Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

"Jääda ellu" esse (3)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Jääda ellu-esse #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-05-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 59 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor GetsuB Õppematerjali autor
Esse "Jääda ellu" põhjal

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
odt

Erika Salumäe -''Jääda ellu''

Erika Salumäe ,, Jääda ellu'' Karm lapsepõlv, eesmärk ellu jääda ­ see on kui põnevusromaanist. Kuid see tee kulgeb ülesmäge ja rännak haaras mind kaasa. Olümpiakangelase sõprade ja tuttavate jutustused raamatus on nii värvikad killud, et neist saab kokku hinnalise mosaiigi. Nende vahele ja kõrvale on lükitud tekste, mis annavad olulist lisa tunnetamaks ja mõistmaks üht elukäiku. Erika Salumäe tugevat iseloomu tõestab kindlasti tema läbi elamised lapsepõlves ja nüüd täiskasvanud naisena edukus

Kirjandus
thumbnail
1
rtf

Erika Salumäe raamat „Jääda ellu“

Erika Salumäe raamat ,,Jääda ellu" Erika Salumäe raamatus ,,Jääda ellu" räägib kahekordne olümpiavõitja avameeli oma elust . Ilusate päevade kõrval on olnud hulganisti päevi täis valu, trotsi ja kibedust, meeletut igatsust ema ja armastuse järele, pidevat vajadust ennast tõestada. Kuidas jääda ellu lastekodu karmis olelusvõitluses, erikoolis ning kasuperest põgenedes? Kuidas täita väravat kinni lüües lendulastud lubadus: ma veel tõestan, kes ma olen! See raamat on väga aus, sisaldades ehmatavaid fakte Erika kolmest olümpiast, dramaatilisi armastuslugusid ja ka poliitika telgitaguseid. Seljaoperatsioon, mis sundis armastatud olümpiavõitjat mitmeks kuuks haigevoodisse, pani teda oma elu üle järele mõtlema. Millised on tema elu õppetunnid?

Kirjandus
thumbnail
37
odp

Olümpiavõitjad

EESTI OLÜMPIAVÕITJ AD Patrik Edur Rühm PK12-PE Alfred Neuland Alfred Neuland (10. oktoober 1895 Valga ­ 16. november 1966 Tallinn) oli Eesti tõstja, esimene eesti olümpiavõitja. Neuland võitis kulla kaaluklassis alla 67,5 kilo Antwerpenis 1920 tulemusega 257,5 kilo. Pariisi 1924. aasta olümpiamängudel sai Neuland hõbemedali kaaluklassis 75 kilo. Ta kaotas Itaalia Carlo Galimbertile 37,5 kiloga tulemusega 455 kilo.Neulandi tulemused viiel eri alal olid maailmarekord 82,5 kilo ühe käega rebimises, 90 kilo ühe käega tõukamises, 77,5 kilo kahe käega surumises, 90 kilo ühe käega rebimises ja 115 kilo kahe käega tõukamises. Neuland võitis maailmameistritiitli Tallinnas 1922. aastal. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit. Voldemar Väli Voldemar Väli Voldemar Väli (10. jaanuar 1903 Kuressaare ­ 13. aprill 1997) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1928 ja -pronks 1936. Väli esindas Eesti Vabariiki 3

Kehaline kasvatus
thumbnail
10
docx

EESTI OLÜPMIAVÕITJAD TAASISESEISVUSE AJAL JA OLÜMPIA AJALUGU

Pärnu Kuninga Tänava Põhikool Uurimistöö EESTI OLÜPMIAVÕITJAD TAASISESEISVUSE AJAL JA OLÜMPIA AJALUGU Autor: Kristofer Paulberg Juhendaja: Leene Soekov Pärnu 20121 Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................3 2. Antiikolümpia ehk Olümpiamängud ajalugu.........................................................................4 2.1. Päritolu............................................................................................................................4 2.2. Müüdid olümpiamängude päritolu kohta........................................................................4 2.3. Ajalugu............................................................................................................................4 2.4. Esimesed olümpiamängud...............................................................................................5 2.5. Olümpiamängude kava.......

