Ehitis: geelisarnane aine,milles paiknevad kõik rakuorganellid.Koosneb veest ja vees lahustunud prgaanilistest ja anorgaanilistes ainetest. Ülesanded:Seob rakuorganellid ja rakutuuma ühtseks tervikuks ning tagab nende koostöö. Tagab toitainete laialikandmise rakus,jääkainete eristumiskohaks ja aitab säilitada raku kuju Tsütoskelett: Ülesanne: seob raku ühtsaks tervikuks,ühendab rakuosad,annab rakkudele kuju ja vormi ning osaleb rakkude ja rakuorganellide liikmises Ehitus: Moodustuvad valguniidid on erineva läbimööduga.Peened valguniidid moodustuvad rakus ruumilise võrgustiku ja annavad sellega rakule mehaanilise tugevuse, jäikuse ning kuju.Keskmise jämedusega valguniidid annavad rakule mehaanilise tugevuse ja jäikuse ning aitavad hoida raku kuju. Jämedad valguniidid on seest õõnsed. Ülesandeks organellide transport tsütoplasmas ja kromosoomide liigutamine raku jagunemisel.
24)mitokonder-raku varustamine energiaga lõpule viia glükoosi lagundamine Tsütskelett-on valgulise koostisega võrgustiku tsütplasmas ,mis on rakkude tugi ja likumissüsteemiks.ülesanded seob raku tervikuks,ühend rakuusad,annad kuju ja vormi 1)mikrofilamendid-peened valguniidid-asuvad rakmembbraanis läheduses,ül1)annavad rakule mehaanilise tuge,kuju,jäikuse2)moodutavad ruumilise võrgustiku rakus)jagunemisel võimalbad memb sisse nöördumise 2)fibrillid-keskmise jämeduseda valguniidid,koosneb müofibrillidest 3)mikrotuubulid-jämedad valguniidid ül1)organellide trans,kromosoomide liigutamine rakujagun,raku liikumine 26)tsentrsoom-asub rakutuuma läheduses,kopleks koosnen tsentrioolide paarist,3*9mikrotuiublit ül:moodustab rakujagunemise kääviniite tagab krom võrdse lahknemise 27)tsentriooli ül:tsentrioomi koosseisus on nad mikrotuubulite organisatsiooni tsentrias
Tsütoskelett ...valguniitidest koosnev võrgustik, mis on rakkude tugi- ja liikumissüstemiks ÜL: 1) seob raku ühtseks tervikuks 2) Ühendab rakuosad 3) Annab rakudele kuju ja vormi 4) Osaleb rakkude ja organellide liikumises Raku liikumised :(pintsütoos ja fagotsitoos) 1) Organellide asukoha muutused 2) Rakkude ümberpaikemine organismis 3) Rakkude kuju muutused Vastavalt valgusniitidele eristatakse: 1) Mikrofilamendid peened valguniidid 2) Fibrillid keskmise jämedusega valguniidid 3) Mikrotuubulid jämedad valguniidid *Mikrofilamendid- asuvad rakumembraani läheduses. ÜL: 1) moodustavad ruumilise võrgustiku rakus 3) Annavad tugevuse, jäikuse ja kuju 4) Jagunemisel võimaldab membraani sissenöördumise *Fibrillid (nt skeletilihase rakk) *mikrotuubulid seest õõnsad, toru kujulised ÜL: 1)organellide transport 2)kromosoomide liigutamine raku jagunemisel 3) rakuenda liikumine
● Osmoos - molekulide liikumine läbi membraani madalama kontsentratsiooniga lahusest kõrgema kontsentratsiooniga lahusesse ● Fagotsütoos - tahkete ainete omastamine rakumembraani sissesopistumise teel ● Pinotsütoos - vedelike omastamine rakumembraani sissesopistumise teel ● Tsütoskelett - valguniitidest koosnev võrgustik tsütuplasmas, mis on rakkude tugi- ja liikumissüsteemiks ● Mikrofilamendid - peenemad valguniidid tsütoskeletis, mis tagavad rakule mehaanilise tugevuse, jäikuse ning kuju ● Mikrotorukesed - jämedamad, seest õõnsad valguniidid tsütoskeletis, mille ülesandeks on organellide transport tsütoplasmas ja kromosoomide liigutamine raku jagunemisel
rakuosad ühtseks tervikuks. lagundamine. Tagada rakku Mitokonder sattunud võõra orgaanilise koosnevad sildeast aine lõhustamine. Toimub välismembraanist ja rakusisene seedimine. kurrulisest sisemembraanist. Funktsioneerida ka Rakumembraan Seal toimub rakuhingamine moondega arengu korral ehitus: on kahekihiline ja e. glükoosi lagunemine, mille kudede ümberkujundamist. koosneb peamiselt käigus vabaneb energia ja Tagada metabolismi glükolipiididest ja tekib vesi ja süsihappegaas. nälgimisel. fosfolipiididest, mille üks ots Nendel on oma Plastiidid on hüdrofiilne ja teine pärili...
laialikandmise rakus, on jääkainete eritumiskohaks, aitab säilitada raku kuju, aminohapete sünteees, glükoosi lagundamine, paknevad raku rasvade ja glükoosivaru ning lahustunud ioonid, päristuumsetel pidevas liikumises, eeltuumsetel on liikumatu Tsütoskelett- valguniitidest koosnev võrgustik tsütoplasmas, mis on rakkude tugi- ja liikumissüsteemiks, ühendab omavahel raku- ja tuumamembraani, tsütoplasmavõrgustiku ja rakuorganelle Mikrofilamendid- peened valguniidid tsütoskeletis, mis tagavad raku mehaanilise tugevuse, jäikuse ning kuju, rakkude jagunemisel Keskmise jämedusega valguniidid- annavad rakule mehaanilise tugevuse ja jäikuse ning aitavad hoida raku kuju Mikrotorukesed- jämedad, seest õõnsad valguniidid tsütoskeletis, mille ülesandeks on organellide transport tsütoplasmas ja kromosoomide liigutamine rakkude jagunemisel, osalevad ka raku liikumisel
Punane jura ääres Milline on selle organelli roll valkude sünteesis? Võtab vastu, töötleb, ladustab ja saadab edasi 8.Mis juhtuks rakuga, kui seal poleks lüsosoome? Kirjelda sellist olukorda. Ebavajalikke rakke ei lagundataks ära. 9. Iseloomusta lüsosoomide ehitust. Ühekihilise membraaniga põieke 10. Milliseid enüüme lüsosoomid sisaldavad? sisaldab happelisi hüdrolaase 11.Tee laused mõistetega MIKROFILAMENT on peened valguniidid tsütoskeletis MIKROTORUKE seest õõnsad valguniidid tsütoskeletis. 12.Mille poolest erineb prokarüootide ja eukarüootide tsütoplasma? prokarüootide rakkude tsütoplasma on liikumatu, eukarüootide oma on rakus pidevas liikumises 13.Millised on erinevused taime- ja loomarakkude tütoplasma sisalduse vahel. Miks? Taimerakkudes on vähem, sest suurema osa rakust täidavad suured vakuoolid Loomarakkudes on ligikaudu pool rakust tsütoplasma
13.Erinevate RNA-de ülesanded valgusünteesis. mRNA – valgu koostise onfo tRNA – transpordib aminohappeid rRNA – paneb valgu kokku. Kõik need osalevad valgu sünteesis 14.Endosümbioosi hüpotees( mille kohta, mida väidab, mis seda tõestab-3 fakti). Selle teooria järgi olid mitokondrid varem bakterid, kes asusid elama loomarakku. 1)üksteise sisse läinud membraan, nüüd on topelt 2)oma DNA 3)oma ribosoomid 15.Erinevad valguniidid rakus ja nende ülesanded. Mikrofilamendid – seovad rakumembraani kokku peale fagotsütoosi või raku jagunemist Keskmise jämedusega valguniidid: annavad rakule mehaanilise tugevuse ja püsiva kuju Mikrotorukesed – nendes liiguvad organellid ja need liigutavad kromosoome raku jagunemisel 16.Kirjelda ( joonista), kuidas teevad rakud omavahel koostööd Golgi kompleksi näitel. Õ lk 86 17.Mille poolest erinevad kromosoomid ja kromatiin? Histoonid? Kus nad paiknevad? Nende ülesanded?
Aminohapete süntees ja glükoosi lagundamine. Tsütoskelett - valgulise koostisega võrgustik tsütoplasmas, mis on rakkude tugi-ja liikumissüsteemiks. Ülesanded: seob raku ühteks tervikuks, ühendab rakuosad, annab rakkudele kuju ja vormi ning osaleb rakkude ja nende organellide liikumises. Ehitus: koosneb peenetest valguniitidest ehk mikrofilamentidest. Keskmise jämedusega valguniidid annavad rakule mehaanilise tugevuse ja jäikuse ning aitavad hoida raku kuju. Jämedad valguniidid ehk mikrotorukesed on seest õõnsad. Rakutuum - membraaniga ümbritsetud tuum, kus asub pärilikkusaine DNA. Ülesanded: juhib raku elutegevust ja säilitab pärilikku informatsiooni. Membraan kaitseb tuumas olevat geneetilist materjali ning laseb valikuliselt tuuma sisse ja tuumast välja erinevaid aineid. Ehitus: ümar või ovaalne, piklikes rakkudes on piklik. Teda ümbritseb kahekordne tuumamebraan, milles on poorid. Tuum on täidetud tuumaplasma, milles asuvad DNA-,
orgaanilistest ja eritumiskoht ja aitab anorgaanilisest ainetest. säilitada raku kuju. Toimub aminohapete süntees ja glükoosi lagundamine. Tsütoskelett Selle moodustavad Tsütoskelett seob raku erineva läbimõõduga tervikuks, ühendab valguniidid ehk rakuosad, annab mikrofilamendid, need rakkudele kuju ja omakorda moodustavad vormi ning osaleb ruumilise võrgustiku rakkude ja ning see annab rakule rakuorganellide mehhaanilise tegevuse, liikumises. jäikuse ja kuju. Tuum Tuuma ümbritseb Juhib raku elutegevust Rakus on üks tuum,
4. Lüsosoomid – membraaniga ümbritsetud, sisaldavad aktiivseid lagundavaid ensüüme, rakku sattunud võõrkehade ja mittevajalike organellide lagundamine 5. Mitokonder – kahe membraaniga ümbritsetud, maatriksis olevates ribosoomides toimub valkude süntees, raku varustamine energiaga, DNA, ATP ja RNA süntees, raku hingamine 6. Tsütoskelett – koosneb erinevatest niitjatest valkudest, ühendab rakuorganelle, tugi- ja liikumissüsteem, valguniidid jagunevad: fibrillid, mikorfilamendid, mikrotuubulid 7. Tsentrosoom – koosneb kahest tsentrioolist (need koosnevad mikrotuubulitest), osalevad raku jagunemisel kromosoomide ja kromatiitide jaotamises, käävniidid 8. Vibur – koosneb mikrotuubulitest, ehtius sarnane tsentriooli omaga, ainuraksed kasutavad liikumiseks 9. Sisaldised – ained, mida on rakus erinevatel perioodidel erinevates kogustes (jääkained, varuained, pigmendid, toitained)
potentsiaalselt kahjustav kehavõõras aine. Antikehad hävitavad antigeene. 7) 7) Hemoglobiin transpordib hapnikku kudedesse, on veres. Transportvalgud transpordivad aineid rakumembraani sisse ja välja. Ioonpump on rakumembraanis asuvad transtportvalk. 8) Lihasvalgud aitavad meil liigutada, aktiin ja müosiin tõmbuvad kokku. Raku sees liigutavad organelle valgulised torukesed. Rakkude jagunemisel aitavad kromosoome liigutada valguniidid. 9) Retseptorvalgud vahendavad infot raku ja väliskeskkonna vahel. Asuvad rakumembraanis. 10) Kui kehast saavad otsa süsivesikud, hakkab keha valkudest energiat tootma. Nendest saab energiat sama palju, kui süsivesikutest. 11) Metaboolne vesi vabaneb ainevahetuse käigus rasvade lõhustamisel, tekivad vesi ja süsihappegaas. Nt kaamel suudab olla pikka aega ilma joomata, sest küürudes sisalduvate rasvade metabolismi tagajärjel eraldub vesi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
