Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "RAHVUSVAHELINE ÕIGUS - SEMINARID". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
utoopia, diplomaat, nicaragua, jones, jane, reisilaev, riigipea, üro, vastutav, states, jonesi, ametnik, tapeti, smithi, keela, tegusid, operatsioonide, seminar, kindral, nõudmist, kodumaale, palve, rannikuriik, kuritegu, tapmine, tegude, avaldusi, väljaandmine, karistatav, mistõttu, printsiipi, ühendriikidele, valikul, charter, convention, rightsNäiteks, Venemaa konstitutsioon ütleb seda, et oma kodanike välja ei anta. Eesti näiteks,on valmis oma kodanike välja anda ja on seda korduvalt teinud. 5. Immuniteet Immuniteeti 3 liiki: ❏ Riigi immuniteet ❏ Diplomaatiline ja konsulaarimmuniteet ❏ Rahvusvahelise organisatsiooni immuniteet Immuniteet tähendab, et isik või institutsioon ei allu tavapärasel viisil riigi jurisdiktsioonile. (Kui riigi diplomaat on teise riigi territooriumil, siis on kokku lepitud, et vastuvõetav riik ei teosta oma jurisdiktsiooni teise riigi diplomaadi üle). Immuniteedi eesmärk on tagada kandjale võimalikult suur sõltumatus suhetes riigi võimuorganitega, kuid ei vabasta õiguse täitmise kohustusest või vastutusest. Riigi immuniteet: ❏ Kuna riigi on suveräänsed ja võrdõiguslikud, ei tohiks üks riik teostada oma jurisdiktsiooni teise riigi suhtes
Rahvusvaheline õigus 2015 1.semester Loengukonspekt Rahvusvaheline õigus = RÕ RÕ on kokkuleppel põhinev õigus. 28.september loengut ei ole! Mõlemas seminaris on osalemine kohustuslik! 1 seminari võimalik asendada lühiesseega. Eksam-‐ 1) definitsiooni küsimus, kus palutakse mingi keskne asi rahvusvahelises õiguses lahti mõtestada nt mis on reservatsioon 2)kaalukam osa-‐ teoreetilise kontseptsiooni lahti mõtestamine rahvusvahelises õigus 3) analüütiline ülesanne-‐ kaasus, mis on lahendatav rahvusvahelise õiguse elementaarsete põhimõtete alusel, võib olla ka arutlus 31.08.15 Teema I – olemus Kogu õigussüsteemi �
RAHVUSVAHELINE ÕIGUS Rahvusvaheline õigus on õigusnormide, õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib rahvusvahelise õiguse subjektide vahelisi suhteid. Eristatakse Rahvusvahelist eraõigust määrab, millise riigi õigust kohaldada juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. Rahvusvahelisel eraõigusel ei ole rahvusvahelist olemust. Kuigi erinevate riikide rahvusvahelise eraõiguse normid võivad olla sarnased, eksisteerib erinevat rahvusvahelist õigust nii palju kui on riike. Rahvusvaheline eraõigus ei kujuta endast rahvusvahelise avaliku õiguse osa või vastupidi. Samas on riigid sõlminud rahvusvahelisi lepinguid rahvusvahelise eraõiguse ühtlustamiseks. Rahvusvahelist avalikku õigust on see õigus, mida mõistame rahvusvahelise õiguse all, mis moodustab eraldi õigussüsteemi. Eristada võib ka universaalset ja regionaalset rahvusvahelist õigust Un
vastava kuriteo eest ühes riigis või rahvusvahelises kohtuinstitutsioonis juba süüdi- või õigeksmõistetud. Riigid teevad rahvusvaheliste lepingute alusel koostööd nii tsiviil-, kriminaal- kui ka haldusküsimustes. Immuniteedi liigid: 1) Riigiimmuniteet a. Üks riik ei saa teostada oma jurisdiktsiooni teise riigi suhtes e võrdne võrdse üle võimu ei oma b. Riigipea, valitsus ja kõrged riigiametnikud omavad immuniteeti, tuleneb riigiimmuniteedist 2) diplomaatiline ja konsulaarimmuniteet a. diplomaatilised agendid ja konsulaarametnikud ei allu teatud juhtudel vastuvõtja- või transiitriigi ametivõimude jurisdiktsioonile b. eesmärk tagada sõltumatus vastuvõtja- või transriigist ning võimalud efektiivselt ja segamatult täita oma funktsioone
Rahvusvahelise õiguse põhiprintsiibid Rahvusvahelise õiguse põhiprintsiibid on kirja pandud 1945. aasta ÜRO põhikirjas ja 1970. aasta ÜRO revolutsioonina vastu võetud rahvusvahelise õiguse printsiipide deklaratsioonis. Tegemist on juriidiliselt mittesiduva dokumendiga. Printsiipide juriidilise siduvuse kindlakstegemiseks tuleb pöörduda rahvusvahelise praktika ning juriidiliselt siduvate rahvusvaheliste dokumentide poole. Võib väita, et alltoodud põhiprintsiibid kehtivad rahvusvahelises õiguses nii tavaõigusnormidena ja kui ka kodifitseerituna mitmetesse kahe- ja mitmepoolsetesse rahvusvahelistesse lepingutesse. Riikide suveräänsus ja võrdsus Riikide suveräänsus tähendab: võim kõigi riigi territooriumil elavate isikute üle; võim vabalt kasutada ja käsutada riigi jurisdiktsiooni all olevat territooriumi ning teha tegusid, mis on vajalikud ja kasulikud seal elavale rahvale; õigus territooriumi pu
Rahvusvaheline avalik õigus Enne ÜRO loomist oli RÕ subjektid ainult riigid. Tänapäeval peetakse rahvusvahelise õiguse subjektideks ka rahvusvahelisi organisatsioone ning piiratud määral füüsilisi ja juriidilisi isikuid. Riigid suveräänsed teoreetiliselt võrdsed; riike ei saa käskida ega keelata. Rahvusvaheline õigus- riikidevaheline õigus; teiste rahvusvahelise õiguse subjektide käitumise reguleerimine. Kõik rahvusvahelise õiguse normid ja reeglid kuuluvad täitmisele riikidele. On teatud reeglid, normid, millest kõik on teadlikud ja käituvad nende järgi rahvusvaheline õigus. RÕ ei ole seadus; ei ole moraalsed reeglid. Kui on ebamoraalne, on karistatavad karistuseaduse alusel (kriminaalõigus) Ebamoraalne: röövimine, vägistamine, riigireetmine reguleerime kriminaalseadustikuga. Mis juhtub kui rahvusvahelise sõiguses rikutakse normi? Rahvusvahelises õiguses ei ole kindlaid/efektiivseid karistusmeetmeid. (Venemaa mitte kar
Jõu kasut või jõuga ähvard keeld: Briand-Kellogg’i pakt puudutas sõda. Selline keeld kuj rv-se õ-se üldprints-ks pärast II MS. sätestati ÜRO põhikirja art 2 (4). Prints-l rv-se tavaõiguse staatus ja siduv ka mitte ÜRO liikmetele. Tegu ius cogens normiga, absoluutse keeluga, millest erandid kindlatel juhtudel. Tülide rahumeelne lahend: ÜRO põhikirja art 2 (3) liikmesriikidele tülide rahum lahend koh. Tavaõiguse prints lähtuvalt ÜRO 1970 deklarats-st ja Nicaragua Case, kus Rv Kohus leidis, et t rah lah print-l on tavaõigus staatus. Siiski on vajalik riigi nõusolek rahumeelse lahendamise meetodi valikul. Inimõiguste austamine: Kuj rv-se õ-se üldprints-ks pärast II MS. Sellele aitasid kaasa ÜRO põhikiri (1945), inimõiguste ülddeklarats (1948), ÜRO inimõiguste paktid (1966). Võistleb tradits-te rv õ-se prints-ga nagu riikide suveräänsus ja mittesekkumise pm. Rahvaste võrdsus ja enesemääramisõigus: ÜRO põhikirja art 1 (2) tunnustab
Rahvusvaheline õigus riikidevaheline õigus; suhted Enne ÜRO loomist oli RÕ subjektid ainult riigid. Riigid suveräänsed teoreetiliselt võrdsed; riike ei saa käskida ega keelata. RÕ ei ole seadus; ei ole moraalsed reeglid. Kui on ebamoraalne, on karistatavad karistuseaduse alusel (kriminaalõigus). Riigis 3 võimu: 1. seadusandlik 2. täidesaatev 3. kohtuvõim Kas need 3 võimu on ka rahvusvahelisel tasandil olemas? 1. seadusandlik Euroopa Liit Euroopa Parlamendi seadused liikmesriikidele kohustuslikud; on riikide PS-sest ka üle. 2. täidesaatve Euroopa Komisjon hakkab selles suunas minema, kuid hetkel rahvusvahelisel tasandil ei ole. 3. kohtuvõim Rahvusvaheline Kriminaalkohus on piiratud; Euroopa Inimõiguste Kohus ainult EL. Rahvusvahelistes suhetes on loodud päris piisavalt korda. Isiklikud huvid, et seda teha. On teatud reeglid, normid, millest kõik on teadlikud ja käituvad nende järgi rahvusvaheli
Rahvusvaheline mereõigus Mandrilava merepõhi väljaspool riikide territoriaalmerd. Www.un.org eng international law oceans and the law of the sea saab vaadata, kes on liitunud konventsiooniga. EL on liitunud organisatsioonina, mitte terve konventsiooniga vaid nendes pädevustes, mis lr-id on andnud. Agreement relateing to the implementation...... - rakenduskokkulepe tänu sellele õnnestus jõustada see konventsioon. 11 osa räägib sävamere põhja mineraalrikkuste ammutamisest ja räägib Jamaikal loodud rv org tegevusest. Ta on ülimuslik konventsiooni 11. osa suhtes. Iga rik, kes õhineb konevnts on kohustatud ühinema ka selle agreemendiga ( rakenduskokkuleppega) Declarations saab vaada, milliseid riigid on teinud. Art 287 para 1 osas on võimalik teha deklaratsioone. Kohustuslik menetlus piisab ühe riigi taotlusest ja teisel vaidluses osaleval poolel on osalemine kohustuslik. 1. Sõlmitakse kompromiss kokkulepe Nähakse ette sätted, millega teatud vaid
deks. RahvÕ on olnud tõrges neile subjektsust andmast: NGO puhul on vastuväiteks et keda nad esitavad, huvigruppe. Keegi ei ole neid otseselt valinud. Neil ei ole palju õiguslikku jõudu, kuid reaalselt nad mõjutavad rahvusvahelist suhtlemist päris palju (nt vaalapüüdmise vastasuse kohta vastu võetud akt, Rahvusvahelise kriminaalkohtu asutamine). NGO-dega on probleemiks see, et me ei tea kelle ees mingi konkreetne NGO tegelikult vastutav on. Näiteks riik ise on vastutav oma rahva ees. Püha Tool on katoliku kirik rahvusvahelise õiguse subjektina. Rahvusvahelise õiguse subjektiks on Püha Tool, mitte aga Vatikani riik. Teiseks anomaalseks subjektiks on Malta Rüütliordu. See ordu kontrollis Maltat kuni 18.sajandini. Kuid "viisakusest" on seda ordut siiski tunnustatud siiamaani kui rahvusvahelise õiguse subjekti. ÜROs on antud NGOdele konsultatiivstaatus nad võivad kaasa rääkida. Kas riikide ülesed organisatsioonid võiksid olla rahvÕ subjektid?
INIMÕIGUSTE RAHVUSVAHELINE KAITSE 16.02.09 Eksam kirjalik, 2 küsimust: 1 teoreetiline ja 1 kaasuse moodi küsimus, analüütiline 1. Olemus 2. Ajalooline areng 3. Inimõigused rahvusvahelisel tasandil 4. Inimõigused regionaalsel tasandil 5. Inimõigused Euroopa tasandil 6. Kodaniku- ja poliitilised õigused 7. Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurialased õigused 8. Enesemääramisõigus 9. Probleemid ja arengud 1. Olemus Inimõigused on väga keeruline valdkond, sest paikneb moraali, eetika, poliitika vahel. Inimõigused on trump, mida vaidluses osapooled püüavad alati ära kasutada. Igaüks püüab leida endale sobiva inimõiguse. Läbi inimõiguste püütakse näidata, et teised õigusaktid on vahel. Läbi selle on inimõigused ülimuslikud. Inimõiguste juures on nii ohtusid kui ka positiivseid külgi. Definitsioon · Ühene autoriteetne definitsioon puudub. · La
seda täna revideerida. Esimene aspekt, kus RL kogemusest õpiti oli universaalsuse aspekt. ÜRO oldi valmis nii tegema, et oldi valmis aktsepteerima erineva traditsiooni ja kultuuriga maid. Kuidas riigid saaksid reageerida, et mida on veel võimalik teha. Selline nõukogu oli a RL-is, ÜRO-s otsustati seda pädevustega edasi rakendada. Julgeolekunõukogu kui tuvastav rahvusvahelisi rikkumisi, siis võib rakendada sõjalisi meetmeid. Julgeolekunõukogu peaks olema justkui vastutav. Selleks algselt kujutati ette seda et riigid annaksid ÜRO käsutusse teatud relvajõud, mida saab kriisisituatsioonis kasutada- tegelikkuses seda ei juhtunud. Riikidel on teatud ühisosa, kuid neid asju on palju, mis neid lahutab. 2 Kui palju kultuurilist solidaarsust saab riikidelt eeldada. RL ajal leiab aset juba arusaam, et rahvusvahelist elu on väga palju ja üks organisatsioon ei jõua kõige sellega tegeleda ja selleks
