võtmise või muu väärkohtlemise eest – karistatakse kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistusega. Suhteliselt määratletud hüpotees (normi kehtimise tingimuste olemasolu/puudumine vajab igal konkreetsel juhul eraldi tuvastamist); Kirjeldav dispositsioon(iseloomustab keelatud käitumist lähemalt, annab selle olulisemad tunnused; Kriminaalõiguslik sanktsioon; Alternatiivne sanktsioon (võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe või enama sunnivahendi hulgast, rakendades vaid ühte neist). § 90. Genotsiid Rahvusliku, etnilise, rassilise, usulise, okupatsioonirežiimile vastupanu osutava või muu sotsiaalse grupi liikme tapmise, piinamise, talle tervisekahjustuse tekitamise, sellises grupis laste sündi takistavate sunnimeetmete rakendamise või sealt laste vägivaldse äravõtmise eest eesmärgiga hävitada grupp
Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnormid tunnused: a) liigitunnused · ta on inimeste käitumise reegel · ta on üldise iseloomuga reegel · tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega b) spetsiifilised tunnused · lähtub riigist · tema täitmine tagatakse riigi sunnijõuga · ta on üldkohustuslik käitumisreegel · annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused · ta on formaalselt määratletud reegel Õigusnormi hüpotees sisaldab tingimusi, kriteeriume, mille abil normi täitja määrab kindlaks, kas normi toime hõlmab antud fakti, suhet või isikut. Liigitamine määr...
rakendaja endale selgeks tegema õigusnormi sisu ja mõtte. Õigusnormi looja võib eksida terminite valikus või kasutada ebatäpseid termineid. Selline olukord muudab õiguse tõlgendamise(interpretatsioon-tõlgendamine) tema rakendamisel hädavajalikuks. Mis on tõlgendamise funktsiooniks subsumeerimisel? Tõlgendamine on tegevus, mille abil tõlgendaja muudab tema jaoks probleemetekitava õigusnormi teksti arusaadavaks. Probleem ise tekib õiguse rakendajal seoses rakendatava normi sobivuse määratlemisega konkreetsete eluliste asjaolude suhtes. Tõlgendamine on mõtteline protsess, mille algseks objektis on normide keel. Tõlgendamise vajadus: Et saada aru terminitest Kaks õigusnormi võivad siduda sama elulise asjaoluga õigusliku tagajärje, mis teineteist välistavad. Tõlgendamise ül on nüüd välistada normide omavaheline vastuolu. Tegemist võib olla iseseisva probleemiga, nn normide konkurentsiga või
absoluutselt määratletud sanktsioon Rakendatav vahend on antud üheselt, ilma valikuvõimaluseteta (vorminõuetele mittevastav leping on kehtetu). 2. Suhteliselt määratletud sanktsioon Fikseeritud on mõjutusvahendi maks ja min piirid (kriminaalõiguslikud sanktsioonid). 3. Alternatiivsed sanktsioonid Võimaldavad õigusnormi rakendajal valida kahe või enama sanktsiooni vahel. 4. Kumulatiivsed sanktsioonid Sisaldavad samuti üheaegselt mitut mõjutusvahendit, neid kohaldatakse üheaegselt. 5. 6. Määratlemata sanktsioon Sisu määratlemata ("karistatakse seaduse kogu rangusega"). Erakorralistes tingimustes, väljaarenemata seadusandluse korral õigusnormi loogiline struktuur reeglina ei väljendu niisuguse skeemi kujul õigusakti tekstis
asjaolusid faktilise koosseisu kaudu siduda õiguslike tagajärgede saabumisega. Elulised asjaolud ei esine siin juriidilise fakti tähenduses ega tekita juriidilisi tagajärgi. Näiv lünk ei ole tegelikult seaduse lünk ja seega ei tohi õiguse rakendaja seda ka ületama asuda kui lünka ei ole, siis ei saa seda ka ületada. Väärtuslüngaga on tegemist siis, kui seadusandja on sõnastanud sätte liiga abstraktselt, nii, et õigus rakendajal on raske mõista, millistele olulistele tunnustele peab vastama olukord, et seda õiguslikku tähendust omavaks pidada. Väärtuslünki tekib õiguskorda ka siis, kui seadusandja on jätnud mõne õigusliku mõiste ebamääraseks või ebatäpseks, kuid määratlemata õigusmõiste kasutamine ei tähenda veel väärtuslünka (vt määratlemata õigusmõiste rakendamine). Lünkade ületamisest saab rääkida ehtsate ja väärtuslünkade esinemisel. Kõige üldisemalt öeldes
Viimase aja areng Lääe tööstusriikides ja Põhjamaades on tinginud ka kokkuleppe-ehk kohandamisnormide andmise. Nendega taotletakse nõrgema osapoole kaitsmist. Leppelised normid sunnivad uuesti hindama seadusandja ja seaduse rakendaja rolli. ATS 118 lg 1; KS 52 · Eesmärginormid-annavad rakendajale küll teavet taotlusest, aga jätavad meetmete valiku kriteeriumid kas lahtiseks võ vaid täpsustavad neid. Sel juhtumil on rakendajal rohkem otsustamisvõimu. Sellest lähtudest käitudes võib kogu tõlgendamis-ja lüngaproblemaatika võõraks jääda. · Ressursinormid- nii nimetatakse eelarve kohta tehtud otsused, mis annavad ametnikele või sektorile majanduslikke võimalusi, täpsustamata nende rakendamisjuhendeid. Nende praktikasse rakendamine ei vaja juriidilist otsust. Ressursside hindamine iseendast on normaalne halduslik otsustamine 5
koos.Dispositiivsuse printsiip asendub seal maxime-ga, kus tsiviilprotsess hakkab täitma sotsiaalseid funktsioone. 20. Mida tähendab õiguse tõlgendamine ja eluliste asjolude õiguslik hinnang? Selgita! Tõlgendamine on tegevus, mille abil tõlgendaja muudab tema jaoks probleemetekitava õigusnormi teksti arusaadavaks. Probleem ise tekib õiguse rakendajal seoses rakendatava normi sobivuse määratlemisega konkreetsete eluliste asjaolude suhtes. Tõlgendamine on mõtteline protsess, mille algseks objektis on normide keel. Tõlgendamise ül on nüüd välistada normide omavaheline vastuolu. Tegemist võib olla iseseisva probleemiga, nn normide konkurentsiga või koguni reguleerimislade konkurentsiga. Kumulatiivne konkurents-erinevad õiguslikud tagajärjed saabuvad paraleelselt
Sanktsioone võib liigitada ka määratuse astme järgi: Määratletud e. absoluutselt määratletud sanktsioon Rakendatav vahend on antud üheselt, ilma valikuvõimaluseteta (vorminõuetele mittevastav leping on kehtetu). Suhteliselt määratletud sanktsioon Fikseeritud on mõjutusvahendi maks ja min piirid (kriminaalõiguslikud sanktsioonid). Alternatiivsed sanktsioonid Võimaldavad õigusnormi rakendajal valida kahe või enama sanktsiooni vahel. Kumulatiivsed sanktsioonid Sisaldavad samuti üheaegselt mitut mõjutusvahendit, neid kohaldatakse üheaegselt. Määratlemata sanktsioon Sisu määratlemata ("karistatakse seaduse kogu rangusega"). 11. kuidas sõnastatakse õigusnormi õigusaktis? 12. milles seisneb õigusnormi viitav esitamine? Sageli kasutab seadusandija õigusnormi sõnastamisel sellist võtet, et õigusnormi loogilise
40. Mille poolest erinevad tõenäosus ja tõepärasus? Tõenäosus – tõsiasjade kohta, kuivõrd meil on alust oodata ühtede või teiste faktideilmnemist või avastamist. Tõepärasus –väite, seletuse, kirjelduse, argumendi kohta. Tõepärasust saab kirjeldada ainult objektidel, millel on tõeväärtus olemas. 41. Mille poolest erinevad eesmärk ja otstarve? Eesmärk on tegijatel, otstarve on vahenditel. Eesmärgid on nii seadusandjal kui ka seaduse rakendajal – võivad erineda. Õigus on paljuotstarbeline: normi otstarve erineb seaduse otstarbest, õiguse sisemised otstarbed erinevad sotsiaalset väljundit tootvatest otstarvetest, jne. Seaduse mõte on seaduse otstarve. Seaduse eesmärk on see, mida seadusandjad tahtsid nende poolt tehtud normidele omistada. Seaduste loomisel on alati enne eesmärk tehakse seadus seadus saab otstarbe seadust kohaldatakse tulevikus tulenevalt selle otstarbest. 42
Norm selgitab, millistest teistest seadustest tuleb veel selle seaduse kohaldamisel lähtuda. § 1 Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab pakendile ja pakendi kasutamisele esitatavad üldnõuded, pakendi ja pakendist tekkivate jäätmete vältimise ja vähendamise meetmed, pakendi ja pakendijäätmete taaskasutussüsteemi korralduse ning vastutuse kehtestatud nõuete täitmata jätmise eest. Norm seletab seaduse reguleerimisala ulatust, aitab õiguse rakendajal otsustada, kas teda huvitav küsimus võiks olla selles seaduses reguleeritud. § 1 Seaduse reguleerimisala (3) Käesolev seadus reguleerib pakendijäätmete käitlemist niivõrd, kuivõrd see on reguleerimata jäätmeseadusega (RT I 2004, 9, 52). Kui pakendile on kehtestatud teiste õigusaktidega nõudeid, mis käsitlevad ohutust, tervisekaitset ja transporti, kohaldatakse ________________________________________________________________________ ¹ Vabariigi Valitsuse 28.09.1999
jä sisaldavad vangistusega). r sanktsioonid(surmanuhtl gi us, lepingu kehtetuks tunnistamine). St Lihtsanktsioon. Liitsanktsioon ehk Alternatiivne r Näeb sunnivahendina kumulatiivne sanktsioon. sanktsioon. u ette ühe mõjutusvahendi, Sisaldab 2 või enam eri Võimaldab õigusnormi kt mis kuulub sunnivahendit, mida rakendajal valida kahe u kohaldamisele nõuete kohaldatakse üheaegselt või enama sunnivahendi u mittetäitmise eest. sama rikkumise eest. hulgast, rakendades neist ri (Nt ..., karistatakse Kehtivas kar.sead. vaid ühte. Loob jä rahalise karistusega) puuduvad, kuid kohtul on võimaluse valida r õigus kohaldada efektiivseim
Mis on haldusorgan, millised on haldusorgani tingimused? o Normistik ebatäielik. (killustunud). Põhiseaduse teksti deklaratiivne sõnastus. Haldusorgan on õiguslikult loodud haldusekandja asutus, millel on kindel pädevus (õigused ja o Põhiseaduses vaid üldreeglid, millede täpsustamine jääb praktilisse õiguskäitumisse. kohustused). Tingimused: Rakendajal suur otsustusruum. o Peab olema varustatus avaliku võimu volitustega ja omama nende teostamiseks 8. Mille määrab kindlaks riigiõigus? vastavaid vahendeid
Maxime – tõendite kogumise viis, kui neid koguvad kohtunik ja pooled koos. Non liquet – kohtunik pole suuteline tõde või mittetõde välja selgitama tuginedes poolte väidetele. 4. Õiguse tõlgendamine 4.1. Tõlgendamise olemus Tõlgendamine – tegevus, mille abil tõlgendaja muudab tema jaoks probleemitekitava õigusnormi teksti arusaadavaks. teqevus, millega selgitatakse välja õigusnormi teqelik sisu (mõte). Probleem on eelnevalt tekkinud õiguse rakendajal seoses rakendatava normi sobivuse määratlemisega konkreetsete eluliste asjaolude suhtes. Lisaks võib olla tõlgendamine vajalik, kuna kaks normi võivad siduda sama elulise asjaoluga õigusliku tagajärje, mis teineteist välistavad. Tõlgendamise ül on siis välistada normide omavaheline vastuolu. Kumulatiivne konkurents – erinevad õt-d saabuvad paralleelselt. Alternatiivne konkurents – õigustatud pool võib valida õt-de vahel.
rakendatakse tsiviilõiguslike ülesastumiste eest.31 Struktuuri järgi: 1. Lihtsanktsioon näeb sunnivahendina ette ühe mõjutusvahendi, mis kuulub kohandamisele dispositsiooni nõuete mittetäitmise eest. 2. Liitsanktsioon ehk kumulatiivne sanktsioon sisaldab kaks või enam erinevat sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt ühe ja sama õigusrikkumise eest. 3. Alternatiivne sanktsioon võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe või enama sunnivahendi hulgast, rakendades erinevalt liitsanktsioonist vaid ühte neist.32 Õigusnormi loogilise struktuuri ja selle elementide erisuste tundmine aitab meil paremini mõista õigusnormide regulatiivset toimet ja selle iseärasusi sõltuvalt siis ühe või teise normi spetsiifikast.33 31 Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. Õigusõpetus. Külim, 2009, lk 47 – 48. 32 lbid.: 49. 33 lbid.: 49.
Karistusõigus ei saa sisaldada ja ei tohi sisaldada kohaldamisalustega ebamääraselt defineeritud sanktsioone, mille puhul pole võimalik aru saada, millal ja kelle suhtes need rakendamisele tulevad. RIIGIKOHTUNIK IVO PILVINGU ARVAMUS8 Ivo Pilving nõustub, et karistusjärgse kinnipidamise eeldused on piisavalt määratlemata, kuna see säte näeb kinnipidamise ette lubamatult laia kuriteokoosseisude ringi puhul. (KarS § 87 2 lg 2). Liiga ulatuslik kaalutlusõigus on seaduse rakendajal. Süüdimõistmine on sätestatud karistusjärgse kinnipidamise vahetu eeldusena, mitte mõne täiendava asjaolu või tunnuse kaudu. Seega ei võimalda Kars 87 2 lg 2 isiku kinnipidamist üksnes ohtlikkuse tõttu ning süüdimõistmise ja karistusjärgse kinnipidamise vahel on otsene ja sisuline seos. 8 HMK, 01.02.2011, 4-1-16-10e1, kohtunik Ivo Pilvingu eriarvamus Eesti Vabariigi Põhiseadus RT 1992, 26, 349 Karistusseadustik RT I 2001, 61, 364
sunnivahend · suhteliselt määratletud fikseerib sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid · määratlemata jätab sunnivahendi normi rakendaja otsustada Liigitamine struktuuri järgi: · lihtsanktsioon üks mõjutusvahend, mis kuulub kohaldamisele dispositsiooni mittetäitmise eest · liitsanktsioon kaks või enam erinevat sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt sama teo eest · alternatiivne sanktsioon võimaldab rakendajal valida kahe või enama sunnivahendi hulgast 22. Õigusnormide liigid, õigusnormide kehtivus. Õigusnorme võib liigitada erinevate tunnuste alusel: 1) Subjekti järgi kes on normi kehtestanud 2) vastavalt õigusharudele 3) Ajalise kehtivuse järgi ajutised või alalised normid 4) Territoriaalse kehtivuse järgi üleriigilised, lokaalsed, kohalikud normid
Norm ei ole ühetähenduslik. Valdav osa situatsioone. Normi valiku kaudu jõuame olukorrani, kus norm ei ole ühetähenduslik ning vajab analüüsi. See on hea olukord. Õiguses öeldakse selle kohta sagedamini, et norm vajab tõlgendamist. 3. Norm puudub. Me ei leia normi. Tegelikkuses juhtunu on õigusega relevantne, aga subsumeerimist läbi viies ei jõua me normini. See on lünga olukord õiguses. Ka selles olukorras, kus normi ei ole, lasub õiguse rakendajal otsustamise kohustus. Lünk tuleb ületada. Lünga ületamine tähendab enamasti jällegi eelmise olukorra juurde jõudmist, kus norm ei ole ühetähenduslik. 4. Vastuolu. Normide vahel on vastuolu. Õiguskorras objektiivses õiguses on lahendamise jaoks normid vastuolulised. Nt me leiame õiguskorrast sarnased abstraktsed faktilised koosseisud, kuid õiguslikud tagajärjed eri normis analoogiliste koosseisude puhul on erinevad. Subsumeerimise teel jõuame kahe
antud asja faktilisele alusele. Kõik tõendamata ja kahtlased faktid jäetakse asja lahendamisel tähelepanuta Otstarbekuse 1) seadus ise annab ainuvõimaliku otstarbekohase lahendi kõikidele juriidilist tähendustomavatele suhetele. Seetõttu on seadusest kinnipidamine kõige otstarbekam tee selle eesmärgi saavutamiseks, mille seadusndja on püstitanud, ja õiguse rakendajal ei ole õigust hakata rakendamise kaudu vaidlustama seaduses kehtestatud regulatsiooni otstarbekohasust 2) ühiskondlikest suhetest osavõtjate käitumine seaduse raamides võib olla teatavates piirides erinev. Seaduse kohaldamisel tuleb nendes piirides kohustatud subjekti käitumist individuaalselt reguleerida nii, et normi realiseerimine oleks kõige efektiivsem, et seaduse eesmärk realiseeruks kõige täielikumalt
rangusega"). Sanktsiooni struktuuri järgi eristatakse: - Lihtne sanktsioon (konkreetne), õigustkaitsva õigusnormina on kirja pandus üks riikliku sunniviis ja määr - Liitsanktsioon (mitu karistust ühe asja eest), ehk kumulatiivne sanktsioon sisaldab kaks või enam erinevat sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt ühe ja sama õigusrikkumise eest. - Alternatiivne santsioon (valikuga(tapmise puhul ei ole, aga võõraasjade omandamise eest on)), Võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe või enama sunnivahendi hulgast, rakendades erinevalt liitsanktsioonist vaid ühte neist. Loogilise struktuuri kirjutamine: - Kui T (eeldus ehk mida)- on H osa, siis R (õiguslik tagajärg (õigus, kohustus, keeld))- D osa “Riigi jäätmekava täitmist kontrollib keskkonnaminister” Kui T1, siis R1. Lihtne hüpotees, lihtne dispositsioon, Imperatiivne. “Riigi jäätmekava eelnõu põhiseaduskohad avaldatakse Keskkonnaministeeriumi veebilehel”. Kui T1, Siis R1
Määratlemata ei näita rakendatavat sunnivahendit, jättes selle normi rakendaja otsustada * Jagatakse struktuuri järgi. Lihtsanktsioon näeb sunnivahendina ette ühe mõjutusvahendi, mis kuulub kohaldamisele dispositsiooni nõuete mittetäitmise eest Liitsanktsioon ehk kumulatiivne sisaldab kaks või enam erinevat sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt ühe ja sama õigusrikkumise eest Alternatiivne sanktsioon võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe või enama sunnivahendi hulgast, rakendades erinevalt liitsanktsioonile vaid ühte neist 1. Õigusnormide liigid. ·Kehtestanud subjekti järgi seaduse normid ja seadusjärgsete aktide normid ·Reguleerimisobjekti järgi liigitatakse vastavalt õigusharule (riigiõigus, haldusõigus, tsiviilõigus, kriminaalõigus) ·Kehtivuse aja järgi piiratud, piiramatud ·Kehtivuse koha järgi üleriigilised, lokaalsed, kohalikud
3. Õiguse tõlgendamine (olemus, tõlgendamine ja eluliste asjaolude õiguslik hinnang). Enne abstraktse õigusnormi rakendamist konkreetsetele elulistele asjaoludele peab õiguse rakendaja endale selgeks tegema Õigusnormi sisu ja mõtte. Juriidiline interpretatsioon on seotud filosoofilise hermeneutikaga. Tõlgendamine on tegevus, mille abil tõlgendaja muudab tema jaoks probleemetekitava õigusnormi teksti arusaadavaks. Probleem tekib õiguse rakendajal seoses rakendatava normi sobivuse määratlemisega konkreetsete eluliste asjaolude suhtes. Tähtsamad õiguse mõiste seaduses endas on määratletud legaaldefinitsioonide kaudu. (teovõime on ...). Samas on mõnedel terminitel eri õigusharudes erinev tähendus. Vahest võivad kaks õigusnormi siduda sama elulise asjaoluga õigusliku tagajärje, mis üksteist välistavad. Tõlgendamise ülesanne ongi siis välistada normide omavaheline vastuolu.
