Eesti Vabadussõda kokkuvõte (0)

Eesti Vabadussõda oli sõda, mida Eesti rahvavägi pidas Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918 – 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede (kelle eesmärgiks oli Vene impeeriumi endiste piiride taastamine) ja 1919.a. suvel Lätis Landeswehri`ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu (5.juuni 1919-3.juuli 1919).
Pärast Saksamaal toimunud Novembrirevolutsiooni ja saksa vägede evakueerimise algust tühistas Nõukogude Venemaa valitsus 13. novembril 1918 ühepoolselt Saksa keisririigiga sõlmitud rahulepingu. 16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja käsu alustada taganevate saksa vägede järel pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani, kuid korraldusega hoiduda relvakonfliktidest evakueeruva Saksa armeega.
28. novembril 1918. aastal toimus relvakokkupõrge Narva linna juures sellest lahkuvate Saksa väeüksuste, Eesti 4. polgu ja Nõukogude Venemaa Punaarmee kahe diviisi suuruse üksuse jõududega (kokku 12 000 meest),sealhulgas selle kooseisus olnud Eesti kütivägede vahel, millega algas Eesti Vabadussõda.
23. detsembril 1918 nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks Johan Laidoner. Korraldati mobilisatsioon, mis 5. jaanuariks 1919 tõi kokku Eesti kaitsejõududesse ainult 13 500 meest. Põhilise osa kaitsejõududest moodustasid Esimeses maailmasõjas osalenud eesti ohvitserid ja kooliõpilastest vabatahtlikud.
24. veebruaril 1919. aastal kandis kindral J. Laidoner Eesti Maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud . Vastupealetungi käigus võtsid Eesti väed 6000 vangi ja said saagiks üle 40 suurtüki.
Sõja osapooled ja jõudude vahekord :
Eesti poolel:

• Eesti Rahvavägi 86 000 meest
  
• Soome vabatahtlikud (Soome Põhjapojad) 4000 meest
  
• Rootsi ja Taani vabatahtlikud 200-400 meest
  
• Vene valged 50 000 meest
  
• Välisabi Inglismaalt – alates detsembrist 1918 saabus Tallinna reidile Inglise laevastik . Tänu inglaste abile oli Eesti rannik Nõukogude Punalaevastiku eest julgestatud. Briti laevastik tõi Eestile ka relvi ja varustust. Briti laevastik kaitses Eesti rannikut kuni 1919. aasta 5. jaanuarini, mil lahkus Läänemerelt.
  
• USA andis humanitaarabi
  

Vastased:

• Nõukogude Punaarmee 160 000 meest
  
• Saksa Landeswehr 20 000 meest
  

2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartu linnas rahuleping Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel mida nimetatakse ka Tartu rahulepinguks.