2 aspekt, kus RL kogemusest õpiti oli universaalsuse aspekt. ÜRO oldi valmis nii tegema, et oldi valmis aktsepteerima erineva traditsiooni ja kultuuriga maid. Kuidas riigid saaksid reageerida, et mida on veel võimalik teha. Selline nõukogu oli ka RL-is, ÜRO-s otsustati seda pädevustega edasi rakendada. Julgeolekunõukogu kui tuvastab rahvusvahelisi rikkumisi, siis võib rakendada sõjalisi meetmeid. Julgeolekunõukogu peaks olema justkui vastutav. Selleks algselt kujutati ette seda, et riigid annaksid ÜRO käsutusse teatud relvajõud, mida saab kriisisituatsioonis kasutada – tegelikkuses seda ei juhtunud. Riikidel on teatud ühisosa, kuid neid asju on palju, mis neid lahutab. Kui palju kultuurilist solidaarsust saab riikidelt eeldada. RL ajal leiab aset juba arusaam, et rahvusvahelist elu on väga palju ja üks organisatsioon ei jõua kõige sellega tegeleda ja selleks on vaja
Aasta Liikmesriikide arv Uued liikmesriigid 1945 51 Ameerika Ühendriigid, Argentina, Austraalia, Belgia, Boliivia, Brasiilia, Colombia, Costa Rica, Dominikaani Vabariik, Egiptus, El Salvador, Ecuador, Etioopia, Filipiinid, Guatemala, Haiti, Hiina (alguses Hiina Vabariik (Taiwan) hiljem Hiina RV), Holland, Honduras, India, Iraak, Iraan, Jugoslaavia, Kanada, Kreeka, Kuuba, Libeeria, Liibanon, Luksemburg, Lõuna-Aafrika Vabariik, Mehhiko, Nicaragua, Norra, Panama, Paraguay, Peruu, Poola, Prantsusmaa, Saudi Araabia, Suurbritannia, Süüria, Taani, Tsehhoslovakkia, Tsiili, Türgi, Ukraina NSV, Uruguai, Uus-Meremaa, Valgevene NSV, Nõukogude Liit (aastast 1992 Venemaa), Venezuela 1946 55 Afganistan, Island, Rootsi, Tai 1947 57 Jeemen (Põhja-Jeemen), Pakistan 1948 58 Myanmar 1949 59 Iisrael 1950 60 Indoneesia
Inimõigused Aine sisukokkuvõte Inimõiguste ajalugu ja areng ÜRO 1948.a. inimõiguste deklaratsioon ECHR (Euroopa Inimõiguste Konventsioon. 1950) Genfi Pagulaste Konventsioon1954.a. New Yorgi konventsioon,1954 EL inimõiguste harta, 2000 Ksenofoobia ja rassism, selle põhjused Rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid Rahvusvahelised varjupaigamenetluse põhimõtted Valik kirjandust Kohustuslik kirjandus: 1. C. De Rover. Teenida ja kaitsta, lk.337350. 2. H. Uibopuu. Inimõiguste rahvusvaheline kaitse, lk 122127. 3. ÜRO pagulasseisundi konventsioon (RT II 1997, 6, 26). 4. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus (2006,01,07); http://www.mig.ee/est/rahvusvaheline_kaitse/Varjup_taotl emine/ Rahvusvahelise kaitse taotlemine Kontaktinfo
Peaassamblee tööd aitavad koordineerida 6 põhikomiteed: · 1. komitee - desarmeerimine ja rahvusvaheline julgeolek · 2. komitee - majandus ja rahandus · 3. komitee - sotsiaalsed, humanitaar- ja kultuurilised küsimused · 4. komitee - poliitilised eriküsimused ja dekoloniseerimine · 5. komitee - administratiiv- ja eelarveküsimused · 6. komitee - õigusküsimused · Julgeolekunõukogu ÜRO esmane rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamise eest vastutav organ on Julgeolekunõukogu (JN). Nõukogu koosneb 5 alalisest liikmest (Hiina, Prantsusmaa, Suurbritannia, Ameerika Ühendriigid ja Venemaa), kellele lisanduvad 10 Peaassamblee poolt kaheks aastaks valitud mittealalist liiget. Resolutsiooni vastuvõtmiseks JNs on vajalik 9 poolthäält, seejuures on nõukogu alalistel liikmetel otsustusprotsessis (protseduurilistele küsimustele mittelaienev) vetoõigus. ÜRO harta tugineb jõu kasutamise või sellega
· 1. komitee desarmeerimine ja rahvusvaheline julgeolek · 2. komitee majandus ja rahandus · 3. komitee sotsiaalsed, humanitaar ja kultuurilised küsimused · 4. komitee poliitilised eriküsimused ja dekoloniseerimine · 5. komitee administratiiv ja eelarveküsimused · 6. komitee õigusküsimused Julgeolekunõukogu (Security Council) ÜRO esmane rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamise eest vastutav organ on Julgeolekunõukogu (JN). Nõukogu koosneb 5 alalisest liikmest (Hiina, Prantsusmaa, Suurbritannia, Ameerika Ühendriigid ja Venemaa), kellele lisanduvad 10 Peaassamblee poolt kaheks aastaks valitud mittealalist liiget. Resolutsiooni vastuvõtmiseks JNs on vajalik 9 poolthäält, seejuures on nõukogu alalistel liikmetel otsustusprotsessis (protseduurilistele küsimustele mittelaienev) vetoõigus.
- üritused Institutsioonid ● põhiseadus ja eriseadused -> § 123. Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega. Kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid. ● rahvas ei osale -> ei osale lepingute allkirjastamisel jne ● president - diplomaadid -> “ühe riigi saadik ei lähe teise riigi juurde, vaid ühe riigi riigipea saadik läheb teise riigi riigipea juurde”. keskajast selline mõte ● riigikogu - ratifitseerimine ● valitsus - välispoliitika -> välisministeerium Eesti ja rahvusvaheliste suhete teooriad ● realism - polaarsus -> Eesti jaoks on hea, et EL ja USA ei tee Venemaale järeleandmisi (Zapadi õppus, Ukraina sõda) - geopoliitika ● liberalism - majandus -> suurim eksportpartner on Rootsi ● konstruktivism
37. Avaliku halduse erinevad definitsioonid ja nende puudused. Avalik haldus riigi või teiste halduse kandjate poolt teostatav haldus arvestamata seda, kas see toimub avaliku või eraõiguse reeglite kohaselt. Puudub mõiste legaaldefinitsioon, mitmekesisus. 38. Avaliku halduse määratlemine 3 aspektis. Organisatoorne, formaalne ja materiaalne Positiivne määratlus - avalik haldus on mitmekesine, konditsionaalne või üksnes eesmärgistatud, üldist huvi silmas pidav ja vastutav, plaaniline, täidesaatev ning kujundav tegevus kogukonna asjade kasutamisel Negatiivne määratlus haldus on kõik see, mis ei ole seadusandlus ja kohtuvõim 39. mis on haldus organisatoorses mõttes Haldusorganisatsioon (halduse kandjate, haldusasutuste, haldusorganite süsteem) haldusülesannete täitmiseks. 40. mis on haldus formaalses mõttes e. vormiline Kogu haldusasutuste tegevus, sõltumata selle materiaalsest sisust, st siia
PS-i alusel võib järeldada, et presidendil on õigus vastu võtta: erakorralisi dekreete kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja ilmnevad edasilükkamatud riiklikud vajadused (§ 109) hädadekreete kui edasilükkamatud riiklikud vajadused ilmnevad Valitsuse poolt välja kuulutatud eriolukorras, kus Riigikogu ei saa või ei jõua kokku tulla (§ 87 p 8) Määrus täidesaatva võimu organi õigusakt, mis juriidilise jõu poolest on seadusest ja riigipea õigusaktist madalama õigusjõuga. Määruse andmise õigus on Eestis Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohaliku omavalitsuse volikogul ja omavalitsuse täitevorganil (valla või linnavalitsusel). Samuti annavad määrusi seadusest tulenevalt ka Vabariigi Valimiskomisjon (Riigikogu valimise seaduse § 15), ülikoolid (ülikooli seaduse § 15) ning Eesti Pank (Eesti Panga presidendil Eesti Panga seaduse § 1 lg 5).
volikirja või teatanud oma saabumisest ning esitanud volikirja tõestatud koopia asukohariigi välisministeeriumile või kokkuleppe kohaselt mõnele teisele ministeeriumile, vastavalt asukohariigi praktikale, mida rakendatakse ühtsel viisil. 2. Volikirja või selle tõestatud koopia esitamise järjekord määratakse kindlaks esinduse juhi saabumise kuupäeva ja kellaaja järgi. Artikkel 14 Esinduse juhid jagunevad kolme klassi: a) riigipea juurde akrediteeritud suursaadik või nuntsius ning teised sama auastmega esinduse juhid; b) riigipea juurde akrediteeritud saadik, minister ja internuntsius; c) välisministeeriumi juurde akrediteeritud asjur. 2. Esinduse juhtidel klassi järgi vahet ei tehta, välja arvatud järjestusest ja etiketist tulenevad erandid. Artikkel 15 Riigid lepivad kokku, millisesse klassi nende esinduste juhid kuuluvad. Artikkel 16 1
Riigiaparaadi (veel ka: riigiorganite süsteemi) moodustavad kokku kõik võimude lahususe printsiibi alusel lahutatud ning tasakaalustatud riigiorganid (rahvast käsitletakse õigusteoorias sui generis organina väga spetsiifilises ja kindlas tähenduses ning üksnes teatud juhtudel nimelt riigivõimu kõrgeima kandjana avalik-õigusliku subjekti tähenduses). Riigiaparaat (riigiorganid; primaarsed elemendid) on: · seadusandliku riigivõimu organid (parlament); · riigipea: valdavalt täidesaatva riigivõimu organ (reeglina ainuisikuline institutsioon: vabariigis president; dualistlikus monarhias nt kuningas teatud juhtudel on riigipeal seadusejõuga legislatiivfunktsioon (dekreediõigus); · täidesaatva riigivõimu organ valitsus (kollegiaalne institutsioon, temale subordineeritud hierarhilises keskorganite ning regionaalsete ja lokaalsete struktuuride süsteemis võib olla nii
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Merlin Langebraun ÜHINENUD RAHVASTE ORGANISATSIOON Referaat Prof. H. Koitel Tallinn 2009 SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks Ühinenud rahvaste organisatsioon (ÜRO). Käesoleva töö eesmärgiks on tutvuda ühe maailma tähtsaima ja suurima organisatsiooniga. Eesmärgiks on anda ülevaade ÜRO struktuuri ja peamiste ülesannete kohta ning lühidalt tutvustada Eesti osalust. "Meie, ühinenud rahvad, olles otsustanud päästa järeltulevad põlved sõjaviletsustest, mis on kaks korda meie elu kestel toonud inimkonnale kirjeldamatut muret; taas kinnitada usku inimese põhiõigustesse, tema väärikusse ja väärtusse, meeste ja naiste võrdõiguslikkusesse ning suur- ja väikerahvaste õiguste võrdsusse; luua tingimused, milles võivad püsida õiglus ning lugupidamine lepinguist ja muudest rahvusvahelise õiguse allikaist tulenevate kohustust
Euroopa Liidu kriminaalõigus Miks EL kriminaalõigus on tekkinud? Koos kaubandus- ja äritegevusega muutus ka kuritegevus piiriülesemaks (sh inimkaubandus). Eriti teravaks muutusid probleemid 70ndatel ja 80ndatel. Ühistururegulatsioon EL kohtupraktika seadis kriminaalõigusele piiranguid, keelustasid liigsed piirangud kodanikele. Schengeni ala loomine – tekkis koostöö tolli ja politsei ja muudes piiriküsimustes. Ida ja lääne suhete tihenemine eriti pärast Berliini müüri langemist. Koostöö ka poliitilisel tasandil. Kuni Maastrichti lepingu sõlmimiseni võtsid riigid vabatahtlikult kohustusi ja sõlmisid lepinguid. Selle lepinguga sai EL pädevuse ise lepinguid sõlmida ja seda korraldada. III sammas – erinevad meetmed ja õigusnormid, mis justiits- ja siseasju puudutasid. Kui I sambasse kuulusid EL traditsioonilised valdkonnad, siis III sambas oli mitmeid erisusi, kõik põhimõtted seal esialgu ei toiminud, see polnud EL traditsiooniline valdkond, vaid pigem riigi
Riik. Riigimõiste. Riigi tunnused ja liigid. Riik on ühiskondlik institutsioon, mille eesmärgiks on ühiskonnas olemas oleva korra kaitsmine, alalhoidmine ja ühiskonna üldine juhtimine. Ühiskonna üldiste probleemide lahendamine. Institutsioon-moodustis, asutus, mehhanism millegi reguleerimiseks.(kirik, kool) Riigi funktsioonid: a)olemas oleva ühiskonna kaitsmine.(stabiilsuse tagamine) b) Montevideo konvensioon (1933) Montovideo on Uruguay pealinn. Konvensioon-leping (rahvusvaheline leping) Tunnused: 1)Territoorium-Eesti maismaa piir on määratud Tartu rahuga (2.02.1920). Hetkel Tartu Rahu järgi maismaa piir ei kulge. VenemaaGA ON PIIRILEPING SÕLMIMATA TÄNASENI. 2)Territoriaal veed-12 meremiili on territoriaal vete suurus rannikust. 1 meremiil=1km. Kus pole võimalik seal rakendatakse riikide vahelised kokkulepped. 3)Õhuruum antud ter. kohal 4)Antud riigilipu all sõitvad laevad ja lennukid-Reisilennukid ja reisilaevad, ka
Loeng 09.02.2017 VALIMISÕIGUS Vabariigi Valimiskomisjon: Valla või linna valimiskomisjon: Valimiste korraldajad: * riigi valimisteenistus (seadusandlik võim) * maakonna valimisjuhid – korraldamine, häälte lugemine * jaoskonnakomisjonid – koht, kus saab sedeliga hääletada HÄÄLEÕIGUS VALIMISÕIGUS AKTIIVNE PASSIIVNE RAHVAHÄÄLETAMISÕIGUs RAHVAALGATAMISÕIGUS HÄÄLETAMISÕIGUS KANDIDEERIMISÕIGUS VALIMISÕIGUSE ALLIKAD Allikas: läte, alguskoht info saamiseks Õiguse allikas: õiguse allikas on koht kus me leiame õigust Valimisõiguse allikas: koht kus leiame infot valimiõiguse kohta (realiseerimine) *õigusaktid: põhiseadus, valimisseadus * välilepingud: 1) EL lepingu art 14 lg3
Page 1 of 24 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM 1.2. Erinevad õigussüsteemid LÜHIKONSPEKT 1.2.1. Kontinentaalne õigussüsteem 1. Sissejuhatus ainesse Ajalooliseks eelduseks süsteemi tekkimisele oli: Õiguskaitse õppeaine hõlmab järgmist: - ilmaliku õiguse eraldumine kanoonilisest ehk kiriklikust õigusest 1. Sissejuhatus - ning ühiskonna areng feodaalkorrast rahvusriikide tekkele absoluutse monarhia 2. Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja vormis. organisatsiooni printsiibid 3. Eesti Vabariigi kohtute organisatsioon ja justiitsministeerium
Page 1 of 24 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM 1.2. Erinevad õigussüsteemid LÜHIKONSPEKT 1.2.1. Kontinentaalne õigussüsteem 1. Sissejuhatus ainesse Ajalooliseks eelduseks süsteemi tekkimisele oli: Õiguskaitse õppeaine hõlmab järgmist: - ilmaliku õiguse eraldumine kanoonilisest ehk kiriklikust õigusest 1. Sissejuhatus - ning ühiskonna areng feodaalkorrast rahvusriikide tekkele absoluutse monarhia 2. Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja vormis. organisatsiooni printsiibid 3. Eesti Vabariigi kohtute organisatsioon ja justiitsministeerium
Erinevad mudelid: o Tsivilisatsioon o Helleenid o Ühiskond o Hiina o Kultuur o Iisrael Huntington Tänapäevane Religioon Tuumikriik ja veajoone konflikt Kriitika Majandus Miks mõned rikkamad? Võrdlev lähenemine o J. Diamond o E.L. Jones Süsteem o Liberalism o Natsionalism o Marksism Maailma jaotamine rikkuse järgi Andmed: IMF; wb, CiA; Inimarengu indeks Maailmapank 3.10.2017 – rahvusvahelised organisatsioonid Tekkimise tingimused (Iris Claude Archer) Riikide hulk Poliitilised kontaktid (Ühiskondlik teadmine riikidevahelistest suhetest) Vajadus regulatsiooni järele Ajalugu Kui 19nda sajandini Amphictyony