Sport
thumbnail
26
doc

Jalgrataste kasutamine ja rattasport Eestis

120 vastanust 22, mis teeb 18%. Seda mõlema sugupoole hulgas. Tegemist võib olla spordist ja tervislikust liikumisest kaugete inimestega või kellel ei ole lihtsalt aega ja võimalust ratast omada. Kuigi võib arvata, et kunagi on neil ratas kindlasti olnud esimese küsimuse järgi. Just jalgratas on kujunenud selliseks sümboolseks kingituseks teatud vanuste laste seas, mida on ka filmides tihti näha. On väga ootatud, kuigi võib mõne aja möödudes kõrvaliseks jääda. Mis marki ratas teil on? Isiklikult oli see küsimus minu jaoks kõige põnevam ja oodatumate vastustega, sest see valmistas ka mulle eelmine aasta palju peavalu millist ratast osta. Palju poleemikat ja vaidlusteemat pakkunud ala. Väidetavalt oli Eestis enim müüdud jalgratas Author. Selle hüpoteesi suutsin aga ümber lükata. Vastustevariantidena olid antud tuntumad rattamargid, mida Eestis müüakse ja siis lisaks ,,muu tunnustatud väljamaalane" ning ,,turult ostetud" Tabel 1

Kirjandus
thumbnail
22
doc

Olümpiamängud

Spyros Louis oli lambakarjus, kes teenis sõjaväes kullerina. Järgmisel päeval võttis ta vastu autasu ja kadus tagasi kodukülla. Ateena kaupmehed tõid talle hulgaliselt kingitusi: küünlaid, juveele, veini, shokolaadi, ülikondi jm. Samuti pakuti talle tasuta juukselõikust ja tasuta lõunaid. Tegelikult olevat Louis keeldunud vastu võtmast kõike peale hobuse ja vankri ning maia mehena ka sokolaadi. Imekombel õnnestus Louisil tagasi pöörduda suhteliselt normaalsesse ellu. PARIIS 1900 Maratonijooks toimus 19. juuli keskpäeval 38° palavuses. Kehvasti märgistatud rajal oli eelis prantslastel, kes orienteerusid tänavarägastikus paremini. Enne viimast viit kilomeetrit juhtis kümne minutiga teiste ees rootslane Ernst Fast, kuid siis suunati ta valele rajale ja enne, kui ta suutis õigele trassile tagasi pääseda, oli kulunud hulk aega. Ameeriklane Arthur Newton omateada juhtis poolel maal, kuid kui ta "võitjana" finisisse jõudis, kuulis ta, et on alles viies

Kehaline kasvatus
thumbnail
128
docx

Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine

mitte kohvi. Tegelik valik sõltub siiski olukorrast – toodete hindadest (kohv palju odavam, siis veenan ennast, et see on vähemalt sama hea kui mahl), kuidas käituvad nt minu sõbrad jne. Seadused ja määrused toimivad seeläbi, et mõjutavad inimeste eelistusi. Näiteks kui olen ajahädas, sõidaksin võib-olla Tartust Pärnu kiirusega 120 km/h. Kui ma aga tean, et kas suure tõenäosusega võtab politsei mu vahele või on trahv kiiruse ületamise eest väga suur, olgugi et risk vahele jääda on väike, eelistaksin ma pigem mitte sõita kiiremini kui lubatud 90 km/h. Otsustav tegur, kas ületada kiirust või mitte, ei ole mitte liikluseeskiri kui selline, vaid kas kiiruse ületamisega kaasnevad eeldatavad kulud kokku on suuremad kui tulu, mis tõuseks varem Pärnu jõudmisest. Kindlasti leidub alati keegi, kes ületab kiirust, kuid enamiku inimeste käitumist on võimalik muuta valikuvõimaluste kulu-tulu suhte kaudu.

Politoloogia
thumbnail
132
doc

DEPRESSIOON

endasse tõmbuvat ning olevat erakordselt vaikne. Mitu inimest küsis, kas ta on haige. Joel vastas: "Jah, vist küll." Samal ajal toimusid muutused tema füsioloogilises talitluses. Ta hakkas märkama, et toit ei maitse nagu varem, ning tema söögiisu kadus. Viimase kolme nädala jooksul on ta kaks kilo alla võtnud. Samuti on ta hakanud ärkama öösel kell neli ega suuda enam magama jääda. Varem pole seda juhtunud. Lõpuks läks Joel oma perearsti jutule. Ta ütles: "Ma ei tunne end enam endiselt... Ma olen nagu kurb, aga ma ei saa aru, miks. Midagi pole juhtunud, kõik on ju korras. Peale minu enda. Ma olen kogu aeg väsinud ja ei taha teistega suhelda." See pilt viitab puhtbioloogilisele depressioonile

Arengupsühholoogia




Kommentaarid (3)

Kellykas111 profiilipilt
Kellykas111: oli abiks küll
19:21 01-12-2012
natalyv profiilipilt
natalyv: mhm norm
14:53 01-05-2012
GetsuB profiilipilt
GetsuB: hea oli
09:49 01-06-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun