Ma ei olnud sellest erakonnast mitte midagi kuulnud, kuni ühe suveni, mil olin Tartus külas oma isal. Juhslikult mööda Tartut jalutades märkasin reklaamplakateid, kus reklaamiti just nende noorte kampaaniat ´´ Vanapaber ei ole praht! ´´ Kuna see tundus huvitav, siis kohe pärast koju jõudmist otsisin infot nende kohta internetist. Ja see oli väga meeldiv! Need noored on koostanud endale väga huvitava interneti lehekülje, kus nad räägivad endast ja sellest, millega nad tegelevad. Rahvaliidu Noorte ülesanneteks ei ole üksnes kampaaniate korraldamine ja reisimine, vaid nad osalevad ka poliitikas. Nende üheks tegevuseks on seminaride ja loengute korraldamine üle Eesti, kus annavad teistele Eesti noortele nõuandeid ja informatsiooni poliitikas toimuva kohta. Loomulikult saavad noored huvi korral selle organisatsiooniga liituda kõik soovijad alates 18. eluaastast. Põhjus, miks just need noored mulle kõige
Rahvaliidul on palju ühist Keskerakonnaga, ent tema kindel toetumine maaringkondadele ja "pehmem" poliitiline imago võimaldavad märksa edukamalt leida liitlasi. Erakonna juhtpoliitikud Erakonna esimees Andrus Blok Erakonna aseesimehed Mai Treial Riina Kull Arno Sild Osalemine valimistel Riigikogu valimised 2003 Riigikokku kandideeris 125 Rahvaliidu kandidaati, keskmine vanus 49, 7 aastat Valituks osutus 13 kandidaati: Jaak Allik, Margi Ein, Margus Leivo, Jaanus Männik, Mart Opmann, Jaan Õunapuu, Rein Randver, Villu Reiljan, Janno Reiljan, Jüri Saar,Vello Tafenau, Tiit Tammsaar ja Mai Treial 2007 - Riigikokku kandideeris 125 Rahvaliidu kandidaati, keskmine vanus 49, 5 aastat Valituks osutus 6 kandidaati: Jaanus Marrandi, Villu Reiljan, Karel Rüütli, Erika Salumäe, Mai Treial ja Ester Tuiksoo
Rahvaliit (ERL) asutati 2000. aasta juunis kolme erakonna Eesti Maaliidu (EML; asutatud 1917.a., taasasutatud 1991.a.), Eesti Pensionäride ja Perede Erakonna (EPPE,asutatud 1991.a.) ja Eesti Maarahva Erakonna (EME, asutatud 1994.a., aastal 1999 muutis nime Eestimaa Rahvaliiduks) liitumisel. 2002. aastal ühines Rahvaliiduga erakond Uus Eesti. Arnold Rüütel juhtis alates 1994.a. EME-t ja oli erakonna ümbernimetamise järel kuni ühinemisteni Rahvaliidu juht. 2000. aastal valiti erakonna esimeheks Villu Reiljan. Arnold Rüütel valiti erakonna auesimeheks. 2001. aastal valiti Arnold Rüütel selle koha pealt Eesti Vabariigi presidendiks. Kongressidel valitud aseesimehed olid järgmised: 2002. aastal Mai Treial, Ants Käärma ja Mario Sootna, 2003; aastal Mai Treial, Mario Sootna ja Jüri Saar; 2004.aastal Mai Treial, Jüri Saar, Mario Sootna ja Tiit Tammsaar; 2005.aasta kongressil valitud aseesimehed on
RAHVALIIT tagab nelja aasta jooksul alampalga tõusu 60 protsendini keskmisest palgast. RAHVALIIT seab sisse kodus kuni kolmeaastast last kasvatavale emale või isale ema- või isapalga, mille suuruseks on kehtiv alampalk. RAHVALIIT eraldab riigieelarvest raha laste kasvatamise ja koolitamise toetuseks sellises ulatuses, et tagada lastega perede normaalne toimetulek. Õpilastele kindlustatakse tasuta soe koolieine, õppevahendid ja sporditarbed, aga samuti osavõtt spordi- ja huvialaringidest. RAHVALIIDU poliitika tagab riiklike investeerimisprogrammidega haridusse, tervishoidu, õigus- ja korrakaitsesse ettevõtlusele soodsa keskkonna arengu ja töökohtade arvu olulise suurendamise, eelkõige maapiirkondades ja väikelinnades. Väliskrediitidele toetudes eraldatakse riigieelarvest piisavad vahendid vastavate investeerimisprogrammide elluviimiseks. RAHVALIIT tõstab keskmise vanaduspensioni praeguselt ca 37 protsendilt 2008. aastaks 50 protsendini keskmise netopalga suhtes. 2003
Alates 18. augustist 1999 ilmub erakonna kuukirja "Seitse Päeva" kõrval ka laiale lugejaskonnale mõeldud nädalaleht "Kesknädal". Teisel kohal liikmete koha Eestimaa Rahvaliit kuhu kuulub 9881 liiget (seisuga: 01.01.2009) ja Riigikogu esinduses on 6 inimest. ERL on rahvuslikku konservatiivsust ning ühiskonna ja looduse tasakaalustatud arengut propageeriv erakond, Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Erakonna esimees on Karel Rüütli. Rahvaliidu eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ja esindamine, riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine; demokraatliku ja iseseisva ning sõltumatu õigusriigi ülesehitamine; alalhoidliku ellusuhtumise, sotsiaalse, majandusliku ja ökoloogilise tasakaalu saavutamine säästva arengu põhimõtetel. Rahvaliidu poliitilise tegevuse aluseks on 1. detsembril 2007 toimunud erakonna kongressil kinnitatud programm Hooliv