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo osakond Uusima aja õppetool Kaisa Kamenik USA tuumaajastu diplomaatia ja Kuuba kriis Referaat Juhendaja: Prof. Eero Medijainen Tartu 2010 SISUKORD Sissejuhatus………………………………………………………………..…….3 1. Tuumarelvad ja külma sõja algus………………………………….………….…..…4-6 2. John F. Kennedy administratsioon………………………………………....……..…7-8 3. Kuuba kriis……………………………………………………...……..……………9-11 Kokkuvõte……………………………………………………...………………12 Kasutatud kirjandus………………………………………………...…………..13 2 SISSEJUHATUS
Õigusaktide liike iseloomustavad erinõuded nende vormistamisel: struktuur ning rekvisiidid. 28. Seadusandliku riigivõimu õigusaktid. Parlamendid võtavad legislatiivaktidena vastu seadusi. Seadused peavad tuginema konstitutsiooni alusele ning olema sellega kooskõlas. Nad sisaldavad valdavalt üldnorme, v.a. rakendussätted. Peale legislatiivaktide võib parlament anda ka üksikakte, nt Riigikogu otsuseid. Seadusi ning otsuseid võetakse vastu, mitte ei anta. Seadused kuulutab välja riigipea. 29. Riigipea õigusaktid. Riigipea antav üksikakt on otsus ning käskkiri. Otsusega näiteks 1) kuulutatakse välja või jäetakse välja kuulutamata parlamendi poolt vastu võetud seadus (vetoõigus, absoluutse või suspensiivse veto, realiseeritakse just riigipea üksikaktis); 2) antakse diplomaatilisi või sõjaväelisi auastmeid; 3) antakse armu jne; Käskkirjaga nt korraldatakse oma ametkonna (kantselei) sisemist tööd jne. 30
juhtub, tasuvargused, vägistamised, tapmised jne. See ei ole mingi garantii riik täidab oma miinimum kohustuse selleks kaitseks. Aga kui peaks midagi juhtuma, röövitakse, tapetakse ja kui riik on käitunud õigesti, siis ei saa riigile seda ette heita riigilt saab nõuda, et ta seda röövi vms uuriks ja siis tegijat karistaks. Ja kui riik seda ei tee, siis võib riik olla rahvusvaheliselt vastutav tolle riigi suhtes, kust riigist need välismaalased pärit olid. Välisfirmadel on ka teatud õigused/garantiid olemas see tuleb esile peamiselt neis olukordades kus firma vara on riigistatud. See oli eriti prob ladina Ameerikas, Lõuna-Ameerikas, kus firmad kolisid neisse riikidesse ja mingil ajal valitsus otsustas, et oleks hea see firma ülevõtta ja pm riigistas ettevõtte (mitte dem riigid). Riigil on õigus riigistada ettevõtteid, kui nad arvavad et riigil on seda vaja selles
RAHVUSVAHELINE ERAÕIGUS *Rahvusvaheline eraõigus 2008 Nurmela *Rahvusvahelise eraõiguse seadus ,,Rahvusvaheline eraõigus on tegelikult polüsüsteemne, keeruline, juriidiline kompleks. Polüsüsteemne tähendab, et midagi on rahvusvahelisest õigusest, kus riigi on kokku leppinud, et teatud konfilktide korral küsimused lahnedatakse kindlal moel" Müllerson I LOENG: REÕ olemus, määratlus ja koht õigussüsteemis Rahvusvaheline avalik õigus korraldab suhteid üksikute riikide vahel. Rahvusvaheline eraõiguse aineks on lahendada kokkupõrkeid üksikute õigussüsteemide vahel, mis tekivad õigussuhetest rahvusvaheliste elementidega (välismaiste elementidega). Inglismaal lahendatakse vallasvara asju domitsiili kaudu. Kuna rahvusvahelise eraõiguse normid peaasjalikult näitavad, missugune õigussüsteem õigussuhte juures maksev, siis nimetatakse REÕ normid väga sagedasti ka kollisiooniks- eks konfliktnormideks ja rahvusvahe
annaabi.ee 
