· kutseoskuste omandamise soodustamine. Rahvuslike ideede levitamisel mängisid olulist rolli rahvakooliõpetajad ja erinevad seltsid. Estofiilid baltisakslastest eestihuvilised, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmesuguseid teaduslikke seltse (Õpetatud Eesti Selts; Eestimaa Kirjanduslik Ühing) Rahvusliku liikumise suunad: 1) rahvuslik liikumine eestimeelne suund Jakob Hurt oma kesktee, üheõiguslus. 2) venemeelne suund Carl Robert Jakobson; koostöö venelastega. 3) Saksameelne suund Johann Voldemar Jannsen; koostöö sakslastega. Rahvusliku liikumise keskusteks kujunesid Tartu, Peterburi(Johann Köler) ja Viljandimaa. Seal tegutsesid aktiivsed juhid, kes rahvusliku liikumise eesmärke üritasid ellu viia. 19.sajandil elas 40 000-60 000 eestlast Peterburis (edukad eestlased läksid sinna ja said seal kõrghariduse). J. V
Rahvusvahelisel tasandil. Suur Prantsuse revolutsioon (1788-99) tõi kaasa demokraatia laienemise, huvi teiste rahvaste kultuuride vastu, vabadusliikumised, Rahvuste poliitilise ühendamise taotlemise. Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid olid eelkõige emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kultuuriharrastuste toetamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omandamise soodustamine. Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) Pärit Pärnust, Vändrast. Sai vändra kiriku köstriks. Pani alguse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele 1857 a Perno Postimees ( lihtne, petlik ja rahvapärane jutustamisviis). Õhutas eestlasi talu päriseks ostma, andis õpetusi põllupidajale, kirjutas hariduse vajalikkusest. 1863 a kolis Tartusse ja asutas uue ajalehe Eesti postimees- Tema algatusel loodi 1865. A laulu- ja mänguselts Vanemuine ja 1970 Eesti Põllumeeste
Vallal oli oma eelarve, mida vald ise käsutas. Maksud ja koormised jagati volikogu poolt taludele laiali. Volikogu pidi määrama ka kulutused – teede korrashoid, koolid, vallamaja, õpetaja palk, vallavaesed. Valla eesotsas oli vallavanem, kes pidi jälgima et seadusi täidetaks ja vallas kord valitseks. Vallaseadus pani aluse „valla poliitilisele elule”, mille läbi sai hiljem võimalikuks eesti rahva tee juba suurde poliitikasse. Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) 1857 – Perno Postimees. Tema programmiks oli eesti rahva eluolu rahumeelne edendamine kehtivate tingimuste raames. Lootis, et kõik mis eesti rahvas saavutada võib peab tulema rahulikust kokkuleppest sakslaste ja valitsusega. Kirjutistega virgutas ta eestlasi talusid ostma, andis õpetusi põllupidajatele, kirjutas hariduse vajalikkusest. 1864 kolis Tartusse – Eesti Postimees. Sai rahvamehe tunnustuse. Tütar Lydia Koidule. 1865 loodi laulu- ja mänguselts Vanemuine
üheõiguslust seisustega eesti keele kasutuselevõtmist kohtutes ja ametiasutustes · Selle tulemustel mõisteti Adam Peterson aastaks vangi Uus vallaseadus · uus vallaseadus 1866. a- sellega vabanes vallavalitus ja vallakohus mõisniku kontrolli ja eeskoste alt · kõik taluperemehed ja kümnendik maatameestest moodustasid valla täiskogu · kõigeim võim- vallavolikogu · valla eesotsas-vallavanem · vallseadus pani aluse poliitikale Johann Voldemar Jannsen · 1819-1890 · pärit Vändrast · oma leht- 1857 ,,Perno Postimees" · tahtis, et kõik, mida eestlane saavutada soovib, tuleks rahumeelselt · kolis tartusse ja 1864. a rajas ,,Eesti Postimehe" · Jannseni perekonnalgatustel loodi 1865 ,,Vanemuine" Esimene üldlaulupidu · Seoses läheneva priiuse 50. aastapäevaga hakkas ,,Vanemuine" taotlema laulupeo korraldamist · toimus 18. -20. juuni 1869 Tartus · pidu leidis aset ,,Ressource" aias