kehtib S suhtes tagajärg R. Seega on abstraktne faktiline koosseis (T) tänu 4 5 konkreetsetele elulistele asjaoludele (S) ellu viidud, kui S on loogiliselt võetuna üks T ,,juhustest". (Raul Narits) Subsumeerimine on õiguse rakendamine tegelikult toimunud eluliste asjaolude suhtes. Sellest annavad teavet ütlused kui tõendid toimunu kohta. Õiguse rakendajal ei ole võimalik tajuda vahetult elulisi asjaolusid, mille vastavust ta õigusnormi faktilise koosseisuga leida püüab. Seega pole elulised asjaolud õiguse rakendajale kunagi antud, vaid ta peab need moodustama ütluste abil teadasaadud faktidest. Seega kujutab subsumeerimise algusfaas endast mitte õigusliku hinnangu andmist, vaid juriidilist tähendust omavate eluliste asjaolude leidmist. Reaalne elu on väga mitmepalgeline ja õiguslikku tähendust omavad
rakendaja endale selgeks tegema õigusnormi sisu ja mõtte. Õigusnormi looja võib eksida terminite valikus või kasutada ebatäpseid termineid. Selline olukord muudab õiguse tõlgendamise(interpretatsioon-tõlgendamine) tema rakendamisel hädavajalikuks. Mis on tõlgendamise funktsiooniks subsumeerimisel? Tõlgendamine on tegevus, mille abil tõlgendaja muudab tema jaoks probleemetekitava õigusnormi teksti arusaadavaks. Probleem ise tekib õiguse rakendajal seoses rakendatava normi sobivuse määratlemisega konkreetsete eluliste asjaolude suhtes. Tõlgendamine on mõtteline protsess, mille algseks objektis on normide keel. Tõlgendamise vajadus: Et saada aru terminitest Kaks õigusnormi võivad siduda sama elulise asjaoluga õigusliku tagajärje, mis teineteist välistavad. Tõlgendamise ül on nüüd välistada normide omavaheline vastuolu. Tegemist võib olla iseseisva probleemiga, nn normide konkurentsiga või
Struktuuri järgi liigitatakse sanktsioonid liht-ja alternatiivseteks sanktsioonideks. 1) Lihtsanktsioon näeb sunnivahendina ette ühe mõjutusvahendi , mis kuulub kohaldamisele dispositsiooni nõuete mittetäitmise(õigusrikkumise) eest. 2) Liitsanktsioon ehk kumulatiivne sanktsioon sisaldab kaks või enam erinevat sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt ühe ja sama õigusrikkumise eest. 3) Alternatiivne sanktsioon võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe või enama sunnivahendi hulgast, rakendades erinevalt liitsanktsioonist vaid ühte neist. Niisugune sanktsioon loob võimaluse leida konkreetse juhu ja subjekti jaoks kõige sobivam (efektiivsem) sunnivahend. Alternatiivne sanktsioon on laialt kasutusel karistusõiguse normides. Õigusnormi sõnastamine õigusakti tekstis. Õigusnormi õigusaktis esitamise viis sõltub oluliselt õigusega reguleeritavate suhete
(H ( D) & H ( D Kui sa valetad, siis lähed vangi. Sa valetad. Sa lähed vangi. (H ( D) & (H ( (D Kui sa valetad, lähed vangi. Sa ei valeta. Sa ei lähe vangi. Normi üldtunnused Üldisus, üldkohustuslikkus (mitte sund, vaid ühiskonna kokkulepe), formaalne määratletus. Eritunnused - loomine riigi poolt, garanteerimine riigi poolt. 1.3. Üksikjuhu õiglase lahenduse otsing Kõik tänase meetodiõpetusega kokkupuutuvad tööd arutlevad selle üle, millisel viisil on õiguse rakendajal võimalik jõuda õiglase otsuseni ning millist rolli mängib selles protsessis seadus. Harva laseb norm end vahetult subsumeerida, sest norm ja eluline asjaolu ei lange enamasti üks ühele kokku. Üldine skeem õiglase lahenduse otsinguil on 1) normi lihtne subsumeerimine 2) tõlgendamine 3) analoogia 4)lähtumine üldtunnustatud väärtushinnangutest (tuleb arvestada positiivse õiguse põhimõtteid ja suundumust, et luua pretsedent).
