50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-02-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
24 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
harmo HHZ
Õppematerjali autor
Kaitseminister ja president 24. Millal kehtestas Ulmanis autoritaarse diktatuuri? Mais 1934 25. Mis aastani kehtis sõjaseisukord? 1938 .a. Veebruarini 26. Kes oli II maailmasõja eelse Läti viimane president? K. Ulmanise LEEDU VABARIIK 27. Millal valiti Rahvusnõukogu? 1917 .a . septembris 28. Kellest sai Rahvusnõukogu esimees? A.Smetona 29. Millal kuulutati välja iseseisvus? 16. veebruar . 1918 .a. 30. Millisel tingimusel tunnustas Wilhelm II Leedu iseseisvust? Kui Leedu lubas valida kuningaks sakslase 31. Milline sündmus tegi lõpu planeeritavale Leedu kuningriigile? Saksamaa lüüa saamine 32. Kellega oli Leedu sunnitud jääma sõjalisse ja majanduslikku liitu pärast iseseisvuse väljakuulutamist? Saksamaaga 33. Millal moodustati esimene valitsus? 8. dets. 1918 .a. 34. Kellest sai esimese valitsuse juht? Vincas Kapsuk 35. Leedu - Poola suhete püsiprobleem. Vilnius 36. Leedu pealinn 1939. aasta sügiseni. Kaunas 37. Moskva rahu Nõukogude Venemaaga.
1. Sissejuhatus: Ülevaade looduslikest oludest- Leedu pindala on 65 200 km² ja ta paikneb Ida- Euroopa lauskmaa lääneosas Läänemere ärees. Naabriteks on Läti, Valgevene, Poola ja Vene FV Kalingradi oblast. Leedu mererand on pea kogu pikkuses kaetud liivaluidetega. Zemaidi kõrgustik (120-180 m, 234 m). Kesk-Leedu on madalik. Ida- ja lõunaosa on metsane järvederohke. Leedu kõrgeim tipp on 294 m - Juozapinési mägi. Kliima: Ilmastik võrreldes Eesti omaga on pehmem ja suved on pikemad. Niiske kliima, talv on pehme ja suvi jahe. Aasta keskmine temperatuur on +6° C. Jaanuari keskmine temperatuur on -2,8° C, juuli oma +16,2° C. Sademeid on aastas 540-930 mm (Kirde- ja Lõuna Leedu viljaaed). Jõed ja järved: Leedus on 8000 jõge, millest vaid 20 on pikemad kui 100 km. Nemunas suurim veesoon (936 km), voolab üle Leedu 500 km, rahvuslik sümbol.
Balti riikide poliitiline ajalugu EESSÕNA -,,Balti" ei ole mõiste, mida kasutasid algselt tänapäeval Balti ehk Läänemereks nimetava veekogu ääres elavad inimesed. Kuigi kinnitatakse, et selle sõna etümoloogiline taust peitub läti ja leedu tüves BALTS, mis tähendab ,,valge" või ,,soo". Esimesena nimetas merd Mare Balticum'iks XI sajandi saksa kroonik BREMENI ADAM, kes võttis aluseks ladina sõna BALTEUS (vöö), sest tollases ettekujutuses venis meri nagu vöö ida suunas. (tema enda väljamõeldis?) -Mõiste ,,balti keeled", mis tulenes Balti merest, võttis 1845- aastal kasutusele KÖNIGSBERGI (KALINGRAD) ülikoolis töötav saksa keeleteadlane G.H.F.NESSELMANN, kes uuris väljasurnuid preisi keelt.
Ungari jäi ilma 1/3 territooriumist ja 1/3 rahvastikust. Palju ungarlasi jäi elama Rumeeniasse - Transilvaaniasse. 18 10.08.1920 Sevras' leping - rahuleping Türgiga. 1923 Prantsumaa okupeeris Ruhri kivisõe basseini, sest Sakslased ei maksnud piisavalt reparatsioone. See võimaldas ühtlasi Leedul Klaipeda oma valdusesse võtta. Peale I maailmasõda iseseisvusid paljud riigid: 06.12.1917 Soome 16.02.1918 Leedu 24.02.1918 Eesti 28.10.1918 Tsehhoslovakkia 11.11.1918 Poola 16.11.1918 Ungari 18.11.1918 Läti 21.01.1919 - Iirimaa 2.13 WEIMARI VABARIIK (1918-1933) 09.11.1918 - Revolutsioon. Kukutati Keiser Wilhelm II. Saksamaa populaarseim partei oli Sotsialistide partei, mis oli jagunenud kolmeks. 1919 - Vasakpoolsed sotsialistid moodustasid Kommunistliku Partei, kuid revolutsiooni tulemusena pääsesid võimule parempoolsed sotsialistid.
Majanduselu kiire areng. e) presidendivalimised- 1938 Konstantin Päts, valimised rahva poolt jäid ära. Uus valitsus eesotsas Eenpaluga. 3. Eesti iseseisvuse kaotus a) MRP- 1939 23.aug. Saksamaa ja NSVL vahel. Koosnes mittekallaletungilepingust, salaprotokollist, kaardist. Selle alusel määrati NSVL ja Saksamaa huvisfäärid. NSVL: Soome, Eesti, Läti, ida-Poola (ja hiljem Leedu). Saksamaa: Leedu, lääne-Poola, vabad käed lääne-Euroopas. b) baaside leping 28.sept 1939- NSVL surus selle Eestile peale, muidu oleks NSVL peale tunginud. Kirjutati alla Moskvas ettekäändel pidada kaubanduslikke läbirääkimisi. Selle alusel nõuti Punaarmee sõjaväebaaside sisselaskmist Eesti aladele. c) ,,Narva diktaat" ja okupatsioon- 17.juuni 1940- Eestile esitati ultimaatum- et ei täida ausalt lepingut. Eelnevalt juhtus sama ka Leedu ja Lätiga
ameeriklaste eestvedamisel). Euroopa riigid oleksid valmis olnud tunnustama Lätit ja Eestit, Leedut aga tema sel ajal veel lahtiste piiriküsimuste tõttu mitte. Muutus lääneriikide poliitikas tekkis 1920.–1921. aasta vahetusel. Lõppes Poola–Nõukogude Vene sõda, Vene valged said lõplikult lüüa. Ka Wrangeli vägede kaotus Punaarmeele 1920.a. Krimmis. Sai selgeks, et enamlased jäävad Venemaal võimule pikaks ajaks. Eesti, Läti ja Leedu lõplik ja üleüldine de jure tunnustamine algas alates jaanuarist 1921, kui seda tegid kõigepealt endised liitlased – Entente'i riigid. Varem olid Eesti Vabariiki de 4 jure tunnustanud Nõukogude Venemaa, kes sõlmis Eestiga veebruaris 1920 Tartus rahulepingu, millega lõppes Eesti Vabadussõda, ning Soome 1920. a juulis. Seejärel järgnesid aastatel 1921–1922 teised riigid, juulis 1922 USA. Balti riigid vahetasid omavahelise de jure
LEEDU SUURVÜRSTIRIIK Millised riigid mõjutasid peamiselt. Vana-venemaa ja Poola. Vene riik tekkis 9. saj lõpul keskusega Kiievis. Nagu ilmneb vene Letopissidest 10.saj lõpul 11.saj algul ulatusid Kiievi vürsti valutusretked Leedu aladeni. 983 a. Korraldas ta sõjakäigu japiidide vastu, rahvusrühm, kellest suur osa sulas hiljem leedu rahva hulka. 988 võttis Kiievi Vladimir Konstantinoopolist vastu ristiusu ja üritas Konstantinoopolist lähtuvalt laiendada oma piire. 950 Kiievi kroonikates juttu kahest leedu hõimust, kui suurvürsti maksukohuslastest. 11. saj lõpul hakkas Kiievi keskuse võim vähenema ja Leedule said olulisemaks väiksed Vene vürstiriigid naabruses. Juba 12. saj aga nõrgenes aga Kiievi keskvõim sedavõrd, et leedulased hakkasid
1938.aasta valimistega võimule tulnud valitsus Kaarel Eenpalu juhtimisel jätkas ebademokraatlikku poliitikat V Majandusolud o 1934. aastast alates arenes majandus kiiresti. "Vaikivale ajastule" oli iseloomulik Riigi sekkumine majandusellu. Välispoliitilised probleemid- 1. Kaks peamist ohustajat Nõukogude Lliit ja Fasistlik Saksamaa 2. Rahvasteliidu ja demokraatlike lääneriikide suutmatus probleemide lahendamisel 3. Eesti, Läti ja Leedu poliitilise koostöö lepe ei andnud mingit tagatist iseseisvuse säilitamiseks 4. Eesti Vabariik oli rahvusvaheliselt isoleeritud Baaside ajastu: MRP ja Eesti- Eestile esitati 24.septembril nõue sõlmida vastastikuse abistamise pakt ning luua Eestisse NSVL sõjaväebaasid, tagamaks Eesti julgeolekut alanud Teises maailmasõjas. Keeldumise korral ähvardati sõjaga. Eesti välispoliitika sattus baaside lepingu tõttu suurde sõltuvusse NSV Liidust vaatamata sellele, et
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid