"Jääda ellu" esse (3)

Raamatu „Jääda ellu“ põhjal esse
Erika Salumäe eluloo raamat „Jääda ellu“ heitab tagasivaate sportlase ja ka poliitiku ellu. See raamat on täis huvitavaid ja kohati ka ehmatavaid fakte. Tema elu on olnud hiilgepäevade kõrval ka täis trotsi, valu ja palju pisaraid, kuigi juba noorena, kasuperest põgenedes, lubas ta, et tõestab end tulevikus. Samuti räägitakse selles raamatus ka tema armuelust.
Erika Salumäe tugevat iseloomu tõestab kindlasti tema läbi elamised lapsepõlves ja nüüd täiskasvanud naisena edukus. Ta kasvas lastekodus, kus ei olnud tal kõige kergem, sest puudus ju ema armastus. Samuti olid tal valusad läbielamised tütarlaste koloonias ja NSV Liidu koondises. Ma usun, et just need läbi elamised on teinud temast inimese, kes on praegu.
Sportlasena on Erika Salumäe püstitanud mitmeid maailmarekordeid ja valitud ka mitmeid kordi Eesti aasta parimaks sportlaseks. Ta on kahekordne maailmameisteer ja kahekordne olümpiavõitja trekisõidus ning samuti ka Eesti Olümpiakomitee auliige. Ehk on ta just oma lapsepõlve viha ja traumad suunad sporti ning tänu sellel on edukas, kuid see ei pruugi nii olla. Lisaks lapsepõlve raskustele ja kohati ka traumadele, elas ka tugev naisterahvas üle seljaoperatsiooni kui ka infarkti . Tema eluloo raamatus on ka kirjas läbielamistest olümpiate ajal. Kuid hoolimata neist asjadest otsustas Erika Salumäe hakata ka tegelema poliitikaga.
Austatud naissportlane on lisaks spordile proovinud olla ka poliitikas oma kodumaale kasutlik. Seda on näha tema poliitika karjääri jooksul. Ta on kolmel korral valitud Riigikogu liikmeks. Tema esimeseks erakonnaks oli Keskerakond , kust ta küll lahkus. Kusjuures tal oli ka suhe Edgar Savisaarega, kes soovis alles pärast valimiskampaania lõppu ühist tulevikku. Lisaks on olnud ta ka Rahvaliidu kui ka SDE liige, millega taas ühinedes sai ta vägivaldseid ähvardusi. Samuti on ta töötanud ka Tallina Linnavolikogus erinevatel ametikohtadel.
Minu jaoks üheks suuremaks avastuseks Erika Salumäe kohta, et ta on pärit lastekodust. Seni on mulle jäänud mulje, et lastekodu lapsed ei jõuagi kaugele, kuid ma eksisin. Ning eriti märkimis väärne on see, et lisaks eelnevalt mainitule on ta ka Elva linna aukodanik ning omab ka Punase Risti I klassi teenetemärki. Erika Salumäe on tugev naine – ta osales ja osaleb seni spordis, poliitikas kui ka leidis ja leiab aega oma isiklikuks armueluks.
Kui raamatu kohta küsida minu arvamust, siis on mul üht kui ka teist öelda. Minule tundus see raamat olevat kuidagi pinnapealine. Kohati tundus, et see oli aus, kuid samas tundus, et natuke ülepingutatud ja kohati ka väljamõeldud. Kuid ühes ma olen kindel – see oli karm ja avameelne, sest lagedale toodi mitmeid huvitavaid fakte. Kuid ma sain tänu sellele teosele suhteliselt palju teada, mis võib toimuda ühe sportlase kui ka poliitika tegelase elus. Kindlasti ma soovitaksin seda lugeda kõigil spordi kui ka poliitika huvilistel.
Gerttu Blank Xb