valikuvõimaluseta sunnivahend · suhteliselt määratletud fikseerib sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid · määratlemata jätab sunnivahendi normi rakendaja otsustada Liigitamine struktuuri järgi: · lihtsanktsioon üks mõjutusvahend, mis kuulub kohaldamisele dispositsiooni mittetäitmise eest · liitsanktsioon kaks või enam erinevat sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt sama teo eest · alternatiivne sanktsioon võimaldab rakendajal valida kahe või enama sunnivahendi hulgast Õigusakti teksti sõnasamisel peab seadusandja lähtuma eesmärgist anda tema poolt vajalikuks peetav käitumismudel adekvaatselt edasi selle adressaatidele. Peab silmas pidama, et õigusnormi loogiline struktuur ei väljendu üldjuhul otseselt õigusakti tekstis. Üks või teine struktuurielement esitatakse kas õigusakti üldosas või mõnes teises õigusakti sättes. Karistusõiguses eriosa sätetes alati sõnastatud
2. Liitsanktsioon ehk kumulatiivne sanktsioon sisaldab kaks või enam sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt ühe ja sama õigusrikkumise eest. Kehtiv karistusseadustik ei sõnasta õigusnormide sanktsioone kumulatiivsetena. Andes võimaluse kohaldada süüteo eest lisaks põhikaristusele ka lisakaristus, jätab seadus nende liitmise liigkaristuseks kohtu otsustada igal konkreetsel õiguse rakendamise juhul. 3. Alternatiivne sanktsioon võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe või enama sunnivahendi hulgast, rakendades erinevalt liitsanktsioonist vaid ühte neist. Loob võimaluse leida konkreetse juhu ja subjekti jaoks kõige sobivam sunnivahend. Laialt kasutusel karistusõiguse normides. 23. Õigusnormide liigid Õigusnorme võib liigitada erinevate tunnuste alusel: 1. Subjekti järgi, kes normi on kehtestanud, eristatakse seaduse norme ja seadusjärgsete aktide norme. Seaduse normid sisalduvad parlamendis vastu võetud seadustes. Neil on
// Sanktsioonide liigitus struktuuri järgi: 1) Lihtsanktsioon Näeb sunnivahendina ette ühe mõjutusvahendi, mis kuulub kohaldamisele dispositsiooni nõuete mittetäitmise eest. 2) Liitsanktsioon ehk kumulatiivne sanktsioon Sisaldab kaks või enam erinevat sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt ühe ja sama õigusrikkumise eest. 3) Alternatiivne sanktsioon Võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe või enama sunnivahendi hulgast, rakendades erinevalt liitsanktsioonist vaid ühte neist. Kuidas sõnastatakse õigusnormid õigusaktides? Õigusakti teksti sõnastamisel peab seadusandja lähtuma eesmärgist anda tema poolt vajalikuks peetav käitumismudel adekvaatselt edasi selle adressaatidele, isikutele, kellele see käitumismudel ette on nähtud
näita rakendatavat sunnivahendit, jättes selle normi rakendaja otsustada. // Sanktsioonide liigitus struktuuri järgi: 1) Lihtsanktsioon – Näeb sunnivahendina ette ühe mõjutusvahendi, mis kuulub kohaldamisele dispositsiooni nõuete mittetäitmise eest. 2) Liitsanktsioon ehk kumulatiivne sanktsioon – Sisaldab kaks või enam erinevat sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt ühe ja sama õigusrikkumise eest. 3) Alternatiivne sanktsioon – Võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe või enama sunnivahendi hulgast, rakendades erinevalt liitsanktsioonist vaid ühte neist. Kuidas sõnastatakse õigusnormid õigusaktides? Õigusakti teksti sõnastamisel peab seadusandja lähtuma eesmärgist anda tema poolt vajalikuks peetav käitumismudel adekvaatselt edasi selle adressaatidele, isikutele, kellele see käitumismudel ette on nähtud. Õigusnormi loogiline struktuur ei väljendu üldjuhul otseselt õigusakti tekstis
Kõik tõendamata ja kahtlased faktid jäetakse asja lahendamisel tähelepanuta. Õiguse rakendamise otstarbekohasuse nõue on käsitletav kahest erinevast aspektist. 1. seadus ise annab ainuvõimaliku otstarbekohase lahendi kõikide juriidilist tähendust omavatele suhetele. Seetõttu on seadusest kinnipidamine kõige otstarbekohasem tee selle eesmärgi saavutamiseks, mille seadusandja on püstitanud, ja õiguse rakendajal ei ole õigust hakata rakendamise kaudu vaidlustama seaduses kehtestatud regulatsiooni otstarbekohasust. 2. ühiskondlikest suhetest osavõtjate käitumine seaduse raamides võib olla teatavates piirides erinev. Seaduse kohaldamisele tuleb nendes piirides kohustatud subjekti käitumist individuaalselt reguleerida nii, et normi realiseerimine oleks kõige efektiivsem, et seaduse eesmärk realiseeruks kõige täielikulmalt.
näita rakendatavat sunnivahendit, jättes selle normi rakendaja otsustada. // Sanktsioonide liigitus struktuuri järgi: 1) Lihtsanktsioon Näeb sunnivahendina ette ühe mõjutusvahendi, mis kuulub kohaldamisele dispositsiooni nõuete mittetäitmise eest. 2) Liitsanktsioon ehk kumulatiivne sanktsioon Sisaldab kaks või enam erinevat sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt ühe ja sama õigusrikkumise eest. 3) Alternatiivne sanktsioon Võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe või enama sunnivahendi hulgast, rakendades erinevalt liitsanktsioonist vaid ühte neist. 29. Kuidas sõnastatakse õigusnormid õigusaktides? 15 Õigusnormid väljendadakse õigusaktides, kõige olulisemad neist seadustes. Õigusakti teksti sõnastamisel peab seadusandja lähtuma eesmärgist anda tema poolt vajalikuks
· Lihtsanktsioon näeb sunnivahendina ette ühe mõjutusvahendi, mis kuulub kohaldamisele dispositsiooni nõuete mittetäitmise ( õigusrikkumise ) eest. · Liitsanktsioon ehk kumulatiivne sanktsioon sisaldab kaks või enam erinevat sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt ühe ja sama õigusrikkumise eest. · Alternatiivne sanktsioon võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe või enama sunnivahendi hulgast, rakendades erinevalt liitsanktsioonist vaid ühte neist. 25. Kuidas sõnastatakse õigusnormid õigusaktides? ADEKVAATSELT Õigusakti teksti sõnastamisel peab seadusandja lähtuma eesmärgist anda tema poolt vajalikuks peetav käitumismudel ( teatav käitumise keeld, kohustus või võimalus) adekvaatselt edasi selle adressaatidele, isikutele, kellele see käitumismudel on ette nähtud. Õiguse kasutaja või rakendaja
Transformatsioone mitteomava õigussüsteemi olemasolu – võimalik ainult juhul, kui õigussüsteem koosneks üksnes primaarsetest õigusallikatest, mis oleksid võimelised kaitsma ka mitteõiguslikke väärtusi ja kui otsustamist oleks võimalik taandada lihtsalt loogiliste tulemuste jadaks. 1.3.Üksikjuhu õiglase lahenduse otsing Kõik tänase meetodiõpetusega kokkupuutuvad tööd arutlevad selle üle, millisel viisil on õiguse rakendajal võimalik jõuda õiglase otsuseni ning millist rolli mängib selles protsessis seadus. Õiglusele vastava otsuseni on vaja jõuda, aga kas seaduse abiga või ilma selleta? Laias laastus eristatakse printsiipi ja normi. Õigluse printsiibid ei ole normid, nad ei saa olla aksiomaatilise tähendusega laused ehk pidamislaused, kuid neid saab sõnastada olemislausetena. Printsiipe saab leida konkreetses juhuses endas. Tegemist on tüüpiliste seisukohtade vormeliga, mida saab kasutada ka a-
2. Liitsanktsioon ehk kumulatiivne sanktsioon sisaldab kaks või enam sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt ühe ja sama õigusrikkumise eest. Kehtiv karistusseadustik ei sõnasta õigusnormide sanktsioone kumulatiivsetena. Andes võimaluse kohaldada süüteo eest lisaks põhikaristusele ka lisakaristus, jätab seadus nende liitmise liigkaristuseks kohtu otsustada igal konkreetsel õiguse rakendamise juhul. 3. Alternatiivne sanktsioon võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe või enama sunnivahendi hulgast, rakendades erinevalt liitsanktsioonist vaid ühte neist. Loob võimaluse leida konkreetse juhu ja subjekti jaoks kõige sobivam sunnivahend. Laialt kasutusel karistusõiguse normides. 3.4. ÕIGUSNORMI SÕNASTAMINE ÕIGUSAKTI TEKSTIS Õiguse kasutaja või rakendaja peab õigusaktis sõnastatud teksti kaudu võimalikult adekvaatselt mõistma selles aktis sisalduvaid norme. Õigusnormi loogiline struktuur ei
annaabi.ee 
