Vastupealetung: 1919. aasta jaanurikuu esimesel nädalal olid Eesti väeosad saavutanud taandumise tipu. Pideva taandumise käigus olid väeosadest lahkunud ebakindlad lahingulased ja järele 2010 olid jäänud kõrge moraaliga ja võitlustahtelised sõdurid. Kuigi väeosade koosseisud olid tublisti kahanenud, täitsid nad edukalt oma ülesanded. 7.jaanuaril läks Rahvavägi üle vastupealetungile, edu saavutati Põhja Eestis kuni Jõhvini. 14.jaanuaril said Julius Kuperjanovi juhtimisel Eestlased taas Tartu oma kätte. 18.jaanuaril tulid Rahvaväele appi ka soomlased ning koos suudeti Punaarmee tõrjuda Narva jõe idapoolsele kaldale. 1.veebruaril oli Eestimaa alad vaenlastest täiesti puhastatud.Kuid Punaarmee ei andnud veel alla, Lõuna- Eestis toimusid ägedad lahingud, asulad käisid korduvalt käest kätte, kuid Rahvavägi suutis ikkagi Punaarmeed alistada
1920.a. põhiseaduse järgi oli ühekojaline partei,riigikogu ja valitsuse tegevust juhtis riigivanem.Eestit juhtis koalitsiooniparteid.Põhiseaduse mutmist tahtis vabadussõjalaste keskliit.1933 põhiseaduse parandused .laidoner 1934 kuulutas sõjaväelise riigipöörde,keelustati poliitiline liikumine ja riigikogu suleti.Riigijuhid tegid uue põhiseaduse 1937-presidendi ametikoht-päts.tahti luua balti liit aga lahkelid.maareform-maavaldused jagati inim.väikemapidamised.tööstuses asendati vene tehased uute tööstusharudega.väliskaubapartnerid-suurbrit.saksa.veeti sisse toorainet.võõrkeeltesse tõlgiti eesti teoseid,kunsti näitused.1918.28nov punased ründasid narvat,rakver,tartu,võru.eestlased ei viitsind sõdida,vabatahtlikud sõdisid põhiliselt,kasvas võitlustahe,sõjavägede ülemiks laidoner,saadi välisabi soome,hilje,taani,rootsi.vastupealetung 1919-tapa,kunda,jõhvi,rakvere,1veb jõuti valga ja võruni,enamlased üritasid tagasi saada aga ei,rahvavägi ...
Üksteise järel langesid enamlaste kätte Narva, Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga ja Tartu. Eesti Töörahva Kommuuni esimees ja lipp Jaan Anvelt Eesti Vabariigi sõjaline ebaedu EV sõjalise ebaedu põhjuseks oli vastase ülekaal ja rahva meeleolu. Valitsusel polnud vajalikku varustust ega laskemoona, samuti puudus ka sõjavägi. Rahval puudus usk sõjapidamise võimalikkusesse, meeleolu mõjutas ka üldine sõjatüdimus. Kõige selle tõttu ähvardas Rahvavägi (EV sõjaväe ametlik nimetus tollal) läbi kukkuda. Eesti Rahvaväe sõdurid Vabadussõjas Murrang Sõjalisele ebaedule vaatamata jäi püsima Eesti riiklus, rahvuslastele sai selgeks, et keegi teine nende kodumaad päästma ei tule ja selle tõttu algas vabatahtlike üksuste loomine. Eriti suur roll oli üliõpilastel, kes vaatamata noorusele isamaa eest välja astusid. Positiivselt mõjutas sõja käiku ka välisabi - Eestisse saabusid Briti
ametlikult Eestis. 3. Miks ja milliste sündmustega algas Eesti Vabadussõda ning kui suure ala vallutas Punaarmee 1918.a? Pärast seda, kui Saksamaa oli Esimeses maailmasõjas Antandile alistunud, tühistas enamlik Venemaa ühepoolselt Brest-Litovski rahu ning taotles vähemalt kõigi endiste Vene impeeriumi alade enda kätte haaramist. Seetõttu asuti koondama vägesid ka Eesti piirile. 28. novembril 1918 alustas Punaarmee rünnakut Narva vastu. Seda ongi loetud Vabadussõja alguseks. Eesti Rahvavägi oli toona alles loodud (16. novembril) ning väikesearvuline: esialgu vaid 2200 meest. Seetõttu langes 1918. aasta lõpuks Punaarmee kätte ligi pool Eestit. Aastavahetuseks suudeti pealetung siiski peatada ning 7. jaanuaril 1919 alustasid Eesti väed vastupealetungi. 28. nov 1918 PA vallutas Narva, kehtestati Eesti Töörahva Kommuuni valitsus (J. Anvelt) Arestid, tapmised. Tallinnas tegutses E Ajutine Valitsus (K. Päts) 1919. a dets - jaan vallutas Punaarmee 2/3
jaanuariks 1919 tõi kokku Eesti kaitsejõududesse ainult 13 500 meest. Põhilise osa kaitsejõududest moodustasid Esimeses maailmasõjas osalenud eesti ohvitserid ja kooliõpilastest vabatahtlikud. 24. veebruaril 1919. aastal kandis kindral J. Laidoner Eesti Maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Vastupealetungi käigus võtsid Eesti väed 6000 vangi ja said saagiks üle 40 suurtüki. Sõja osapooled ja jõudude vahekord: Eesti poolel: · Eesti Rahvavägi 86 000 meest · Soome vabatahtlikud (Soome Põhjapojad) 4000 meest · Rootsi ja Taani vabatahtlikud 200-400 meest · Vene valged 50 000 meest · Välisabi Inglismaalt alates detsembrist 1918 saabus Tallinna reidile Inglise laevastik. Tänu inglaste abile oli Eesti rannik Nõukogude Punalaevastiku eest julgestatud
vägevust Sõja algus 28. novembril 1918 aastal ründas Punaarmee Narvat ja sundis Eesti Rahvaväe väikesearvulised üksused taanduma. Parema tehnikaga punased tungisid Rakverre, Tartusse, Võrru ja Valka, hiljem uuel aastal aga juba Tallinnasse, Paidesse, Põltsamaale, Viljandisse ja sõjaväe ülemjuhataja Polkovnik Johan Laidoner Pärnusse Vastupealetung 7. jaanuaril 1919 aastal läks Rahvavägi üle vastupealetungile Kõigepealt suudeti vabastada enamus PõhjaEestis Tapa, Kunda, Rakvere ja Jõhvi. 18. jaanuaril tungisid Soomest saabunud vabatahtlikud Narva ning tõrjusid Rahvaväed üksusega Punaarme Narva jõe idakaldale 14. jaanuar hõivasid soomusrongid ja leitnant Julius Kuperjanovi partisandid ootamatult Tartu. Punaarmee tõi kohale värskeid jõude ja pidas tõsiseid lahinguid LõunaEestis. 1
MURRANG_________________________________________________________________ 1919. aasta jaanuaris õnnestus aga Eestil tõrjuda Punaarmee välja! Rahvas sai aru, et ükski teine riik neid päästma ei tule seega tuleb ise tegutseda. Algas vabatahtlike üksuste loomine, uljad üliõpilased olid nõus isamaad kaitsma. Omariikluse suurenemine. Välisabi- Soome vabatahtlikud ja Briti laevastikueskaader. Johan Laidoner muutis senise tegevuse sihipäraseks sõjategevuseks. Eesti armeeks oli tol ajal Rahvavägi. Laidoner otsustas sõjapurustuste vältimiseks viia lahingutegevuse Läti ja Vene territooriumile, kus võitluste raskus jääks Vene valgetele ja Läti rahvusväeosade kanda. EDASINE TEGEVUS_________________________________________________________ Landeswehr'i sõda. Lätis tegutsevate Saksa vägede juht kindral Rüdiger von der Goltz seadis sihiks kukutada enamlus Venemaal. Lootis sõlmida Vene-Saksa sõjaline liit Antandi vastu.
