhtes. Edasi saab: küps (naive mature) B-rakk (mIgM ja mIgD) with
gradiendi suunas. Et kompenseerida leket, siis Na/K- pump taastab – pumpab 3Na + välja ja 2K+ iooni sisse kasutades ATP energiat. Lisaks on rakumembraanis valgud, mis suunavad oma rühmad vastasmärgiga laengu poole. 3.5. Aktsioonipotentsiaal: mõiste, tekkemehhanism, faasid. 3.6. Ioonide liikumine läbi rakumembraani aktsioonipotentsiaali ajal. AP – suured lühiajalised membr. pot muutused, mis levivad mööda aksoneid sumbumata. Tuleb info/simulatsioon sensoorsetelt rakkudelt Kui AP on algatatud, levib see mööda rakumembraani, tekitades iga selle punktis samasuure membraani pot. muutuse. /var/www/html/annaabicron/doc/14490998629056.doc 11 Samad mõisted – närviimpulss ja lihasimpulss. AP väljendab info edastamise kiirust organismis. Kui närvirakku ärritatakse,siis kutsub see esile ioonkanalite avanemise. Kõikidele kanalitele antakse käsklus samal ajal, kuid nad avanevad eri kiirusega. Kiiremini avanevad
Voogamist kasutades koloniseerivad bakterid mimesuguseid pindu (patogeenid epiteeli jne). Virulentsusfaktor! Bakterivibur ja selle töö? Kuna viburi läbimõõt on ainult ca 20-30 nm (pikkus küll ca 10 mkm), siis ei ole nad valgusmikroskoobis läbivas valguses nähtavad. Vibureid saab valgusmikroskoobis näha rakkude peitsimisel enne värvimist. Peits muudab viburi jämedamaks.Hästi on viburid näha ka elektronmikrofotodel. Vibureid saab rakkudelt eraldada loksutamise või homogeniseerimisega. Viburite paigutus on bakteritel oluline diagnostiline tunnus. Viburid võivad paikneda kas ühel või mõlemal poolusel või ka üle kogu raku. Viburi basaalkeha ehitus grampositiivsetel ja-negatiivsetel bakteritel. G(+) bakteritel on basaalkehas vaid kaks ketast (sisemised), kuna nende paks kest toestab telgvarrast piisavalt tugevasti. G(-) bakteritel kinnitub piil välismembraanile. Ta pikeneb monomeeride assambleerimisel
tuntakse ära ja kõrvaldatakse teatud rakkude poolt (neutrofiilid, makrofaagid, T-lümfotsüüdid). Lümfokiinide (neid toodavad T-abistaja rakud) sekreteerimise teel saavutatud immuunsus. Immuunsüsteemi komponendid. B-lümfotsüüdid. B-lümfotsüüdid- arenevad vereloome tüvirakkudest loote maksas ja hiljem diferentseeruvad luuüdis. Nendest tekivad plasmarakud kui antigeen seostub nende pinnal ekspresseeruva retseptoriga ning nad saavad T- abistaja rakkudelt signaali. Iga plasmarakk sekreteerib ainult ühe kindla spetsiifikaga antikehi e. Immunoglobuliine. T-abistajad - tunnevad ära viiruse peptiide kui need on esitletud antigeeni esitlevate rakkude pinnal kompleksis MHC klass II valguga. Sekreteerivad tsütokiine ning aktiveerivad makrofaage ja B-lümfotsüüte. T-allutajad - suruvad maha teiste T-rakkude ja/või B-rakkude poolt vahendatud immuunvastust. Tsütotoksilised T-lümfotsüüdid - tunnevad ära viiruse peptiide, mis on
rakkude poolt (neutrofiilid, makrofaagid, T-lümfotsüüdid). Lümfokiinide (neid toodavad T-abistaja rakud) sekreteerimise teel saavutatud immuunsus. Immuunsüsteemi komponendid. B-lümfotsüüdid. B-lümfotsüüdid-arenevad vereloome tüvirakkudest loote maksas ja hiljem diferentseeruvad luuüdis. Nendest tekivad plasmarakud kui antigeen seostub nende pinnal ekspresseeruva retseptoriga ning nad saavad T-abistaja rakkudelt signaali. Iga plasmarakk sekreteerib ainult ühe kindla spetsiifikaga antikehi e. Immunoglobuliine. T-abistajad - tunnevad ära viiruse peptiide kui need on esitletud antigeeni esitlevate rakkude pinnal kompleksis MHC klass II valguga. Sekreteerivad tsütokiine ning aktiveerivad makrofaage ja B-lümfotsüüte. T-allutajad - suruvad maha teiste T-rakkude ja/või B-rakkude poolt vahendatud immuunvastust. Tsütotoksilised T-
->vedel strukt. või vastupidi) 18. Millised on valkude membraanidesse kinnitumise viisid? Transmembraanselt, kovalentne side rasvhappe molekuli v isoprenoidse ühendiga, kovalentne side fosfatidüülinositooliga (GPI ankur), mittekov. side teiste membraanivalkudega. 19. Nimetage membraanivalkude funktsioone. Ainete transport rakkude vahel, membraani struktuuri hoidmine, signaalide vastuvõtt keskkonnast ja teistelt rakkudelt, rakkude seostamine rakuvälise maatriksiga ja teiste rakkudega, tsütoskeleti valkude seostumine membraaniga. 20. Kirjutage lahustunud ühendi elektrokeemilise potentsiaali võrrand ja milliseid suurusi võrrandi liikmed tähistavad. Millistes ühikutes elektrokeemilist potentsiaali mõõdetakse. Elektrokeemiline potensiaal: =0 + 2.3 RT log a + zFE. Mõõdetakse J/mol 0 - aine standartne keemiline potensiaal a - aine kontsentratsioon (aktiivsus) E - aine elektriline potensiaal
käigus seotakse CO2 ning kasutatakse valgusstaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH2 ja ATP molekule. Daltonism - (punarohepimedus) inimesel esinev suguliiteline puue, mis tuleneb retsessiivsetest alleelidest X-kromosoomis. Denaturatsioon - valgu kõrgemat (neljandat, kolmandat ja teist) järku ruumiliste struktuuride hävimine. Seejuures säilib valgu esimest järku struktuur. Dendriit - närviraku lühemad jätked, mis võtavad teistelt rakkudelt vastu närviimpulsse. Desoksüribonukleiinhape (DNA) - biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine. Desoksüribonukleotiid - DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Desoksüriboos - viiesüsinikuline monosahhariid, mis esineb peamiselt DNA koostises. Destruendid ehk lagundajad - lagundavad surnud orgaanilist materjali (surnud organisme ja organismide jääkprodukte)
Hüdrofoobne piirkond on ümbritsetud + laenguga aminohappega, et takistada piki membraani libisemist (+ laenguga aminohappe seotud fosfolipiidi – laenguga peaga) Perifeersed valgud kinnituvad vesinik- või ioonsete sidemetega integraalsete valkude külge aga ka lipiidide polaarsete peade külge. Membraanivalkude funktsioone: Ainete transport rakkude vahel Membraani struktuuri hoidmine Signaalide vastuvõtt keskkonnast ja teistelt rakkudelt Rakkude seostamine rakuvälise maatriksiga ja teiste rakkudega Tsütoskeleti valkude seostumine membraaniga. Membraanide lipiidid Trans-rasvad on küllastumata rasvad, mille rasvhapete jääkides esinevad kaksiksidemed on trans asendis ehk E-isomeerid. Fosfolipiidid on membraani põhiliseks lipiidseks komponendiks ja neil on struktuuris polaarne pea ja kaks hüdrofoobset saba. Steroidid (kollesterool puudub prokarüoodi plasmamembraanis.) Sahhariidid
Närviraku kehade vahele jäävad jätked. Millised on kihid? Kõige välimine kiht on molekulaarne ehk pleksiformne (väike hulk kiude ja vähe rakukehasid)2. on granulooskiht (seal on palju väikeseid neuroneid), 3. Välimine püramiidrakkude kiht (väikesed püramiidrakud), 4. Sisemine granulooskiht, 5. Sisemine püramiidrakkude kiht( keskmised ja suured püramiidrakud), 6. Käävitaoliste rakkude kiht. Püramiidrakud on need närvid, mis juhivad tahtelisi liigutusi ja nendelt rakkudelt alguse saav närvikulgla kannab püramiidkulgla nimetust. See kulgla kulgeb seljaaju eesmiste sarvede alfamotoneuroniteni. Ekstrapüramidaalsüsteem saab alguse ajupõhimiku(basaalganglionite) tuumadelt. Nende kaudu juhitakse lihaste toonust, koordinatsiooni, liigutuste sujuvust. Nemad läbivad oma teel keskaju. Ajukesest pärit närviimpulsid liituvad ka ekstrapüramidaalsüsteemi juhteteedega. Ajukoore neuronite ehituslike tunnuste paigutuste tiheduse järgi koostas Brodman ajukoore
takse ja viiakse munarakku, mille tuum on eelnevalt eemaldatud. Võimalik on ka somaatilise raku ja tuumata munaraku liitmine elektriimpulsi abil. Mõlemal juhul hakkab munarakk arenema nagu normaalne sügoot ning see siiratakse surrogaatemasse pärast esmaseid lõigus- tumisi. Kuidas saadi Dolly? 1. Lamba udaranäärmest eraldati rakud, mida kasvatati rakukultuurina katseklaasis 2. Rakkusid "näljutati", et nad lõpetaksid pooldumise. 3. Soikeseisundis rakkudelt võeti tuumad ja viidi munarakkudesse. 4. Munarakule anti elektriimpulss, mis aitas tuumal ja tsütoplasmaga "ühineda" ja aktiveeris raku ning see hakks uuesti poolduma 5. Saadud sügoodid viidi lamba munajuahasse, kus need arenesid moorula faasi. 6. Embrüod loputati välja ja valiti siirdamiseks sobivad embrüod, mis siirati surrogaat- uttedele. 7. 277-st munarakust saadi 29 siirdamiseks sobivat embrüot, millest sündis üks tall Dolly. Veise kloonimine lihtsustatult: 1
Piiltõmbumine (twinching)- liikumine tahkel pinnal tüüp IV piilide abil, Neisseria gonorrhoeae) 6. Liikumine veesambas üles-alla gaasivakuoolide abil KÕIK BAKTERID EI LIIGU! Kuna viburi läbimõõt on ainult ca 20-30 nm (pikkus küll ca 10 µm), siis ei ole nad valgusmikroskoobis läbivas valguses nähtavad. Vibureid saab valgusmikroskoobis näha rakkude peitsimisel enne värvimist. Peits muudab viburi jämedamaks.Hästi on viburid näha ka elektronmikrofotodel. Vibureid saab rakkudelt eraldada loksutamise või homogeniseerimisega. Viburi paigutus 1. Monopolaarne monotrihh (Caulobacter, Vibrio) 2. Monopolaarne polütrihh (lofotrihh, Pseudomona, Thiospirillum, Helicobacter) 3. Bipolaarne monotrihh (Wolinella succinogenes) 4. Peritrihh (E. coli, Salmonella typhimurium, Bacillus subtilis, Erwinia carotovora, Proteus mirabilis) 5. Bipolaarne polütrihh (Halobacterium halobiom, Spirillum) Viburi valgud Viburi niit koosneb valgust- flagelliinist
valku (üks neist ATP-d siduv) ja üks välismembraanis asuv valk moodustavad kanali, võimaldades valgul väljuda ilma periplasmasse sisenemata. Tüüp III sekretsioonisüsteemi kasutatakse erinevate looma- ja taimepatogeenide virulentsusfaktorite sekretsioonil, mis on tsütotoksilised (näit. Yersinia pestis'e Yops valgud). Sekretsiooniaparaat koosneb ligikaudu 20 erinevast valgust. Sekretsioon algab pärast aktiveeriva signaali saabumist; sageli tulevad signaalid märklaud-rakkudelt. Eraldi sekretsioonisüsteemina (tüüp V) on käsitletud sekretsioonisüsteemi, mille abil toimub näiteks DNA ja valkude liikumine rakust rakku. Süsteemi kuulub ligikaudu 10 valku, mis võimaldavad plasmiidide konjugatiivset ülekannet rakust rakku graam-negatiivsetel bakteritel, onkogeense T-DNA ülekannet taimerakku bakterilt Agrobacterium tumefaciens. 25 7. Globaalne geeniregulatsioon bakterirakus
hepatoblastid sapijuha ja sapipõie epiteeli rakkudeks (kolangiotsüüdid) Mesodermi päritolu on maksa tähtrakud (peritsüüdid/aktiivsed kahjustuse korral), Kupfferi rakud (makrofaagid) ja veresooned. Südame (kardiaalne) mesodermis sekreteeritud FGF ja RA signaal koostöös indutseerivad maksa, kopsude ja kilpnäärme arengut. Endodermi spetsifikatsioonile aitavad kaasa signaalid ümbritsevatelt mesodermaalse mesenhüümi rakkudelt 49 Sapipõis Nii endokriinorgan (Langerhansi saared: hormoonid nt insuliin, glükagoon jt), kui seedeorgan (seedeensüümid trüpsiin, amülaas, lipaas jt) Mesenhüüm indutseerib kahe pankrease punga (dorsaalne ja ventraalne pankrease pung) kujunemist eessoole endodermist Erinevad signaalmolekulid aitavad reguleerida pankrease eellasrakkudest eksokriinsete (toodavad seedeensüüme) ja endokriinsete rakkude
annaabi.ee 
