Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

1980-ndatel alustanud heliloojad-muusikud (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
1980-ndatel alustanud heliloojad/ muusikud
  • „Laulev revolutsioon “, mis viis 1991.a Eesti taasiseseisvumiseni
  • Hoogustus kooriliikumine
  • Taasavastati isamaalaule
  • Rene Eespere, Alo Mattiisen , Veljo Tormis
  • Vaimulikud muusikažanrid. Urmas Sisaski eestikeelne „Eesti missa“ (ettekanne 1994.a üldlaulupeol)
  • Tartu levimuusikapäevad (1979.a)

Urmas Sisask (1960 – …)
  • Helilooja
  • Harrastusastronoom
  • Asutas Jänedale muusikatähetorn-planetaariumi.

/K/: „Tähistaevas“ Kassiopeia
  • „Tähistaeva tsükkel“ (1980-1995). Siin koondas ta lood kahte sarja , pealkirjadega „Põhjataevas“ ja „Lõunataevas“, mõlemas 22 miniatuuri. Aastail 2003-2004 lisandus tsüklile ka kolmas sari – rahvaviisidel põhinev „Eesti rahvataevas“
  • „Plejaadid“ klaverile, sonaat „Linnutee galaktika “ kahele klaverile, sonaat „ Andromeda galaktika“ kahele klaverile.
  • Koorilooming. Huvi gregooriuse koraali vastu, barokiajastu koorimuusika vastu.
  • Tulemuseks sai viiehelilise rea (cis,d, fis, gis, a). See osutus jaapani muusikas esinevaks kamayoshi laadiks.
  • Seda laadi kasutas ta teostes „ Gloria Patri“ ja „Magnificat“
  • Kokku kirjutas 4 missat.

/K:/ „ Sanctus “ „Eesti missast“
  • „12 laulu püha neitsi Maria auks“

/K:/ Kantaat „Ood armastusele“ naiskoorile ja lapssolistile.
  • Vokaalsümfoonilised teosed. „Pro patra“ Eesti Kaitseväe orkestri poolt tellitud oratoorium puhkpilliorkestrile ja kooridele.
  • Orkestriteostest kirjutas konservatooriumi lõputööks sümfoonia „Põhjanael“
  • Sümfoonia „Uranus“, milles kasutab trompetit, orelit, šamaanitrummi ning Austraalia aborigeenide pulli didgeridood.
  • Tuhala Nõia kaevu loits
  • Lõi hümni kõigile koolidele.

1980-ndatel alustanud heliloojad-muusikud #1
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Greeteo Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Muusika-Urmas Sisask-Alo Mattiisen
1
docx

Muusika (Urmas Sisask, Alo Mattiisen)

Urmas Sisask 1960 Looming: Koorilooming · Huvi gregooriuse laulu, barokiajastu koorimuusika vastu Ka koorimuusikas on seos universumine. Ta arvutas Päikesesüsteemi planeetide tiirlemisel tekkivad teoreetilised helid. · Tulemuseks sai viiehelilise rea(cis, d, fis, gis, a). See osutus jaapani muusikas esinevaks kamayoshi laadiks. · Seda laadi kasutas järgmistes teostes: 24 vaimuliks laulus koondnimega ,,Gloria Patri" · ,,12 laulu püha neitsi Maria auks" · Kirjutas 4 missat. Neist kolmas alapelkirjaga ,,Eesti missa" on esimene eestikeelse tekstiga missa. K · Kantaat ,,Ood armastusele" naiskoorile ja lapssolistile. K Vokaalsümfoonilised teosed · ,,Pro Patricia" Eesti Kaitseväe orkestri poolt tellitud oratoorium puhkpilliorkestrile ja kooridele · Okestriteostest kirjutas konservatooriumi lõputööks sümfoonia ,,Põhjanael" · Sümfo

Eesti rahvamuusika
Urmas Sisask - Referaat
7
doc

Urmas Sisask - Referaat

suurvormis teos "Klaverikontsert". 21-aastaselt käis juba kontsertvälisreisil. 1985. lõpetas René Eespere kompositsiooniklassi Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Samal aastal valmis tema esimene sümfoonia ning Urmas Sisask kolis Jänedale. Jäneda lossitorni on Sisask kohandanud ainulaadseks "muusikaliseks planetaariumiks", kus ta teeb astronoomilisi vaatlusi ja korraldab loeng-kontserte. Aastatega on see koht kujunenud väga populaarseks ning ekskursioonitellimusi on rohkem kui helilooja suudab vastu võtta. Looming Sisaski looming on siiski lai, esindatud on mitmed zanrid, ta on kirjutanud a capella koori-, kammer- ja orkestrimuusikat, on valminud ka mõned teosed lastele. Suur osa tema loomingust on seotud just tähistaevaga, see kajastub juba tema esimestes suuremates teostes: "Tähistaeva tsükkel" klaverile, 1987; "Plejaadid" klaverile, 1989; "Linnutee galaktika" kahele klaverile, 1990;

Muusikaajalugu
Urmas Sisask
5
doc

Urmas Sisask

Urmas Sisask Referaat Koostas: 2008 Elulugu Urmas Sisask, eesti helilooja ja laulja Siiri Sisaski vend on sündinud 9. septembril 1960 Raplas. 1980. Aastal lõpetas Ta Tallinna Muusikakeskkooli, kus õppis kompositsiooni Anatoli Garsneki, René Eespere ja Mati Kuulbergi juures ning 1985. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (René Eespere kompositsiooniklassis). Helilooja mäletab, kuidas ta kaheksa aastaselt kuulis vanaisa mängu talu hormooniumil. Tulevane helilooja püüdis samas noote lahti mõtestada. Vanaisa öelnud: "Sina neist nootidest küll veel aru ei saa." Esimest helitööd kirjutas Urmas Sisask neljateistkümneaastaselt. Ta on loonud 94 suurteost, sealhulgas mitu missat, tsükli tähistaeva muusikat jm. Jänedale asus ta elama 1985. aastal , kus on teinud tööd nii muusikaõpetaja kui ka koorijuhina, tegutsedes lisaks sellele veel

Muusikaajalugu
Urmas Sisask
23
doc

Urmas Sisask

..................................................................................... 16 KASUTATUD KIRJANDUS ......................................................................................................... 17 Lisa. Urmas Sisaski olulisem helilooming 1974-2009 ..................................................................... 18 2 SISSEJUHATUS Urmas Sisask on Eesti helilooja, keda tuntakse kui meest, kes ühendas omavahel tähed ja muusika. Hästi teatakse ka tema koorimuusikat, mille tuntukssaamisele aitas kindlasti kaasa üldlaulupeotraditsioon, mille raames tema teosed kõlanud on. Kuna helilooja loomingut ja selleni jõudmist mõjutas kõige enam lapsepõlv, on just seda osa tema elust põhjalikult käsitletud, et näidata käesoleva töö lugejale, kuidas kujuneb välja üks nn

Muusikaajalugu



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun