sajandil Madalmaades, kust levis mujale Euroopas 15.16. sajandil. Religioosse muusika kõrval muutus üldiseks ka ilmaliku muusika harrastus. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui ka rikkamate kodanike kodudes. Tekkis mitmeid uusi ilmaliku muusika zanre. Populaarseimaks laululiigiks oli Itaalias 13. sajandil tekkinud madrigal. Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Tekkis ka uusi vaimuliku laulu liike. Keeruka moteti kõrvale tekkisid lihtsad vaimulikud hümnid, mida laulsid oma koosviibimistel ketserlike usulahkude liikmed. 16. sajandil loodi Saksamaal protestantlik koraal, mis oli täiesti uut liiki laul. Aastatel 13201380 viljeleti Prantsusmaal Ars novat, mis väärtustas kõike uut ja vastandas uut loomingut varasemale. Kui enne oli looming valdavalt anonüümne, siis 14.
klaverisonaadi ÜHEOSALISTENA valmis. Oma klaveroteoseid armastas ta kokku koondada kogumikeks: 3 klaveripalade kogumik "Rännuaastad". Neid teoseid võib pidada muusikalisteks reisikirjeldusteks, sest kajastavad muljeid Liszti Sveitsi- ja Itaaliareisidelt. Siin on looduspilte-"Äike", "Allikal", "Wallenstadti järve ääres", aga ka kunstimuljeid ("Mõtleja" Michelangelo skulptuuri järgi) Ülipopulaarne on tema klaveripalade kogumik "Ungari rapsoodiad" See on 19-st ungari rahvaviisidel ja rahvusrütmidel põhinevast klaveripalast koosnev teos. Ka Liszti populaarne klaveripala "Armuunelmad" on osa ühest klaveripalade kogumikust. Vokaalsuurvormidest on olulisem teos oratoorium "Kristus".(oratoorium- suurteos koorile, solistidele, jutustajale ja orkestrile).
koorilaulu, soololaule, lastelaule. Kõlapilt romantilise ja rahvusliku alatooniga, meloodiad lihtsad ja südamlikud. Näited: "Mu isamaa on minu arm", "Sireli, kas mul õnne", "Hakkame, mehed, minema". 3. Millal elas Veljo Tormis? Veljo Tormis elas aastatel 1930-2017. 4. Veljo Tormis ja rahvalaul: kuidas on Tormise looming seotud rahvaviisidega; kuidas kasutab Tormis oma loomingus rahvaviise – mida ta nendega teeb? Veljo Tormise looming põhineb rahvaviisidel: omalaadne soome-ugri folkloorile ja eelkõige regilaulule toetuv autoristiil, kus ühehäälsed rahvaviisid sünnivad ümber mitmehäälseks kooriteoseks. Tema teostel on kaks kihti: rahvaviis ja nn saatev foon (paralleelsed intervallid ehk lauldakse sama meloodiat mingis intervallis, akordid, klastrid, burdoonid). 5. Nimeta Tormise rahvaviisidel põhinevaid laulutsükleid ! (min 3) Hiidtsükkel "Eesti kalendrilaulud" ja selle alltsüklid “Mardilaulud”, “Kadrilaulud”,
a üldlaulupeol) · Tartu levimuusikapäevad (1979.a) Urmas Sisask (1960 ...) · Helilooja · Harrastusastronoom · Asutas Jänedale muusikatähetorn-planetaariumi. /K/: ,,Tähistaevas" Kassiopeia · ,,Tähistaeva tsükkel" (1980-1995). Siin koondas ta lood kahte sarja, pealkirjadega ,,Põhjataevas" ja ,,Lõunataevas", mõlemas 22 miniatuuri. Aastail 2003-2004 lisandus tsüklile ka kolmas sari rahvaviisidel põhinev ,,Eesti rahvataevas" · ,,Plejaadid" klaverile, sonaat ,,Linnutee galaktika" kahele klaverile, sonaat ,,Andromeda galaktika" kahele klaverile. · Koorilooming. Huvi gregooriuse koraali vastu, barokiajastu koorimuusika vastu. · Tulemuseks sai viiehelilise rea (cis,d, fis, gis, a). See osutus jaapani muusikas esinevaks kamayoshi laadiks. · Seda laadi kasutas ta teostes ,,Gloria Patri" ja ,,Magnificat" · Kokku kirjutas 4 missat. /K:/ ,,Sanctus" ,,Eesti missast"
16. sajandil mida kujutati idealiseeritult väga positiivse ja ellujaatava ajastuna. Renesassi nimetataksegi antiikkultuuri ideaalide taasünniks. Religioosse muusika kõrval muutus üldiseks ka ilmaliku muusika harrastus. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui rikkamate kodanike kodudes. Tekkis mitmeid uusi ilmaliku muusika zanre. Populaarseimaks laululiigiks oli Itaalias 13. sajandil tekkinud madrigal. Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Tekkis ka uusi vaimuliku laulu liike. Keeruka moteti kõrvale tekkisid lihtsad vaimulikud hümnid, mida laulsid oma koosviibimistel ketserlike usulahkude liikmed. 16. sajandil loodi Saksamaal protestantlik koraal, mis oli täiesti uut liiki laul. Renessansile olid iseloomulikud katsetused uue helikeele leidmiseks. Katsetati uusi kõlakombinatsioone. Muuhulgas kerkisid keskaegsete, vähese pingega helilaadide hulgast esile pingelise juhttooniga mazoor ja minoor
-üldinimlikke, surma ja armastuse teemat käsitlevad kooriteosed ''Kullervo sõnum'' / ''Tormise mere loits''/ ''Sampo tagumine'' (filosoofilised helitööd, milles kajastub mütoloogilise inimese kogu maailm) -ballaad ''Piiskop ja pagan'' solistidele ja meeskoorile (põhineb keskaegsel sekventsil ja runolaulul) -kantaat solistidele, segakoorile, sümfooniaorkestrile ''Sünnisõnad '' (ühendas kõik rahvaviisidel põhinevad lõigud) -kirjutas muusikat filmidele ''Kevade''/ ''Indrek''/ ''Suvi''/ ''Naine kütab sauna'' -jätkab Mart Saare ja Cyrillus Kreegi rahvaviisikäsitlust
Tänu renessanssile muutus nii muusiku kui kunstniku amet tänuväärilisemaks ja tasuvamaks. Kutseliste muusikute koolitamiseks loodi erilised õppeasutused, millest hiljem kujunesid välja konservatooriumid. Kirik väljendas oma tõrjuvat hoiakut moodsa kunstmuusika vastu ja kahtles polüfoonilise muusika sobivuses jumalateenistusse. 14. sajandil sündis mitmehäälne ilmalik laul madrigal, mis sai keerukuselt võrreldavaks motetiga. Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Rahva seas olid populaarsed lihtsad talupojalaulukesed villanella'd ja tantsulaulud frottola'd. Just ilmalikes lauludes sündis väljenduslaad, mida võib pidada muusikaliseks renessansiks. Humanistlik mõtlemine ja vaba haritud inimese ideaal andsid inimesele vabamad käed ennast teostada. Muusikale oli väga oluline nooditrükitehnika, mille leiutas Veneetsia trükkal Petrucci 15.16. sajandi vahetusel. 16. sajandil hakkasid vokaal- ja instrumentaalmuusika teineteisest eralduma
Muusikaline renessanss on seotud pigem Madalmaadega. Ilmalikud zanrid ilmusid vaimulike kõrvale. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui rikkamate kodanike kodudes. Kutseliste muusikute koolitamiseks loodi erilised õppeasutused, millest kujunesid välja konservatooriumid. Kirikumuusikat esitasid kirikukapellid. 14. saj. sündis mitmehäälne ilmalik laul madrigal. Sageli põhinesid renessanssi aegsed laulud rahvaviisidel. 16. saj. hakkasid vokaal ja instrumentaal muusika teineteisest eralduma. Uudsetest pillidest võeti kasutusele lauto, klavessiin, klavikord. Vokaalmuusika populaarsusest tulenevalt peeti täiuslikemaks instrumendiks inimhäält. Leiutati nooditrükitehnika ja kooliharidus laienes, mille hulka kuulus korralik muusikaõpetus. Ilmaliku muusika zanrid: motett, madrigal, caccia, sansoon, frottola, villanella, balletto. Vaimulikus reekviem, madrigal, motett.
Inimesi iseloomustas tol ajal suur teadmistejanu , soov uurida ning avastada uusi asju, hakati väärtustama erootikat ning meelelist armastust. 2.2 MUUSIKA ARENG Kirikumuusika kõrval muutus oluliseks ka ilmalik muusika, suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes mängisid õukondades ning rikaste kodudes. Itaalias muutus populaarseimaks lauluks Madrigal mis tähendab tõlkes emakeelset laulu. Tihti põhinesid renessanssiaegsed laulud rahvaviisidel, kuna need olid inimestele tuttavad ning jäid hästi meelde. Renessanssi ajal tekkis ka uusi laululiike , näiteks vaimulikud hümnid. 16.sajandil loodi saksamaal luterikoraal, mis oli tol ajal täiesti uus laululiik , kuna seda laulis kirikus terve rahvas. Tol ajal muutusid motett ja missa palju keerulistemaks. 2.3 SUUREMAD SAAVUTUSED 1452.a. sünnib Leonardo da Vinci. Ta oli Itaalia paljuõppinud teadlane, leiutaja, matemaatik,
eesti heliloojaid. Tähtsal kohal Cyrillus Kreegi loomingus on vaimulikud rahvalaulud. Temahelikeeles peegeldub helilooja rahulik, tasakaalukas iseloom. Muusika on klassikaliselt range ja väljapeetud. Kasutas järjekindlaltpolüfoonilisi arendusvõtteid ostinatot, kaanonit, imitatsiooni. Sageli kõrvutatakse Kreegi loomingut Mart Saare omaga. Mõlemad heliloojad on esimesed, kes sel määral tuginesid oma muusikas regivärsilisele rahvaviisile. Tuntumad rahvaviisidel põhinevad koorilaulud on "Meil aiaäärne tänavas", "Sirisege, sirisege, sirbikesed", "Maga, maga, Matsikene", koraaliviisidel põhinevad "Mu süda ärka üles" ja "Ma tulen taevast ülevalt". Kantaat "Kalevipoeg nõiakoopas"
vokaalsümfooniliste suurvormide poole. 1904. aastal sai temast Tartu muusikaelu üks juhtfiguure. Paraku jäid aga Eesti muusikamaailma piirid tema jaoks kitsaks ja ta läks välismaale, kus ta oma teostega samuti kuulsust kogus. 7. Olulisemad zanrid Artur Kapi heliloomingus olid sümfooniad, mida ta kirjutas viis tükki, mis on sümfooniate kohta üsna suur arv. 8. Kreek kirjutas rohkem vaimulikel rahvaviisidel põhinedes, Saare loomingus oli aga tähtis koht loodusmotiividel. Kreek kasutas ka mitmeid polüfoonilisi võtteid. Saar üritas edasi anda rahvuslikku hingelaadi. Mõlemal oli omamoodi muusikakäsitlus. 9. Heino Eller oli kindlasti Eesti muusikas väga tähtis kuju. Tema roll oli teedrajav nii helilooja kui ka pedagoogina. Heino Eller oli filigraanne muusikateoste meister. Tema koha üle Eesti muusikas ei saa vaielda, sest ta oli vaieldamatult Eesti muusikaloo jaoks väga tähtis. 10
"Kannel", kus kõlab üheaegselt kaks erinevat teksti ja kaks meloodiat. "Ma kõndisin vainul", "Vanamees kündis metsa ääres". Originaalloomingus ei ole kasutatud rahvaviise. Nendest tuntumad on "Nõmmelill", "Kuula: valgusest imelist juttu", "Hällilaul" ja "Talvine õhtu". Üldse kirjutas ta üle 600 vaimuliku laulu, ilmalikke koorilaule, süit meeskoorile "Kuus laulu Hiiumaalt" ning "Reekviem", orkestriteosed. Tuntumad rahvaviisidel põhinevad koolilaulud: "Meil aiaäärne tänavas", "Sirisega, sirisega, sirbikesed", "Maga, maga, Matsikene", "Meie err", "Miks sa sirised, sirtsukene?". Ta kirjutas ravaviisidel põhinevat polüfoonilist koorimuusikat. Helen Keller
6. Teomehe-laul 7. Hiiekoda 8. Hundiraev 9. Pärismaalase lauluke 10. Kaitse, Jumal, sõja eest 11. Oma laulu ei leia ma üles 12. Lahinguväljal näeme, raisk! 13. Türgi sõja laul 14. Põhjatuulte pojad ja tütred 15. Metsaviha 2 16. Raua needmine 17. Kust tunnen kodu 18. Ussisõnad Kontserdi kokkuvõte Kontserdil lauldi kordamööda lugusid nii metsatöllu kui ka RAMi repertuaarist. Sel kontserdil oli RAMi lugudest väga paljud kirjutatud Veljo Tormise poolt. Need põhinesid rahvaviisidel. Samuti Metsatöllu mitmetes lugudes on kasutatud Eesti rahvamuusikat. Esinejate tase oli väga kõrge. Kollektiivid sobisid omavahel väga hästi ja kõla oli väga omalaadne, kuid vägev. Ka heli oli kontserdil hästi paigas. Kontsert õnnestus väga hästi, ilm oli samuti hea. ,,Lahinguväljal näeme, raisk!" on Metsatöllu lugu. Kontserdil laulis RAM seda üksi. See kõlas hästi ja veidi naljakalt, hästi rahulikult. ,,Oma laulu ei leia ma üles" meeldis mulle kõige rohkem
Tema helikeeles peegeldub helilooja rahulik, tasakaalukas iseloom. Muusika on klassikaliselt range ja väljapeetud. Kasutas järjekindlalt polüfoonilisi arendusvõtteid ostinatot, kaanonit, imitatsiooni. Sageli kõrvutatakse Kreegi loomingut Mart Saare omaga. Mõlemad heliloojad on esimesed, kes sel määral tuginesid oma muusikas regivärsilisele rahvaviisile. Koorimuusika Rahvamuusikal põhinevad teosed · Kreegi tuntumad rahvaviisidel põhinevad koorilaulud on "Meil aiaäärne tänavas", "Sirisege, sirisege, sirbikesed", "Maga, maga, Matsikene", koraaliviisidel põhinevad "Mu süda ärka üles" ja "Ma tulen taevast ülevalt". · Suurem rühm (u 1000 laulu) koosneb lühikestest koraali- ja rahvaviiside seadetest. · Väiksema rühma moodustavad viimistletud ja ulatuslikult arendatud kooriteosed, mida võiks isegi koorisümfooniateks nimetada.
vms) Lisandus ka sissejuhatus e prelüüd - OVERTURE Itaalia süit – partita - Populaarseks muutus klahvpillisonaadia (juhtfiguur - Bach) - Lisaks pillisüitidele lisanduvad ka orkestrisüidid (tsükliline, soolopilli asemel orkester) - Süiti saab läbi muude muusikažanrite kasutada, annab heliloojale palju vabadust (lubab kõike). - Süidilaadsed teosed – DIVERTISMENT → W.A. Mozart - Ülikuulsaks sai RAPSOODIA – vabavormiline teos, mis tavaliselt põhineb rahvaviisidel, 1-osaline → Franz Liszt (Ungari rapsoodia) Klaviirmuusika Klaviirmuusikale pani aluse itaallane Girolamo Frescobaldi. - Erinevatele klahvpillidele kirjutatud muusikal (erandiks kontsertorelile kirjut. muusika) - Iseloomulikud jooned: vaba tempo, fantaasia- ja väljendusrikkus, värvikus. Prantsusmaal (Jean Bapiste Lully – esimene suur orkestri – ja teatrijuht) Esimene suur meister – Jaques Champion de Chambonnieres. Pani aluse ka
Oma stiilini jõudis Cyrillus Kreek varakult ja selles pole hiljem suuri muutusi. Tema helikeeles peegeldub helilooja rahulik, tasakaalukas iseloom. Muusika on klassikaliselt range ja väljapeetud. Kasutas järjekindlalt polüfoonilisi arendusvõtteid ostinatot, kaanonit, imitatsiooni. Sageli kõrvutatakse Kreegi loomingut Mart Saare omaga. Mõlemad heliloojad on esimesed, kes sel määral tuginesid oma muusikas regivärsilisele rahvaviisile. Koorimuusika Kreegi tuntumad rahvaviisidel põhinevad koorilaulud on "Meil aiaäärne tänavas", "Sirisege, sirisege, sirbikesed", "Maga, maga, Matsikene", koraaliviisidel põhinevad "Mu süda ärka üles" ja "Ma tulen taevast ülevalt". Suurem rühm (u 1000 laulu) koosneb lühikestest koraali- ja rahvaviiside seadetest. Väiksema rühma moodustavad viimistletud ja ulatuslikult arendatud kooriteosed, mida võiks isegi koorisümfooniateks nimetada.
Ta reisis järgmisel aastal Londońisse, kus ta sai lepingu 6 sümfoonia ja ühe ooperi kirjutamiseks. Teda saatis tohutu menu. 1794. a. lõi ta veel 6 Londoni sümfooniat ning ka need võeti ülihästi vastu. Viimased eluaastad elas ta Viinis, kus kirjutas missasid ja oratooriume. Suri 1809.a., maetud Viini. Looming Klassikalise sümfoonia ja keelpillikvarteti alusepanija. Kokku 104 sümfooniat - elurõõmsad, enamasti 4- osalised teosed, teemad põhinevad sageli rahvaviisidel. Kasutas sageli üllatuslikke kõlaefekte ja huvitavaid muusikalisi kujundeid, mistõttu hakkas rahvas sümfooniatele pealkirju panama (“Kellasümfoonia”, “Kanasümfoonia”, “Üllatussümfoonia”, “Torupillisümfoonia” jne.) Meisterlikkuse tipuks on 12 Londoni sümfooniat. Üle 70 keelpillikvarteti 24 ooperit, mida lavastati peamiselt Esterhazi õukonna ooperiteatris. Oratooriumid “Loomine” ja “Aastaajad” Wolfgang Amadeus Mozart (1756 – 1791)
kõnelevate rahvaste folkloorile. Tõi eesti muusikasse modernse helikeele, dodekafoonia,klastrid. 5. Veljo Tormis ja rahvalaul: kuidas on Tormise looming seotud rahvaviisidega; kuidas kasutab Tormis oma loomingus rahvaviise? Hakkas huvi rahvaviiside vastu tundma peale üht Kihnu pulma. Propageeris regilaulu kuni oma surmani. Tormis väitis, et rahvaviisid kasutavad hoopis teda.Püüdis rahvalaule vahendada rahvale 6. Nimeta Tormise rahvaviisidel põhinevaid laulutsükleid ! ,,Eesti kalendrilaulud", ,,Unustatud rahvad" 7. Mis aastal ja kus sündis Arvo Pärt? 1935.a Paides 8. Kuidas jaguneb Arvo Pärdi looming? Too mõlema perioodi kohta paar näidet! 1)Teosed enne aastat 1976: kasutab kaasaegsele muusikale iseloomulikke tehnikaid(dodekafoonia,sonoristika, kollaaz), nt ,,Credo", kollaaz teemal B- A-C-H 2) Teosed pärast aastat 1976:otsingud viisid keskaja muusikani, leidis, et
sümfooniaorkestrile ,,Kevade hommik") , ansambliteosteks (,,Pärnumaa süit"), teosteks sooloinstrumendile (,,Luige lugu", ,,Läksin mina metsa kõndimaie") ja vokaal- ning koorimuusikaks (nt ,,Meil aiaäärne tänavas"). Trükis on tema loomingust ilmunud vaid murdosa ja laulupidudelgi pole tema teoseid palju, peamiselt nende tehnilise keerukuse tõttu. Kreeki loomingu mahukaima osa moodustavad vaimulike rahvaviiside seaded. Kreegi tuntumad rahvaviisidel põhinevad koorilaulud on "Meil aiaäärne tänavas", "Sirisege,sirisege, sirbikesed", "Maga, maga, Matsikene", koraaliviisidel põhinevad "Mu süda ärka üles" ja"Ma tulen taevast ülevalt". Just tänu Kreekile ongi meil säilinud koraalide rahvapärased, kaunistustega variandid. Kreek kirjutas neid üles peamiselt Läänemaal, aga ka saartel. Neist seadeist pani ta 1920. aastal kokku kaks vihikut trükis avaldamiseks, aga avaldatud said need siiski alles 1989. aastal,
muutusi. Tema helikeeles peegeldub helilooja rahulik, tasakaalukas iseloom. Muusika on klassikaliselt range ja väljapeetud. Kasutas järjekindlalt polüfoonilisi arendusvõtteid ostinatot, kaanonit, imitatsiooni. Sageli kõrvutatakse Kreegi loomingut Mart Saare omaga. Mõlemad heliloojad on esimesed, kes sel määral tuginesid oma muusikas regivärsilisele rahvaviisile 1.2 KOORIMUUSIKA Rahvamuusikal põhinevad teosed Kreegi tuntumad rahvaviisidel põhinevad koorilaulud on "Meil aiaäärne tänavas", "Sirisege, sirisege, sirbikesed", "Maga, maga, Matsikene", koraaliviisidel põhinevad "Mu süda ärka üles" ja "Ma tulen taevast ülevalt". 4 Jevnika samofalova Cyrillus kreek helelooja · Suurem rühm (u 1000 laulu) koosneb lühikestest [[koraal]]i- ja rahvaviiside seadetest.
juba tema esimestes suuremates teostes: "Tähistaeva tsükkel" klaverile, 1987; "Plejaadid" klaverile, 1989; "Linnutee galaktika" kahele klaverile, 1990; "Andromeeda galaktika" klaverile (kaheksale käele, 1991). Töö käigus koondas helilooja miniatuurid kahte sarja, pealkirjadega ,,Põhjataevas" ja ,,Lõunataevas",kusjuures mõlemasse neist kuulub 22 miniatuuri. Aastal 2003-2004 lisandus tsüklile veel kolmaski sari ,,Eesti rahvataevas" kahele klaverile, mis põhineb rahvaviisidel. Sisask asus muusikat ja matemaatikat ühendama 1980. aastate lõpus, mil Ta arvutas välja Päikesesüsteemi planeetide tiirlemisel teoreetiliselt tekkivad helid. Neist arvutustest tuletas ta nn "planeetide helirea": cis, d, fis, gis, a. Üllatusega avastas Ta, et tegemist on ühe põhilise helireaga vanas jaapani muusikas. Sisaski huvi astronoomia vastu tekkis väga noores eas ning püüd siduda seda muusikaga, mõjutas Tema tulevasi teoseid vägagi suurel määral.
Nii pärinebki sageli tema teoste ainestik ajaloost. Mussorgski on kirjutanud kaks ooperit: ,,Boriss Godunov", mis räägib Vene valitsejast, kes sai võimule ebaausalt. Ooper jutustab Borissi kroonimisest ning ooper lõppeb sellega, et Boriss läheb hulluks ja sureb (talle saab üha selgemaks, et lapse tapmine oli vale tegu). Selles ooperis arutletakse vastutuse, kuritöö, karistuse jms üle. Teine tema ooper ,,Hovanstsina" baseerub vene rahvaviisidel. Annab edasi pilte vene küla elust. ,,Hovanstsina" lõpetas Nikolai Rimski-Korsakov 1883. aastal. Mussorgski kirjutas klaveritsükli, mis kannab nime ,,Pildid näituselt". ,,Pildid näituselt" idee sai ta sõbralt, kes korraldas näituse. Mussorgski otsustas osad neist eksponaatidest muusikasse panna. Seda tsüklit ühendab üks motiiv: jalutuskäik. Hiljem kirjutati see teos orkestrile ringi. Kuulame: ,,Pildid näituselt" NIKOLAI RIMSKI-KORSAKOV (1884 1908)
leiagi Luuletaja Maja, mida peab omamoodi pühamuks, ning õpilane peab aitama tal antud oludes toime tulla. Helilooja erakordne meloodiaanne tuleb esile tema paljudes populaarsust võitnud teostes sooloinstrumentidele. Viimastel aastatel on valminud tähelepanuväärseid eesti ja põhjamaade rahvakultuurist inspireeritud kooriteoseid: "Kreegi vihik" (2007) segakoorile ja keelpilliorkestrile põhineb Cyrillus Kreegi poolt kogutud eesti rahvaviisidel "Hümnid Läänerannikult" (2009) segakoorile ja saksofonikvartetile põhineb eestirootsi rahvakoraalidel Tõnu Kõrvits on tuntud ka kui meisterlik populaarmuusika arranzeerija ja orkestreerija. 1998. aastal saavutas ta Eesti Muusikaauhinna parima arranzeerija kategoorias. Ta on kirjutanud ka rohkesti muusikat tõsielu, nuku ja animafilmidele, sealhulgas Priit Tenderi filmile "Viola", mis on võitnud
(polnud professionaalne muusik) 40. Mis on Miina Härma 3 peamist muusikalist eriala? Organist, helilooja, koorijuht 41. Kelleks õppis Miina Härma Peterburi konservatooriumis? Organistiks ja heliloojaks 42. Mis seob Miina Härmat Eesti I kutselise laulja Aino Tammega? Nad käisid koos kontsertreisil ja esinesid koos 43. Millel põhineb Miina Härma laul Tuljak? Rahvaviisidel (2l rahvalaulul) 44. Mis laulule tegi Anna Raudkats 1955. A tänapäevani ülipopulaarse tantsuseade? (helil, pealk) M. Härma „Tuljak“ 45. Kes kirjutas ühe mehelikumatest eesti koorilauludest „Meestelaul“? Miina Härma 46. Kes oli Niguliste kiriku orelimängija, sega- ja meeskoori dirigent? K. Türnapu 47. Tallinna Meestelaulu Seltsi dirigent? K. Türnpu 48. Üldlaulupidude korraldaja 20. Saj alguses, praeguse Eesti Kooriühingu eelkäija?
Oma stiilini jõudis Cyrillus Kreek varakult ja selles pole hiljem suuri muutusi. Tema helikeeles peegeldub helilooja rahulik, tasakaalukas iseloom. Muusika on klassikaliselt range ja väljapeetud. Kasutas järjekindlalt polüfoonilisi arendusvõtteidostinatot, kaanonit, imitatsiooni. Sageli kõrvutatakse Kreegi loomingut Mart Saare omaga. Mõlemad heliloojad on esimesed, kes sel määral tuginesid oma muusikas regivärsilisele rahvaviisile. Rahvamuusikal põhinevad teosed Kreegi tuntumad rahvaviisidel põhinevad koorilaulud on "Meil aiaäärne tänavas", "Sirisege, sirisege, sirbikesed", "Maga, maga, Matsikene", koraaliviisidel põhinevad "Mu süda ärka üles" ja "Ma tulen taevast ülevalt". Suurem rühm (u 1000 laulu) koosneb lühikestest koraali- ja rahvaviiside seadetest. Väiksema rühma moodustavad viimistletud ja ulatuslikult arendatud kooriteosed, mida võiks isegi koorisümfooniateks nimetada.
koolitamiseks loodi erilised õppeasutused, millest hiljem kujunesid välja konservatooriumid. Esimeseks selliseks peetakse 1537. a. Napolis asutatud kooli. Kõik uus hakkas edaspidi toimuma ilmalikus muusikas. Kirik väljendas oma tõrjuvat hoiakut moodsa kunstmuusika vastu ja kahtles polüfoonilise muusika sobivuses jumalateenistusse. 14. sajandil sündis mitmehäälne ilmalik laul madrigal, mis sai keerukuselt võrreldavaks motetiga. Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Rahva seas olid populaarsed lihtsad talupojalaulukesed villanella'd ja tantsulaulud frottola'd. Just ilmalikes lauludes sündis väljenduslaad, mida võib pidada muusikaliseks renessansiks. Humanistlik mõtlemine ja vaba haritud inimese ideaal andsid inimesele vabamad käed ennast teostada. Keskajal keskenduti muusika seletamisele matemaatika abil. Arvati, et mis on õige ja vastab jumalikule seaduspärasusele, ongi ilus. Humanistlik mõtteviis
terve ooperi programmiliseks kokkuvõtteks. Klassikaline orkester Orkester, mis kujunes Manheimis 18. sajandil. Koosnes neljahäälsest keelpillirühmast, puhkpillirühmast, vaskpillidest kasutati trompeteid ja metsasarvi, löökpillidest timpaneid. Divertisment Meelelahutuslik tsüklilike orkestriteos 18. sajandil. Rapsoodia Instrumentaalmuusika zanr, mis on üheosaline vabavormiline heliteos, mis tavaliselt põhineb rahvaviisidel Ekspostisoon Algab peateemaga peahelistikus. Tavaliselt on see jõuline, energiline ja mehine teema. Peateemale järgneb sidepartii, mis viib uude helistikku (tavaliselt dominant-helistikku). Kõrvalteema kõlab dominanthelistikus. See on enamasti laulvam ja lüürilisem kui peateema. Ekspositsiooni lõpetab dominanthelistikku kinnitav lõpupartii. Sonaadivormi 1. osa, milles esitatakse teemad. Töötlus Sonaadivormi püsimatu helistikuga ja vastavalt pingestatum keskosa
pentatoonika on viieastmeline helilaad pianist ehk klaverimängija polonees on poola rahvatants 3/4taktis; sel põhinev pidulik seltskonnatants; selles rütmis muusikapala polüfoonia on mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest prelüüd on muusikateose eelmäng; lühike, sissejuhatava loomuga vabas vormis heliteos programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks rapsoodia on rahvaviisidel põhinev vabavormiline fantaasia orkestrile, klaverile või mõnele teisele pillile reekviem on leinajumalateenistus või selle tarbeks kirjutatud muusika; mitmeosaline vokaalsuurteos surnute mälestuseks reformatsioon on usuline liikumine Euroopas, mis põhjustas protestantismi tekke ja roomakatoliku kirikust eemaldunud uute kristlike kirikute sünni; Eesti- ja Liivimaale jõudis protestantismi luterlik suund
sajandil tekkinud madrigal (itaalia keeles madrigale emakeelne laul). Esialgu olid nad ühehäälsed, kuid arenesid järgnevate sajandite jooksul nelja- ja viiehäälseteks. Madrigalide õitseajaks peetakse 16. sajandit. Madrigalid olid vaba vormiga laulud, mis kajastasid nii igapäevaseid elusündmusi kui ka armastuse- ning tundeteemasid. Kirjutati nii rõõmsaid, nukraid kui ka traagilise sisuga madrigale. Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Rahva seas olid populaarsed lihsad talupojalaulukesed villanella'd ja tantsulaulud frottola'd. Tekkis ka uusi vaimuliku laulu liike. Keeruka moteti kõrvale tekkisid lihtsad vaimulikud hümnid, mida laulsid oma koosviibimistel ketserlike usulahkude liikmed. 16. sajandil loodi Saksamaal protestantlik koraal, mis oli täiesti uut liiki laul. Selle ülemist, kõige väljendusrikkamat viisi laulis terve kogudus, saateviise või akorde mängiti orelil. Suure tuntuse saavutas Martin Lutheri poolt
2. Mussorgski ooperid, „rahvadraamad“ „Boriss Godunov“ ja „Hovanstšina“ Mussorgski on kirjutanud kaks ooperit: „Boriss Godunov”, mis räägib Vene valitsejast, kes sai võimule ebaausalt. Ooper jutustab Borissi kroonimisest ning ooper lõppeb sellega, et Boriss läheb hulluks ja sureb (talle saab üha selgemaks, et lapse tapmine oli vale tegu). Selles ooperis arutletakse vastutuse, kuritöö, karistuse jms üle. Teine tema ooper „Hovanštšina” baseerub vene rahvaviisidel. Annab edasi pilte vene küla elust. „Hovanštšina” lõpetas Nikolai Rimski-Korsakov 1883. aastal. 3. Milles nägid Vene heliloomingu tulevikku „Võimsa rühma“ liikmed. Kes kuulusid „Võimsasse rühma ja milline oli suurema osa nende liikmete tegelik kutsetegevus (NIMED, AMETID)? Rühma liikmed analüüsisid teiste helil teoseid, kandsid ette enda looduid ja pöörasid tähelep vene rahvalauludele. Eesmärk rajada Venepärane tõsine muus.
