Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Raha ja pangandus. Õppelaen.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
õppelaen, swedbangas, soodsam, tudeng, toeks, pankadel, intressimäär, summat, summast, õppekava, pangast, hinnakiri, minule, intressid, väljaminek, maksad, suuremaltLaenutingimuste erisused LHV, SEB ja Swedbankis, era- ja ärisektori näidetel. Millised on laenu saamise võimalused ja kulud? SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1LHV, SWEDBANK JA SEB ERASEKTORI LAENUTINGIMUSED JA KULUD....................4 1.1Väikelaen...........................................................................................................................4 1.2Arvelduslaen......................................................................................................................5 1.3Õppelaen............................................................................................................................5 1.4Autoliising ja autolaen.......................................................................................................6 1.5Kodulaen ja kodukapitalilaen....................
koolidesse saab vastuvõtuavalduse esitada elektrooniliselt. Teave SAISiga liitunud õppeasutuste kohta on kättesaadav SAISi veebilehel. 3 Kutseõppurile Riik maksab kutsehariduse omandajatele erinevaid rahalisi toetusi, et toetada ja soodustada nende haridusteed. Õppetoetuste maksmise eesmärk on ühtlasi motiveerida kutseõppeasutuste õpilasi oma eriala õppekava ettenähtud ajaga (nominaalajaga) läbima, edukalt ja täiskoormusega õppima. Õppetoetuste ja õppelaenu teemad on reguleeritud õppetoetuste ja õppelaenu seaduses. Põhitoetus ja täiendav toetus : • Põhitoetust saavad taotleda õpilased, kes õpivad täiskoormusega õppekaval, millele riik on esitanud riikliku koolitustellimuse. Õppur ei tohi olla õppinud kauem õppekava nominaalkestusest. Õppetoetust ei ole õigus saada akadeemilisel puhkusel olles. 2012. aastal on see 38,35 eurot.
kuuks välja laenata intressimääraga 12%? Lahendus. Laenates 500 EURi välja, saab Jüri nelja kuu pärast võlgnikult tagasi summa 4 S P (1 r t ) 500 1 0,12 520 EURi. 12 Kuna võlgnikult tagasioodatav summa osutus väiksemaks kui lennupileti hind 4 kuu pärast, siis on Jürile soodsam osta pilet välja täna 500 EURi eest. Seega esimene variant annab teisega võrreldes tinglikult 540 - 520 = 20 EURi säästu. # Näide 2.2.18. Milline peaks näites 2.2.17 olema intressimäär välja laenatavalt rahalt, et näites esitatud lennupileti ostu võimalused oleksid rahaliselt samaväärsed. Lahendus. 17 Selleks, et mõlemad piletiostu võimalused oleksid samaväärsed, peaks välja laenatud rahalt
Ärijuhtimise õppesuund Finantsjuhtimine Laen ja Liising Ainetöö TALLINN 2008 Sisukord Laen ja liising 2 Laen ja liising 3 1. SISSEJUHATUS Laenu võtmine ei ole tänapäeval mingi suur asi. Suurem osa eestlasi on asjaga päris tuttavad. Kui ise pole võtnud, siis on seda teinud vanemad, sõbrad või tuttavad. Laenupakkumisi on väga palju erinevaid.Kui on huvi laenu või liisinguga osta, siis tuleb parima variandi leidmiseks turgu uurida. Just nii on võimalik leida paljude laenupakkujate seast see üks ja õige. Laenuandjad on põhiliselt pangad või liisingufirmad. Laenu on võimalik võtta nii eraisikul kui ka juriidiliselisikul. Laenuandjal on pakkumisi eraldi nii eraisikule ja juuriidiliseleisikule. Laenu võetakse erinevatel põhjustel. Mõni võtab selleks, et oma ettevõtet arendada. Mõni jällegi