Demokraatliku, iseseisva, sõltumatu õigusriigi ülesehitamine Alalhoidliku ellusuhtumise, sotsiaalse, majandusliku, ökoloogilise tasakaalu saavutamine säästva arengu põhimõtetel Oma eesmärkide saavutamiseks kasutab ERL tsiviilühiskonnale omaseid demokraatlikke ja parlamentaarseid võimalusi õigusriigi normide kohaselt. Erakonna juhid Arnold Rüütel juhtis alates 1994.a EME-t ja oli erakonna ümbernimetamise järel kuni ühinemisteni Rahvaliidu juht. 2000. aastal valiti erakonna esimeheks Villu Reiljan. 2007.a valiti erakonna esimeheks Jaanus Marrandi 2008.a Karel Rüütli Esindatus riigikogus Karel Rüütli – Riigikogu ERLi fraktsiooni esimees. Kuulub kultuuri-, julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis. Mai Treial – fraktsiooni aseesimees, kuulub sotsiaalkomisjoni Villu Reiljan – kuulub keskkonnakomisjoni Ester Tuiksoo – kuulub Euroopa Liidu asjade – ja majanduskomisjoni
80 omavalitsusjuhti. Oleme koalitsioonis 76 omavalitsuses. Riigikogu esimees, spiiker Ene Ergma Erakonna esimees Mart Laar SOTSIAALDEMOKRAADID Sotsiaaldemokraatlik Erakond on Eesti erakond. See tekkis 7. veebruaril 2004 Rahvaerakond Mõõdukad ümbernimetamise tulemusel. Erakonna ideoloogia on modernne sotsiaaldemokraatia. Karel Rüütli (sündinud 25. detsembril 1978 Tartus) on Eesti poliitik, XI Riigikogu liige, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees ning endine Eestimaa Rahvaliidu esimees (2008 - 2010). Erakonna esimees on Sven Mikser, peasekretär Kalvi Kõva. RAHVALIIT Eestimaa Rahvaliit on Eesti suurim erakond, omades ~9400 liiget. Arnold Rüütel Rahvaliidu auesimees Andrus Blok Rahvaliidu esimees Lääne - Viru mkü esimees Mai Treial Riigikogu liige, Rahvaliidu aseesimees ideoloogia: agraar, konservatiivne KESKERAKOND ideoloogia: tsentristlik, sotsiaal liberaalne, populistlik Esimees Edgar Savisaar EESTIMAA ROHELISED
büroo liige · 19791983 ENSV Ministrite Nõukogu esimehe esimene asetäitja · 19831990 Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees · 1990 oktoober 1992 Eesti NSV Ülemnõukogu (ja pärast selle ümbernimetamist Eesti Vabariigi Ülemnõukogu) esimees Ametikohad · 19911992 Põhiseadusliku Assamblee liige · 19932001 Rahvusliku Arengu ja Koostöö Instituudi direktor · 19941999 Eesti Maarahva Erakonna esimees · 19992000 Eestimaa Rahvaliidu esimees · 20002001 Eestimaa Rahvaliidu auesimees · 19952001 Riigikogu liige · 19951997 Riigikogu aseesimees · 19951999 koalitsiooninõukogu esimees · 19951999 Riigikogu Balti Assamblee Eesti delegatsiooni juht · 19951999 Balti Assamblee Presiidiumi liige ja vaheaegadega esimees · 8. oktoober 2001 9. oktoober 2006 Eesti Vabariigi president Teenetemärgid Maarjamaa Risti ordeni kett 2001 · Soome Valge Roosi ordeni Suurrist ketiga 2001
ühishüvis, mistõttu erakoole ja tasulist haridust nad ei propageeri. Sotsiaaldemokraate eristab keskerakondlastest tööhõiveküsimuste tugevam rõhutamine, samas kui Keskerakonna jaoks on esikohal toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine. Paremparteid ei ole ideogloogilise platvormi poolest nii ühtsed. Reformierakond tugineb liberalismile, Isamaliit aga kristlikule demokraatiale ja rahvuslusele. Isamaliiduga suhteliselt lähedased on konservatiivse Rahvaliidu seisukohad. Rahvaliidu teeb omanäoliseks see, et nad väärtustavad Eesti küla, sealhulgas Eesti põllumajanduse kestmist. Nagu konservatiivide puhul tavaline, ei poolda ka Rahvaliit tingimusteta avatud majandust, vaid näeks meelsamini kodumaise kapitali eelistamist majanduses. Reformierakond seevastu on just avatud turumajanduse poolt. Nende meelest on lauskonkurent kasuks nii Eesti ettevõtlusele kui ka avalikule sektorile. Seetõttu ongi mitmed varem omavlitsusele kuulunud
1979–1983 Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe esimene asetäitja 1983–1990 Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees 1990 – oktoober 1992 Eesti NSV Ülemnõukogu (ja pärast selle ümbernimetamist Eesti Vabariigi Ülemnõukogu) esimees 1991–1992 Põhiseadusliku Assamblee liige 1993–2001 Rahvusliku Arengu ja Koostöö Instituudi direktor 1994–1999 Eesti Maarahva Erakonna esimees 1999–2000 Eestimaa Rahvaliidu esimees 2000–2001 Eestimaa Rahvaliidu auesimees 1995–2001 Riigikogu liige 1995–1997 Riigikogu aseesimees 1995–1999 koalitsiooninõukogu esimees 1995–1999 Riigikogu Balti Assamblee Eesti delegatsiooni juht 1995–1999 Balti Assamblee Presiidiumi liige ja vaheaegadega esimees 8. oktoober 2001 – 9. oktoober 2006 Eesti Vabariigi president (Arnold Rüütel) Ilves Elulugu 26.12.1953-tänapäev
Reguleerime rannikualade kasutust, lähtudes ühetaolisuse ja võrdse kohtlemise printsiipi dest. Tagame igamehe õiguse mere ja veekogude rannikualal ning loodus kaunites kohtades. Säilitame ja arendame edasi Eesti looduskaitsealade võrgus tikku. Keskerakond püüab mõjutada Rahvaliitu rohujuure tasandil Keskerakonna aseesimees Kadri Simson tõdes, et juba äsjaste kohalike valimiste eel algas koostöö päris paljude piirkondade Rahvaliidu juhtpersoonidega, kes ise selleks soovi avaldasid. «Need on tublid ja aktiivsed inimesed, kes on justkui ära unustatud, või kelle puhul kuus Rahvaliidu inimest riigikogus ei esinda enam seda, miks nad Rahvaliiduga liitusid,» ütles ta. Simson kinnitas, et kuigi Rahvaliit langetas iseseisvalt jätkamise otsuse, on siiski palju rahvaliitlasi, kes soovivad, et nende regionaalset arengut puudutav sõnum saaks jõulisemalt kaitstud.
Milline sündmus tegi lõpu planeeritavale Leedu kuningriigile? Saksamaa lüüa saamine sõjas. 32. Kellega oli Leedu sunnitud jääma sõjalisse ja majanduslikku liitu pärast iseseisvuse väljakuulutamist? Ta oli sunnitud jääma Venemaa ja Poolaga. 33. Millal moodustati esimene valitsus? Esimene valitsus moodustati November 1918. 34. Kellest sai esimese valitsuse juht? Esimese valitsuse juhiks sai Augustinas Voldemaras. 35. Leedu - Poola suhete püsiprobleem. Leedu pöördus õiguse ja rahvaliidu poole. Vilniusest sai püsiprobleem. 36. Leedu pealinn 1939. aasta sügiseni. Kaunas. 37. Moskva rahu Nõukogude Venemaaga.12 juuli 1920. 38. Millal okupeerib Poola Vilniuse? 12.oktoober 1920. 39. Leedu - NSVL Liidu mittekallaletungileping. 28.september 1926. 40. Leedu juhtiv poliitiline jõud nov. 1918 - juuni 1926. Kristlik demokraatlik partei. 41. Millal toimus parempoolne riigipööre? 1926.a. 42. Kellest saab president pärast riigipööret? Pärast riigipööret saab presidendiks A
1987: 1. koht trekisprindis 1989: 1. koht trekisprindis 1995: 3. koht trekisprindis Olümpiamängud: 1988. aasta suveolümpiamängud Seoulis 1. koht trekisprindis 1992. aasta suveolümpiamängud Barcelonas 1. koht trekisprindis 1996. aasta suveolümpiamängud Atlantas 6. koht trekisprindis POLIITIKUKARJÄÄR 1996.1999. aastal oli ta Tallinna Linnavolikogu liige, 1999. aastal valiti ta Riigikokku (Keskerakond). 2003. aastal lahkus ta Keskerakonnast ja oli Tallinna Linnavolikogus Rahvaliidu saadikurühma liige ja lastekaitsekomisjoni esimees. Hiljem oli ta volikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees. Ta valiti XI Riigikogu liikmeks, kuid loobus sellest kohast, et töötada Tallinna Linnavolikogus. 5. aprillil 2007 võttis SDE fraktsioon ta uuesti liikmeks. TUNNUSTUSED Eesti Punase Risti I klassi teenetemärk (2001) Elva linna aukodanik.
tähendab seda, et positiivse otsuse langetamiseks peab poolt hääletama rohkem saadikuid kui vastu. Tähtsamate seaduste vastuvõtmiseks peab poolt hääletama vähemalt 51 saadikut, ehk Riigikogu koosseisu häälteenamus. 2 2) Riigikogu fraktsioonid: Eesti Keskerakonna fraktsioon- 28 liiget Eesti Refirmierakonna fraktsioon- 31 liiget Erakond Eestimaa Rohelised fraktsioon- 6 liiget Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon- 5 liiget Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon- 19 liiget Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon- 10 liiget 3) Moodustatud komisjonid: Alatised komisjonid: 1) keskkonnakomisjon; 2) kultuurikomisjon; 3) maaelukomisjon; 4) majanduskomisjon; 5) põhiseaduskomisjon; 6) rahanduskomisjon; 7) riigikaitsekomisjon; 8) sotsiaalkomisjon; 9) väliskomisjon; 10) õiguskomisjon; 11) Euroopa Liidu asjade komisjon Erikomisjonid: 1) Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon
seda juttu tõsiselt ka.” (Edgar Savisaar) Manipuleerimine statistiliste andmetega “Statistilised andmed näitavad, et aastatega on suurenenud nende laste osakaal, kes on proovinud erinevaid mõnuaineid.” (Statistikaamet) Soovitava esitamine tegelikkuse pähe “… oleme valmis võtma enda peale opositsiooni liider- või juhterakonna rolli.” (Sven Mikser) KEELELINE MÕJUTAMINE Nimemaagia ja loosungid “Võrdsete võimaluste Eesti” (Rahvaliidu loosung 2007. aastal) Umbisikulise tegumoe kasutamine “Meile öeldi, et Snowden on Boliivia lennukis.” (Hispaania välisminister) Vähetuntud võõrsõnade kasutamine “Bioloogilised uuringud on näidanud, et nii katalüütilised kui ka regulatoorsed alaühikud on võimelised eksisteerima eraldi.” (Õhtuleht 2006) KOKKUVÕTE Demagoogiat kasutatakse igas eluvaldkonnas. Selle abil saavutatakse soovitud eesmärke.
Arnold Rüütel on olnud ka liikumise Hoia Eesti Merd esimees. Haridus 1949 Jäneda Põllumajandustehnikum. 1964 lõpetas töö kõrvalt Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomia erialal. 1972 põllumajandusteaduste kandidaat. 1991 kaitses Venemaal põllumajandusdoktori kraadi. Ametikohad 19501955 armeeteenistus; 19691977 Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektor 19941999 Eesti Maarahva Erakonna esimees 19992000 Eestimaa Rahvaliidu esimees 19952001 Riigikogu liige 19951997 Riigikogu aseesimees 19951999 koalitsiooninõukogu esimees 8. oktoober 2001 9. oktoober 2006 Eesti Vabariigi president Isiklikku Arnold Rüütel abiellus Ingrid Ruusiga 1959. aastal. Proua Ingrid Rüütel on humanitaarteaduste doktor ning rahvusvaheliselt tuntud folklorist ja folklooriassotsiatsiooni Baltica president. Peres on tütred Maris (1958) ja Anneli (1965) ning kuus lapselast.
keeleseadust, neil on sõprusleping Ühtse Venemaaga (võimul praegu Venemaal), majanduses pooldavad astmelist tulumaksu, polldavad suuremat riigirolli majanduses, populistlik partei, penisionäris ka armastavad KEd (naiivsusest, arvavad, et penisioneid kahekordistatakse) 3) Rahvaliit (Karel Rüütli) (esindab eelikõige maarahva huvisid. pooldab suuri dotatsioone põllumeestele riigieelarvest, pooldavad kaitsetolle põllumajandustoodetele, linnades on rahvaliidu toetus väike, tõenäoline on, et nad ühinevad keskerakonnaga või sotsiaaldemokraatidega) Need erakonnad elavad kerges nõukogude nostalgias, esindavad rahulolematute seisukohti 4) Sotsiaaldemokraadid (vasaktsentris) (Jüri Pihl) (esindavad töövõtjate huvisid, kõige tihedamalt ametiühingutega seotud, 92st aastast kuni selle aastani on neil olnud tihe koostöö paremerakondadega, läänemeelne, pooldavad kiireid reforme,
Kompromissina otsustas Jaak Aaviksoo oma kandidatuuri taandada ja Isamaaliit kohustus omalt poolt järgima ühinemislepingu ning ühenderakonna põhikirja tingimusi. 21.oktroobril 2006 kinnitas ühenderakonna volikogu Mart Laari ametlikult peaministrikandidaadiks. Eestimaa Rahvaliit. Eestimaa Rahvaliit (ERL) on umbes 10 000-liikmeline rahvuslikku konservatiivsust ning ühiskonna ja looduse tasakaalustatud arengut propageeriv erakond, Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Rahvaliidu eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ja esindamine, riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine; demokraatliku ja iseseisva ning sõltumatu õigusriigi ülesehitamine; alalhoidliku ellusuhtumise, sotsiaalse, majandusliku ja ökoloogilise tasakaalu saavutamine sääsva arengu põhimõtetel.
Asjade saamine ongi praegusel hetkel minu jaoks valimiste puhul põhiline .Sel perioodil saan ma tavaliselt omale terve aasta varu pastakaid, ja selle pärast, et neid puudu tuleb, muretsema ei pea. Oma häält ma muidugi selle põhjal ei anna, pigem teen ma oma otsuse teiste asjade põhjal. Valimiste perioodil tuuakse ka välja erinevate erakondade luukered, mis on kappi kogunenud. Paljud neist on küll valed, aga näitavad ära milline see erakond tegelikult on. Vaadakem või Rahvaliidu allakäiku. Partei, mis enne oli üks suurtest, vajus peale maadevahetuse skandaali viimaste sekka. (Ei mäleta täpselt, kas maadevahetuse väljatulek ja valimised olid omavahel seotud, kuid tulemust mõjutasid siiski). Samuti tuuakse välja erinevate isikute saladused. Nt. Vladimir Belõi kuulus lause ,,Ei kommentaari", mis on käibel siiani (Samuti ei mäleta kas see oli otseselt valimistega seotud, kuid kaudselt kindlasti). Lisaks annab valimiste periood erinevatele firmadele
Keskerakonna jaoks on esikohal toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine. Paremparteide hulka kuuluvad Reformierakond ja Isamaaliit. Reformierakond tugineb liberalismile, on avatud turumajanduse poolt. Nende meelest on konkurent kasuks Eesti ettevõtlusele kui ka avalikule sektorile. Isamaaliit tugineb kristlikule demokraatiale ja rahvuslusele. Isamaaliidule suhteliselt lähedased on Rahvaliidu seisukohad, keda nimetatakse konservatiivseks erakonnaks. Rahvaliidu teeb omanäoliseks see, et nad väärtustavad Eesti küla ja Eesti põllumajanduse kestmist. Ei poolda tingimusteta avatud majandust, vaid näeks meelsamini kodumaise kapitali eelistamist majanduses. Res Publicat on üpris raske millegagi siduda. Enda nõudmiste poolest on nad parempoolsed, kuid reklaami kohapealt (nt: loosungid rahva võimust,
koht trekisprindis 1995: 3. koht trekisprindis Olümpiamängud 1988. aasta suveolümpiamängud Seoulis 1. koht trekisprindis 1992. aasta suveolümpiamängud Barcelonas 1. koht trekisprindis 1996. aasta suveolümpiamängud Atlantas 6. koht trekisprindis Poliitikukarjäär 1996.1999. aastal oli ta Tallinna Linnavolikogu liige, 1999. aastal valiti ta Riigikokku (Keskerakond). 2003. aastal lahkus ta Keskerakonnast ja oli Tallinna Linnavolikogus Rahvaliidu saadikurühma liige ja lastekaitsekomisjoni esimees. Hiljem oli ta volikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees. Ta valiti XI Riigikogu liikmeks, kuid loobus sellest kohast, et töötada Tallinna Linnavolikogus. 5. aprillil 2007 võttis SDE fraktsioon ta uuesti liikmeks.
tagada maksimaalne ühiskondlik vastuvõetav vabadus. Eestimaa Rahvaliit Partei asutati 1999. aastal, kui liitusid vasaktsentristlik Eesti Pensionäride ja Perede Erakond (EPPE) ning agraarpartei Eesti Maarahva Erakond (EME) ja Eesti Maaliit(EML) Eestimaa Rahvaliidu esimees on Karel Rüütli. Rahvaliit on selline erakond, kes usub, et poliitikat võib teha puhaste käte ja heade mõtetega. Rukkilill meie rahvuslillena sümboliseerib usku eestluse elujõudu ja sellesse, et Eestis on võimalik ehitada üles õiglane riik,
(Kaotati kunagi ära, et Eesti oleks aktiivne investeerimiskoht ja väliskapitali voolaks juurde.) · Haridus on investeering, ning riiklik haridustellimus peab olema tagatud. · Tolerantsus vähemuste suhtes. · Vanemahüvitivse ülempiiri alandamise poolt. Roheliste programm (Kuna Jalakas liitus, muutub aina sotsaalsemaks, Strandberg oma nisipoliitikaga hakkab tahaplaanile jääma.): · Roheline energeetika. · Energeetika maksustamine. Rahvaliidu programm(neil on kõige suurem esindussüsteem, mis esindab maarahvast): · Konservatiivne maarahvaerakond. · Sotsiaalne turumajandus. · Stabiilsed maksud. Ei tasu muuta maksusüsteemi. · Suurendatud tulumaksuvaba miinimumi poolt. · Ökoloogiline maksurehvorm, mis tähendaks tulumaksustamise asemel maksustada loodusvarade kasutamine ja KK saastamine. · Kodanikukasvatus. · Rahvuslus. · Haridus peab olema kõigile kättesaadav
Kuid hoolimata neist asjadest otsustas Erika Salumäe hakata ka tegelema poliitikaga. Austatud naissportlane on lisaks spordile proovinud olla ka poliitikas oma kodumaale kasutlik. Seda on näha tema poliitika karjääri jooksul. Ta on kolmel korral valitud Riigikogu liikmeks. Tema esimeseks erakonnaks oli Keskerakond, kust ta küll lahkus. Kusjuures tal oli ka suhe Edgar Savisaarega, kes soovis alles pärast valimiskampaania lõppu ühist tulevikku. Lisaks on olnud ta ka Rahvaliidu kui ka SDE liige, millega taas ühinedes sai ta vägivaldseid ähvardusi. Samuti on ta töötanud ka Tallina Linnavolikogus erinevatel ametikohtadel. Minu jaoks üheks suuremaks avastuseks Erika Salumäe kohta, et ta on pärit lastekodust. Seni on mulle jäänud mulje, et lastekodu lapsed ei jõuagi kaugele, kuid ma eksisin. Ning eriti märkimis väärne on see, et lisaks eelnevalt mainitule on ta ka Elva linna aukodanik ning omab ka Punase Risti I klassi teenetemärki. Erika
Eesmärk 6: Ettevõtlust ja ettevõtlikkust soosiva keskkonna arendamine Eesmärk 7: Energia varustuskindluse tagamine ja keskkonnasõbraliku energeetika arendamine Eesmärk 8: Tööjõu oskuste tõstmine Eesmärk 9: Tööturu paindlikkuse suurendamine ja tööelu kvaliteedi parandamine Rahvaliit: tööhõivepoliitika peab olema Eesti peamisi prioriteete 23. oktoobril Riigikogus toimunud Eesti ettevõtluskeskkonna arengu arutelul rõhutas Rahvaliidu fraktsiooni esimees Karel Rüütli, et senisest enam tuleb tähelepanu pöörata tööjõu- ja tööhõivepoliitikale ning teadus-arendustegevusele ja innovatsiooni edendamisele. Senisest rohkem on vajalik tähelepanu pöörata hariduse ja tööturu seostele. ,,Tööandjad vajavad rohkem eriettevalmistusega töötajaid. Seepärast peame tõsiselt läbi vaatama oma koolisüsteemi praeguse korralduse, sealhulgas õppeprogrammid, õpetuse kvaliteedi, õpetajate
kokkuleppeid. See ei tähenda, et fraktsioonisiseselt ei tohi kunagi lahkarvamusi olla. Fraktsioonidel nagu ka Riigikogu liikmetel ja komisjonidel on seaduse algatamise õigus. Sellega on kindlustatud, et ka opositsioonis olevatel fraktsioonidel on võimalik oma eelnõusid välja töötada ja kaitsta Riigikogus. Riigikogu juhatus registreeris 2. aprillil 2007 järgmised fraktsioonid: Eesti Keskerakonna fraktsioon, Eesti Reformierakonna fraktsioon, Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, Eestimaa Roheliste fraktsioon, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Fraktsioonid: Eesti Keskerakonna fraktsioon - 28 liiget Esimees Vilja Savisaar Eesti Reformierakonna fraktsioon - 31 liiget Esimees Keit Pentus Erakond Eestimaa Rohelised fraktsioon - 6 liiget Esimees Valdur Lahtvee Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon - 6 liiget Esimees Karel Rüütli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon - 19 liiget Esimees Mart Laar
augustil 1933 Kirikumäele mälestussammas, mis Nõukogude okupatsioonivõimude poolt hävitati. Viljandi muinsuskaitsjate poolt paigaldati 29. aprillil 1989. aastal samale kohale mälestuskivi. Viljandi saksa sõdurite kalmistu, Riia maantee kalmistu taga Kalmistu on rajatud Teise maailmasõja ajal. Siia maeti esimesed lahinguis langenud saksa sõdurid juba 1941. aasta suvel. 1944.a. sügisel hävitasid Nõukogude okupatsioonivõimud kõik hauatähised. Saksa Sõjahaudade Hoolde Rahvaliidu organiseerimisel taastati kalmistu 1991- 1993.a.
olema kõigile kättesaadav ühishuvis. Seega erakoole ja tasulist haridust nad ei propageeri. Sotsiaaldemokraate eristab keskerakondlasest tööhõive küsimuste tugevam rõhumine, samas kui keskerakonna jaoks on esikohal toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine. Paremparteid ei ole ideoloogilise platvormi poolest nii ühtsed. Reformierakond tugineb liberalismile, Isamaaliit aga kristlikule domokraatiale ja rahvuslusel. Isamaaliiduga suhteliselt lähedased on konservatiivse rahvaliidu seisukohad. Rahvaliidu teeb omanäoliseks see , et nad väärtustavad eesti küla , sealhulgas Eesti põllumajanduse kestmist. Nagu konservatiivide puhul tavaline, ei poolda ka Rahvaliit tingimuseta avatud majandust , vaid näeks meelsamini kodumaise kapitali eelistamist majanduses. Reformierakond on just avatud turumajanduse poolt. Nende meelest on lauskonkurents kasuks nii Eesti ettevõtlusele kui ka avalikule sektorile. Seetõttu ongi mitmed varem omavalitsesele kuulunud
Sotsialistide Parteisse. 2006. aasta Eesti presidendivalimised 2006. aasta presidendivalimistel oli Toomas Hendrik Ilves presidendikandidaat 29. augustil Riigikogus toimunud valimiste teises ja kolmandas voorus. Ta kogus Riigikogu koosseisu vajaliku 2/3-lise häälteenamuse ehk 68 hääle asemel mõlemas voorus 64 häält, ega osutunud seega valituks. Nii nagu esimeses voorus, kus kandidaadiks oli seatud Ene Ergma, ei võtnud valimistest osa Keskerakonna ega Rahvaliidu poliitikud, kes olid otsustanud Riigikogus toimuvaid valimisi boikoteerida ning seada oma kandidaat, ametis olev Vabariigi President Arnold Rüütel, üles alles valimiskogus. Valimiskogus toimunud valimiste esimeses voorus 23. septembril 2006 kogus Toomas Hendrik Ilves 174 poolthäält ning osutus valituks Eesti Vabariigi Presidendiks. Tema vastaskandidaat Arnold Rüütel kogus 162 häält, märgistamata sedeleid oli 8 ning kehtetuid sedeleid 1. Kokku osales
ERL-i eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ja esindamine, riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine; demokraatliku ja iseseisva ning sõltumatu õigusriigi ülesehitamine; alalhoidliku ellusuhtumise, sotsiaalse, majandusliku ja ökoloogilise tasakaalu saavutamine säästva arengu põhimõtetel. ERL-i poliitilise tegevuse aluseks on ERL-i programm. ERL on parempoolne. Kuna Rahvaliidul on sellised oranisatsioonid nagu Naisühendus EPP, Rahvaliidu Noored ja Pensionäride ühendus Tegusad, siis võib pidada sihtgrupiks just eelnevalt nimetatuid. Nende visioon on, et 2030. aasta Eesti on korralik Euroopa riik. Riigi arengus on suudetud leida tasakaal sotsiaalsete väärtuste, majanduse ja keskkonnahoiu vahel. Järjepideva poliitika tulemusena on saavutatud olukord, kus Eesti rahvastik suudab ennast taastoota ja meil on eestikultuurne elanikkond. Väärtustatakse lapsi ja lapserikkaid perekondi. ISAMAA JA RES PUBLICA LIIT
pooldavad astemilst tulumaksu ja eluliselt vajalike kaupade käibemaksumäära alandamist. Erakoole ja tasulist haridust ei propageeri. Sotsiaaldemokraate eristab keskerakondlastest tööhõiveküsimuste tugevam rõhutamine, samas kui Keskerakonna jaoks on esikohal toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine. Paremparteid ei ole ideoloogilise platvormi poolest nii ühtsed. Reformierakond tugineb liberalismile, IRL aga kristlikule demokraatiale ja rahvuslusele. IRL- ga suhteliselt lähedased on Rahvaliidu seisukohad. Rahvaliit väärtustab Eesti küla, sealhulgas Eesti põllumajanduse kestmist. Rahvaliit näeks meelsasti kodumaise kapitali eelistamist majanduses. Reformierakond on avatud turumajanduse poolt. Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised: Survegrupi ja erakonna erinevused: Erakonna eesmärgiks on luua poliitikat, survegrupi omaks mõjutada poliitikat. Erakond soovib selleks tulla võimule, survegrupp tahab avaldada survet võimulolijatele
% -list tööpuudust ja mitu järgnevat aastat see protsent ei lange. Valitsus tahab võtta ette mitmeid seadusemuudatusi ning ümberkorraldusi. Probleemi lahenemiseks on mitmeid võimalusi ,üheks neist on töötukassa ja tööturuameti ühendamine. Teiseseks lahenduseks võiks olla bürokraatia vähendamine ümberõppe süsteemis või töötuskindlustusmaksu kaotamine. 23.oktoobril Riigikogus toimunud Eesti ettevõtluskeskkonna arengu arutelul rõhutas Rahvaliidu fraktsiooni esimees Karel Rüütli, et senisest enam tuleb tähelepanu pöörata tööjõu- ja tööhõivepoliitikale ning teadus-arendustegevusele ja innovatsiooni edendamisele. Senisest rohkem on vajalik tähelepanu pöörata hariduse ja tööturu seostele.Tööandjad vajavad rohkem eriettevalmistusega töötajaid. Tööhõivepoliitika peaks olema orienteeritud täiend ja ümberõppele. 3 Eesti ja UK noorte tööhõivepoliitika analüüs
Kuivõrd jälgiti Pariisi rahukonverentsil Wilsoni 14 punkti põhimõtet ? Ei jälgitudki. Prantsusmaa tahtis Saksamaale kätte maksta. Mis aastal loodi Rahvasteliit ? 1919 Millised olid liidu peamised ülesanded ? Ilma sõjalise sekkumiseta lahendada võimalikke riikide vahelisi tülisid ja arendada rahvusvahelist vajanduslikku ja kultuurilist koostööd. Millised Euroopa linnas asus liidu peakorter ? Sveits(Genf) Miks USA ei kuulunud Rahvasteliitu ? Nad keeldusid tunnustamast Rahvaliidu põhikirja. *Millised territoritoriaalsed muutused ja sõjalised piirangud kehtestati Saksamaale Versailles' rahuga? Kas sinumeelest käitusid võitjariigid Saksamaa suhtes õiglaselt ? Põhjenda 1-2 lausega. Ta pidi loobuma suurtest aladest (Reini jõe piirkond ja kolooniad ) ning tasuma täielikult või osaliselt repa- ratsiooni. Keelati omada tugevat armeed. Liitlased hõivasid 15 aastaks Reini jõe piirkonna, kuhu sakslased ei tohtinud oma sõjaväge viia ega kindlustusi ehitada
oktoobriga kolme protsendipunkti võrra 23-le protsendile, SDE toetus tõusis ühe protsendipunkti võrra 24-le protsendile. Reformierakonna toetus on novembris uuringu kohaselt 31 protsenti, oktoobris oli toetus 32 protsenti. Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) toetus jäi oktoobrikuuga samale tasemele 16 protsenti. Erakonna Eestimaa Rohelised toetus on oktoobriga võrreldes langenud neljalt protsendilt kolmele protsendile, Rahvaliidu toetus on jäänud kahe protsendi tasemele. Kokku küsitleti perioodil 26. oktoobrist 16. novembrini 794 valimisealist kodanikku. Novembris oli «ei oska öelda» vastanute osakaal 30 protsenti. Tabeljaotustes on erakondade toetusprotsendid näidatud nendest, kellel on erakondlik eelistus, seega «ei oska öelda» vastanute protsent elimineeritakse. Antud andmete näitamise viis muudab erakondade toetusprotsendid võrreldavaks riigikogu valimiste tulemustega
Euroopa Sotsialistide Parteisse. Esimene presidendi karjäär sai alguse 2006. aasta presidendivalimistel kus Toomas Hendrik Ilves oli presidendikandidaat 29. augustil Riigikogus toimunud valimiste teises ja kolmandas voorus. Ta kogus Riigikogu koosseisu vajaliku 2/3-lise häälteenamuse ehk 68 hääle asemel mõlemas voorus 64 häält, ega osutunud seega valituks. Nii nagu esimeses voorus, kus kandidaadiks oli seatud Ene Ergma (65 häält), ei võtnud valimistest osa Keskerakonna ega Rahvaliidu poliitikud, kes olid otsustanud Riigikogus toimuvaid valimisi boikoteerida ning seada oma kandidaat, ametis olev Vabariigi President Arnold Rüütel, üles alles valimiskogus.Valimiskogus toimunud valimiste esimeses voorus 23. septembril 2006 kogus Toomas Hendrik Ilves 174 poolthäält ning osutus valituks Eesti Vabariigi Presidendiks. Tema vastaskandidaat Arnold Rüütel kogus 162 häält, märgistamata sedeleid oli 8 ning kehtetuid sedeleid 1. Kokku osales
Eestimaa Rahvaliit, Erakond Eestimaa Rohelised, Erakond Isamaa ja Res Publica Liit ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Juhatus: · Riigikogu esimees - Ene Ergma · Riigikogu I aseesimees - Keit Pentus · Riigikogu II aseesimees - Jüri Ratas Riigikogu juhatus registreeris 2. aprillil 2007 järgmised fraktsioonid: Eesti Keskerakonna fraktsioon, Eesti Reformierakonna fraktsioon, Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, Eestimaa Roheliste fraktsioon, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. XI Riigikogu nimekiri. 1. Jaak Aab 2. Rein Aidma 3. Robert Antropov 4. Peep Aru 5. Hannes Astok 6. Ivi Eenmaa 7. Enn Eesmaa 8. Eldar Efendijev 9. Ene Ergma 10. Igor Gräzin 11. Andres Herkel 12. Kaia Iva 13. Tõnu Juul 14. Helmer Jõgi 15. Raivo Järvi 16. Mart Jüssi 17. Helle Kalda 18. Lembit Kaljuvee 19. Kalev Kallo 20. Ene Kaups 21. Mari-Ann Kelam 22
10. tehiskeskkonna muutmine inimsõbralikumaks. Roheline ideoloogia Eestis Esimesed terviklikumad rohelise ideoloogia käsitlused pärinevad 1980ndate aastate algusest. Rohelisele ideoloogiale on toetunud Eesti Roheline Partei, Eesti Roheline Erakond ja Eesti Rohelised. Nende tegevus lõppes seoses 1998. aastal kehtestatud 1000 liikme künnisega. Praegu tegutseb Erakond Eestimaa Rohelised. Rohelise ideoloogia elemente on ka Rahvaliidu programmis (pooldatakse maa- ja looduslähedase elukorralduse hoidmist, piirkondade tasakaalustatud arengut ning loodusvarade mõõdukat kasutamist). Eesti Roheline Liikumine on valitsusväline mittetulunduslik organisatsioon, mille peaeesmärgiks on juurutada säästlikku eluviisi ja propageerida loodushoidu. ERLi liikmeskonda kuulub üle 900 inimese, kellest suurema osa moodustavad õpilased ja tudengid. ERL sai alguse 1988
· Parlamendiliikmed hääletavad kas poolt või vastu. · Tavaliselt piisab lihthäälteenamusest, kaalukamate seaduste puhul on nõutav riigikogu koosseisu häälteenamus. 6. Eesti Riigikogu fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon · Fraktsioonid: Eesti Keskerakonna fraktsioon - 28 liiget Esimees Vilja Savisaar Eesti Reformierakonna fraktsioon - 31 liiget Esimees Keit Pentus Erakond Eestimaa Rohelised fraktsioon - 6 liiget Esimees Valdur Lahtvee Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon - 6 liiget Esimees Karel Rüütli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon - 19 liiget Esimees Mart Laar Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon - 10 liiget Esimees Eiki Nestor Koalitsioonis Opositsioonis: Eesti Reformierakond Eesti keskerakond Isamaa ja Res Publica Liit Eestimaa Rahvaliit Sotsiaaldemokraatlik Erakond Erakond Eestimaa Rohelised 7.??????????????????? 8
110-115 Eesti Keskerakonna fraktsioon - 28 liiget Esimees Kadri Simson Täidesaatva võimu institutsioon · Eesti Reformierakonna fraktsioon - 31 liiget · Valitsus. Esimees Peep Aru · Peaminister. · Erakond Eestimaa Rohelised fraktsioon - 6 liiget Esimees Valdur Lahtvee · Minister. · Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon - 6 liiget · Kantsler. Esimees Karel Rüütli · Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon - 19 liiget Esimees Mart Laar Valitsuse moodustamine · Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon - 10 liiget · Peaministrikandidaadi nimetab riigipea. Esimees Eiki Nestor Valimised võitnud erakonna juht
käibemaksumäära alandamist. Haridus peab olema kõigile ühtviisi kättesaadav. · SDE rõhutab tugevamini tööhõiveküsimust, Keskerakonna jaoks on esikohal toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine. · Reformierakond tugineb liberalismile, on avatud turumajanduse poolt. Lauskonkurents on kasuks nii Eesti ettevõtlusele kui ka avalikule sektorile. · Isamaaliit tugineb kristlikule demokraatiale ja rahvuslusele. · Rahvaliidu seisukohad on sarnased Isamaaliidule, aga nad väärtustavad Eesti küla, sh Eesti põllumajanduse kestmist. 4)Eesti Vabariik kui unitaarriik, KOV Eestis "Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus."(Pt.2) Ühtne-e ühtsus- e unitaarriik-ühtse tugeva keskvõimuga riik. 1995.a haldusjaotuse seadusega on EV haldusjaotuse üksusteks: maakond(15), vald(193) ,linn(33).
1955-58 oli võimul kindral P. Aramburu, 1958-62 leppimatute radikaalide esindaja A. Frondizi. Viimane taastas dem. Vabadused ja alustas suhtelmist sotsiaal. Riikidega, läks aga a-st 1959 koostööle USA ja sisereaktsiooniga (Argentiina KP keelustamine 1959), mis hõlbsustas 1962 tema kukutamist peronistide tugevnemist kartva armee poolt. Massiliikumine ei võimaldanud äärmuslikel parempoolsetel sõjalist diktatuuri kehtestada. 1963 valiti presidendiks Kodanlik.Radikaalse Rahvaliidu esindaja A. Illia, kes aga kukutati sõjalise pöördega 1966. Parteidest (u.60) on tähtsamad Kodanlik-Radikaalse Liidu lõhenemisel 1957 tekkinud Kodanlik-Radikaalne Rahvaliit (konservatiivsema suunitlusega) ja Leppimatute Kodanlik- Radikaalne Liit (radikaalsema suunitlusega), nende kõrval konservatiivne Argentiina Rahvaliit Ja Kristlik-Dem. Partei. Argentiina KP (1965. a. 150 000 liiget) on asutatud 1918 (aastani 1920 Internatsionaalne Sotsiaal. Partei)
1983, 1984, 1987, 1988, 1989, 1990, 1992, 1995 ja 1996. Maailmameistrivõistlustel on saanud kaks kulda (1987 ja 1989), kaks teist kohta (1984 ja 1986) ja ühe kolmanda koha (1995). Olümpiamängudelt kaks kulda (1988 ja 1992) ja ühe kuuenda koha (1996). (Erika Salumäe, 2012) 4.1.2. Poliitikukarjäär Aastatel 1996-1999 oli ta Tallinna Linnavolikogus, 1999. aastal valiti ta riigikokku (keskerakond). Aastal 2003 lahkus Erika keskerakonnast ja oli Tallinna Linnavolikogu Rahvaliidu saadikurühma liige ja lastekaitsekomisjoni esimees. Aastal 2004 moodustas ta Rahvaliidu saadikurühma. Hiljem oli ta Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees. Ta valiti 11. riigikogu liikmeks, kuid ta loobus sellest. Sellel ajal töötas ta edasi Tallinna Linnavolikogus. 5. aprillil 2007 aastal võeti ta taas SDE fraktsiooni liikmeks. Selle eest sai ta kirja, kus teda ähvardati füüsilise vägivallga. Selle kirja peale pöördus ta politseisse. Ta on
Venemaa kärpis majandussidemeid, kriisi tulemusena pankrotistusid ettevõtted, kasvas tööpuudus, langes elatustase. 1924. uus majanduspoliitika- valitsus sekkus rahaasjadesse, orienteeruti euroopa turule, esikohale seati põllumajandus, riik aitas kaasa ühistegevuse arendamisele, maaparandusele ja sordiaretusele, kutseoskuste levitamisele. Toetati ettevõtteid, mis kasutasid kütust ja toorainet. Rahvaliidu vahendusel hangiti välislaene, mille abil tehti panga- ja rahareform (mindi üle markadelt kroonidele. 1920ndate teisel poolel majanduslik tõus: suurenes põllumajandus- ja tööstustoodang, kasvas eksport, tõusis elatustase, võimalused investeerimiseks. Eesti majandus integreerus Euroopa majandusele. Välispoliitika 26.01.1921 tunnustas Antandi Ülemnõukogu kõiki Balti riike. Välispoliitika peamine ülesanne oli julgeoleku kindlustamine
1929 natsionaliseeriti naftamaardlad. 1930 sundisid sõjaväelased kindral José Uriburu juhtimisel eaka radikaalist presidendi Hipólito Yrigoyeni võimult lahkuma. Sellest sai alguse pikk sõjaväeliste riigipöörete seeria. 1932 sai presidendiks Agustín Justo. Tema ajal tugevnes Saksamaa mõju Argentinas. 1938. aasta presidendivalimiste lävel muutusid fasistlikud organisatsioonid üha aktiivsemaks. 1936. aasta mais ühinesid parempoolsed parteid vasakpoolse Rahvaliidu eeskujul parempoolseks Rahvusliiduks. See organisatsioon nõudis avalikult diktatuuri ning toetas edukalt rahandusministrit ja tulevast presidenti Roberto Ortizi. Ent oma toetajate ootuste kiuste astus 1938 presidendiks valitud Ortiz jõulisi samme demokraatia tugevdamiseks. 1930. aastate valitsused püüdsid majanduslikke ja poliitilisi muutusi ohjeldada, kasutades ka pettust ja jõudu. See viis lõpuks Juan Domingo Peróni võimuletulekuni. Poliitilist
Mis on fraktsioon? Fraktsioone ehk saadikurühmi moodustavad koalitsiooni- ja opositsioonierakondade saadikud. Nende aluseks on ideoloogiline ühtekuuluvus ja ühe fraktsiooni saadikud on ühest parteist. Millised fraktsioonid on hetkel esindatud Riigikogus? Millised neist on opositsioonis, millised koalitsioonis? Opositsioonid: Eesti keskerakonna fraktsioon, erakond Eestimaa Rohelised fraktsioon, Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioon. Koalitsioonid: IRL fraktsioon, Eesti Reformierakonna fraktsioon. Milliseid ülesandeid täidab Riigikogu opositsioon? Opositsiooni kohuseks on kritiseerida valitsuse ettepanekuid ja pakkuda neile alternatiive. Millised on Sinu arvates Riigikogu kõige olulisemad ülesanded (vt ka EV PS § 65)? *võtab vastu seadusi ja otsuseid *valib presidendi vastavalt põhiseadusele *otsustab rahvahääletuse korraldamise
· Fraktsiooni registreerib Riigikogu juhatus. · Fraktsioon valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe. 2.4.2007 aasta seisuga fraktsioonid · Eesti Keskerakonna fraktsioon - 28 liiget o Esimees Vilja Savisaar · Eesti Reformierakonna fraktsioon - 31 liiget o Esimees Keit Pentus · Erakond Eestimaa Rohelised fraktsioon - 6 liiget o Esimees Valdur Lahtvee · Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon - 6 liiget o Esimees Karel Rüütli · Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon - 19 liiget o Esimees Mart Laar · Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon - 10 liiget o Esimees Eiki Nestor Koalitsioon · Reformierakond · Isamaa ja Respublica Liit 11 Opositsioon · Keskerakond · Sotsiaaldemokraatlik erakond
mistõttu erakoole ja tasulist haridust nad ei propageeri. Sotsiaaldemokraate eristab Keskerakonnast suurem rõhuasetus tööhõive küsimustele, samas kui Keskerakonna jaoks on esikohal toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine. Paremparteid ei ole ideoloogilise platvormi poolest nii ühtsed. Reformierakond tugineb liberalismile, Isamaaliit aga kristlikule demokraatiale ja rahvuslusele. Isamaaliiduga suhteliselt lähedased on konservatiivse Rahvaliidu seisukohad. Rahvaliidu teeb omanäoliseks see, et nad väärtustavad Eesti küla, sealhulgas Eesti põllumajanduse kestmist. Nagu konservatiivide puhul tavaline, ei poolda ka Rahvaliit tingimusteta avatud majandust, vaid näeks meelsamini kodumaise kapitali eelistamist majanduses. Reformierakond seevastu, on just avatud turumajanduse poolt. Nende meelest on lauskonkurents kasuks nii Eest ettevõtlusele kui ka avalikule sektorile. Seetõttu ongi mitmed varem omavalitsusele kuulunud
kokkuleppeid. See ei tähenda, et fraktsioonisiseselt ei tohi kunagi lahkarvamusi olla. Fraktsioonidel nagu ka Riigikogu liikmetel ja komisjonidel on seaduse algatamise õigus. Sellega on kindlustatud, et ka opositsioonis olevatel fraktsioonidel on võimalik oma eelnõusid välja töötada ja kaitsta Riigikogus. Riigikogu juhatus registreeris 2. aprillil 2007 järgmised fraktsioonid: Eesti Keskerakonna fraktsioon, Eesti Reformierakonna fraktsioon, Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, Eestimaa Roheliste fraktsioon, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Fraktsioonid: o Eesti Keskerakonna fraktsioon o Erakond Eestimaa Rohelised fraktsioon 28 liiget 6 liiget Esimees Vilja Savisaar Esimees Valdur Lahtvee o Eesti Reformierakonna fraktsioon o Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon
18.12.2008 www.tarbija24.ee Poliitilised noorteühendused kutsuvad üles inimesi pühade eel kainet mõistust säilitama, oma rahalisi võimalusi arukalt hindama ja mõttetuid kulutusi vältima. «Inimesed, kaaluge tõsiselt, kas ja milliseid kingitusi üldse teha. Ärge lõpetage vana aastat uute laenudega, vaid kinkige oma perele laenuvaba aasta algus. Tõeline jõulurõõm ei tule poest ostetud asjadest, vaid lähedastega meeldivalt koosveedetud ajast,» seisis rahvaliidu ja sotsiaaldemokraatide noorte ühises avalduses. Täpsemalt hoiatavad nad SMS- ja kiirlaenude eest. Noorpoliitikud täheldasid, et sel aastal on jõulueelsete kulutust ja tarbimist õhutavate reklaamide sekka lisandunud ka laenude reklaamid, milles pakutakse võimalusi teha suuri ja kalleid kingitusi. «Jõuluhulluse keerises ei pruugi paljud märgata, et on end rahatuks poodelnud. Karm tõde saabub uuel aastal teadmisega, et tõeliselt vajalikeks kulutusteks, näiteks üüri või toidu eest
9. detsember Brüsselis lõppesid edukalt läbirääkimised Eesti ühinemiseks Euroopa Liiduga. 2003 Riigikogu X koosseisu valimistel osales 58,2% hääleõiguslikest kodanikest. Keskerakonna poolt hääletas 25,4% (28 kohta), Res Publica poolt 24,6% (samuti 28 kohta); järgnesid Reformierakond (19), Rahvaliit (13), Isamaaliit (7) ja Mõõdukad 2. märts (6). Läbirääkimiste tulemusena loodi Res Publica, Reformierakonna ja Rahvaliidu koalitsioon. Riigikogu uus koosseis alustas tööd 31. märtsil ja valis esimeheks Ene Ergma. USA ja Suurbritannia väed alustasid sõda Iraagis Saddam Husayni režiimi 20. märts kukutamiseks. 20. juunil läkitati sõjapiirkonda ka esimene Eesti sõjaväelaste üksus. 10. aprill Uus valitsus eesotsas Juhan Partsiga andis Riigikogu ees vande ja alustas tegevust.
annaabi.ee 
