Missugune on raamatu roll inimese elus Kas tänapäeva inimesed loevad oma vabast ajast raamatuid ? Tänapäeval loevad ainult need inimesed raamatuid kellel on palju vabaaega, nagu näiteks kooliõpilased ja pensionärid. Raamatuid lugedes elab inimene raamatusse nii sisse, et hakkab fantaseerima, et just tema on see tegelane seal raamatust kelle kohta ta loeb. See on teada fakt, et igale inimesele meeldib lugeda erinevaid raamatuid, kui ei, siis ajakirju. On teada, et pensionärid ja täiskasvanud inimesed on seotud kriminaalkirjandusega või romaaniga, aga tänapäeva noored on hoopis seotud rohkem ulmekirjandusega. Mitte kui ükski inimene ei saaks raamatuteta hakkama. Raamatutest saab inimene endale igasuguse ettekujutuse teistest riikidest, kultuuridest ja isegi teistest inimestest. Raamatutest saab teada väga palju huvitavaid fakte ja ning see laiendab ka teie silmaringi. Raamat on teile abiks isegi siis, kui ...
Naise roll keskaegses ühiskonnas Traditsiooniliselt piiritletakse keskaega aastatega 500 ja 1500. Naised olid tihti ,,kohalikud" pühakud ja oma linna ,,südametunnistus" kuna au ei olnud üksikisiku asi vaid kogu sugukonna või linna asi. Naiste positsiooni määras perekonnaseis: nad olid kas vallalised, abielus või lesed. Naistel oli keskajal üleüldiselt üsna tugev positsioon. Seda tõestab asjaolu, et pojad võtsid kasutusele ema suguvõsale viitava nime, kui seda peeti isa suguvõsast väärikamas. Naiste mõju ilmnes ka selles, et nad võisid iseenda nimel teha rikkalike annetusi, näiteks kloostritele. Perekonnas ja abielus oli naistel tähtis roll, kuid juriidiline positsioon oli neil meestest nõrgem. Mehe võim naise omandi üle oli nii suur, et naised kaotasid oma vara käsutamisõiguse. Naise õiguslik olukord paranes seoses Rooma õiguse taasavastamisega 12. sajandil. Igapäevaelus oli naistel perekonnas tähtis r...
“Vanamees ja meri” Ernest Hemingway 1. Iseloomustage Santiagot. Santiago oli kõhn ja kuivetu, kukla all sügavad kurrud, healoomulise kasvajaga, pruunid laigud, käed armilised, millest ükski arm ei olnud värske, silmad merevärvi, vaene, armastas merd ja lendkalu, huvitatud pesapallist, viisakas, hooliv. Tal oli seoses kalapüügiga väga head oskused ja teadmised. Samuti saab teda pidada järjekindlaks, sest ei olnud nõus oma kalast lahti ütlema. 2. Kas Santiago on traagiline karakter? Selgitage. Santiagot saab pidada traagiliseks karakteriks, sest koges suurt lüüasaamist looduselt. Tal oli merel olnud 84 päeva halb õnn ning 85 päeva hea õnn kestis vaid hetkeks, kuniks ta jõudis sadamasse tagasi vaid kala uimega. 3. Andke ülevaade Santiago põhilistest motivaatoritest. Santiago põhiline motivaator oli tema usk iseendasse ja tahe ning kui sellest ka ei piisanud, siis mõtles poisist. «Iga minutiga jõuad kodule lähe...
1. Keskkonnaõiguse üldiseloomustus See raamatu tekst on suht bullshit, loengust üldiseloomustus: Noor - ebastabiilne, fragmentaarne, arenev; Vastuolud teiste õiguslike distsipliinidega – uued ideed (ei mahu kehtivasse paradigmasse); Loodus on tervik aga inimesed on selle jaotanud riikideks ja kinnisasjadeks (õigus on vastuolus loodusseadustega); Novaatorlik (rajaleidja – avatud menetlused, avalikkuse osalemine, juurdepääs õigusemõistmisele, ettevaatusprintsiip); Eriline roll (loodus)teadusel; Ettevaatusprintsiip- Teaduslik EBAKINDLUS v. õiguslik KINDLUS- in dubio pro natura ?? Raamatust üldist: Tavaliselt eristatakse kolme keskkonnaalase regulatsiooni mudelit: Esimese mudeli puhul on õigusliku reguleerimise sihiks keskkonnaohtliku tegevuse tagajärgede likvideerimine või leevendamine. Teise mudeli puhul lähtutakse sellest, et parem on kahju tekkimist vältida, kui tegeleda sellega tagantjärgi. Kolmas, ettevaatuse mudel, on...
REISIKIRJA LUGEMINE “Saladuslik saar” J.Verne Lars Markus Linnupold Tallinna Reaalkool 8.a 1. Raamat “Saladuslik saar” (J.Verne) ilmus esimest korda aastal 1874. Raamat mida mina lugesin on uuestitrukk, ilmunud aastal 2015, kirjastuses Hea lugu. 2. Tegevus toimus aastatel 1865-1869, Ameerika kodusõja ajal. 3. Tegevuskohaks oli saar, millele raamatu peategelased panid nimeks Lincolni saar. Saart pole tegelikkuses olemas. Saar asub kordinaatidel S 34’57’ ja E 150’30’ Saar asus umbes 200km kaugusel Austraaliast, kagu suunas. 4. Cyrus Smith oli raamatu peategelane. Ta oli põhjaameeriklane, kõhn, kondine, hallikate juuste ja tihedate vurrudega. Cyrus Smith oli elukutselt insener ja tunnustatud teadlane. Ta oli 45 aastat vana. Tal oli leidlik vaim ja ta oli samuti osavate kätega mees. Smith oli nii teoinimene kui ka mõtleja, ehk miski ei valmistanud talle raskusi. Ta oli suurepärase ...
Hildegard E. Peplau Õendusteoreetik Laura-Liisa Kurg, Elika Saskina, Kristin Kannimäe Tartu 2017 ELULUGU *Sündis 1. septembril 1909 Pennsylvanias. * Lõpetas 1931. aastal Pottstown'i haiglakooli. *Alustas oma karjääri õendusabistajana. * 1943-1945 Ameerika sõjaväe Psühhiaatrikool. *1950.-1960.-ndatel viis läbi kogu Ameerika Ühendriikides õdedele mõeldud seminare *Maailma Terviseorganisatsiooni nõunik *Külalisprofessor Aafrika, Belgia, kogu Ameerika Ühendriikide ülikoolides. * Suri 17. märts 1999 Californias TEOREETILINE TÖÖ *1952. aastal avaldas raamatu "Inimestevahelise suhete teooria" . *Teooria rõhutas õe ja patsiendi suhteid,mis on õendustöö aluseks. Neli komponenti: 1.INIMENE 2.KESKKOND 3.TERVIS 4.ÕENDUSABI PEPLAU MUDEL Peplau kuus õendusabi rolli: 1. Võõra roll 2. Ressursi, abivahendite roll 3. Õpetus roll 4. Nõustamisfunktsioon 5. ...
Marge Veskemaa Kirjandus kui ühiskondlik või keeleline provokatsioon Kirjandus on kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus rikastab inimest. Mida rohkem loed, seda paremini loed. Lapsed, noored, täiskasvanud haaravad aina vähem raamatu järele. Sellega kaasneb lugemisoskuse, tekstist arusaamise ja analüüsivõime vähenemine. Lõhed ühiskonnas suurenevad.Olukord paneb tuleviku pärast muret tundma, sest lugejail ja arutlejail on tulevikus paremad väljavaated elus ja tööl hästi toime tulla, samal ajal kui teistel oht raskustesse sattuda. Raamatukogude roll ühiskonnas on muutunud. Kui varem võis neid kirjeldada justkui raamatupankadena, siis nüüd on raamatukogud võtnud pigem avatud teabekeskuse rolli. Ma a...
Valitsuse roll majanduses Kultuur Sissejuhatus Sõna kultuur võtsid esimesena kasutusele roomlased ning sellel ajal mõeldi selle all eelkõige maaharimist, mis on Ladina keeles Cultura Üsna raske on lugeda ette kõiki kultuuri tähenduse mõisteid, sest kultuur, kui mõiste on ise äärmiselt laia tähendusega. Näiteks kuuluvad kultuuri alla käitumiskultuur, tehnokultuur, subkultuur, rahvuskultuur, kunstikultuur jne. Kultuur ei ole jäikade piiridega vaid pidevalt muutuv. Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus, mis iseloomustab teatud inimgruppi, rahvast, piirkonda või ajastut Iga inimese kultuur ja kultuuriline kuuluvus on ainulaadne. Tallinn on aastal 2011 Euroopa kultuuripealinn. See on Eesti ajaloo suurim kultuurisündmus. Kaunid kunstid Kaunid kunstid Kujutav kunst Kirjandus Teater Muusika Filmikunst Arhitektuur Riik ja kunst Vahendid: Kultuuriministeeriumi eelarve ...
Liblikaid on maailmas umbes 150 000 liiki ja nii on lugu ka ooperitega. Käisin 12.veebruaril, kell 19.00 esmakordselt Estonia teatris ooperit vaatamas. Kõnealuseks ooperiks on Tõnu Kõrvitsa ooper kahes vaatuses “Liblikas”. „Liblikas“ on tellitud Estonia maja 100. aastapäeva tähistamiseks septembris 2013. Maailmaesietendus oli 13.septembril 2013. Enne ooperisse minekut olin väga elevil, kuna läksin esimest korda siiski pealinna kindla eesmärgiga vaatama nii tähtsat ooperit. Käisin just seda ooperit vaatamas seetõttu, kuna enne ooperit “Liblikas” olin ma näinud vaid ühte ooperit - Jevgeni Oneginit. Ooper “Jevgeni Onegin” oli väga hea, ning kuigi ma polnud sisuga tutvunud, oli eelnevat ooperit mugav vaadata. Kuna eelnev kogemus ooperivallas oli enam kui positiivne ning ooper “Liblikas” on siiski Estonia maja 100.aasta tähistamiseks mõeldud ooper, ning eesti keele õpetajal, olles raamatut lugenud, polnud mitte midagi negatiivset selle te...
Lastekirjandus ja lugemise juhtimine Kokkuvõte tegelasest 2015 Kokkuvõte tegelastest Detektiiv Triibik loomaaias Autor: Reeli Reinaus Kirjastus: Tänapäev, 176 lk Illustraator: Ott Vallik Peategelane: Pille- Riin Merimaa ehk Triibik Kõrvaltegelased: onu Andres, onu naine Katre, loomaaia direktorist vanaisa, onu lapsed Bert ja Birgit, klassikaaslased Karoliina ja Richard, Lauri. Peategelase iseloomustus Selle raamatu peategelaseks oli 7- aastane Triibik, kellele meeldivad väga loomad. Triibiku ema ja isa on loomauurijad ja vanaisa loomaaia direktor. Kuna Triibiku vanemad on parasjagu Aafrikas uurimistööd tegemas, siis Triibik elab oma kuulsa näitlejast onu Andrese ja tema naise Katre juures. Iga oma vaba hetke veedab Triibik loomaaias ja kui seal hakkavad toimuma kriminaalsed sündmused, siis Triibik asub koos k...
Ilukirjandus ja filmikunst kui teineteist rikastavad vennad Tänapäeval on tavaline see, et hästi müüva raamatu järgi tehakse film. Vahel harva toimub ka vastupidine. Tihti meeldib inimestele võrralda seda mida nad loevad ja näevad. Kuidas ilukirjandus aitab kaasa filmikunstile ja vastupidi? Tihti peale raamatu lugemist tahame näha ka sama sisulist filmi kuna tänu viimasele saame tegelastele näod ja sündmustele rohkem emotsioone. Teose "Mäeküla piimamees" näitel saan öelda, et kui raamatut lugedes tekkis karaktritest kindel ettekujutus, siis pärast filmi vaatamist oli see muutunud. Raamatus kujutati Mari kui koledat naist, kellel olid hõredad hambad ja lõualott, filmis oli ta noor ja ilus naine.Vastupidiselt Marile muutus minu arvamus Kremerist hoopis positiivsest negatiivseks.Eduard Vilde kirjutatud teoses ei suutnud ta jätte mulle halba muljet, kuid ekraanilt vaatades tundus ta tõeliselt pervertne ja vastik. Se...
Mehis Heinsaare raamatu “Ebatavaline ja ähvardav loodus” analüüs Mehis Heinsaare raamat “Ebatavaline ja ähvardav loodus” ilmus 2010. aastal ning leidis pärast ilmumist laialdaselt meediakajastust. Novellikogumik valiti 2010. aastal ilmunud 25 kõige kaunima raamatu hulka ning Kulka kirjanduse sihtkapital valis selle üheks viiest parimast proosateosest, mis 2010. aastal eesti kirjanduses ilmus. Raamatu kunstilise poole eest hoolitses Priit Pärn, keda teatakse peamiselt küll animafilmirežissöörina, kuid kes on siiski antud teosele teinud ülimalt omapärased, raamatu sisuga haakuvad ja tõlgendamiseks rohkelt ruumi jätvad illustratsioonid. “Ebatavaline ja ähvardav loodus” ei ole tavaline ilukirjanduslik teos selle kõige kitsamas mõistes. Tegemist on novellikoguga, täpsemalt koosneb raamat 28 lühinovellist, mis tunduvad esmapilgul omavahelist seost mitte omavat, kuid lähemal lugemisel võib leida mitmeid ühtseid motiive ja kesks...
,,Põrgupõhja uus vanapagan" 1) 3 vastanduvate tegelaste paari. Mille poolest tegelased erinevad/sarnanevad ? · Jürka ja Ants . Üks oli suur karvane sarvadega mehemürakas, Ants aga meenutas tavapärast talupoega. Jürka oli üpris heatahtlik ja abivalmis, mis võis tuleneda sellest, et ta tahtis õndsaks saada, Ants aga kavaldas teisi üle ja pettis neid, et ise kasumit saada. Ants oli tark ja kaval, Jürka jättis aga natuke liiga usaldava ja totukese mulje. · Lisete ja Juula. Lisete oli õrn kleenuke naisterahvas, Juula aga suur ja tugev naine. · Kirikuõpetaja ja Jürka. Üks oli kirkutegelena, teine aga vanapagan. Suuremat erinevust ei saaks ollagi (vähemalt päritolu poolest). Sarnasus võiks neil olla näiteks ausus, sest kirikuõpetaja peab olema aus ja Jürka oli seda ka, kuigi keegi teda ei uskunud ja arvati, et ta on veits ...
,,Hingede öö" kui seisukohavõtt ja sõnum Annika Ojala Karl Ristikivi on oma teoses ,,Hingede öö" kujutanud ühte aastavahetuse ööd pagulase elus. Läbi pagulase silmade saab lugeja tuttavaks mitmete erinevate inimeste ja nende lugudega. Selle teose põhiidee seisneb minu arvates just eelkõige selles, et minategelase näol on tegemist pagulasega ning lugedes seda raamatut saab hästi selgeks tema üksindus ja samas ka hirm selle ees. Lisaks sellele on sur roll ka kohtuistungil, kuhu ühel hekel peavad ilmselt ilmuma kõik majas viibijad. See surnud mehe maja oli minu arust justkui surma ootesaal, kus otsustati, kas elad edasi või lähed teise ilma. Jäi mulje, et mõni inimene on juba väga kaua oodanud ja mõni alles tulnud. Kõiki majasviibijad ühendas teatav rahutus. Ühes inimeses seda rahutust aga puudus ning seetõttu ei sarnanenud ta teiste majasolijatega. Selle...
Sofi Oksaneni ‘’Puhastus’’ Arutlev kirjand Lugesin Sofi Oksaneni romaani ‘’Puhastus’’, mille tuumaks, nagu kirjeldatud raamatu tagaküljel, on ‘’meeleheitlikest tunnetest sündinud pettus, mis avab ühe suguvõsa painavate kogemuste kaudu Eesti tõrjutudvaikitud lähiajaloo.’’ Raamatu näol on tegemist mitte vaid ühe naise elu, vaid ka ühe riigi, ühe pere ja nende järglaste eluga, mis lugejate ees avaneb. Raamatu peategelaseks on läbivalt Aliide Truu (sünninimega Tamm), kes on oma elu veetnud LääneEestis paiknevas talus, vähemalt nii on läinud. Teine peategelane on aga Zara, kelle nähtavasti vaikne elu Vladivostokis pöörati pea peale, kui temale lubatud läänelik külluslikus ning intriigne elu viis tema hoopistükis Berliini, kus temast sai pidevas narkojoobes prostituut. Ent raamatusse lisab vürtsi fa...
Margit Kapak W. Shakespeare ,,Romeo ja Julia" Vaadates 1996. aasta filmi Romeost ja Juliast panin esimese asjana tähele, et tekst on peaaegu sama, mis raamatus. Loomulikult oli teksti veidi lühendatud, sest muidu oleks film lihtsalt liiga pikaks veninud. Filmi tempo oli veidi muutlik, kuid ülemäära häiriv see ei olnud. Mõne stseeni esitamiseks oleks võinud küll vähem aega kulutada, sest üldidee mõistmiseks polnud aeglane tempo oluline. Näiteks stseen, kus Romeo ja Julia olid kahekesi tagahoovi basseinis oleks võinud palju kompaktsemalt esitada. Raamatus kulges see stseen tempokamalt, kuid idee sai ka siis selgeks. Filmi ja raamatu vahel võib olla kõige suuremaks erinevuseks oli grimm ja kostüümid. Filmis kandsid näitlejad äärmiselt tänapäevaseid riideid ja seega ei tundunud see niivõrd suure klassikana kui pigem hariliku h...