(d) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. 8. INTRESSIARVESTUS JA ENNETÄHTAEGNE TAGASIMAKSE 8.1. Laenu kasutamise eest kohustub Laenusaaja tasuma Laenuandjale Lepingus sätestatud Intressi ja muid Makseid Lepingus sätestatud määrades ja tähtpäeva(de)l. Intressi arvestamisel Laenu tagastamata osalt intressiperioodi eest lähtub Laenuandja 360-päevasest aastast, tegelikust päevade arvust kuus ja Lepingus kokkulepitud Intressi määrast (lepinguline intressimäär on toodud punktis 4.1 toodud tabelis). Intressiarvestus algab Laenu Laenusaajale väljamaksmise päeval ja lõpeb Laenutähtpäeval. 8.2. Laenusaaja võib Laenulepingust tulenevad kohustused täita ennetähtaegselt. Sellisel juhul ei võlgne Laenusaaja Laenu kasutamata jätmise ajale langevat Intressi ja muid kulusid. Laenusaajal on kohustus hüvitada Laenuandjale Laenu ennetähtaegse tagasimaksmisega seotud (mh täiendava tööjõukuluga tekitatud) kahju
Kokku 100 Kokku 100 Kui tahetakse raha rohkem ringlusse lasta, siis vähendatakse kohustusliku reservi määra ja vastupidi. LAENU JA HOIUSE PÜSIVÕIMALUSED Eesmärgid: · ajutiselt puudu jäänud summade laenamiseks · pankade üleliigse raha lühiajaliseks hoiustamiseks Laenuvõimaluste üldine põhimõte · laenuvõimaluste korral ajutiste rahavajakute katmiseks on intress turumäärast kõrgem (kuna pankadel ei ole otstarbekas laenata üksteiselt raha kallimalt, kui on võimalik laenata keskpangalt, siis määrab püsilaenamisvõimaluse intress rahaturu intressitaseme ülempiiri); · laen tagatud keskpanga poolt eelnevalt vastuvõetavaks tunnistatud väärtpaberitega. Laenuvõimaluse eesmärgid: · vähendada maksesüsteemi riske, · vahend rahaturu intresside stabiliseerimiseks (intressiks on Euroopa Keskpanga deposiidiintressimäär, mis 2004
nõudmised ekstreemsetes olukordades? Kui mingeid ekstreemseid olukordi ei teki, siis peab pank arvestama sellega, et suurem sularaha kassapositsioon on tekitanud pangale potentsiaalse kulu, millele praktiliselt puudub põhjendus. Seetõttu tuleb likviidsuse kindlustamisel alati kaaluda alternatiivvarade kasutamist, mida on võimalik suhteliselt kiiresti rahaks vahetada. Pankade likviidsusvajadus Tegelikult on pankadel likviiduse hindamisel ja juhtimisel põhimõtteliselt samad probleemid võrreldes teiste äriettevõtetega, kuid olles spetsialiseerunud finantstehingutele, omab likviidsuse küsimus neile veelgi olulisemat tähendust võrreldes teiste ettevõtetega. Tavaettevõtetel on likviidsusprobleemide lahendamiseks võimalik laenata raha pankadelt ning pankadel on sellises olukorras võimalus samuti saada laenu konkurentidelt või keskpangalt
1)pangaülekanne; 2)sularaha sissemakse; 3)ülekanne 4)tunnustatavus; 5)kindlustatavus; 6)kaua kestev võivad olla nii investorid kui ka vahendajad. Kohalikele teiselt kontolt; 4)laeku. Teistelt maj. subjektidelt; säilitatavus; 7)tagatise väärtus peab olema suurem laenu omvalitsustele annavad pangad laenu otse. 5)pangalaen; 6)intressitulu; 7)tulu väärtpaberi summast 1,5*. Panditud vara müügiõigus tekib pandi- Annuiteet on püsiva suuruste maksete lõplik jada: tehingutest. Säästuhoius (Saving Deposit)- raha pidajal, siis kui laenuvõtja ei täida oma kohustust või PV=C/(1+i) +C/(1+i) 2 +C/(1+i) 3 +..+C/(1+i) t =C/(1+i)t paigutamise võimalus, kus klient teeb sissemakse ja rikub laenulepingut. Perpeuiteet- püsiva suuruse maksete lõputu jada:
deponeerima kindla summa kindlustusfondi. Loodud seepärast, et vältida võimalikku paanikat klientide hulgas ja tagada pankade stabiilsust. Baseerub tagatisfondi seadusel. Võimalused: · eelarahastamine pangad tasuvad makseid skeemi korrapäraselt konkreetseks perioodiks kindlaksmääratud summana ehk raha kogutakse pikema aja vältel ette · järelrahastamine arvutatakse pärast mõne panga pankrotistumist välja hüvituseks vajaminema summa põhjal, kui suur makse tuleb pankadel hoiuste tagamise skeemi teha · segarahastamine kombinatsioon mõlemast variandist. 16. Väärtpaberiturg Väärtpaberiturg kujutab endast finantsturu seda osa, kus toimub kauplemine väärtpaberitega. Väärtpaberiturg koosneb: · esmaturust. Esmaturul toimub uute väärtpaberite esmakordne müük investoritele (seega on esmaturu puhul osapoolteks emitent ja investor). · järelturust. Suurem osa kauplemisest finantsinstrumentidega toimub järelturul, kus tehingu
Krediidiasutuste seadus. 1995. aasta seaduse probleemid: kõigepealt oli siis läbi elatud õige mitmeid pangandusskandaale, panganduskrahhe ka. Kõiki neid kogemusi võeti siis arvesse ka pangandusjärelevalve tõhustamisel ja erisused panga pankrotis, jäeti sisse ka mõiste moratoorium. Eesmärk on tagada klientide maksujõulisus. Ühtegi positiivset näidet moratoorimist ei ole. Seda arendati edasi ja samal ajal võeti vastu selline otsus, et keelati pankadel laenude andmine pangaametnikele. Lubati küll pangatöötajatel endal luua selline oma finantseerimissüsteem vastastikuse abistamise kassa. Selgituseks: hoiuse kindlustuse süsteem on kasutusel üle maailma, sündis USA-s riik loob kindlustussüsteemi selle jaoks, et kui pank või mitu panka makseraskustesse satuvad, siis hoiustajad saaksid oma hoiused riigi poolt tagatud süsteemi kaudu tagasi. Kui pangaga midagi juhtub, siis kogusummat tagasi ei saa 10% on omavastutus. Mingi osa
raha hoidmise kogukulu. Selleks tuleb leida loobumiskulu ja tehingukulud. Loobumiskulu (arvelduskontol hoitakse kasutult liiga palju raha, mille eest oleks võinud teenida kas või intresse) saab leida järgmise valemiga: C (7.1) OC = i , 2 kus OC loobumiskulu, C raha konversiooni suurus2, i raha investeerimisest saadav intressimäär perioodis. Raha optimaalne konversiooni suurus on see rahahulk, mis pannakse pangakontole iga kord, kui konto jääk jõuab nulli. Tehingukulud saab leida järgmise valemiga: T (7.2) TRC = F , C kus TRC väärtpaberitehingu kulud, T kogu perioodi rahavajadus, F väärtpaberitehingu maksumus. 1 Raha ja selle ekvivalentide suhe müügikäibesse peaks tootmisettevõttel olema 57%. 2
o pühapaikadega seotud uskumus, et nende rüvetajaid karistab jumala viha o preestrid ja mungad jutlustasid aususest ja õiglusest, mistõttu nende endi aususesse usuti o usutegelaste seas oli levinud kirjaoskus, mis võimaldas raha hoiustamisega tekkivaid võla/omandisuhteid fikseerida Raha hoiustamine pankuritel raha, mida välja laenata pantide ja võlakohustuste vastu. Rahasüsteemi tekkimine, turgude areng ja integratsioon pankadel rahavahetuse kohustus. Tänapäeva pangad hakkasid tekkima 14. ja 15. saj. Itaalia kaubalinnades (Veneetsia, Genua). Pank itaalia k. banko ehk banka rahavahetaja laud, tool või rahalaekas, kus vahetusraha hoiti. 6 Ziiropank 16. ja 17. saj. Itaalia, Madalmaade ja Saksamaa kaubanduskeskustes, tegid ka sularahata ülekandeid. Ziiropangale loovutati väärismetalli või väärismetallraha, mille väärtuse
Hoiu-laenuühistu osakapital moodustatakse liikmete osamaksudest. Hoiu-laenuühistu osakapital peab olema vähemalt 31 950 eurot. Hoiu-laenuühistu netovara peab tegutsemise igal ajahetkel vastama vähemalt osakapitalile. Hoiu-laenuühistu usaldusväärsuse tagamine Hoiu-laenuühistu peab oma tegevuses järgima kõiki alljärgnevaid nõudeid: 1. hoiu-laenuühistu peab paigutama vähemalt 5 protsenti oma liikmete hoiuste summast nõudmiseni hoiusena Eesti või teise lepinguriigi krediidiasutusse; 2. hoiu-laenuühistu võib omandada ainult oma peamiseks ja püsivaks tegevuseks vajalikke kinnisasju; 3. hoiu-laenuühistul on keelatud osaleda osanikuna täisühingus või täisosanikuna usaldusühingus; 4. hoiu-laenuühistu investeeringud põhivarasse, sealhulgas finantspõhivarasse ei tohi kokku olla suuremad hoiu-laenuühistu omakapitalist; 5
põhjuseks, miks aktsia- ja võlakirjaturg ei ole kiiresti arenenud. Pangad on suutnud pakkuda eraisikutele ja ettevõtetele sobivaid finantsteenuseid. Eestis on võetud suund pigem anglosaksi majandussüsteemile. Olulise tõuke on selleks andnud hästi käivitunud sammastega pensionisüsteem. Ka reguleeritud väärtpaberiturg (börs) on viimasel ajal Eestis oluliselt edasi arenenud ja mitmed uued ettevõtted on end seal noteerinud. 20.Mis on intress ja intressimäär? Intress on rahasumma ja intressimäära väljendatakse protsentides. Ühtlasi on intress raha hind. Intressimäär on seega raha kaup, mis maksab ja selle kallidus sõltub intressimäärast. 21.Millies erineb lihtintress liitintressist? Lihtintress lineaarne kasv; Liitintress geomeetriline kasv Lihtintress kasvab ühtlaselt aritmeetlise jadana. Intressiarvutamine käib algsummalt. Liitintress on intress, mis arvutatakse põhisummalt ja sellele lisandunud eelmiste perioodide
(kostja) vastu 72 000 krooni ja viivise saamiseks. Poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping, millega hageja kohustus kostjale tegema plaatimistöid, Kostja oli maksmata tasu ja viivitusintressid hagejale võlgu. Pooled sõlmisid töövõtulepingu, lepingus ei lepitud kokku viivise määra Õiguslik küsimus ja RK seisukoht: 1 Kas intressimäär muudeti ära? VÕS § 101 lg 1 p 6 Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist – Hageja võib kostjalt nõuda viivist VÕS § 113 Lepinguga ei ole ettenähtud kõrgemat intressimäära – viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Hageja välja kirjutatud arves kostjale oli uus intressi määr Rasdovski võttis selle
arvestada sellega, et liigne raha hoidmine vähendab rentaablust. 8. Kirjeldage raha juhtimise Baumoli mudelit graafiliselt ning kirjeldage lühidalt sõnadega selle toimimise põhimõtteid. Baumoli mudel ehk varude juhtimise mudel – raha kui varu, mille tagavara pidevalt täiendatakse väärtpaberite müügist saadavate summadega. Eeldatakse, et ettenägematut raha ei laeku, rahavajadus on stabiilne, intressimäär on stabiilne ning väärtpabereid on võimalik igal ajal mõistliku hinnaga müüa. Tellimuse summa C - kui suures summas me väärtpabereid müüme, et raha saada Kulud - kui suured on varudega seotud kulud (antud juhul on raha varuks) Kui konverteerime väärtpabereid rahaks, siis tellimiskulud Säilituskulud - lähtume intressist, mis meil jääb saamata selle tõttu, et me väärtpabereid endal hoiame.