4.Töö allikaga. 5. esimene eestlaste üldlaulupidu Tartus (täpne toimumisaeg)- 18.-20. juuni 1869 Otepää kirikus õnnistatakse EÜS-i sinimustvalge lipp (aasta) 1884 Tallinna linnavolikogu valimistel saavutavad eestlased valimisliidus venelastega võidu -1904 Ülevenemaaline rahvaasemike koosolek Tartus- 27.november 1905 Eesti Rahva Muuseumi asutamine- 1909 6. Nimetage rahvusliku liikumise kolm tähtsamat juhti 1860.-1880.aastatel. J.V. Jannsen, J. Hurt, C.R. Jakobson 7.Mis soodustas Eestis uute vabrikute ja asulate rajamist? Raudteede ehitamine, invseteeringud tööstusse 8.Kes aretas talvekindla ,,Sangaste" rukkisordi? Krahv Friedrich Georg Magnus von Berg 9.Juhtiv tööstusharu sajandivahetusel? Tekstiilitööstus 10.Eesti suurim tööstuskeskus 20.sajandi alguseks. Tallinn 11.Eesti suuremad linnad 1914.aastaks. Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Valga 12.Kaks suuremat ajalehte sajandivahetusel ning nende toimetajad
Lootustsisendavaks eeskujuks ja ideaaliks sai naabruses asuv, sama Venemaa koosseisu kuulunud Soome, kellel ometi oli oma konstitutsioon ja eestlaste arvates tõeline autonoomia. Imeteldi soomlaste edukat põllumajandust ja kultuuri kõrget taset. 1860. Aastaist sai alguse soome ja eesti rahvuslike tegelaste elav suhtlemine. ,,Eesti indentiteet ja iseseisvus" Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg E. Jansen lk 93-97 AVITA 2001 3.Kirjasõna, keel ja haridus Oluliselt sai 19.saj esimesel poolel täiendust eestikeelne kirjasõna.. Tehti katset esimese eestikeelse ajalehega, milleks oli "Tarto maa rahwa Näddali-Leht". Võimud käskisid ajalehe sulgeda, kuna kardeti rahutusi talurahva seas. 1820ndatel pidas mõnda aega vastu O.W.Masingu "Maarahwa Näddala-Leht". Arenes keel ise, propageeriti uut kirjaviisi. Masing omalt poolt kinkis eestlastele õ-tähe. Ühtlasi arenes lugejaskond, seda nii arvuliselt kui nõudmistelt. 18
Kõik taluperemehed, ka talurentnikud lisaks kümnendik maatameestest moodustasid valla täiskogu. Täiskogu valis valla kõrgeimaks võimuks vallavolikogu. Valla eesotsas seis valla-vanem, kes pidi jälgima, et vallas seadusi täidetakse, v-vanemal oli õigus määrata rahatrahvi või lühiajalist aresti. Kubermangu ja maakonna omavalitsusasutused jäid kuni Vene aja lõpuni rüütelkondade kätte. Johann Voldemar Jannsen (1819 - 1890) Rahvusliku liikumise algaastate üks kesksemaid kujusid. Õppis kihelkonnakoolis, hiljem kirikuõpetaja juures, sai Vändra kiriku köstriks. Jannseni esimeseks suuremaks ettevõtmiseks sai ajalehe asuta-mine, loa taotlemine nõudis üle kümne aasta enne kui, 1857 sai Pärnus ilmuma hakata nädalaleht "Perno Postimees".
Aasta 1857 · ,,Kalevipoeg" (F. R. Kreutzwald) · ,,Perno Postimees (J. V. Jannsen) 1860ndad · Peterburgi patriootide grupp (J.Köler) ; osalesid palvekirjade saatmise aktsioonis. · Aleksandrikooli loomise algatus (J. Adamson, J. Hurt) · 1864 a. ,,Eesti Postimees" (Jannsen) · 1865 a. ,,Vanemuise" selts (Jannsen) · 1868 a. esimene isamaakõne (Jakobson) · Rahvani jõudsid esimesed L. Koidula isamaalised laulud. · 1869 a. esimene üleeestiline laulupidu !!!!! 1870ndad · 1870 asutati Tartu Eesti Põllumeeste selts · 1870 a ,,Saaremaa onupoeg" · 1871 a. alustas tööd Aleksandrikooli Peakomitee (Hurt) · 1872 a. Eesti Kirjameeste selts · 1878 a asutas Jakobson ajalehe ,,Sakala" 1880ndad · 1880 lahkus Hurt Eestist · 1881 sai Jakobson Kirjameeste seltsi juhiks · 1882 suri Jakobson · 1886 Tallinnas Estonia JOHANN VOLDEMAR JANNSEN · Rahvusliku liikumise eesvedaja Tartus. · 1857 a
· Rahvuslikud liikumised Euroopas pisut varem · Rahvuslik liikumine Lätis (samal ajal) Kultuurilised: · Usuline ärkamine : Vennastekogudused, hernuutlased · Huvi koorilauluvastu, tehti ise laule · Küsimus: kas sulada teise rahva sisse või kujuneda uusaegseks rahvuseks? · Kirjasõna areng -> rahva teadlikkuse kasv, ,,üks laine" · Arenenud koolisüsteem -> haridustaseme kasv · ,,Perno Postimees", Jannsen ja nende mõju eestlastele, püsiva ajakirjanduse teke 1857 · Nimetus ,,eestlane" · Kreutzwald ja ,,Kalevipoeg" · Uus mõtteviis (Euroopa mõjutused) · Seltsiliikumine ->rahvuslik haritlaskond 2)Sündmused (kümnendite kaupa) 1857 Perno Postimees 1860ndad · Aleksandrikooli rajamise idee (Hurt, Kreutzwald, Köler) · Palvekirjade aktsioon (Köler) · Jannsenid kolivad Pärnust Tartusse. Ajaleht Eesti Postimees (1864)
-Maksud ja koormised jagati volikogu poolt taludele laiali. -Niisamuti pidi volikogu määratlema kulusid. -Viimaste hulka kuulusid vallamaja, kooli, teede ja sildade korrashoiuks vajalikud kulud, kooliõpetajate palk, toetused vallavaestele. -Valla eesotsas seisis vallavanem, kes pidi jälgima, et seadusi täidetaks ja vallas kord valitseks. 1866.a.vallaseadus pani aluse ''valla poliitilisele elule'', mille läbi sai hiljem võimalikuks eesti rahva tee juba suurde poliitikasse. Johann Voldemar Jannsen -Rahvusliku liikumise algaastate üheks kesksemaks kujuks. -Vändrast võrsunud ( 1819-1890) -Möldri poja lapsepõlv möödus veskis, kus talletas veskiliste kõnepruugi ning omandas hea huumorisoone. -Pärast kihelkonnakooli lõpetamist võttis noormees enda juurde kirikuõpetaja Karl Körber ja hakkas talle ise õpetust jagama. -19-aastane Jannsen oskas saksa keeles vigadeta kirjutada, luges saksa jutukirjandust, mängis hästi klaverit ja orelit.
delegatsioonil Aleksander II palge ette jõuda · 1865 asutati laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine" · 1869 I üldlaulupidu, mille algatajaks oli ,,Vanemuise" selts eesotsas Janseniga; tähistati 50 aastat pärisorjuse kaotamisest · 1870 valmis esimene raudteeliin; Paldiski Tallinn - Peterburi · 1870 asutati Eesti Üliõpilaste Selts · 1870 Eesti Põllumeeste Selts · 1870 - ,,Kolm isamaakõnet" - C.R. Jakobson · 1871 Eesti Aleksandrikooli peakomitee; J. Hurt juhiks; raha kogumiseks korraldati näituseid, kontserte, korjandusi · 1872 Eesti Kirjameeste Selts juhiks J. Hurt; ülesandeks eestikeelse kirjasõna väljaandmine JAKOB HURT · emakeelne haridus · usult saab abi · ei soovinud koostööd venelastega · arvas, et eestlased peaksid vaimult suureks saama C.R. JAKOBSON · propageeris karskust · liigse usuõpetuse vastu
eripärade vastu. Eesti talurahva eneseteadvus oli tõusmas seoses vabanemisega pärisorjusest ja suurte muudatustega maa majanduselus 19. sajandi keskel. Üritati tagada see, et Eesti riik jääks püsima ja oleks võimeline edasi arenema. Rahvuslikule liikumisele andis ka tõuke estofiilide tegutsemine. Estofiilid on teisest rahvusest inimesed, kes olid huvitatud Eesti ajaloost. Kõige enam võtsid osa liikumisest haritlased. Nendeks olid Johann Voldemar Jannsen, Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson. Olulist rolli mängis ka Kreutzwald, kes lõpetas Faehlmanni teose nimega "Kalevipoeg". Rahvuslikku liikumist aitas laiendada Prantsuse revolutsioon, demokraatia laienemine ja vabadusliikumised. See viis sellele, et eestlased tahtsid pärisorjuse kaotamist, talude päriseks ostmist, kõrgema hariduse omandamist, mõisnike võimu alt vabanemist ja kommunikatsioonivõrgu avardumist. Jannsen pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele. 1857.
mitmesuguseid vahevorme(vaimulikud rahvalaulud). Huvi uue muusika ja laulu vastu ületas piirid, mille tagajärjel hakati maal moodustama omaalgatuslikke laulu-ja pillikoore ning lauluseltse. Eestlaste senine pärimuskultuur oli lagunemas ja neil seisab ees kultuuriline valik: kas sulada mõne teise rahva sisse või kujuneda uusaegseks rahvuseks. Ajalugu näitas,et valiti viimane. Kirjasõna, keel ja haridus 19.saj sai kirjakeel täiendust nii hulga poolest kui zanriliselt. Nt tehti juba saj algul katset esimese ajalehega "Tarto maa rahwa Näddali-Leht". See sai ilmuda vaid pool aasta ja suleti võimude käsul, kes kartsid,et leht tekitab talurahva seas rahutusi. 1820ndatel pidas mõna aasta vastu Otto Wilhelm Masingu "Maarahwa Näddala-Leht", sajandi keskel aga üritas Kreutzwald välja anda populaarteadusliku ajakirja "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on"
2. Rahvuslik liikumine: ärkamisaeg Millal? 1857-1918 Ärkamisaeg tähendab eestlaste rahvusliku ühtsustunde tekkimist ning hariduse ja haritlaskonna kujunemist (kirjakeele kujunemine, pärisorjuse kaotamine, talude päriseksostmine jne) Rahvuslik liikumine rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, mille kõrgeim vorm on omariiklus. Juhid (üritused ja organisatsioonid): 1. Johann Voldemar Jannsen: 1857a. asutas Perno Postimehe andis eestlastele ,,hääle" ja ühtsustunde (rahvapärases keeles, kirjutati uudistest, haridusest, kirikuelust, põlluharimisest jne, olid ka kuulutused). 1865a. laulu- ja mänguselts Vanemuine asutamine - pani aluse eesti rahvusliku teatri tekkele 18.juuni 1869 esimene üldlaulupidu tekitas eestlastes ühtsustunnet. 2. Jakob Hurt: oli Aleksandrikooli Peakomitee juht, Aleksandrikooli liikumine
Friedrich Reinhold Kreutzwald - ,,Kalevipoeg" Rahvusliku ärkamise algus Ühiskonnaelus toimusid suured muutused ka täna raudteede, tööstuse, linnade arengu läbi. Majandusliku aluse pani murrang omandisuhetes - talude päriseksostmine ja eestlastest maaomanike kihi tekkimine. Kultuuris toimus suur edasiminek: kirjaoskus sai üldiseks, eestikeelne trükisõnas kasvas, aegapidi tekkis laiahaardeline eestikeelsete kultuurikanalite võrk. Eestlaste jõukus kasvas ja haridus laienes, millega hoogsustus rahvusliku liikumise kandepind ja aktiiv. Rahv liik sai alguse jõukamast Lõuna-Eestist, eeskätt Viljandimaalt, kus kujunesid esimesed rahvusliku liikumise keskused. Pealinnas juhtis Johann Köler. Haritlased innustasid eestlasti osa võtma avalikust elust, sõnastasid ja panid kirja nende nõudmised. Eestlaste rahvusliku liikumise alguseks võib pidada aastat 1857. Sel aastal hakkas ilmuma ,,Kalevipoeg". Sel aastal võttis köster ja ajalehetoimetaja J.V
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .9 3.1. 19. sajandil. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .9 3.1.1. Aleksandrikool . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 3.1.2. Suurpalvekiri . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 3.1.3."Vanemuine" ja "Estonia" ning esimene laulupidu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 3.1.4. Tekkinud seltsid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .10 3.1.5.Suurmärgukiri . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .10 3.2 20. sajandil . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .11 3.2.1. Tartu liberaalid ja Tallinna radikaalid. . . .
1-2. Rahvuslik liikumine 19. saj kasvas euroopas huvi rahvuste ja nende kultuuri vastu, rahvuslik ärkamine algas. Sooviti eestlasi venestada. 1840-50 talurahvaliikumised põhinesid heal usul keisrisse, loodeti Aleksander II-le, kes venemaa pärisorjusest vabastas. Johann Köleri palvekirjad, mis ei vedanud eriti. 1866 - vallakorralduse kehtestamine, kõrgeimaks võimuks vallavolikogu. Johann Voldemar Jannsen (1819-1890). - 1857 Perno Postimees, rahva elu rahulik edendamine, 1864 kolis tartu, kus tegi Eesti Postimehe. Teda aitas Lydia Koidula, tema tütar. Laulu- ja mänguselts "Vanemuine". 18-20 juuni 1869 - I Üldlaulupidu, esinesid ainult meeskoorid, ~1000 lauljat ja pillimeest, esines ka usuteadlane Jakob Hurt (1839-1907) rõhutades hariduse tähtsust ja ka haritlasi jääma oma rahvusele ustavaks. Üle kogu maa hakati rajama rahvuslikke seltse. Pidas kõne, milles
· Rahvusliku Liikumise eesmärgid emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kultuuriharrastuste toetamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omansamise soodustamine. RAHVUSLIKU LIIKUMISE ALGUS. · ,,eeslane olla on uhke ja hää" · Eestlaseks jäämine- maarahva eetiline kohustus. · Rahvusliku liikumise keskused 1860.aastatel Tartu, Peterburi ja Viljandimaa. Eestvedajad: - Tartus Johann Voldemar Jannsen. Hakkas seal välja andma ajalehte Eesti Postimees. - Peterburis- Johann Köler , keisri õuemaalija. · Aleksandrikooli komiteed- üle eesti rajati kihelkondades, pühendatud keiser Aleksander I-le, kui talurahva vabastajale, kooli rajamiseks korraldati korjandusi, näitusi, kontserte ning teatrietendu SELTSILIIKUMINE. · Aitas kaasa rahvulike ideede levikule. · Eesti seltsid tekkisid paljuski baltisakslaste ühenduste eeskujul, osaliselt ka toel.
1870 Eesti põllumeeste selts *tõu ja sordi aretuse edendamine * 1865 Vanemuine *laulupeod *harrastus teater EÜS * eesti lipu sisseõnnistamine *rahvaluule kogumine * panid aluse eesti rahvamuuseumile 4. Nimeta Rahvusliku liikumise üritusi, organisatsioone! Nende tähtsus? Esimene Üldlaulupidu 1869. Eestvedajaks Jansen. Eesmärk: rahva ühtekuuluvus tunde kasvatamine, panna alus traditsioonile. Tulemuseks ongi traditsioon. Eesti Aleksandri komiteed 1871-72. Eestvadaja oli Hurt aga ka Viljandi ärksamad talupojad. Eesmärk: koguda raha Eesti keelse kõrgema kooli rajamiseks Põltsamaale. Tulemus: Rahvusliku liikumise kriisiaastatel ja venestamisega seoses avati hoopis vene kool. Osa raha jagati krimmi eestlastele. Eesti kirjameeste selts 1872. Eestvadajad: Jakopson, Hurt; Krutzvald. Eesmärk: uue kirjaviisi juurutamine, uute kooliõpikute välja andmine. Tulemus: kasvas eestlaste kirjasõna väljaandmine. 5.Lahkhelid Rahvusliku liikumise juhtide vahel? 1870
venestamise vastu. Eestlaste etnilise püsimajäämise ja rahvusliku arengu kõige olulisemaks tagatiseks pidasid liikumise juhid omakeelse euroopaliku kõrgkultuuri rajamist. Rahvusliku ärkamise kõrgajal, 18601880, valitses liikumises poliitiliselt mõõdukas, etnilis- lingvistilisi eesmärke püüdlev suund, mis asetas rõhu rahvuskultuuri ja emakeelse hariduse väljaarendamisele. Eesti rahvusideoloogia alusepanija, pastor ja keeleteadlane Jakob Hurt (18391907) kinnitas, et eestlaste kui väikerahva missioon saab olla üksnes kultuuriline, mitte poliitiline; tähtis on rahvuslik identiteet, mitte riiklik kuuluvus. Liikumise radikaalset suunda juhtis Carl Robert Jakobson (18411882), pedagoog, kirjanik ja ajakirjanik, esimese eestikeelse poliitilises ajalehe Sakala (ilmus aastatel 18781882) asutaja. Jakobson sõnastas eesti rahvusliku liikumise majandusliku ja poliitilise programmi, nõudes selles eestlastele
edendamine, rahva kultuuriharrastuste toetamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omandamise soodustamine. Esmane siht- eestlaste kultuuriühtsuse kujundamine. Liikumise algus-algas rahvusliku agitatsiooniga, mille põhisisuks oli sisendada rahvale, et ,, eestlane on olla uhke ja hää" . Hakati käsitlema kui eetilist kohustust. Olulised keskused kujunesid 1860 aastal tartu, peterburi ja viljandimaa. Tartus oli eestvedajaks 1864 J.V. Jannsen, kes hakkas seal välja andma ajalehte Eesti Postimees. Patriootide silmapaistvaim esindaja oli keisri õuemaalijaks tõusnud Johann Köler, kes aitas 1864 aastal Eesti talupoegade delegratsioonil oma palvekirjaga jõuda keiser Aleksander II palge ette. Üle eesti rajat kihelkondades Aleksandrikooli komiteed, ning valdades nende abikomiteed, mis eriti aktiivselt tegutsesid Lõuna Eestis. Kogu ürituse juhtimiseks ja koordineerimiseks loodi 1871
1. Ärkamisaeg 1857-1881 rahvustunde tekke periood. 1857 on aasta, kui hakkas ilmuma Perno Postimees. Alates sellest algab pidev ajakirjandus. Perno Postimees oli nädalaleht. Lugemisoskus, talude päriseksostmine aitasid kaasa lehe ilmumisele. 1881 vahetus Venemaal tsaarivõim. Võimule tuli Aleksander III, sellega algas venestusaeg. Kõige karmim venestusaeg oli kuni 1896 aastani. 2. Uus tõus Rahvuslikus Liikumises 1896- Tõnisson ja Päts kerkisid esile. Sündmus Jaan Tõnisson saab Postimehe toimetajaks- Tartu renessanss. 1918 Eesti Vabariigi loomisega kulmineerub. Ärkamisajast Uue Tõusuni pöörati tähelepanu kultuurilistele küsimustele: haridus, eestikeelsed kooliõpikud, ühistegevus, seltsitegevus. Talupojakultuur, mis seni oli eksisteerinud, muuta kõrgkultuuriks. Kui hakkab Uus Tõus, lisanduvad ka poliitilised momendid: poliitilised nõudmised kulmineerivad 1905 revolutsiooniga.
eestlaste ja lätlaste germaniseerumisele. Samal ajal püüdis ka Vene riigivõim eestlasi oma liitlasteks teha,soovides asendada senist saksa ülemvõimu vene omaga. Rahvusliku liikumise algaastate üheks kesksemaks kujuks sai Vändrast võrsunud Johann Voldemar Jannsen. Jannseni esimeseks suuremaks ettevõtmiseks sai oma ajalehe asustamine. Selleks loa taotlemine nõudis üle kümmekonna aasta, enne kui 1857.aastal sai Pärnus ilmuma hakata nädalaleht ,,Perno Postimees". Jannsen lootis,et kõik ,mis eesti rahvas saavutada võib,peab tulema rahulikust kokkuleppest sakslaste ja valitsusega. Oma kirjutistega virgutas Jannsen eestalsi talusid ostma, andis tulusaid õpetusi põllupidajatele, kirjutas hariduse vajalikkusest. 1864.aastal kolis Jannsen Tartusse,kus ta asutas uue ajalehe ,,Eesti Postimees". Jannsenite perekonna algatusel loodi 1865.a. Laulu-ja mänguselts ,,Vanemuine" ,mis sai eeskujuks ka samalaadsetele seltsidele teistes Eesti linnades.
Vene keskvõimu dikteeritud poliitilisest olukorrast ja baltisakslaste poolt domineeritud kultuurisituatsioonist tingitud tõrjutus, ahistatus ja otsustamisõiguse puudumine motiveeris "ärganud talurahva" eliiti ehitama üles oma rahvust ja eesti rahvusühiskonda juba "valmis" saksa ja vene ühiskondade kõrvale, mitte nende osana. 1857. aastal võttis esimese eestikeelse ajalehe "Perno Postimees" asutaja, Johann Voldemar Jannsen (18191890) senise "maarahva" asemel omanimetusena kasutusele mõiste "eestlased". Haritlastest rahvuspatrioodid innustasid eestlasi osalema avalikus elus, määratlesid tärkava rahva õiguslikud ja kultuurilised nõudmised ja organiseerisid kollektiivsete palvekirjade saatmise Vene võimudele (1864, 1881). Liberaalsetest ideedest lähtuv rahvuslik liikumine oli suunatud ennekõike seisusliku ühiskonnakorralduse, saksa-vene
taotlema luba üle-eestilise laulupeo korraldamiseks. Kogu ettevalmistuse eest hoolitses Jannsen. Laulupidude traditsioon pärines saksamaalt, Eestis oli pisemaid eestlaste laulupidusid korraldatud, ülemaalist polnud veel olnud.Ettevõtmise vastu oli Köler ja Jakobson, kes pidasid ettevõtmist liialt saksikuks.18. - 20. juunini 1869 Tartus toimunud esimesel eestlaste üldlaulupeol olid esinejateks ainult meeskoorid, segakooride kutsumist pidas Jannsen kõlblusevastaseks. Dirigentideks olid nii Jannsen kui Saebelmann-Kunileid. Peeti isamaalisi kõnesid, esimest korda esines avalikkuse ees Jakob Hurt. Hurda isa oli hernhuutlane, andis pojale range usulise kasvatuse. Hurda haridustee, kihelkonnakool, kreiskool, Tartus gümnaasium ja Tartu Ülikooli usuteaduskond. Koos õpingutega hakkas Hurt agaralt osalema rahvuslikus liikumises, huvitus filoloogias ja rahvaluules. Hurt lõi agaralt kaasa "Vanemuise" seltsi töös, pidas ettekandeid Eesti ajaloost ja rahvaluulest.1870. pidas
must ja valge said peagi rahvusvärvideks ja on seda tänapäevalgi. Üliõpilased etendasid suurt rolli ka vabadussõjas vabatahtlikena. Rahvakooliõpetajaid valmistati ette seminarides. Neist tuntuim töötas Janis Cimze juhatusel Valgas, seal said ettevalmistuse nii Eesti kui ka Läti koolmestrid. Kahjuks suleti seminar peale Cimze surma. Rahvusliku liikumise algusaastatel etendas rahva elu edendamisel kehtiva korra raames suurt rolli Johann Voldemar Jannsen. Ta sündis 16.05.1819. aastal Vana-Vändras ja õppis köstri- ja kihelkonna algkoolis. Ta töötas kantrina, köstrina, koolmeistrina, vallakooli õpetajana ja hiljem ajakirjaniku ning nädalalehe "Perno Postimees" juhatajana. Selle ajalehe asutades pani ta aluse pidevale Eesti ajakirjandusele. Tänu oma oskusele lugejatega kontakti leida omasid ta ajalehed olulist rolli rahva silmaringi avardamises. 1863. aastal asus ta Tartu, kus toimetas ajalehte "Eesti Postimees" ja selle lisalehti
Sissejuhatus Ärkamisaeg algas 1860. aastal ja lõppes 1885. aastal. Ärkamisaeg kui nimetus tuli sellest, et Eesti rahvas sai pärisorjusest vabaks ja tal oli selletõttu palju suurem vabadus. Tähtsamad tegelased olid ärkamisajal Jakob Hurt, Johann Voldemar Jannsen, Carl Robert Jakobson, Lydia Koidula ja Friedrich Reinhold Kreutzwald. Nad asutasid mitmeid seltse, kirjutasid raamatuid, andsid välja ajalehti jne. J. Hurt, J. V. Jannsen ja C. R. Jakobson ei suutnud alati üksmeelele jõuda, mistõttu ei suudetud teha ära kõike, mida taheti, aga korraldati kõige tähtsam: Eesti esimene üldlaulupidu. Seal peeti tähtsaid kõnesid, kõige kuulsamad olid kolm isamaalist kõnet. Seal muidugi lauldi, aga tehti ka palju muud. Eesmärgiks oli kutsuda eesti rahvas kokku, et nad tunneksid end ühtse rahvana. Ärkamisaeg lõppes sellega, et Eesti venestati.Rahvuslik liikumine 1860 1885
· Pärisorjuse kaotamine · Eestlastest maaelanikkonna eneseteadvuse areng · Linnastumine · Industrialiseerminine · Esimesed eesti soost harilased · Natsionalismi (rahvusluse) ideoloogia levik (prantslased sakslasedbaltisakslasedeestlased). · Estofiilide (Die Gelehrnte Estnische Gesellschaft) tegevus. Rahvuslikult tähtsad sündmused ärkamisajal · 1861 "Kalevipoja" rahvaväljaanne · 1865 Tartus laulu ja mänguselts Vanemuine · 1867 Jannsen alustas "Perno Postimehe" väljaandmist · 1868 keelustatakse teoorjus · 1869 esimene eestlaste üldlaulupidu Tartus · 1871 Aleksandrikooli Peakomitee asutamine · 1872 Eesti Kirjameeste Selts · 1978 Viljandis hakkab ilmuma ajaleht Sakala. Algasid tülid Jakobsoni ja Jakob Hurda vahel. · 1880 Jakob Hurt siirdus St. Peterburgi eesti Jaani koguduse pastoriks · 1884 Otepää kirikus õnnistatakse EÜSi sinimustvalge lipp · 1882 C. R. Jakobsoni surm
Rahvuslik liikumine ehk ärkamisaeg tähendab oli Eestis peamiselt aastail 1860-1880. Kõige aktiivsem oli rahvuslik liikumine just lõpu aastatel, kui venestamine sellele lõppu teha püüdis (kõik seltsid välja arvatud karsklaste seltsid keelati). Ärkamisaja eelduseks oli fakt, et selleks ajaks tekkis juba rahva kihte, kes olid saavutanud majandusliku sõltumatuse. Kõige elavalamalt võtsid rahvuslikust liikumisest osa haritlased. Eestvedajateks olid Carl Robert Jakobson ning Jakob Hurt ja Johann Voldemar Jannsen, kes taotlesid baltisakslastega paremat läbi saamist. Olulist osa mängisid ka F. R. Kreutzwald, Lydia Koidula ja Johan Köler (Peterburi Eesti patrioot). C. R. Jakobson andis välja ajalehte ,,Sakala" millest on ka hiljem pikemalt juttu. J. V. Jannsen andis välja väga populaarseid ajalehti ,,Perno Postimees" ja ,,Eesti Postimees". Jakob Hurt oli rahvaluule kogumise eestvedaja ka Eesti Kirjameeste Seltsi esimene juht.