Fifth level Vastupealetung 1918. aasta lõpunädalatel hakkas senine käegalöömine asenduma järjest aktiivsema vastupanu organiseerimisega. Tunduvalt paranes ühtlasi Rahvaväe juhtimine, kui 23. detsembril loodi ülemjuhataja ametikoht, kelleks määrati Johan Laidoner polkovnik Johan Laidoner. 7.jaanuar 1919. toimus vastupealetung PõhjaEestis, edaspidi ka LõunaEestis Paju lahing ja LõunaEesti vabastamine Lühikese pausi järel koondas Rahvavägi oma jõud tähtsa raudteesõlme Valga vabastamiseks. Suuresti soomusrongide toel sunniti enamlased taanduma PõhjaTartumaalt. Valga ümbrussesse oli Punaarmee kokku kogunud arvestava väehulga ning 31. jaanuaril 1919 peeti Valgast põhjas Paju mõisa juures üks Vabadussõja verisemaid lahinguid. Hukkunute ja haavatutena kaotati 140 meest, nende hulgas sai raskelt viga legendaarne partisanisalga juht
Eestisse. Esialgu oli Punaarmee edu suur ning paari nädalaga hõivas Punaarmee suure osa ida- ja lõuna- Eestist. Ebaedu põhjused 1. Eesti sõjaväe moodustamine oli alles pooleli. Käsuliinid ei toiminud korralikult. 2. Väga suur puudus oli varustusest. 3. Puudus usk võiduvõimalusse. Meeste seas valitses sõjatüdimus. Detsembri teisel poolel toimus murrang. Aasta lõpus pandi Punaarmee rünnak seisma ja jaanuari algul läks Rahvavägi vastupealetungile. Murrangu põhjused 1. Ühel hetkel tajuti ohu suurust. Levisid hirmujutud enamlaste tegudest. Väga palju tuli kohale vabatahtlikke(kooliõpilasi, välisriikidest abi- eriti Soomest) 2. Inglismaa saatis Tallinna alla oma laevastiku üksuse ning Venemaa ei söendanud minna vastu Inglismaaga. 3. Sõjaväe ülemjuhatus saadi paika, moodustati peastaap ja sõjavägede ülemjuhatajaks määrati J. Laidoner, kes oli väga õnnestunud valik.
detsembril 1918 oma laevastikueskaadri Tallinna. Tänu inglaste abile oli julgestatud Eesti rannik seni, kuni Eesti suutis luua oma laevastiku. Briti laevastik tõi Eestile ka relvi ja varustust. USA abistas Eestit eeskätt humanitaarabiga. Suurima hulga vabatahtlikke lähetas Soome, 3500 meest. Esimesed neist jõudsid lahingutesse 8. jaanuaril 1919, võttes osa Eesti vägede võidukast vastupealetungist. Väiksemaid üksusi tuli Taanist ja Rootsist. Landeswehri sõda Lätis kohtas Rahvavägi uut vaenlast. Läti Ajutine Valitsus polnud suutnud luua küllalt tugevaid rahvuslikke sõjajõude ja pidi seetõttu tuginema baltisaksa vabatahtlikest koosnevale maakaitseväele (Landeswehr) ja Saksa sõjaväeüksustele. Sakslased aga, kes polnud loobunud unistustest liita Baltikum Saksamaaga, kukutasid sõjalise riigipöörde käigus Läti Ajutise valitsuse ning püüdsid seejärel haarata enda kontrolli alla võimalikult suurt osa Läti territooriumist
Kordamine Vabadussõda: Algas 28. nov 1918 Põhjused: - Nõukogude Venemaa tahtis taastada Vene impeeriumi oma endises piirides - Nõukogude Venemaa tahtis korraldada kommunistliku maailma revolutsiooni Ebaedu põhjused: - Mobilisatsioon kukkus läbi. Mehi oli vähe. - Sõjavarustuse ja relvastuse puudumine - Juhtimis süsteemi puudumine Edu põhjused: - Eesti Rahvavägi, mis koosnes vabatahtlikest, malevatest, kuperjanovlastest, koolipistest ja partisanid - Soomusrongid - Sõjavägedele leiti juht Johan Laidoner - Välisriikide abi Landeswehr ja selle võitmine: LANDESWHR-vaenlane, mis koosnes Saksa vabatahtlikest ja Balti-Saksa maakaitse väest - 23. Juuni 1919 toimus otsustav lahing - Võnnu (Cesis) lahing - Rahvavägi ja Läti väed võidavad. Vabastatakse Võnnu – VÕIDUPÜHA Tartu rahu ja selle tingimused:
- Ja ka kommunistlikku maailmarevolutsiooni elluviia Mis võimaldas omariiklust säilitada? - Välisabi - Inglismaa, Soome, hiljem ka Taani ja Rootsi - Inimeste suhtumise muutumine (eriti noored koolipoisid) - Relvastuse paranemine ja varustuse suurenemine - Soomusrongide ja -autode valmistamine Johan Laidoner - sõjavägede ülemjuhataja Landeswehr- baltisaksa vabatahtlikest koosnev maavägi, mis püüdis kukutada Läti ja Eesti valitsust Eesti Rahvavägi - Eesti armee, tegutses vabadussõja päevil 23.06.1919 - Võnnu vallutamise päev, Eesti Rahvavägi vs Landeswehr, Võidupüha Johan Pitka - Eesti merejõudude juhataja, soomusrongide ja soomusautode ehitamise algataja, Kaitseliidu üks loojatest. 02.02.1920 - kirjutati alla Vabadussõja lõpetanud Tartu rahulepingule. Jaan Poska - ühendatud Eestimaa kubermangu komisjon, Tartu rahulepingu sõlmimisel oli delegatsioonijuht, osales Eesti esimese põhiseaduse koostamise juures
alla(Rakvere, Tartu, Võru ja Valga). Uuel aastal lähenes rinne Tallinnani, nende vastu võitlesid koolipoisid ja vabatahtlikud. Koolipoisid olid uhked enda üle, et said Eesti eest seista ja paljudes tähtsates lahingutes osaleda. Tasapisi sai ka rahavas aru kodumaa kaitsmise vajalikkusest, suurenes rahvaväelaste hulk, paranes relvastus ja varustus. Johan Laidoner(Pildil) nimetati uueks sõjavägede ülemjuhatajaks. *VASTUPEALETUNG v 7. jaanuaril 1919. aastal läks Rahvavägi üle vastupealetungile. v 18. jaanuaril tungisid Soomest saabunud vabatahtlikud Narva ning tõrjusid Rahvaväed üksusega Punaarme Narva jõe idakaldale. v 14. jaanuar hõivasid soomusrongid ja Click to edit Master text styles leitnant Julius Kuperjanovi partisandid Second level Third level ootamatult Tartu
18. jaanuaril tungisid Utria rannal maabunud Soome vabatahtlikud Narva ning tõrjusid koos Rahvaväe üksustega Punaarmee Narva jõe idakaldale. Samal ajal algasid lahingud ka Lõuna-Eestis. 14. jaanuaril hõivasid soomusrongid ja leitnant Julius Kuperjanovi partisanid ootamatu löögiga Tartu. Seepeale tõi aga Punaarmee väejuhatus kohale värskeid jõude ning kogu ülejäänud Lõuna-Eesti vabastamiseks peeti raskeid lahinguid. Valga ja Võruni jõudis Rahvavägi 1. veebruaril. Seega oli Eesti pind vaenuvägedest puhastatud. Kuid Vabadussõda polnud veel kaugeltki võidetud. Enamlased koondasid uusi jõude ning veebruarist kuni maini peeti Lõuna-Eestis ägedaid kaitselahinguid. Nende käigus käisid mitmed asulad korduvalt käest kätte ja Punaarmee lähenes ähvardavalt nii Võrule kui ka Valgale. Siiski tõrjus Rahvavägi kõik rünnakud tagasi ning haaras uuesti initsiatiivi. Säästmaks maad uutest purustustest
Eesti Vabadussõda 1918 1920 Vabadussõja eel Eestimaa Päästmise Komitee tegevusse astumine Eesti iseseisvuse manifest Saksa okupatsioon Bresti rahuleping ja Compiegne'i vaherahu Eesti rahvavägi Vabadussõja algus Algas 28. novembril 1918 Punaarmee laialdased vallutused Sõjaseisukorra väljakuulutamine ja sundmobilisatisoon Abi väljaspoolt Soomusrongid U ue hooga rünnakule Jaanuaris 1919 taandumiste maksimum Väeosade koosseisud kõvasti kahanenud Rünnakute tagasilöömine Vastupealetung Rasked ja verised lahingud lõunapiiri ääres M äss Saaremaal veebruaris Sõjategevus väljaspool Eesti piire Kevadeks oli sõjategevus väljunud Eesti
Eestis, kus üksteise järel vabastati Tapa, Kunda, Rakvere ja Jõhvi. 18. jaanuaril tungisid Utria rannal maabunud Soome vabatahtlikud Narva ning tõrjusid koos Rahvaväe üksustega Punaarmee Narva jõe idakaldale. 14. jaanuaril hõivasid soomusrongid ja leitnant Julius Kuperjanovi partisanid ootamatu löögiga Tartu. Seepeale tõi aga Punaarmee väejuhatus kohale värskeid jõude ning kogu ülejäänud LõunaEesti vabastamiseks peeti raskeid lahinguid. Valga ja Võruni jõudis Rahvavägi 1. veebruaril. Seega oli Eesti pind vaenuvägedest puhastatud. Kuid Vabadussõda polnud veel kaugeltki võidetud. Enamlased koondasid uusi jõude ning veebruarist kuni maini peeti LõunaEestis ägedaid kaitselahinguid. Nende käigus käisid mitmed asulad korduvalt käest kätte ja Punaarmee lähenes ähvardavalt nii Võrule kui ka Valgale. Siiski tõrjus Rahvavägi kõik rünnakud tagasi. Säästmaks maad uutest purustustest otsustati viia sõjategevus Eestist väljapoole
Vaenlastega võitlesid enamasti väikesed vabatahtlike salgad, kuhu kuulusid ohvitserid ja koolipoisid. Välisabi tuli peagi Inglismaalt, Soomest, Taanist, Rootsist. 1919.a esimestel päevadel Punaarmee pealetung peatati. Vastupealetung Esialgu saavutati edu Põhja-Eestis. Soome poisid tõrjusid Punaarmee Narvast välja. 1.veebruariks oli Eesti pind vabastatud. Kuid sõda polnud sellega lõppenud veel. Enamlased koondasid uusi jõude. Siiski tõrjus Rahvavägi kõik rünnakud tagasi ning haaras uuesti intsiatiivi. Sõjategevus otsustati viia Eestist väljapoole Lätti. Landeswehr'i sõda Lätis kohtas Rahvavägi uut vaenlast, sakslasi. Sakslased nõudsid eestlaste äraminemist, kuid eestlased keeldusid, siis tekkis Võnnu linna lähedal kokkupõrge Rahvaväe jaq eestlaste vahel. See kasvas kiiresti suureks relvakonfliktiks. Sõja algetapil oli ülekaal sakslastel. Otsustav murrang leidis aset Võnnu lahingus, mis lõppes eestlaste võiduga 23.juuni.
sõda, saavutatud murrangu/võidu sisemised ja välised põhjused; Põhjused: 1. NV eesmärk taastada Vene impeeriumi I ms eelsed piirid. 2. NV eesmärk teostada nn maailma revolutsiooni. Algus: 28.nov 1918 tungis Punaarmee Narva. Kuna sarnaslet Saksamaaga ei tunnistanud NV iseseisvat EV. 29.nov kuulutati Narvas välja Eesti Töörahva Kommuun, selleks et näidata kodusõja toimumist Eestis ning varjata NV agressiooni EV vastu. Jaanuari algul 1919 peatati Punaarmee pealetung ja 7.jaan asus Rahvavägi vastupealetungile ning veebr alguseks oli vabastatud kogu Eesti territoorium. Murrang: Landeswehri sõda: juuni-juuli 1919. Eesti Rahvavägi puhastades Põhja Lätit punaarmeest sattus relvakonflikti Landeswehriga. 23.06 võit Võnnu lahingus Lw üle. Sõja tähtsus: 1. Kindlustati Eesti lõunapiire. 2.Aidati taastuda Läti Vabariigil ja võimule naasta seaduslikul Läti valitsusel. 4.7. Asutava Kogu tegevus; (Lisa staff: Kuigi Vabadussõda nõudis riigilt ja rahvalt erakorralisi
Eesti Vabadussõda 1918-1920 Põhjused · Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli Vene impeeriumi endiste piiride taastamine · Nõukogude Venemaa püüdlused levitada maailmarevolutsiooni ideid teistesse maadesse sh. Eestisse ja nõukogude võimu kehtestamine Eestis · Eesti iseseisvuse kaitsmine punavägede eest · Eesti Vabadussõda oli sõda, mida Eesti rahvavägi pidas Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918.a. 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919.a. suvel Lätis Landeswehri`ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Sõja osapooled ja jõudude vahekord · Eesti Rahvavägi ühtekokku 86 000 meest (1919.a. mais) ülemjuhataja Johan Laidoner · Soome vabatahtlikud 4000 meest · Vene valged 50 000 ·
-Päästekomitee J. Vilms, K. Päts, K. Konik *23.02.1918 loetakse esimest korda Pärnus ette *24. Veebruar 1918 loetakse ette Tallinnas välja Eesti Vabariik. -Moodustatakse EV Ajutine Valitsus (K.Päts) *25.02.1918 okupeerivad sakslased Eesti Vabadussõda Üldised faktid *Sõda, milles Saksa okupatsiooni alt vabanenud EV kaitseb oma iseseisvust Punaarmee ja Baltisaksa mõisnikuväe vastu *Kestab 28.11.1918 2.02.1920 *Sõdivad pooled: Eesti Rahvavägi vs Punaarmee ja Eesti Rahvavägi vs Landeswehr *Lõpeb Tartu rahuga 2.02.1920 Ellugu *11.11.1918 alistub Weimari Vabariik Antantile (Compiegne vaherahuga) *13.11.1918 tühistab Lenin Bresti rahulepingu *16.11.1918 Vene vägedele käsk alustada pealetungiga Soome lahest kuni Ukrainani Sõja alguse periood *28.11.1918 algab Vabadussõda Punaarmee rünnakuga Narvale eestlastel ei jää muud üle kui põgeneda *Enamlased moodustavad Eesti Töörahva Kommuuni (Jaan Anvelt)
VABADUSSÕDA Andre Erik 9.Klass 2014 VABADUSSÕJA ALGUS Vabadussõda algas 1918. aasta 28. novembril, kui Punaarmee ründas Narvat. Punaarmee ründab edasi ning kiirelt vallutab Narva, Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga ja Tartu. VASTUPEALETUNG 7. jaanuar aastal 1919 läks 1. veebruar Rahvavägi üle vastutungile. Lisavägede Vabastati: abil sai Eesti Tapa pind Kunda vaenuvägedest Rakvere puhastatud Jõhvi Appi tulid Soome vabatahtlikud, soomusrongid ja Julius Kuperjanovi partisanid. VASTUPEALETUNG JÄTKUB Veebruarist maini toimusid ägedad kaitselahingud. Sõjategevus jõuab Eestist väljapoole Eestlased vallutavad Pihkva ja jõu...
eest võitlema 5. Kes osutusid vabadussõja alguses Eesti päästjaks (kes tulid appi ja läksid rindele)? · Soome vabatahtlikud · Kaitseliidu liikmed ja koolipoisid · Rootsi ja Taani vabatahtlikud · Inglise Eskaader 6. Miks Eesti vaesem maarahvas pettus punastes ja tuli rahvaväe poolele üle? Lubati maad, aga seda ei täidetud. Samas lubati ka ühiskonda kus ei pidanud töötama. 7. Kui suureks kujunes lõpuks Eesti Rahvavägi? 86 000 meest 8. Miks võitsid eestlased paremini treenitud Landeswehr´i? · Oma maa · Läti vabariik toetas · Soomusrongid · Eestlastele kujunes see konflikt otsekui arvete õiendamiseks
Toimumiskoht Eesti Läti Peterburi kubermang Pihkva kubermang Põhjused Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli Vene impeeriumi endiste piiride taastamine Nõukogude Venemaa püüdis levitada maailmarevolutsiooni ideid teistesse maadesse sh. Eestisse ja nõukogude võimu kehtestamine Eestis Eesti iseseisvuse kaitsmine punavägede eest Osapooled Eesti Rahvavägi – ühtekokku 86 000 meest Soome vabatahtlikud – 4000 meest Vene valged – 50 000 Taani ja Rootsi vabatahtlikud 200-400 Nõukogude Punaarmee – 160 000 meest Saksa Landeswehr – 20 000 meest Vabadussõja lõpp 17.–18. september – Pihkvas peeti esialgsed Eesti-Vene rahuläbirääkimised. 28. september – algas Loodearmee teine pealetung Petrogradile, mida toetasid Eesti üksused. 13. oktoober – algas Krasnaja Gorka operatsioon. 29
18. jaanuaril tungisid Utria rannal maabunud Soome vabatahtlikud Narva ning tõrjusid koos Rahvaväe üksustega Punaarmee Narva jõe idakaldale. Samal ajal algasid lahingud ka Lõuna-Eestis. 14. jaanuaril hõivasid soomusrongid ja leitnant Julius Kuperjanovi partisanid ootamatu löögiga Tartu. Seepeale tõi aga Punaarmee väejuhatus kohale värskeid jõude ning kogu ülejäänud Lõuna-Eesti vabastamiseks peeti raskeid lahinguid. Valga ja Võruni jõudis Rahvavägi 1. veebruaril. Seega oli Eesti pind vaenuvägedest puhastatud. Kuid Vabadussõda polnud veel kaugeltki võidetud. Enamlased koondasid uusi jõude ning veebruarist kuni maini peeti Lõuna-Eestis ägedaid kaitselahinguid. Nende käigus käisid mitmed asulad korduvalt käest kätte ja Punaarmee lähenes ähvardavalt nii Võrule kui ka Valgale. Siiski tõrjus Rahvavägi kõik rünnakud tagasi ning haaras uuesti initsiatiivi
oluline Valga raudteesõlm, samal ajal aeti enamlased välja ka Võrust. Eesti oli võõrvägedest puhastatud. Punaarmeed üritati suruda Eesti piiridest nii kaugele kui võimalik. Laidoner otsutas, et kui viia sõjategevus Läti ja Vene aladele jääks võitluste raskus Vene valgetele ja Läti rahvusväeosale. Nii oligi ja tänu valgete tekitatud segadusele vallutasid eestlased Pihkva. Ka löök lõuna suunas osutus edukaks, ning Rahvavägi sundis enamlased Riia lähistelt põgenema. Lätil oli oma iseseisvuse kaitsmisega veel suuremad probleemid. Läti kutsus enamlaste tõrjumiseks appi Saksamaa, appi saadeti Rauddiviis. Balti-sakslastest moodustati Landeswehr. Saksa väed ajasid punased Läti piiridest välja, kuid keeldusid võimu Läti valitsusele tagasi andmast. Nüüd pöördusid lätlased Eesti poole. Eesti ja Saksa väed kohtusid Võnnu all, puhkes relvakonflikt, põhilised lahingud käisid Võnnu pärast. 23
1)Millised tunnused iseloomustavad demokraatlikku Eestit 1918-1934? 1920.aasta põhiseadus, ühekojaline parlament, Eesti rahval oli soov luua iseseisev riik. 2)Miks kehtestati 1934.aastal Eestis autoritaarne valitsus ? (ehk ka vaikiv ajastu.) Kehtestati sellepärast, et vältida vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enda kätte. Selle teostajateks olid riigivanem K.Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja J.Laidoner, kes kuulutasid välja sõjaväelise riigipöörde. 3)Millised tunnused iseloomustavad vaikivat ajastut ? Kaitseseisukord Suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid Vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast Lükati edasi organisatsioonid Keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused Riigikogu saadeti laiali ja ei lubatud saadikutel enam uuesti koguneda Erakonnad asendati ainuparteidega Olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena Ajakirj...
Eesti Vabadussõda 1918-1920 Põhjused • Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli Vene impeeriumi endiste piiride taastamine • Nõukogude Venemaa püüdlused levitada maailmarevolutsiooni ideid teistesse maadesse sh. Eestisse ja nõukogude võimu kehtestamine Eestis • Eesti iseseisvuse kaitsmine punavägede eest • Eesti Vabadussõda oli sõda, mida Eesti rahvavägi pidas Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918.a. – 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919.a. suvel Lätis Landeswehri`ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Sõja osapooled ja jõudude vahekord • Eesti Rahvavägi – ühtekokku 86 000 meest (1919.a. mais) ülemjuhataja Johan Laidoner • Soome vabatahtlikud – 4000 meest • Vene valged – 50 000
Enamlaste reformid (15.nov.1917) K. Päts..Võeti Rüdiger von der Galtz vabastamine rääkimised · keelustati parteid vastu iseseisvus- 1919 juuni/juuli E×S Võnnus 1919.sept.rängad · vangistati juhte manifest (Endla) 24.02.1918. 23.juuni Rahvavägi Võnnusse Vene lahingud · sulgesid ajalehed (tsensuur) Ajutine Valitsus: ilma lahinguta P-korpus 3.jaan.1920 · kolhoosid peaminister: K. Päts relvarahu
1. Miks tungis Punaarmee 1918.a. novembris Eestisse ? Punaarmee tahtis teostada kommunistliku maailmarevolutsiooni ja taastada endise Vene impeeriumi vägevust 2. Milline oli koolipoiste roll Vabadussõjas ? Väga tähtis roll, sest nad ei kartnud sõda. Nad kuulusid mitmesugustesse vabatahtlike löögiüksuste koosseisu ja osalesid mitmetes tähtsates lahingutes. 3. Missugustelt riikidelt tuli sõjalist välisabi ? Inglismaa, Soome, Taani, Rootsi 4. Anna ülevaade Vabadussõja sündmustest kronoloogilises järjekorras (8) 1) 28.nov.1918 Vabadussõja algus (Punaarmee vallutab Narva) 2) 3) 4) 5) 6) 7) 8) 02.02.1920 Tartu Rahuleping 5. Seleta mõisted : 1)Rahvavägi Eesti vabatahtlikest koosnev rahvuslik väeosa 2) Landeswehr`i sõda Vabadussõja raames Lätis kestnud sõjaline konflikt Saksa väekoondise ja Eesti vahel. 3)võidupüha Võnnu vallutamise päev, kus eestlased võitsid. 4)Tart...
Tekkisid vabatahtlike pataljonid I ms tsaariarmees sõdinud meeste baasil Kuperjanovi (Tartu pataljon u 150 meest), Sakala (Viljandi), Skautspataljon, Balti pataljon (baltisakslased) Kalevi Malev (Harju) jt Soome, Rootsi ja Taani vabatahtlike pataljonid Kuulutati välja sundmobilisatsioon – 1919. a veebr u 30 000 meest. Sõja lõpuks kuni 100 tuh Eesti sai ka välisabi- Eestisse saabusid Briti laevastikukaader ning Soome vabatahtlikud. Lisaks korraldati ümber ka Rahvavägi, mille juhiks nimetati Johan Laidoner. Muutused andsid tulemusi ning esimese nädala lahinguga pandi Punaarmee seisma. Eesti vabastati 1919. a veebruaris, kui lõplik rünnak venelastele toimus Valgas, Võrus ning Petseris ja Alüksenes. Nende lahingutega sunniti enamlased lahkuma ning Eesti oli võõrvägedest puhastatud. Mis ajaks vabastati Eesti territoorium vaenlasest? Eesti vabastati võõrvägedest 1. veebruaril 1919. 4
LÕPP- nov.1919 jõudis puanarmee uuesti eesti piirini ning terve detsembri kuu tuli rahvaväel tõrjuda punaarmee üli vägevaid rünnakuid Narvale. Rinde olukord halvenes, mis tõttu tõusis sõja lõpetamis vajadus ja Jaan Tõnissoni valitsus otsutas minna läbirääkimistele. Rahulepingule kirjutati alla alles 2.Veebruar 1920 (Jaan Poska)venemaa tunnustas tingimusteta eesti iseseisvust ja loobus igaveseks ajaks kõigist varasematest õigustest eesti suhtes. Landeswehr'i sõda- Lätis kohtas rahvavägi uut vaenlast. Läti ajutine valitsus polnud suutnud luua sõjaväe jõude seetõttu pidid nad tuginema balti saksa vabatahtlikest koosneva maakaitseväele ja saksamaa sõjaväe üksusele. Skasalsed kes polnud loobunud unistusest liita baltikum saksamaaga, püüdsid seejärel haarata kontrolli alla võimalikult suurt osa lätist. Sakslased nõudsid eestlaste läti pinnalt tagasitõmbumist eesti juhtkond keeldus seda täitmast, siis tekkis Võnnu linna lähedal kokkupõrge
Tööstus- Hiigeltehased asendusid uute ettevõtetega. Kasutati Eestis leiduvaid tooraineid. Kultuurielu Pandi rõhku haridusele, eriti eesti keelsele kõrgharidusele. Kultuur kasvas. Eestlasi tunti ka välismaal. Vabadussõda 1918 kirjutas Saksamaa alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas Esimese Maailmasõja. 29.novembril ründas Venemaa Narvat ja tungiti järjest Eestisse sisse. Sõjavägede ülemjuhatajaks määrati Johan Laidoner ning saadi ka välisabi. 7.jaanuaril 1919 läks Rahvavägi vastupealetungile. 1.veebruaril oli Eesti venelastest puhas. Sakslased tahtsid Lätist endale suurt osa saada, eestlased läksid appi ja toimus Landeswehri'i lahing e. Võnnu lahing. Eestlased võitsid, Saksamaal sunniti baltimaadest lahkuda. Terve detsembri vältel proovis punaarmee Narvat rünnata. Jaak Tõnisson läks läbirääkimistele. Rahukonverents Tartus toimus 2kuud. 2Veebruaril 1920 sõlmiti rahu, Venemaa tunnistas Eesti iseseisvaks. Eesti välispoliitika 1923
eesti töörahva kommuuni, mille eesotsas oli kommunist ja eesti rahva reetur Jaan Alvelt. Ainsana tunnistas sellist kommunistliku moodustist nõukogude venemaa kuna nii avanes võimalus näidata, et eestis toimub kodusõda mitte vabadussõda. Murrang vabadussõjas algas 1919 aasta jaanuaris, selleks moodustati : 1) Soomusrongid 2) Juhan Pitka poolt juhitud meredessandid soome lahe rannikul 3) Eesti rahvavägi oli juba suurenenud 13000 meheni 4) Peale selle oli olemas veel vabatahtlike väeosad: Koolipoistest üksus Kalevlastest malev Kuperjaanovi Partisanide Pataljon Skaut Pataljon 6.jaanuar 1919 Laidoner teatas vastu pealetung ja see algas 7.jaanuaril Tallinn-Narva suund. Juba 9.jaanuaril vabastati Tapa. 12.jaanuaril Rakvere, 14.jaanuaril Tartu, 19.jaanuar Narva, 30. Ja 31.jaanuar Valga lähedalt Pajumõisa lahing, seal sai surmavalt haavata Kuperjanov. 1
· Saadi abi välisriikidelt detsembri keskel saabus Tallinna Briti laevastikueskaader, aastavahetusel jõudsid rindele vabatahtlikud Soomest, mõnevõrra hiljem ka Taanist ja Rootsist · Detsembri lõpul hakkasid Rahvaväe üksised andma Punarmeele valusaid vastulööke, ning 1919.aasta esimestel päevadel enamlaste pealetung peatati Vastupealetung 7.jaanuaril 1919 läks Rahvavägi üle vastupealeungile. · Esialgu saavutati edu Põhja-Eestis, kus üksteise järel vabastati Tapa, Kunda, Rakvere ja Jõhvi · 18.jaanuaril tungisid Utria rannal maabunud Soome vabatahtlikud Narva ning tõrjusid koos Rahvaväe üksustega Punaarmee Narva jõe kaldale. · Samal ajal algasid lahingud ka Lõuna-Eestis · 14.jaanuaril hõivasid soomusrongid ja leitnant Julius Kuperjanovi partisanid ootamatu löögiga Tartu
Ainsa riigina tunnustas ETK iseseisvust Nõukogude Venemaa ,kuna nii avanes võimalus kujutada interventsiooni kodusõjana eesti kodanluse ja töörahva vahel.Tegelikult allus ETK Nõukogu Moskvast lähtuvatele korraldustele ega suutnud oma tahet maksma panna isegi vähetähtsates konfliktides punavägede juhtkonnaga. 3 Murrang Vabadussõja käigus Aastavahetusel hakkas olukord muutuma.Punavägede edasitung aeglustus,üha raskem oli uute asulate vallutamine,Eesti Rahvavägi võttis ette edukaid vasturünnakuid,piirates oluliselt vastase tegevusvabadust.Suurenes sõdurite arv Eesti armees.Jaanuari alguseks ulatus see juba 13 000-ni.Mobiliseeritute kõrval moodustati vabatahtlike väeosi.Nnende meeleolu oli võitluslikum ning tegutsemine tulemuslikum.Korraldati ümber vägede juhtimine . Kui siiani oli iga väeosaülem tegutsenud oma äranägemise järgi ,siis nüüd allutati nad sõjavägede ülemjuhatajale,kelleks määrati kindralmajor Johan
A 2. millal tulid eestis võimule enamlased? 23-25 okt 1917 enamlaste raformid: maapangad ja tööstusettevõtted riigistati, natsionaliseeriti piirati kodaniku sõna ja südametunnistusvabadust suleti opositsioonilisi ajalehti keelati rahvakogunemised arreteeriti ja saadeti välja rahvuslikke ja baltisaksa tegelasi 3. kuidas on eesti vabariigi tekke ja vabadussõjaga seotud järgmised isikud? J.tõnisson - juhtis eesti rahvaerakonda, eesti välistelegatsiooni juht J.poska - allkirjastas tartu rahu lepingu, tallinna linnapea K.päts - kuulutas välja eesti vabariigi pärnus, ajutise valitsuse peaminister, päästekomitee liige J.pitka - oli soomusrongide juht O.strandman - ajutise valitsuse juht 1919 4. kellega ja millal tuli eestlastel võidelda vabadussõjas? võnnu lahing 23.06 1919 võideldi sakslastega paju lahing 31.01 1919 võideldi punaarmeega narva kaitselahingud 1919 võideldi punaarmeega landesweri sõda 1919 võideldi baltisaksalstega 5. anna se...
november Eesti rahaühikuks kinnitatakse 1919 9. mai Asutav Kogu Eesti mark (= 100 penni) kinnitab ametisse esimese Vabariigi Valitsuse 1919 ilmub kirjanduse, (peaminister O.Strandman, kunsti- ja teadusajakiri tööerakond, rahvaerakond ja "Odamees" F.Tuglase sotsialistid) toimetamisel 1919 23. juuni Võnnu lahing: 1919 valitsuse otsusega Rahvavägi lööb puruks pannakse alus Eesti Panga Landesveeri ja vallutab loomisele Võnnu linna 1919 sügis tööd alustavad 2 1919 rajatakse Eesti Punane kõrgemat muusikakooli: Rist Tartus A.Nieländeri Kõrgem Muusikakool (1925 1927 1919 kevad ilmuvad Albert Tartu Konservatoorium) ja Kivika teosed "Lendavad Tallinnas "Estonia" Seltsi
Sõjaväegede ülemjuhatajaks sai Johan Laidoner. 1919. aasta esimese nädala lahingutega pandi Punaarmee pealetung seisma. 7. jaanuaril algas Rahvaväe vastupealetung, põhijõuks olid soomusrongid. Vabastati Tartu, Narva. Pärast Paju lahingut hõivati ülioluline raudteesõlm Valga, enamlased löödi välja ka Võrust. Peagi oli Eesti võõrvõimudest puhastatud. Punaarmee alustas veebruari keskel uusi katseid Eesti vallutamiseks. Kolm kuud väldanud lahingutes jäi peremeheks siiski Rahvavägi. Laidoner otsustas lahingutegevuse viia Vene ja Läti territooriumile. Kavatsus viidi ellu 1919. aasta mais. Rahvavägi vallutas Pihkva. Punaarmee sunniti põgenema, hävis Läti Nõukogude Vabriik. Landeswehr´i sõda 1918. aasta lõpul kuulutati välja Läti Vabariik. Läti kaitsejõudud: Balti Landeswehr (baltisakslastest), Rauddiviis (saksa vabatahtlikest). Saksa vägede juht oli kindral Rüdiger von der Goltz. Loodeti sõlmida Vene-Saksa sõjaline liit Antandi riikide vastu.