LAENUTÜÜBID Järgnevalt on lühidalt lahti seletatud kahe erineva laenu tagasimaksegraafiku erinevused. Kõne all on annuiteetlaenu ja fikseeritud põhiosaga laenude erinevus. Muidugi on olemas veel kümneid ja kümneid erinevaid viise, kuidas laenu maksta. Neid siin ei käsitleta. Näitena toodud graafikutes on mõlemas kasutatud sarnaseid laenu parameetreid: · laenusumma 1 000 000 · intressimäär 5% aasta baasil (ehk perioodi kohta); · laenu pikkus 10 aastat (ehk 10 perioodi). Toodud parameetrite baasil on leitud laenude iga-aastaselt tasutav laenu põhiosa ja intressisumma ehk laenu tagasimaksegraafikud. ANNUITEETLAEN Annuiteetlaenu omapäraks on igal perioodil võrdse summana tasutav summa (vt. graafik ja laenu tagasimakse tabel). Annuiteet tähendab küll sõna-sõnalt iga-aastast makset, kuid praktikas võime makseperioodi pikkust
a detsembri lõpu seisuga 23 275 kiirlaenukontorite poolt otse (ilma inkassoteenuseid kasutamata) sisse antud nõuet summas 65,9 MEUR, 20492 unikaalse isiku vastu. Kokku ulatub maksehäires olevate kiirlaenu-nõuete üldarv rohkem kui 65 344 nõudeni. Pikaajalises maksehäires (rohkem kui 1 aasta) olevate kiirlaenu-nõuete puhul on tavaline, et kõrvalnõuded (viivised, lepingutasud, kahjuhüvitis jne) moodustavad rohkem kui 50% sissenõutavast summast. Ligikaudu 80% kiirlaenuvõlgadega seotud kohtuasjadest lahendatakse maksekäsu kiirmenetluse korras Tarbimiskrediidi võlgadega on hädas eelkõige madalama haridustasemega isikud, kelle kuusissetulek on reeglina Eesti keskmisest madalam, võlgnike enamuse moodustavad töötud, miinimumpalgaga töötajad, toimetulekutoetuse saajad ja töövõimetuspensionärid. Vanusegruppidest jäävad kiirlaenudega enim hätta noored inimesed (vanuses 25-39).
Kuna kohustuslik reserv on protsendimäär kaasatud vahenditest siis on keskpangal ülevaade kui palju kommertspank on ressursse kaasanud ning kui palju on tema potentsiaalne võimalus välja anda laenusid. Rahakordaja näitaja – esialgse kaasatud vahendi kasvukordajat. Kohustusliku reservi pöördväärtus – rahakordaja väärtus. Ideaalseks rahakordajaks nim sellist rahakordajat, mis iseloomustabki kohustusliku reservi pöördväärtuseks. Kuna pankadel on vastavalt seadusele või oma põhikirjale kohustus või õigus luua ka täiendavaid reserve, siis rahakordajat, mis lisaks võtab arvesse ka viimati nimetatud, nimetatakse tegelikuks rahakordajaks. Raha pakkumine suureneb reservimäära vähenedes ja vastupidi ning see võimaldab keskpangal kasutada kohustusliku reservimäära rahapakkumise juhtimiseks. Praktikas kasutavad keskpangad finantsvooge suhteliselt harva, kuna see avaldab raha pakkumisele otsest ja suhteliselt tugevat mõju.
tänasesse päeva diskonteeritakse, seda vähem väärtuslik on see rahavoog täna. Raha tulevikuväärtus Raha tulevikuväärtus (FV- future value) näitab, kui suur on praegu olemasoleva raha väärtus tulevikus. 17 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Näide: Viieaastase tähtajaga hoiuse intressimäär on 3% aastas. Leiame hoiusele paigutatud 100 000 krooni tulevikuväärtuse viie aasta pärast. Intress Summa Arvutuskäik I aasta 3 000 103000 100000*1,03= 103000 II aasta 3 090 106090 103000*1,0,3= 106090 IIIaasta 3 183 109273 IVaasta 3 278 112551 V aasta 3 377 115927 FV = 100 000 x (1 + 0,03)5 = 100 000 x 1,15927 = 115 927 Arvutusvalem: FV = PV (1 + i) n = PV ( FVIFi ,n ) Kus, n perioodide arv;