Õppekeel oli ladina ja saksa keel Õpilasteks olid Balti kubermangu tudengid, välismaalased, Venemaa üliõpilased Ülikoolis õppisid kuulsused: astronoom W.Struve, füüsik M.H. Jakobi, embrüoloogia rajaja K.E von Baer Ühtluskooli astmed: vallakool, kihelkonnakool, kreiskool, gümnaasium 1828. aastal rajati elementaarkooliõpetajate seminar Tartusse 1806. aastal esimene ajaleht ,,Tarto maa rahwa NäddaliLeht" 1857. aastal J.V Jannsen andis välja Pärnu Postimehe 1843. aastal andis E.Ahrens välja eesti keele grammatika Luteri uks oli 19. saj algul valitsemaks, millel oli oma valitsemiskorraldus. 1832. a vastu võetud kirikuseadus kaotas luteri kiriku privileegitud seisuse Ametlikuks riigusuks sai kreekakatoliku õigeusk Hoogu sai vennasteliikumine Maltsveti liikumine Edendati kunstielu, taasavati ülikool, asutati joonistuskool, arhitektuuris valitses klassitsism,
Eestikeelne kirjasõna 19.sajandi esimesel poolel muutus eestikeelses kirjasõnas valitsevaks ilmalik kirjandus. Selle peamiseks levitajateks olid kalendrid. *Esimene eestikeelne ajaleht 1806 "Tarto maa rahwa Näddali-Leht", aasta lõpuks võimud peatasid selle ilmumise *1820 aastatel Otto Wilhelm Masingu "Marahwa Näddala-Leht" *1848-49 Friedrich Reinhold Kreutzwald ajakiri "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" *1857 Johann Voldemar Jannsen nädalaleht "Perno Postimees", sellega pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele Eestikeelses jutukirjanduses asendus vagakirjandus peagu seiklusjuttude ja sentimentaalse lektüüriga. Eestikeelse kirjasõna levik soodustas ühtse kirjakeele võidulepääsu 19.sajandi teisel poolel. Eduard Ahrens 1843 uus eesti keele grammatika võttis aluseks põhjaeesti keskmurde Estofiilid Estofiilid ehk baltisakslastest eesti huvilised. Nad uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid
1. Nimeta sinu arvates kolm kõige rohkem eestlaste elu 19. sajandil mõjutanud sündmust .Põhjenda oma valikut. 1. 1857 Johann Voldemar Jannsen hakkas välja andma „Perno Postimeest“ Sellega pani ta aluse eestikeelsele ajakirjandusele. 1866 – Uus vallaseadus. Talurahva omavalitsus vabanes mõisnike eeskostest. 1870.1880. – Kehtestati koolikohustus nõue. 2. Millised olid talurahva koormised 19. sajandil? Teorent, naturaalandamid, rahamaksud, pearaha, nekrutiandmine, nekrutite varustamine, sõjaväe majutamine ja küüt, sõjaväekohustus, teede korrastamine, magasiaida ehitamine, kooli ehitamine, kirikumaksud, vaeste hoolekanne. 3. Talurahva käärimine 19. sajandil: seletage, kuidas oma olukorda üritati parandada, milline oli nende tegevuse tulemuslikkus ja tooge võimalusel näiteid. Majanduslik olukord ei
Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused.................................................lk3 Kristjan Jaak Peterson.........................................................................lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7 Põhilised poliitilised ja rahvuskultuurilised üritused.......................................lk8 Jakob Hurt.......................................................................................lk10 Lydia Koidula....................................................................................lk11 Rahvuslik liikumine 1870. aastatel...........................................................lk12 C. R
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