materjaliks rahvalaul) -üldinimlikke, surma ja armastuse teemat käsitlevad kooriteosed ''Kullervo sõnum'' / ''Tormise mere loits''/ ''Sampo tagumine'' (filosoofilised helitööd, milles kajastub mütoloogilise inimese kogu maailm) -ballaad ''Piiskop ja pagan'' solistidele ja meeskoorile (põhineb keskaegsel sekventsil ja runolaulul) -kantaat solistidele, segakoorile, sümfooniaorkestrile ''Sünnisõnad '' (ühendas kõik rahvaviisidel põhinevad lõigud) -kirjutas muusikat filmidele ''Kevade''/ ''Indrek''/ ''Suvi''/ ''Naine kütab sauna'' -jätkab Mart Saare ja Cyrillus Kreegi rahvaviisikäsitlust 4 Tormise arvuka kooriloomingu aluseks on rahvalaul. Lisaks eesti rahvalaulule on ta oma töödes kasutanud ka sugulasrahvaste ja kaugemate rahvaste folkloori. Tema kooriteostes
18711873 tegutses Kunileid köstri ja kooliõpetajana Peterburis, Gatsinas ja Kolppanas. 1873. aastal sõitis tervise halvenemise tõttu Ukrainasse, töötas seal elu lõpuni köster-organistina ja õpetajana Poltaava saksa koguduse koolis. Kunileiult on säilinud ainult viis originaalteost ja umbes kakskümmend rahvaviisiseadet. Esimesed (ja ka tema kõige tuntumad) laulud "Sind surmani" ning "Mu isamaa on minu arm" (mõlemad Lydia Koidula tekstidele) põhinevad tegelikult soome rahvaviisidel ja olid ainsad eestikeelsed originaallood I Üldlaulupeo kavas. Nad erinevad liedertafellikest lauludest kargema helikeele poolest ning püsivad tänaseni kooride ja laulupidude repertuaaris. Friedrich August Saebelmann (26. september 1851 7. märts 1911) oli helilooja, koorijuht ja pedagoog. Sündis Karksis köster- organisti perekonnas. Vanema venna (Aleksander Kunileid) eeskujul hakkas ta üsna noorelt klaverit õppima. 1871. aastal lõpetas Valgas
Temast algab uusajajärk pianismis -
ta lõi uue klaverimängu stiili - alates temast üritati klaveril jäljendada
orkestril. (Tema klaver kõlab nagu orkester , sest ta üritab seda mängida nii
võimsalt)
Klaveri kirjutanud:
< Klaveri sonaat h-moll
< Etüüdid (sõrmetehnika harjutus, hästi kiire)
< 2 klaverikontserti
< Klaveripaladetsüklid (väiksemad palad koondatud ühte)
< Nokturn (KT's sees ) (Öömuusika - lüüriline ja rahulik)
< Rapsoodia (rahvaviisidel põhinev fantaasia)
KUULAMINE :!!! Liszti Ungari rapsoodia nr.2 d-moll !!!
Tsaardas on Ungari rahvatants !! (kõrtsitants)
KUULAMINE: nokturn ''Armuunelm''
· Esikohal tekstiga seotud muusika · Vokaalmuusikast laulud Lavateostest ooperid · Uueks zanriks kujunes operett PROGRAMMILISED LÜHIPALAD, KUS KASUTATI ERINEVAID NIMETUSI: Bagadell- miniatuur, pisipala Ekspropt- hetke teos Intermezzo- vahepala Elleegia- kaebelaul Humoresk- naljatlev pala Nokturn- ööpala Barkarool- paadimehe laul Rapsoodia- rahvaviisidel põhinev fantaasia orkestrile, klaverile või mõnele teisele pillile. FRANZ SCHUBERT (1797-1828) · Lõi üle 1500 teose · Enamasti laulud ja klaveripalad · On loonud ka üle 100 mitmeosalise teose: 19 ooperit, laulumänge, 10 sümfooniat, 17 keelpillikvartetti, 22 klaverisonaati · Ligi 40 aastat pärast tema surma, leidsid tema austajad peaaegu kõik tema teoste käsikirjad · Oli kaks aastat kooliõpetaja
kujunesid välja konservatooriumid. Esimeseks selliseks peetakse 1537. a. Napolis asutatud kooli. Kõik uus hakkas edaspidi toimuma ilmalikus muusikas. Kirik väljendas oma tõrjuvat hoiakut moodsa kunstmuusika vastu ja kahtles polüfoonilise muusika sobivuses jumalateenistusse. 14. sajandil sündis mitmehäälne ilmalik laul madrigal, mis sai keerukuselt võrreldavaks motetiga. Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Rahva seas olid populaarsed lihtsad talupojalaulukesed ja tantsulaulud. Just ilmalikes lauludes sündis väljenduslaad, mida võib pidada muusikaliseks renessansiks. Humanistlik mõtlemine ja vaba haritud inimese ideaal andsid inimesele vabamad käed ennast teostada. Muusikale oli väga oluline nooditrükitehnika, mille leiutas Veneetsia trükkal Petrucci 15.16. sajandi vahetusel. Keskajal keskenduti muusika seletamisele matemaatika abil. Arvati, et mis on õige ja
sümfooniline poeem - üheosaline, programmiline teos sümfoonia orkestrile. tema loomingusse kuuluvad 13 sümfoonilist poeemi, millest kuulsaim "prelüüdid". tal on ka 2 sümfooniat, 2 klaverikontserti, klaveri sonaat "h-moll", on kirjutanud ka klaverietüüde ja klaveripalade tsükkleid "rännuaastad", klaverinokturnid - öömuusika. tuntuim nokturn on 3 osaline tsükkel: "armuunelmad". see on tema populaarsemaid palasid. tema loomingus on väga tähtsal kohal tema 19 ungari rapsoodiat - rahvaviisidel põhinev fantaasia. kasutas nende kirjutamisel ka mustlasmuusikat. need on klaveripalad aga liszt kirjutas neid ka orkestrile. (kuulasime ungari rapsoodia nr. 2 , d-moll, orkestri esituses) . ta lõpetas on kontsert reisid aastal 1848 ja pühendas pedagooglilisele tööle. liszt 1875 asutas Budapesti muusikaakadeemia. 1886 ta suri külmetushaigusesse.
· Renessanssmuusika kujunemine oli järk-järguline protsess ning ajastu alguseks muusikas on pakutud aega 14 sajandi algusest kuni 1470ndateni. · Kirikumuusika kõrval muutus oluliseks ilmalik muusika. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui rikkamate kodanike kodudes. · Populaarseimaks lauluks tekkis Itaalias 13 saj madrigal. Sageli põhinesid renessanssiaegsed laulud rahvaviisidel. · Tekkis ka uusi vaimuliku laulu liike, näiteks lihtsalt vaimulikud hümnid. · 16 sajandil loodi Saksamaal protestantlik koraal e luterikoraal, mis oli täiesti uut liiki laul, sest laulis terve kiriku kogudus ehk rahvas. · Muutusid keerulisemaks missa ja motett. · Luterlus tekkis mungast Martin Luter. Kirik pidi olema emakeelne ning laulud pidid olema väga lihtsad, et kõik kirikus olevad inimesed saaksid laulda. Saksa
1871 1873 tegutses Kunileid köstri ja kooliõpetajana Peterburis, Gat¹inas ja Kolppanas. 1873. aastal sõitis tervise halvenemise tõttu Ukrainasse, töötas seal elu lõpuni köster- organistina ja õpetajana Poltaava saksa koguduse koolis. Kunileidilt on säilinud ainult viis originaalteost ja umbes kakskümmend rahvaviisiseadet. Esimesed ja ka tema kõige tuntumad laulud "Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm" (mõlemad Lydia Koidula tekstidele) põhinevad tegelikult soome rahvaviisidel ja olid ainsad eestikeelsed laulud I Üldlaulupeo kavas. Nad erinevad liedertafellikest lauludest kargema helikeele poolest ning püsivad tänaseni kooride ja laulupidude repertuaaris. Kunileidi koorilaulud näitasid saksa liedertafellike laulude kõrval uut kvaliteeti. Peale rahvaluule sobitas Kunileid rahvaviisidele Koidula, Kreutzwaldi ja Jakobsoni tekste. Kunileidi rahvuslikud taotlused olid eeskujuks järgnevatele heliloojatele -Aleksander Thomson (31
Muusikalugu, kordamine eksamiks 1. Eesti rahvalaul- liigid, teemad, esitamistavad. Rahvapillid. Eesti rahvalaul jaguneb kaheks: 1) vanem e. Regilaul 2) uuem e. Lõppriimiline rahvalaul Regilaul tekkis oletatavasti 3000 a eKr läänemere soomlaste ja algbaltlaste vastastikusel mõjutusel. Regilauluga säilisid, muutusid, arenesid: 1) huiked ja kutsed 2) loitsud (kasut. Töö edendamiseks ja tõvest hoidumiseks) 3) kaebehüüded (lein ja kurbus) 4) loodushäälte jäljendused (onomatopöa) (linnulaulud ja peibutamised jahimeestel) Regilaul koosneb kolmest võrdsest osast: 1) tekst kõige olulisem ja muutlikum osa 2) viis traditrioonilisim, vähemuutuv 3) esitus kõige püsivam osa Algriim on sõnas alguskordus nt. Samatähe või silbiga algused. Vahelduvad rõhuga ja rõhuta slbid (tav. 8 silpi värsireas). Viis on tavaliselt väikese ulatusega ja korduv. Esitusviise on kahte tüüpi: 1) üherealine laulik laulab ette ja koor järgi 2) ...
Esindatud olid vaid meeskoorid, kokku oli lauljaid 822 ning puhkpillimängijaid 56. 7. Asjaarmastajad-heliloojad:esimesed : ALEKSANDER SAEBELMANN- KUNILEID: 1845 1875 Helilooja, organist, koolmeister. Üks eesti rahvusliku koorimuusika rajajatest Tema teadaolev looming "5 algupärast laulu ja 10 rahvaviisiseadet"-säilisid ainult tänu Jakobsoni laulikule Laulud " Mu isamaa on minu arm" ja " Sind surmani" on loodud L. Koidula tekstidele ja tuginevad soome rahvaviisidel. Laulud kõlasid esimesel üldlaulupeol 1869 a. ALEKSANDER EDUARD THOMSON- 1845 1917 Helilooja ja pedagoog Elas ja töötas enamiku oma elust Peterhofis, hiljem Peterburis Tema ligi 70-st laulust on säilinud umbes pooled. Teeb rahvaviisitöötlusi Tema loomingus domineerib armastus- ja looduslaulutemaatika. " Ketra, Liisu", " Kannel", " Laula, laula suukene" FRIEDRICH AUGUST SAEBELMANN- 1851 1911 Helilooja, koorijuht, pedagoog, pianist ja organist
on lähedane impressionistlikule väljendusviisile (varajane). Rahvuslikud intonatsioonid, loodus lüüriliste meeleoludega. (,,Põhjavaim'', ,,Mis need ohjad meida hoidvad'') Cyrillus Kreek Eluaastad: 1889 - 1962 Õpingud: Peterburi konservatoorium 1908 - 1911, kus õppis trombooni ja hiljem ka kompostitsiooni Tööaastad: peale konservatooriumi lõppu tegutses Haapsalus muusikaõpetajana, hiljem oli ta Tallinna konservatooriumi muusikateoreetiliste ainete õppejõud Looming: üle 700 rahvaviisidel põhineva kooriteose; enda meloodiaga ligi 20 laulu, kus kasutas mitmesuguseid polüfoonilisi võtteid Tähtsamad teosed: vaimulike rahvaviiside mõjutustega “Taaveti laulud” ja Eesti esimene reekviem pealkirjaga “Reekviem”, mis oli loodud segakoorile ja sümfooniaorkestrile. Mart Saar Eluaastad: 1882 - 1963 Õpingud: Peterburi konservatooriumis: lõp 1908 aastal Louis Homiliuse oreliklassi ja õppis 1909 - 1911 kompositsioon Nikolai Rimski-Korsakovi käe all
1871–1873 tegutses Kunileid köstri ja kooliõpetajana Peterburis, Gatšinas ja Kolppanas. 1873. aastal sõitis tervise halvenemise tõttu Ukrainasse, töötas seal elu lõpuni köster-organistina ja õpetajana Poltaava saksa koguduse koolis. Kunileiult on säilinud ainult viis originaalteost ja umbes kakskümmend rahvaviisiseadet. Esimesed (ja ka tema kõige tuntumad) laulud “Sind surmani” ning “Mu isamaa on minu arm” (mõlemad Lydia Koidula tekstidele) põhinevad tegelikult soome rahvaviisidel ja olid ainsad eestikeelsed originaallood I Üldlaulupeo kavas. Nad erinevad liedertafellikest lauludest kargema helikeele poolest ning püsivad tänaseni kooride ja laulupidude repertuaaris. Friedrich August Saebelmann (26. september 1851 – 7. märts 1911) oli helilooja, koorijuht ja pedagoog. Sündis Karksis köster-organisti perekonnas. Vanema venna (Aleksander Kunileid) eeskujul hakkas ta üsna noorelt klaverit õppima. 1871. aastal lõpetas Valgas Cimze seminari ning suundus
Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui rikkamate kodanike kodudes. Kutseliste muusikute koolitamiseks loodi erilised õppeasutused, millest hiljem kujunesid väljakonservatooriumid. Esimeseks selliseks peetakse 1537. a.Napolis asutatud kooli. Aastatel 1320 14. sajandil sündis mitmehäälne ilmalik laul madrigal, mis sai keerukuselt võrreldavaks motetiga. Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Rahva seas olid populaarsed lihtsad talupojalaulukesed villanella'd ja tantsulaulud frottola'd. Just ilmalikes lauludes sündis väljenduslaad, mida võib pidada muusikaliseks renessansiks. 6)Ars Nova ajastu kõige esdinduslikumad heliteosed olid kolme- ja neljahäälsed motetid. 15. Sajandil tõusis heliloojate loomingus taas esile kirikumuusika. Rohkesti loodi sel ja järgmisel sajandil polüfoonilisi missatsükleid, kiriklikke motette ja hümne. Kõige esinduslikumaks zanriks sai
millest hiljem kujunesid välja konservatooriumid. Esimeseks selliseks peetakse 1537. a. Napolis asutatud kooli. Kõik uus hakkas edaspidi toimuma ilmalikus muusikas. Kirik väljendas oma tõrjuvat hoiakut moodsa kunstmuusika vastu ja kahtles polüfoonilise muusika sobivuses jumalateenistusse. 14. sajandil sündis mitmehäälne ilmalik laul madrigal, mis sai keerukuselt võrreldavaks motetiga. Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Rahva seas olid populaarsed lihtsad talupojalaulukesed villanella'd ja tantsulaulud frottola'd. Just ilmalikes lauludes sündis väljenduslaad, mida võib pidada muusikaliseks renessansiks. Humanistlik mõtlemine ja vaba haritud inimese ideaal andsid inimesele vabamad käed ennast teostada. Muusikale oli väga oluline nooditrükitehnika, mille leiutas Veneetsia trükkal Petrucci 15.16. sajandi vahetusel. Keskajal keskenduti muusika seletamisele matemaatika abil. Arvati, et mis on õige ja
välja konservatooriumid. Esimeseks selliseks peetakse 1537. a. Napolis asutatud kooli. Kõik uus hakkas edaspidi toimuma ilmalikus muusikas. Kirik väljendas oma tõrjuvat hoiakut moodsa kunstmuusika vastu ja kahtles polüfoonilise muusika sobivuses jumalateenistusse. 14. sajandil sündis mitmehäälne ilmalik laul madrigal, mis sai keerukuselt võrreldavaks motetiga. Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Rahva seas olid populaarsed lihtsad talupojalaulukesed villanella'd ja tantsulaulud frottola'd. Just ilmalikes lauludes sündis väljenduslaad, mida võib pidada muusikaliseks renessansiks. Humanistlik mõtlemine ja vaba haritud inimese ideaal andsid inimesele vabamad käed ennast teostada. Muusikale oli väga oluline nooditrükitehnika, mille leiutas Veneetsia trükkal Petrucci 15.–16. sajandi vahetusel. Keskajal keskenduti muusika seletamisele matemaatika abil. Arvati, et mis on õige ja
· Enamik teostest programmilised. · Paljud teosed kannavad pealkirju. · Klaver ja klaverimuusika. · Temast algab uus ajajärk pianismis Liszt lõi uue klaverimängustiili: hakkas klaveril jäljendama orkestripille. Liszti klaver kõlaski nagu orkester. · Tänu talle sai klaver kontserdipilliks. · Klaverile kirjutanud: *etüüde *2 klaverikontserti *klaveripalade tsükleid *sonaat h-moll *19 rapsoodiat (rahvaviisidel põhinev fantaasia, aluseks rahvamuusika) *nokturnid 3. nokturn ,,Armuunelm" As-duur Rapsoodia (aluseks nt mustlasmuusika, Ungari kõrtsitantsu tsaardas rütmid) nr 2. Sümfooniline muusika Orkestriteoste arv on tagasihoidlikum, kaalukamad 2 sümfooniat ja 13 sümfoonilist poeemi (üheosaline programmiline teos sümf orkestrile, selle loojaks ongi Liszt). ,,Prelüüdid" sümfooniline poeem. Võrdleb inimese eluetappe kui erinevaid prelüüde
sajandil tekkinud madrigal (itaalia keeles madrigale emakeelne laul). Esialgu olid nad ühehäälsed, kuid arenesid järgnevate sajandite jooksul nelja- ja viiehäälseteks. Madrigalide õitseajaks peetakse 16. sajandit. Madrigalid olid vaba vormiga laulud, mis kajastasid nii igapäevaseid elusündmusi kui ka armastuse- ning tundeteemasid. Kirjutati nii rõõmsaid, nukraid kui ka traagilise sisuga madrigale. Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Rahva seas olid populaarsed lihsad talupojalaulukesed villanella'd ja tantsulaulud frottola'd. Tekkis ka uusi vaimuliku laulu liike. Keeruka moteti kõrvale tekkisid lihtsad vaimulikud hümnid, mida laulsid oma koosviibimistel ketserlike usulahkude liikmed. 16. sajandil loodi Saksamaal protestantlik koraal, mis oli täiesti uut liiki laul. Selle ülemist, kõige väljendusrikkamat viisi laulis terve kogudus, saateviise või akorde mängiti orelil. Suure
(4 heliloojat, igaühest eraldi) Aleksander Saebelmann-Kunileid- Aleksander Saebelmann-Kunileid oli helilooja, koorjuht ja pedagoog, üks eesti esimesi muusikaharidusega heliloojaid, Friedrich Aleksander Saebelmanni vend. Kunileid on Carl Robert Jakobsoni poolt antud heliloojanimi, mille all Saebelmann ongi saanud üldtuntuks. Kunileidi esimesed ja ta kõige tuntumad laulud "Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm" (mõlemad Lydia Koidula sõnadele) põhinevad soome rahvaviisidel ja olid ainsad eestikeelsed laulud Tartus 1869. aastal toimunud I üldlaulupeo kavas. Kunileid oli ka I üldlaulupeo üks juhte. Friedrich Saebelmann- Friedrich August Saebelmann oli Eesti üks esimesi muusikaharidusega heliloojaid, ta tegutses ka koorijuhi ja pedagoogina. Saebelmanni loomingust on säilinud saksa romantikute ja liedertafel-stiili eeskujudel loodud paarkümmend koorilaulu ja mõned klaverisaatega soololaulud. Teoseid: Serenade", ,,Lilleke"
Muusikas väljendus see ilmalike zanrite ilmumisega vaimulike kõrvale. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui rikkamate kodanike kodudes. Kutseliste muusikute koolitamiseks loodi erilised õppeasutused, millest hiljem kujunesid välja konservatooriumid. 14. sajandil sündis mitmehäälne ilmalik laul madrigal, mis sai keerukuselt võrreldavaks motetiga. Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Humanistlik mõtlemine ja vaba haritud inimese ideaal andsid inimesele vabamad käed ennast teostada. Muusikale oli väga oluline nooditrükitehnika, mille leiutas Veneetsia trükkal Petrucci 15.16. sajandi vahetusel. Tähtsamad muusikateoreetilised jooned Muusika oli enam seotud tekstiga, rütm lähtus teksti rütmist. Samas hakkas rütmipilt lihtsustuma. Ideaaliks saab lihtne väljenduslik laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud hingamisega. Ars nova
annaabi.ee 