Eesti administratiivne suutlikkus eurorahade kasutamisel peaks olema senisest parem. Haigekassa maksis ravimihüvitist 7,6 miljonit krooni 29.01.2009 tarbija24.ee Haigekassa maksis 2008. aastal täiendavat ravimihüvitist 1936 isikule summas 7,6 miljonit krooni, keskmine hüvitatav summa inimese kohta on arvestuslikult 3925 krooni. Jaanuaris maksis haigekassa 1439 inimesele täiendavat ravimihüvitist kogusummas 2 481 401 krooni, nimetatud summast maksti 2 433 854 krooni välja 2008. aasta eest, 43 773 krooni 2007. aasta eest ning 3774 krooni 2006. aasta eest, vahendas haigekassa pressiesindaja. 2008. aasta täiendavalt ravimite eest hüvitatav summa on 17 protsenti suurem kui aastaks planeeritud. Põhjuseks on suure tõenäosusega nii alates 1. jaanuarist 2009 rakendatud ravimite 9-protsendiline käibemaks, mille tagajärjel ostsid paljud inimesed ravimid 2008. aastal juba ette ära, kui ka üldine ravimikasutuse suurenemine. 2008
Ebakindlus ehk risk rahasumma saamisel tulevikus vähendab selle raha väärtust täna. Raha ajaväärtuse kontseptsioon võimaldab võrrelda omavahel erinevatel ajahetkedel tekkivate ja erineva riskitasemega rahavoogude väärtust investori jaoks. 6. Mis põhjustel ei ole nominaalsed rahasummad eri aegadel võrreldavad? Olenevalt majandusest võib raha väärtus muutuda 7. Olge valmis selgitama mõisteid lihtintress, liitintress, intresside kapitaliseerimine, efektiivne intressimäär (EAR), reaalne ja nominaalne intressimäär Lihtintress kasutatakse reeglina aastast lühemate perioodide puhul (lühiajaliste ehk kuni 1 aasta kestusega väärtpaberite kogunenud intressi või väärtuse leidmisel jms). Intressi arvutatakse püsivalt rahasummalt. Enamasti investeerimise periood on lühike. Intressitulu ei reinvesteerita. Liitintress rahanduses kõige enam levinud. Intressi arvutamisel lisatakse algsele põhisummale ka eelnevatel perioodidel juba kogunenud intress
tarbijahinnaindeks ehk THI •THI näitab, kui palju on kasvanud tarbija “ostukorvi” maksumus perioodi jooksul –Ostukorv - eluaseme kulud, peamised toiduained, riietus, transport jne · Laenud (Slaidid „Laenud, inflatsioon ja pangakaardid“) •Lihtsustatult võttes on tegu tootega. Meil on vaja kapitali, et soetada midagi muud. Selleks hangime me endale laenu •Laenu hinnaks on aga erinevad laenu komponendid, millest olulisim on intress o Millest koosneb muutuv intressimäär? Intress - laenu hind, mida tuleb pangale laenu kasutamise eest maksta ning selle suurust ehk intressimäära väljendatakse protsentides –Kindel ehk fikseeritud intressimäär - kindel protsent, mis on sinu ja laenuandja vahel laenulepingut sõlmides kokku lepitud (väikelaenud, õppelaen, krediitkaart jne) –Muutuv intressimäär - pangapoolne marginaal + Euribor (nt eluasemelaen) •Pangapoolne marginaal – panga poolt seatud protsent, mille olete ise pangaga kokku leppinud
15) sunniraha; 16) muud kohustused. § 115. Maksukohustuslase poolt makstav intress (1) Kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. § 117. Intressimäär (1) Käesoleva seaduse §des 115 ja 116 sätestatud intressi määr on 0,06 protsenti päevas. (2) Maksuhalduril on maksuvõla tasumise ajatamisel õigus vähendada intressi määra kuni 50 protsenti ajatamise otsuse vastuvõtmise päevast arvates. MAKSUDE ARVESTUS (Janek Keskküla), Tallinna Majanduskool 2
risikitase on erinev, siis erineb ka kapitaliallikate maksumus ettevõtete jaoks. Ettevõtte kapitali väärtus on võlakirjade ja aktsiate turuväärtuste summa ehk V=D+S Kapitali väärtuse hindamine - kasutatakse väärtuskontseptsiooni, mille kohaselt investor ei maksa vara eest kunagi rohkem kui selle tegelik väärtus on. Vara tegelik väärtus kujuneb turul, turuväärtus on ülim ning väärtuskontseptsioon baseerub raha ajaväärtuse teoorial. Sisemine intressimäär- intressimäär, millega finantsvarast või -kohustustest tulenevaid rahavoogusid diskonteerides on tulemuseks antud vara/kohustuse hetke bilansiline maksumus. Diskonteerimine- tulevikus tekkivate rahaliste tulude ja kulude nüüdisväärtuse hindamine. Raha nüüdisväärtuse kontseptsioon võlainstrumentide hindamisel- erinevad võlainstrumendid pakuvad erinevaid tulu teenimise võimalusi võlakirja ostjale. Et võrrelda võlainstrumentide väärtust kasutatakse raha nüüdisväärtuse