jätkunud sellest kaugeltki kogu rahvaväe varustamiseks. Püssid. Püssidega oldi küll varustatud, kuid Inglismaalt ja Soomest saadud korralike püsside kõrval oli suurel hulgal kasutusel ka vähekõlbulikke jaapani püsse. Kokku oli rindeüksustele välja antud 64 000 püssi, neist olid üks kolmandik jaapani päritolu.(vt. LISA 2.1, 2.2) Kergekuulipildujad. Vastasest paremini oli meie rahvavägi varustatud kergekuulipildujatega. Kuigi inglastelt oli saadud 281 Lewis (vt. LISA 3.1) ja 723 Madsen (vt. LISA 3.2) tüüpi kuulipildujat, ei jätkunud neid kõigi väeosade vajaliku kogusega varustamiseks. Väeosades eelistati selle lihtsa ehituse ja käsitsemise tõttu rohkem Lewis kuulipildujaid. Seda kergekuulipildujat oli kerge kaasas kanda, mistõttu meie väiksearvulised luuresalgad ja rühmad võisid edukalt pidada lahinguid rohkearvulise vastasega. Tänu sellele,
Landeswehri sõda: - Karlis Ulmanise valitsus sai abi sakslastel iseseisvuse säilitamisel. Lätit kaitses Balti Landeswehr((baltisakslased) ja Rauddiviis(saksa vabatahtlikud), nende eesotsas oli kindral Rüdiger von der Goltz. - Sakslased tegid riigipöörde ja asendasid endise võimu saksameelse võimuga - Peale Riia vallutamist suundusid sakslased põhja, kus nad Võnnu piirkonnas kohtasid eestlasi. - 4. päeva kestnud lahingus Võnnu all surus Rahvavägi sakslased tagasi. - Võidupüha 23. juuni eestlased vallutasid Võnnu. 1919. aasta augusti lõpupäeval saadi venelastelt ettepanek alustada rahuläbirääkimisi. Septembri keskel Pihkvas toimunud rahukõnelused lõppesid tulemusteta, sest teised olid arad ja üksi Eesti rahu sõlmida ei söandanud. Narva kaitselahingud: - Novembris koondasid venelased Narva alla 160 000 meest ja 200 suurtükki, et linn iga hinna eest võtta.
- Loodi edukad lepingud Saksamaaga, raske oli lepinguid teha Venemaaga - Taheti luua liitu ka Inglismaaga, aga ei õnnestunud - Eesti kuulutas välja erapooletuse - Suurimad ohuallikad (1930) olid Saksamaa ja Venemaa 3. Vabadussõda - Miks võitsid eestlased (4) ? 1) Koolinoored 2) Soomusrongid 3) Väejuht Laidoner 4) Vabatahtlikud soomlased 4. Eestlaste juht vabadussõjas ? Laidoner 5. Landesweri sõda Lätis kohtus rahvavägi uue vaenlasega, kuna neil polnud piisavalt jõude, pidid nad vabatahtlikest sakslastest sõjaväe moodustama. Kuid sakslased ei olnud loobunud mõttest Balti Saksamaaga ühendada, siis kukutasid nad Läti valitsuse. Kui eestlased Lätti jõudsid oma vägedega, tahtsid sakslased nad välja ajada, kuid tekkis sõjaline konflikt rahvaväelaste ja landesveerlase vahel, mis kujunes Landesweri sõjaks. Sakslased vallutasid võnnu, siis tekkis Võnnu lahing, kus toimus otsustav
Landeswehri sõda: - Karlis Ulmanise valitsus sai abi sakslastel iseseisvuse säilitamisel. Lätit kaitses Balti Landeswehr((baltisakslased) ja Rauddiviis(saksa vabatahtlikud), nende eesotsas oli kindral Rüdiger von der Goltz. - Sakslased tegid riigipöörde ja asendasid endise võimu saksameelse võimuga - Peale Riia vallutamist suundusid sakslased põhja, kus nad Võnnu piirkonnas kohtasid eestlasi. - 4. päeva kestnud lahingus Võnnu all surus Rahvavägi sakslased tagasi. - Võidupüha 23. juuni – eestlased vallutasid Võnnu. 1919. aasta augusti lõpupäeval saadi venelastelt ettepanek alustada rahuläbirääkimisi. Septembri keskel Pihkvas toimunud rahukõnelused lõppesid tulemusteta, sest teised olid arad ja üksi Eesti rahu sõlmida ei söandanud. Narva kaitselahingud: - Novembris koondasid venelased Narva alla 160 000 meest ja 200 suurtükki, et linn iga hinna eest võtta.
Ta jõudis 1608. Aastal suure väega Moskva linna alla, kuid vallutada seda ta ei suutnud. Venemaa segadusi kasutasid ära Poola ja Rootsi. 1610. Aastal lubasid Moskva bojaarid Poola väed Kremlisse ja pakkusid trooni kuninga pojalek, lootes niimoodi sõda lõpetada. Kuningas Sigismund III lükkas pakkumise tagasi. Moskva vabastamiseks hakati Volgamaal koguma Maakaitseväge, mida juhtisid lihakupmees Minin ja Väike Vürst Pozarski. 1612. Aastal sundis 20 000-meheline rahvavägi Poolakaid pealinnast lahkuma. 1613. Aastal tuli uue tsaari valimiseks kokku maakogu. Valik langes 15. Aastasele Mihhailile. Tsaar Mihhail pani aluse Romanovite dünastiale, mis oli Venemaa troonil 1917. Aastani. Tsaar Mihhail Romanovi valitsemise ajal hakati muutma kirikukombeid, näiteks muudeti kirikurist kolmesõrmeliseks. Endise korra pooldajad nimetati Vanausulisteks. See viis 1656.
esmalt sõtta läinud) Inglise eskaader,Soome,Taani,Rootsi 17. Miks Eesti vaesem maarahvas pettus punastes ja tuli rahvaväe poolele üle? Kommunistid lubasid talurahvale uut maad, aga kasutasid lubatud maad hoopis kolhooside rajamiseks 18. Miks võitsid eestlased paremini treenitud Landeswehr´i? Eestlaste moraal oli kõrge, sest mindi kättemaksma. 19. Mis riigid toetasid meid sõjas Nõukogude Venemaaga? Briti laevastik, Soome ja Rootsi. 20. Kui suureks kujunes lõpuks Eesti Rahvavägi? Umbes 200k meest. 21. Kuhu Eesti väed vabadussõja pealetungide käigus välja jõudsid? Põhjarindel Petrogradi lähistele Võru rindelt lähtudes hõivati Pihkva Lõunarindelt lähtudes vabastati Põhja-Läti(Riia) 22. Kellega sõdisid eestlased Lätis? Läti küttidega(Kommunistid) Sakslastega 23. Kirjelda lühidalt Landeswehri sõda? 19.juunil alustasid sakslased pealetungi tõrjudes Eesti väed tagasi. 21.juunil murti Eesti rinne läbi ja liiguti kiirelt Eesti suunas, kuid
(kuupäevaliselt), miks, kellega, mida otsustati? Vabadussõda toimus 1918 1920. aastani. Põhjused : Nüüd (peale Esimest maailmasõda) hakkas vastiseseisvunud väikeriike ohustama Venemaa, sest seal võimutsevad enamlased püüdsid iga hinna eest vallandada kommunistlikku maailmarevolutsiooni ning taastada endise Vene impeeriumi vägevust. Osapooled : Eesti ja Venemaa punavägi. Landeswehri sõda toimus, sest Lätis kohtas Rahvavägi uut vaenlast. Läti Ajutine Valitus ei suutnud luua küllalt tugevaid rahvuslikke sõjajõude ja pidi seetõttu tuginema baltisaksa vabatahtlikest koosnevale maakaitseväele (Landeswehr) ja Saksa sõjaväeüksustele. Aga sakslased, kes ei olnud loobunud unistustest liita Baltikum Saksamaaga, kukutasid sõjalise riigipöörde käigus Läti Ajutise Valitsuse ning püüdsid seejärel haarata kontrolli alla võimalikult suurt osa Läti territooriumist
ebapiisavus, otsatarbeka juhtimissüsteemi puudus ning meeste madalas võitlusmoraalis. Eesti Töörahva Kommuun Pärast Narva vallutamist astusid esile eesti enamlased kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun, mille etteotsa asus Jaan Anvelt. Ainsa riigina tunnustas ETK ,,iseseisvust" Nõukogude Venemaa, kuna nii avanes võimalus kujutada intervatsiooni kodusõjana eesti kodanluse ja töörahva vahel. Murrang Vabadussõja käigus Aastavahetusel Punaarmee pealetung aeglustus, Eesti Rahvavägi võttis ette edukaid vasturünnakuid. Eriti paistsid silma Tallinn-Narva raudteel tegutsevad soomusrongid. Paanikat enamlaste tagalas sünnitasid Johan Pitka Juhitud meredessandid Soome lahe rannikul. Sõdurite arv kasvas jaanuari alguseks 13 000 meheni. Mobiliseeritute kõrval moodustati vabatahtlike väeose, kelle võitlusvõim oli tugevam ning nad tegutsesid edukamalt. Ümber hakati korraldama vägede juhtimist. Edasipidi tuli
saadetud relvastatud toitlussalgad. Mis olid Eesti Vabariigi Asutava Kogu 2 tähtsamat seadust? Põhiseadus- pandi paika valitsemiskord Maaseadus- jagati talupoegadele maad Mis olid enamlaste kaks esimest dekreeti? Rahudekreet- otsustati sõjast väljaastumine Maadekreet- muudeti maa riigiomanduseks Mis olid Vabadussõjas toimunud murrangu põhjused? * eesti rahvavägi võttis ette edukaid vasturünnakuid, edu saavutasid raudteel tegutsenud soomurongid * Soome lahe rannikul tekitasid enamlaste tagalas paanikat meredessandid *mobiliseeritute kõrval moodustati vabatahtlikke väeosi *vägede juhtimine korraldati ümbes sõjavägede ülemjuhatajale *võitlusmoraali tugevdas teadmine, et Eesti saab ka välisabi Inglismaalt, Soomest, Taanist, Rootsist.
Hugo Kuusnev luges 23. veebruaril Pärnus Endla teatri rõdult ette ~ 24. veebruaril hakkas tööle Ajutine Valitsus. Vabadussõda Vabadussõda 1918-1920 19. novembril 1918 Saksamaa ja liitlased Compiegne'i vaherahu, kus loobub vastupanust ~ Venemaa tühistab lepingu Saksamaaga ~ tahab Balti riike. Novembris toob punaarmee piiri taha 12000 meest (venelased, lätlased, Eesti kommunistid) Eesti Valitsus mobiliseerib rahvast: 1) Kaitseliitu 2) Rahvavägi + abipalved Soome ja Inglismaale 28. novembril 1918 Punaarmee ründab Narvat ~ 29. novembril vallutatakse ~ Eesti Töörahva Kommuuni rajamine ~ juht Jaan Anvelt: · Ettevõtete riigistamine · Nn. punane terror · Kommuunide loomine mõisate asemele 1918 aasta detsembris vallutati Rakvere, Tartu, Võru, Valga ~ 1919. aasta jaanuaris toimub murrang: · Sundmobilisatsioon (jaan. 1919 13000 sõdurit) · Vabatahtlike väeosad · Vähem desserteerumisi
........................................................................................ 3 Olukord vabadussõja alguses..................................................................................... 3 Novembris 1918. algas Saksa vägede väljaviimine kõigilt okupeeritud aladelt. Eesti Ajutine Valitsus astus ametisse ja võttis tegeliku võimu Eestis oma kätte. Üks olulisemaid ülesandeid oli Eesti sõjaväe loomine. Esialgse plaani kohaselt pidi formeeritama 25 000- meheline Rahvavägi (6 jalaväepolku, suurtükiväebrigaad, ratsaväepolk, inseneripataljon ja tagalaüksused). Kuulutati välja alamväelaste vabatahtlik ning ohvitseride ja ametnike sunduslik mobilisatsioon. Mobilisatsiooniga loodeti kokku saada vähemalt 12 000 meest, kuid esialgu see ei õnnestunud. Võimu täieliku ülevõtmiseni sakslastelt jõuti Eestis 21. novembril. Juba 13. novembril oli Vladimir Lenini valitsus tühistanud Brest-Litovski rahulepingu Saksamaa ja tema liitlastega
kasutasid I maailmasõjas inglise sõdurid.Kuulipilduja arendati välja USA armee koloneli Isaac Newton Lewise ja Samuel Macleani poolt 1911. aastal. Relv tulistas välja kuni 550 laengut minutis ja kaalus 12.7 kg, mis oli kuulipilduja kohta tollal väga väike.Relva kasutati I maailmasõjas ka belglaste ja ameeriklaste poolt. I maailmasõjas oli see populaarne kuulipilduja, ning relv võeti ka inglaste tankide Mark IV relvastusse. Peale I maailmasõda, Eesti Vabadussõja algul sai Eesti Rahvavägi 281 Lewise kuulipildujat ning eesti sõdurid ristisid ta Lüüs'iks. Lewise kuulipilduja kasutamine rindel põhjustas hämmastust punaarmeelastes, kes ei olnud varem nii mobiilset automaatrelva näinud. Relv oli Eesti Kaitseväe relvastuse kuni 1940. aastani. Vähesel määral kasutati seda kuulipildujat ka II maailmasõjas. 6 2.7.Kuulipilduja Madsen Madseni kuulipilduja on leiutatud Taani sõjaväelase (siis kapteni) Herman Madseni poolt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