Käibakapitali laen, selle laenu arvelt finantseeritakse täiendavalt käibekapitali, tavaliselt sellist, mis kasutatakse ühes tootmistsüklis kindlal otstarbel kindla toodangu valmistamiseks, seetõttu on 6 sageli tegemist ise likvideeruva laenuga, sest laenu tagasi maksmine toimub nimetatud valmistoodangu realiseerimise laekumist. Kommertspaberid, tegemist on tavaliselt kuni 6 kuuliste maksekohustustega, eeliseks on tema suhteliselt madal intressimäär ja kommertspaber ei nõua mingi hoiusejäägi olemasolu. Kommertspaberid saavad kasutada ainult tugevad ja krediidi kindlad firmad, kelle puhul laenu tagab nende tuntus. Faktooring, ettevõtte debitoorne võlgnevus koosneb ostjatelt laekumata arvetest, mille tähtaeg on saabunud või ees. Liigne debitoorne võlgnevus on ettevõttele kallis ja see mõjutab tema maksevõimet ja tulukust. Seetõttu on iga finantsjuhi eesmärk kiirendada laekumisi.Üheks
Majandusarvestus ja maksundus I – Finantsraamatupidamise põhimõisted 1. FINANTSRAAMATUPIDAMISE PÕHIMÕISTED RAHA ARVESTUS 1. Raha arvestuse korraldus. Ettevõtte normaalseks äritegevuseks, igapäevaste kulutuste katteks, kohustuste täitmiseks ning maksevõime tagamiseks peab olema piisavalt rahalisi vahendeid. Vaba raha osakaal peaks olema ettevõttes väike, kuna seisev raha ei too ettevõttele tulu. Bilansikirjel Raha kajastatakse peale sularaha kassas ning arveldusraha pangas veel nõudmiseni hoiused, paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse. Kõik see kokku moodustab ühtse finantsvara kogumi. Finantsvarade arvestamise juhised on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 3 Finantsinstrumendid. Rahaarveldustes kajastatakse ettevõtte raamatupidamises kõiki tehinguid, mida tehakse sularahas või arvelduskontolt ülekannetena, kaardimaksetena või mõnel muul võimalikul viisil. Rahaarveldused võib jagada kaheks: sularhaarveldused ja
muutub see kulukaks. 3) säästude likviidsuse säilitamiseks ja antud kontekstis tähendab likviidsus esiteks seda, kui kergelt on võimalik tagatisvara rahaks muuta; teiseks kui kiiresti on võimalik tagatis rahaks müüa; kolmandaks kui suur on tõenäosus laen tagasi saada ehk vältida võimalikku kahju. Kuna enamik investoreid ei suuda prognoosida, millal nad ise raha vajavad, siis investeeritakse meelsamini lühiajaliselt. Laenuvõtja vajadused : 1) Laenuks vajatakse suurt summat, tavaliselt ühel laenuandjal otsefinantseerimise korras väga suuri summasi ei ole 2)Laenuraha peab olema saadaval konkreetseks tähtajaks ja teatud ajaperioodiks, mis sageli võib olla pikem kui ükskik laenuandja on nõus aktsepteerima. 3) Laenuvõtmisega seotud kulud peavad olema võimalikult madalad ja seetõttu vajab laenuvõtja infot turumäärade kohta. Finantsvahenduse kasutamine ehk kaudne finantseerimine võimaldab lahendada eelnimetatud
tegutsevad institutsioonid olid võrdsed. Enne määras laenu hinna pankur, nüüd turg (nõudluse ja pakkumise vahekord). Kaubeldi standardiseeritud finantstoodetega, mille hinna kujundas nõudluse ja pakkumise tulemusena turg. Transaparentsus võimaldas klientidel võrrelda erinavaid finantstooteid ja valida enda jaoks parim nende seast ja see suurendas omakorda konkurentsi. Panganduskeskse süsteemi miinus on ka insiderlus turgudel, kuna pankadel on parem ligipääs võrreldes teiste investoritega ettevõtet puudutavale strateegilisele infole (nn. relationship finance). Insiderlus peletab ka teisi investoreid turult minema. Loob soodsa pinnase väheefektiivseks turuks. Finantsturgude keskses mudelis on kõik investorid võrdsed ja nende huvid on sarnased (commoditised finance). Kontinentaal-euroopa ja Jaapani majandusmudel Euroopa ja Jaapani süsteemi võib nimetada lühidalt panganduskeskseks majandusmudeliks.
Hinnastabiilsuse hoidmine euroalal. 10. Rahapakkumise tegurid Raha pakkumine sõltub järgmistest teguritest. 1) Pankade soovitud sularahareservi määr – mida väiksem on keskpanga poolt kehtestatud kohustusliku reservi määr ja mida vähem soovivad pangad hoida lisareserve, seda suurem on raha pakkumine. 2) Erasektori soov hoida sularaha – mida rohkem sularaha erasektor enda käes hoiab, seda väiksem on pankade laenureserv ja raha pakkumine. 3) Intressimäär – kõrgem intressimäär suurendab tähtajalistelt hoiustelt teenitud tulu ning alandab seega sularaha-deposiitide suhet, stimuleerides 2 samal ajal panku rohkem raha välja laenama, mille tagajärjel raha pakkumine kasvab 11. Rahasüsteemide liigitus erinevatest aspektidest. Riiklikud ja eraalgatuslikud: Riiklikud ehk nn seadusesunniga loodud rahasüsteemid
Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. · Vahetuskurss riik peab vähemalt 2 aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. · Hinnastabiilsus riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist inflatsioonimäära rohkem kui 1,5% võrra. · Intressimäärad riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist intressimäära rohkem kui 2 protsendi võrra. · Õiguslik lähenemine hinnatakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga. · Euroopa Keskpank ja Euroopa Komisjon võivad hinnata ka turgude lõimumist, maksebilansi seisundit ja arengut ning tööjõu erikulude jm hinnaindeksite arengut. 16. Rahapoliitika ja rahanduspoliitika mõisted
komplektidele erinevad lunastustähtajad. Seega annab tagasiostu õigus firmale võimaluse võlakiri tagasi osta samas kui seeriavõlakirjade puhul on firmal kohustus neid ettenähtud tähtajal tagasi osta. Tagasiostmine tõstab tegelikku intressi määra mida firma peab maksma. Seega peab FJ juba enne võlakirja pakkumist tegema otsuse nende tagasiostetavuse kohta. Kui ei ole reaalseid väljavaateid saada vabu vahendeid võlakirja ennetähtaegseks tagasiostmiseks ja kui makstav intressimäär on mõistlik, siis ei ole ka mingit erilist alust tagasiostetavusele mõelda. Kui asjad on vastupidised siis on mõistlik lisada võlakirjade tagasiostetavuse klausel. Sest nii saab firma võimaluse võlakirjad tagasi osta ilma et tal otsest kohustust seda teha.Võlakirjade seerialisus ei ole nii kasulik sest sellega kaasneb otsene kohustus teha regulaarseid väljamakseid teatud perioodide järel, et tagasi osta antud konkreetse seeria võlakirjad
· algse soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahelise võimaliku erinevuse kumulatiivne amortisatsioon (näiteks võlakirjade puhul), · väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul). Sisemise intressimäära meetod on finantsvara või kohustuse korrigeeritud soetusmaksumuse arvutamine kasutades selle sisemist intressimäära. Sisemine intressimäär on intressimäär, millega finantsvarast või kohustusest tulenevaid rahavoogusid diskonteerides on tulemuseks antud finantsvara või kohustuse hetke bilansiline netoväärtus. Sisemise intressimäära arvutus hõlmab kõiki antud finantsvara või kohustusega seoses makstavaid või saadavaid tehingutasusid. Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus.
annaabi.ee 