Miks tänases maailmas kirjanduse tähtsus langeb? Tänapäeva ühiskond on teadmusühiskond, kus igapäevasteks suhtlusvahenditeks on arvuti või nutitelefon. Inimesed, eelkõige noorem põlvkond, ei oska ilma nutiseadmeteta oma elu ette kujutada. Raamatuid loetakse aina vähem, enamasti ajapuuduse või huvi puudumise tõttu. See mõjutab ka kirjanduse rolli meie ühiskonnas. Infoühiskonna kiire arenguga langeb kirjanduse roll märgatavalt. 20. sajandi algusest kuni keskpaigani valitses postindustriaalne ühiskond, mil loeti rohkem raamatuid kui hetkel, sest teadus ning tehnoloogia polnud veel nii jõuliselt arenema hakanud. Arenes televisioon, kuid seegi aeglaselt ja kirjandusele mõju avaldamata. Tolle aja inimesed ei kulutanud enda aega praegustele ajaröövlitele nagu nutitelefon või tahvelarvuti. Kui postindustriaalne ühiskond arenes infoühiskonnaks, hakati edendama infotehnoloogiat ning kommunikatsioonivahendeid, mille pealetung ...
Naise roll ühiskonnas Lugu leiab aset 19. sajandil, kus naiste roll ja võimalused ühiskonnas olid väiksemad kui tänapäeval. Naised ei pääsenud ülikoolidesse, polnud valimisõigusi, neid ei austatud, ei kirjanikena ega poliitikutena. Neil ei lastud iseseisvuda. sünnitada lapsi; laste eest hoolitseda said ainult jõukamad, vaesemad pidid käima tööl ja lapsed surid tihti; lk 21 hoolitseda mehe ja vanemate eest; lk 70. juhtida või teha ise majapidamistöid: keeta süüa, koristada jm, lk 115 teha käsitööd: kududa, heegeldada, õmmelda, tikkida; lk 72 olla õrn, hoolitsev, toetav abikaasa/ema; lk 23 alluda oma isale/mehele, kuulata tema sõna; lk 72 sõltus abikaasast. Au ja Ausus Raamatu lugemisel, tundub, et Väljaotsa Jaani aul ja aususel ei ole piire. Ta vihkas valetamist ja varastamist, ning hoidus sellistest tegevustest. Ta oli väga uhke ning sai vihaseks kui teda süüdistati al...
Gert Helbemäe romaan „Ohvrilaev” 1) Iseloomusta romaani kahte peategelast Martin Justus on üle 40-ne ajalooõpetaja, keda on ootamas ametikõrgendus õpetajast inspektoriks. Nooruses on ta elanud üsna boheemlikku elu, ka koolis vastandub ta teiste õpetajatega oma vabamõtlemises. Boheemlusele tegi ta siiski lõpuks lõpu, lõpetas ülikooliõpingud, asus ametisse ja lõi pere, tal on naine ja tütar. Naisega on suhted jahenenud, kuid tütart peab ta kalliks. Isabella või õigemini küll Isebel, on noor juuditar, kellel Martin Justuse meelest on sügavate kompleksidega iseloom, kes on sarkastiline, heitlik aga naiselik. Martin nimetab neiut ka sofistiks, sest Isabella põlgab mõistuse ületähtsustamist, kõige mõistusega võtmist.Ta elab koos emaga, isa on surnud. Isebel on andekas pianist. Kuid tema andekuse edasi arendamist pidurdas ja takistas tema klammerduv ema. Ta armastas väga oma isa, kannatab õnnetu lapsepõlve ja vanemate vaheliste probleemide p...
Raamatukõne ,,Ekke Moor" August Gailiti teos ,,Ekke Moor" ilmus esmakordselt 1941. aastal. See on eesti lugu, oluline teos eestlaste ja eesti kirjanduse jaoks. Raamatat sisaldab palju meie rahvusliku iseloomu kirjeldusi. Teose peategelane on rannakülast pärit Ekke Moor, et põgeneb kohustuste ja töö eest ning läheb laua ilma rändama ning ennast leidma. Ekke rännakul on ka sügavam põhjus-ta lahkus kodus selleks ,et ennast leida ning tunda, et ta on oma armastatu Enekeni vääriline. Noore poisi küpsemisele paneb aluse Enekeni siiras armastus Ekke vastu. Ta teekond viib väga erinevatesse paikadesse ning ta kohtub paljude erinevate inimestega.Ekke vastandas elu teatriga, kus iga uus sündmus ja seiklus oli tema jaoks kui uus roll, kuhu ta osavasti sisse sulandus. Oma teekonnal peab ta mängima erinevaid rolle, alates teatris näitlejana töötamisest kuni maantee kraavikaevamiseni. Lugemise muudavad huvitava...
Inger Raamatu põhiprobleemiks on armastus, selle areng, purunemine, selles pettumine. Inger on noor õpetaja Hiiumaal. Saarel, kus ta on kinni, mis hoiab teda, kust ta põgeneda ei saa. Tal on väljakujunenud rutiin, mugav elukorraldus ta käib sõbrannade pool kohvi joomas ja sõbrannad käivad tema juures naistejuttu ajamas, ta üritab anda parimat endast abiturientidele, kelle klassijuhataja ja inglise keele õpetaja ta on. Kõik tundub olevat õige ja rahulik, Inger on tasakaalukas, analüüsiv, elurõõmus ning nooruslik naine. Ometigi ei ole ta omakasupüüdlik, vähemalt mitte niikaua, kuni teised temaga inimlikud on. Sündmuste käigu paneb käima Kiuru, noor praktikant, kes tuleb mandrilt pooleks aastaks internaatkooli õpetajaametit proovima. Kuna ta on meesõpetajate naistekarja sees, võetakse teda teatud elevusega vastu. Ühel tervitaval kohvijoomisel loositakse välja, kes Kiuru endale saab ning ,,võitjaks" osutub Inger. Viimase jaoks on see kõ...
Inger Raamatu põhiprobleemiks on armastus, selle areng, purunemine, selles pettumine. Inger on noor õpetaja Hiiumaal. Saarel, kus ta on kinni, mis hoiab teda, kust ta põgeneda ei saa. Tal on väljakujunenud rutiin, mugav elukorraldus ta käib sõbrannade pool kohvi joomas ja sõbrannad käivad tema juures naistejuttu ajamas, ta üritab anda parimat endast abiturientidele, kelle klassijuhataja ja inglise keele õpetaja ta on. Kõik tundub olevat õige ja rahulik, Inger on tasakaalukas, analüüsiv, elurõõmus ning nooruslik naine. Ometigi ei ole ta omakasupüüdlik, vähemalt mitte niikaua, kuni teised temaga inimlikud on. Sündmuste käigu paneb käima Kiuru, noor praktikant, kes tuleb mandrilt pooleks aastaks internaatkooli õpetajaametit proovima. Kuna ta on meesõpetajate naistekarja sees, võetakse teda teatud elevusega vastu. Ühel tervitaval kohvijoomisel loositakse välja, kes Kiuru endale saab ning ,,võitjaks" osutub Inger. Viimase jaoks on see kõi...
Kristiina Ehin Luulereferaat Koostaja: Klass: 2008 Luuletaja elu Kristiina Ehin sündis 18. juulil 1977 Raplas ning on eesti luuletaja ja tõlkija. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja spetsialiseerunud rahvaluulele. Aastal 2004 omandas ta Tartu Ülikoolis magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal. Magistritöö teemaks oli "Eesti vanema ja uuema rahvalaulu tõlgendusvõimalusi naisuurimuslikust aspektist". Ta on töötanud loovtantsuõpetajana ja looduskaitseala valvurina. Kristiina on kuulunud ka Erakkonda, kus ta hakkas koos kaaskondlastega avaldama luuletusi. Vabal ajal tegeleb ta tai-chi, kung-fu ja puidutööga. Luuletaja looming Luulekogud : "Kevad Astrahanis: luuletusi 19921999" (Tallinn 2000) ...
Maa õnnistus Maris Vare 11.kl Iseloomusta Iisakut ja põhjenda oma väiteid. Iisak oli mees, kes otsis oma kohta, mille ta ka ükspäev leidis. Ta otsustas, et sinna saab tema kodu. Iisak oli ka väga loogilise mõtlemisega ja suutis kõiges võimalust näha. Sinna sattus ka naine (Inger), kelle ta kohe enda omaks teeb. Kuigi naine ei olnud ilus said nad ikka lapsed ja hiljem ka abielluvad. Iisak oli mees, kes tahtis oma tehtud tööga rikkaks saada ja saigi. Oli ka kõva käega, kui oli vaja. Ta tegi palju tööd ja sealt tuli ka rikkus. Kuidas mõjutas Ingerit tema välimus ? Inger ei olnud ilus, tal oli jänesemokk. Kuna tal oli hea süda ja ta oli hea naine, polnud sellest midagi. Samas häiris see teda ennast väga, sest ta tappis oma tütre, kellel oli sündides samuti jänesemokk. Mida kõike sai Inger teada vanglas olles? Talle tehti operatsioon, jänesemokka ei olnud enam, ta õppis ja sai...
Islam. Tööjuhend kultuuriloos õpik ,,Inimene, ühiskond, kultuur" II osa keskaeg alusel I osa: lk 50-55 Muhamed ja kalifaat 1. Mis on mis? Leia järgmiste mõistete, sõnade, nimede tähendused, kirjuta oma vihikusse Meka, Kaaba tempel, Allah, Muhamed, islam, moslem, koraan, raamatu rahvad, prohvet, Mediina, kaliif, dzihaad, emiir 2.Kuidas mõjutasid araablaste traditsioonilised uskumused ning kristlus ja judaism islami kujunemist? (lk 50) 3. Millal, kuidas, kus tekib islam? Missugune oli Muhamedi roll islami tekkes? (lk 50-51) 4. Millistel põhjustel käisid araablaste vallutused käsikäes islami levikuga ja mis tagas araablaste kiire sõjalise edu? (lk 52-53)Ei ole vajalik, aga kui huvitab, vasta siis. II osa: lk 56-61 Islam. Usk ja kultuur 1. Iseloomusta Koraani (tee ideekaart): mida sisaldab, millest on juttu, milline on tähtsus (lühidalt märksõnadega, kokku u 8 joont) 2. Koosta konspekt islami viie tugisamba kohta (vormista punktidena, kasut...
Reisikiri. 1. Andmed raamatu kohta : ''Loomaaed Pagasis '' Gerald Durrell 1988, Kirjastus "Eesti Raamat" 2. Tegevusaeg raamatus: Tegevus kestis 6 kuud. Raamat rääkis Geraldist ja tema naise reisist Bafutti, Briti Kameruni mägisele rohumaale Lääne - Aafrikas. 3.Tegevuskoht Manner, riik, piirkond võimalikult täpselt. Uuri kaardilt, kus see koht on! Lisa oma raamatu lugemise kokkuvõttele kaart ja tähista seal piirkond või reisi marsruut.: LääneAafrikas,Bafuttis , Briti Kameruni mägisel rohumaal. 4. Ülevaade kesksetest tegelastest - kes, millega tegelevad, roll reisil Geral Durrell Oli peategelane , kes jutustas oma reisist. Reisi eesmärgiks oli G. Durrellil vedada loomi oma eraloomaaeda Inglismaale. Jacquie Ta oli Geraldi abikaaasa,kes oli reisi ajal Geraldiga kaasas. Ta aitas Geraldil loomi toita. Bob Talle meeldisid roomajad. Ta teadis r...
Luuletaja Kristiin Ehin Tutvustus Sündis 18.juuli 1977 Raplas. Õppis Tartu Ülikoolis filoloogiat ja on spetsialiseerunud rahvaluulele. Ta on töötanud Vodja koolis õpetajana. Kristiina Ehin on kuulunud kirjandusrühmitusse Erakkond. Ta on ka laulnud ansamblis Sinimaniseele. Kristiina Ehin on Andres Ehini ja Ly Seppeli tütar. Tema abikaasa on muusik Silver Sepp Looming Kristiina Ehin on väljaandud nii erinevaid luulekogusid kui ka proosaraamatuid. Samuti on ta tegelenud tõlkimisega ning kirjutanud erinevaid artikleid. On tegelenud ka laulmisega Luulekogud "Kevad Astrahanis: luuletusi 19921999" (Tallinn 2000) "Simunapäev" (Tallinn 2003) "Luigeluulinn" (Tallinn 2004) "Kaitseala" (Huma 2005) "Emapuhkus" (Pandekt 2009) "Viimane Monogaamlane. Luuletused ja jutud" (Peg...
Jehoova tunnistajad Mis see on? Jehoova tunnistajad on ülemaailmne kristlik religioon, mis peab end algkristluse taastajaks Selles on olulisi erinevusi piibliga Usuorganisatsiooni valitseb New Yorgis Brooklyni linnajaos tegutsev vanematekogu nimega Jehoova tunnistajate Juhtiv kogu Jehoova tunnistajate kultusehooneid nimetatakse kuningriigisaalideks Jehoova on üks piibli tõlgetes jumala nimedest Nimi "Jehoova tunnistajad" põhineb kirjakohal "Teie olete minu tunnistajad, ütleb Jehoova" Kuidas sai alguse? 1870 aastal kutsus Charles Taze Russell teisi iseseisvasse gruppi, et uurida piiblit Ta vaidlustas paljud kristlikud uskumused nt. Hinge surematus, kolmainsus, põrgutule ja Jeesus Kristuse maale tagasitulek Oma avastustest kirjutas ja avaldas raamatu ja hiljem ajakirju, millest on see usk alguse saanud. Uskumus...
Raamat ei reeda, raamat suudab olla vaimseks toeks Oskus, mida inimestel on vaja igapäevaselt ja koguaeg, on lugemine. Ilma lugemisoskuseta oleks meie tänapäevases maailmas peaaegu võimatu hakkama saada, kui me ei ela just metsas. Lugemisoskusele pannakse alus lapsepõlves. Paljud oskasid lugeda juba enne kooli astumist, kuid esimestel kooliaastatel on põhirõhk just lugemisel. Kindlasti on kõigil olnud kohustuslik kirjandus. Osadele see meeldib, kuid mõndadele mitte. Siin kohal on väga oluline roll õpetajatele, sest valede või liiga raskete raamatute kohustuslikuks muutmine võib laste lugemissoovi üldse hajutada. Esimestel raamatutel on mõju inimese lugemisharjumuste kujunemisele. Tavaliselt on algklassidel enamustel sarnased raamatud, mille läbi lugemine on kohustuslik, näiteks: "Sipsik", "Bullerby lapsed" jne. Need raamatud arendavad ja kujundavad lapse maailmapilti ja kujutlusvõimet.Osad üksikud...
Maie Remmel (1940) on Eesti teadusloolane (uurinud Karl Ernst von Beari) ja luuletaja(luulekogu: Polüfooniline karneval 1985, Laulud laugudetagused 1982 ja Äng ja arm 2001). Maie Remmeli raamat anti välja Argo kirjastuse poolt 2007. aasta alguses. Raamatutäispikkuseks on 222 lehekülge (sellest 8 lehte lisasid ja 8 lehte kasutatud kirjandust). Raamaton illustreeritud suure hulga pildimaterjaliga, mis muudab selle raamatu igati atraktiivseks.Antud raamatu autor on Muinas-Eestile lähenenud teistmoodi, kui seda tavaliselt tehakse,nagu ta seda isegi mainib. M. Remmel üritab kummutada vanu paradigmasid, mis Muinas-Eestit puudutavad. Raamatu üheks eesmärgiks on aeroarheoloogia tutvustamine ja levitamine.Ta üritab rääkida asjadest, millest pole loodusesse selget märki jäänud ehk siismegaliitehitistest ja nende olemasolust Eestis.Teisalt püüab autor uurida, kuidas rajati tee vanema kiviaja matemaatilisest pihumudelitest uuema kiviaja muinasobs...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava …. HILDEGARD ELIZABETH PEPLAU Ajalooliselt tuntud õendusteoreetikud ja nende tööd Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Hildegard Elizabeth Peplau 4 1.1. Elulugu 4 1.2. Teoreetiline töö 4 2. Peplau mudel ………………………………………………………………………....6 2.1.Peplau kuus õendusabi rolli ……………………………………………....…….….6 2.2.Peplau arenguetapid õe-patsiendi suhtes…………………………………………...7 Kokkuvõte …………………………………………………………………………………….8 Allikaloend ……………………………………………………………………………………9 Sissejuhatus 2 Õendusteoreetik on inimene, kes arendab õendusabi ühendades erinevaid eesmärke ja kontseptsioone, arendab patsientide ja tervisehoiutöötajate omavahelisi suhteid. Hildegard E. Peplau oli väga mitmekülgne ning tunnu...
11.02 Mis on kultuuriajalugu? kultuuriajalugu: kuidas on uuritud ja kuidas saab uurida; 18.-19. saj ajaloolased ja tänapäeva ajaloolased kultuuri areng ajas, kultuuri muutused - kultuuriajalugu; historiseeriva, ajaloolaste vaatega, ajalise dimensiooni rõhutamine humanitaar ja sotsiaalteadused - kultuur on oluline, enne nii ei mõeldud. tähendusloome (kultuuriteadus tegeleb) - sõidame bussis mitte midagi ei pääse kultuurist - kultuuriline pööre ☼ uus arusaam:kultuur on tähendusloome keskkond, mis puudutab kõiki eluvaldkondi ja seega kõiki teadusalasid, mis tegelevad inimeste ja inimühiskonnaga ☼ vanade distsipliinide ümberorienteerumine ☼ üha uued kultuuri uurivad distsipliinid briti kultuuriuuringud 60ndate aastate lõpp - 70ndate algus ☼ kirjakultuur - kirja protsessid, mida tähendas kirjutamine mingil sajandil Alessandro - Itaalia peened vajadused, mille pärast tuli kultuuriline pööre, võiks mõelda rohkem ideedest, tähendustest võ...
A.H. Tammsaare ``Tõde ja õigus`` Arvustus Öeldakse, et iga korralik eestlane on läbi lugenud Tammsaare ``Tõde ja õiguse``, või vähemalt selle I osa. Aga mispärast? Milleks on kõigil vaja osa saada sellest kannatustejadast ja rumalustest, mida see raamat endaga kaasa toob? Miks pühendada enda vaba aeg sellele mahukale teosele, kus nii tihti jääb vajaka armastusest ja hoolivusest ning kus peaeesmärk on õigust taga ajada? Piisab ainult nimest ``Tammsaare``, ning kõik arvavad end eksperdid, või vähemalt mitte täielikud võhikud, olevat, kuid tegelikult puudub neil aimdus, mis seal sügaval põhjas peitub. Tammsaare võimet lugu elavalt ning jutustavalt edasi anda on näha juba esimesest lõigust, ning kõik mis edasi juhtub tundub juba loogiline jätk. Autor suudab väga osavalt intrigeerida, jättes su teadmatusse, pillates vaid mõningaid teri, nii et alles hiljem saad teada mis teg...
See mõistatuslik inimene E.Zola loomingus Lugedes teost ,,Therese Raquin" võib tõdeda ,et Zola on seadnud eesmärgiks analüüsida tegelasi ja nende temperamenti. Ta on valinud erinevad isiksused ning nende reageering erinevates olukordades on nüüd tema vaatluse all. Kindlasti võib tuua välja mõlemad, nii Therese'i kui ka Laurent'i, kui rääkida mõistatuslikest inimestest selles raamatus, sest just nendele ta pühendus. Kuid minu meelest tulevad need omadused veidi paremini välja läbi Laurent'i käitumise ning tema iseloom oli veelgi uhkem ja ehk raskem kui Therese'i. Arvan , et see viiski ta paljude probleemide ja tüsistusteni. Laurent oli saamatu isiksus ning lõpmatuseni pürgivate ihade nõudja. Tema jaoks ei olnud kunagi küllalt ning sõna ,,rahulolu" tema puhul ei kehtinud. Ta oli küllaltki ettearvamatu, sest arvestades tema tasakaalukat sisenemist teosesse, ei osanud mina aimatagi, et süzee teeb sellise kannapöörde. Tema püsi...
Henrik Ibsen "Nukumaja" Kirjand "Nukumaja" on kolme vaatusega näidend, mille autoriks on Norra päritolu kirjanik Henrik Ibsen. Oma teoses on ta väljatoonud psühholoogilist tausta, kus on ta käsitlenud tolle aja Euroopa aktuaalseimad teemasid, üks neist oli naiste poliitilised õigused ning naiste roll ühiskonnas. "Nukumaja" peategelaseks on pealtnäha lapsemeelne Nora, kuid vaatamata kergemeelsusele on ta täiesti ideaalne abikaasa ja ema. Läbi teose kasvab aga Nore järkjärgult ja mõistab, milline on tegelik elu. Teoses tuleb ka Nora õige isiksus välja. Raamatu alguses võib tunduda, et Nora on kohati väga nõrk tegelane ja oma elu suudab ta korras hoida vaid oma mehe toel. Teda on kujutatud väga lapsemeelse tegelasena, kes oli küll väliselt saanud täiskasvanuks, kuid käitumiselt jäänud lapseks. Nora sellise olek...
Andrus Kivirähk ,,Rehepapp ehk november" Põhisündmused ja olemus: Tegevus toimub ühe novembrikuu jooksul 19. sajandil. Põhiline käsitletav teema on eestlaste iseloom ja olemus, külasisesed suhted ja ka suhted mõisaga. Suur rõhk on üksteise tagant näppamisel ja varanduse kokkukandmisel. Selle juures olid igas kodus abiks kratid, kes olid inimeste igapäevaelu iseenesestmõistetav osa. Aeg-ajalt võis kohata ka teisigi mütoloogilisi olendeid nagu tonte, libahunte, Katku ja Vanapaganat. Romaan on lugedes küll mõneti naljakas, kuid eestlasest lugejal tuleb aru saada, et naerdakse iseenda üle. Väikese küla siseelu põhiosa moodustavad näppamised üksteise ja mõisa tagant, tüssamised ja valed, et saaks aga rohkem kraami kokku kraapida. Romaani alguses saab kohe selgeks mõne inimese rumalus Koera-Kaarli sulane Jaan on söönud mõisa sahvris seepi, mida viimane pidas ekslikult Idamaiseks maiuspalaks. Mõisnikke pidasid eestlased rumalateks, seepär...
Ja päike tõuseb E. Hemingway Ernest Miller Hemingway Ameerika kirjanik 1899 1961 Kirev eluviis Surm ja vägivald teemad Lemmikhobiks looma- ja linnujaht 17-aastaselt esikteos Väidetavalt KGB spioon Kes? Mis? Kus? Grupp noori ameeriklasi, kes elavad Esimese maailmasõja järgses Pariisis Unistused purunenud, uued maailmavaated Enne pankurid/juristid Nüüd kunstnikud/kirjanikud Päevane tegevus: kohvikutes ja baarides aja veetmine Öine tegevus: klats, joomine, lõbutsemine, tants ja uimastid Eksisteerimise eemärk: elu ära elada Jake (Jacob) Töötab Pariisis kirjanikuna Vabal ajal armastab head toitu ning jooki, naudib Pariisi kohvikuid ning jälgib oma sõprade armulugusid Sõda jätab armi, mille tõttu luhtub armastus leedi Brett Ashleyga Elab selleks, et mõista, mis on kaasaegses maailmas õ...
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Eripedagoog-nõustaja õppekava Maia Kärdla (KAEPM-15) „TIIGRI TÜTAR“ TOREY HAYDEN Kiri sõbrale Tallinn 2016 Kallis Tiina! Otsustasin sulle kirjutada ja jagada ühe raamatu lugu, mida hiljuti lugesin. Kuna sina asusid sügisest eripedagoogina tööle, siis usun, et järgnev teema puudutab sind vähemalt samavõrd kui mindki. Aga nüüd siis raamatust lähemalt. Raamat on kirja pandud väikeklassi õpetaja Torey kirjelduste põhjal ning sellest kuidas tema kohtus probleemse kuid igati andeka õpilase Sheilaga. 6-aastane tütarlaps oli toime pannud tõsise kuriteo: meelitanud väikese naabripoisi lähedalasuvasse metsatukka, sidunud ta seal puu külge ning süüdanud põlema. Torey suureks üllatuseks saab Sheilast pärast toimunut tema väikeklassi õpilane. Minuski tekitas suurt õudu mõte, et keegi nii väike võib toime panna midagi sellist. Minu esimene mõte...
Kristiina Ehin Kristiina on sündinud 18.07.1977. Ta haridus on saadus Rapla I keskoolis aastal 1995 , Tartu Ülikooli bakalaureuseõpe 2001 aastal, magistriõpe 2004 aastal. On olnud ka loovtantsuõpetaja ja looduskaitseala valvur. Tema esimene esimene luuletus avaldus ,,Tähekese" ajakirjas aastal 1985. Naisel on 5 luulekogu: ,,Kevad Astrahanis" (2000) ,,Simunapäev" (2003) ,,Luigeluulinn" (2004) ,,Kaitseala" (2005) ,,Emapuhkus"(2009) Ta on Raplast sirgunud luuletaja, kes on omandanud märkimisväärse ja üsnagi ainulaadse rolli eesti kirjanduses. Ka tema "Luigeluulinna" nime all ilmunud värsked värsid õhukesel paberil väärivad kindlasti tähelepanu. Nagu Kristiina eelmine raamat "Simunapäev", on ka "Luigeluulinn" neljakümne kaheksa leheküljeline. See on maht, milles on hea esitada mõni kontseptuaalne kogumik luuletusi ja mis ühtlasi ei muutu lugejale koormavaks ka kogu raamatu järjest läbilugemisel. "Luigeluulinn", nagu pealkiri lausa eeldab, ...
Damise iseloomustus teose "Tartuffe" põhjal Teoses "Tartuffe" oli Damis Orgoni ja Elmire poeg. Minu arvates pole noormeest raamatu järgi väga raske kirjeldada, sest tema roll polnud kirjutises kuigivõrd suur. Mulle tundus, et Damisel olid ülekaalus pigem halvad iseloomu omadused, kui head, kuid igal inimesel on nii häid ning halbu külgi. Arvan, et Orgoni poja parimaks karakteri jooneks oli julgus, sest ta ei kavatsenud vaikida Tartuffe plaanist ja oli nõus vandenõu tõestamiseks end ära peitma ning selle kuulmisel peidukohast välja tulema. Samuti esines noormehel kaitsev intstinkt lähedaste suhtes, sest ta oli kõigeks valmis, et oma isale ja vanaemale selgeks teha, kui valelik on vaene aadlisoost mees nende majas. Damisel oli hulgaliselt halbasi natuuri omadusi: arusaamatus, pidev pahameel, omakasupüüdlikus, kättemaksu himu, alandlikus ja tapa himu. Elmire poja mõistmatus väljendus selles kui ta ei suutnud taibata, ku...
,,Sügisball" raamatu ja filmi võrdlus Mati Undi raamatut lugedes olin ma pidevalt segaduses. Tegevus jooksis kuut täiesti erinevat liini pidi ja mu ainus mõte oli, kas see ükskord kuhugi välja ka jõuab ? Ja jõudiski. Väga huvitav oli näha, kuidas ühe peategelase surm tõi ülejäänud tegelased kokku. Veiko Õunpuu film oli aga veel segadusttekitavam. Minu jaoks oli suurim üllatus see, kui palju film ja raamat teineteisest erinevad. Alustades juba sellest tühisest faktist, et raamatus oli Laural poeg, filmis aga tütar, ning lõpetades sellega, et kõik oli täiesti pea peale pööratud. Seda nii sündmuste sisu kui ka ajalise järjestuse poolest. Filmis oli ka üks tegelane - Mati keda raamatus ei olnud. Tundus, et sarnasused raamatuga olid ainult peamised tegelased, mõned üksikud sündmused ja tegevuspaik. Undi originaalteksti on filmis alles õige vähe, kuid dialoog polegi selles linateoses kesksel kohal. ...
Nüüdisaja kirjandus looming või äri Kirjandus on alati esindanud ühiskonna mõttemaailma ning kehtivaid norme. Igat ajastut iseloomustavad oma kindlad märksõnad ning tegutsemismustrid. Päikesest kõige kaugemal asuvat planeeti Pluutot, mille liikumisel ühest sodiaagimärgist teise kulub ligikaudu kakskümmend ja pool aastat, loetakse ümbersünni planeediks ning nende ajastute muutuste iseloomustajaks ja tekitajaks. Peale 2008. aastat on saanud alguse uus maailmavaade ning seetõttu on muutumas ka kirjandus, ent ometi on inimestel meeles eelkõige eelnev, tugevalt postmodernistlik, ajajärk. Seetõttu peab nüüdisaja kirjandusest rääkides pidama silmas eelkõige seda perioodi, kui Pluuto oli Amburis ehk 1996-2008. Kas kirjandus arenes sellel ajajärgul pigem loomingulise suunana või sai sellest hoopis hea võimalus kapitalistidele rikastumiseks? Nüüd siis on Pluuto Kaljukitses. Milline võib-olla domineeriv suund uuel ajastu...
Mis on õnn? See artikkel oli kirjutatud 12 juunil 2016 ning seda kirjutas vabakutseline turunduskonsultant Maria Vous. Kas on olemas mingi punkt X, kuhu jõudes saame õnnelikuks? Äkki õnn peitub väikestes asjades? Ja mida teadlased kogu sellest õnne asjast arvavad? Jutt tuleb ühest Viinis tunnustatud juudi psühhiaateristja neuroloogist, Viktor Franklinist. 1942.aastal teda koos naisega ja vanematega saadeti koonduslaagrisse. Kui kolm aastat pärast teda vabastati oli ta pere juba surnud ning ka tema rase naine, kuid ta üksi jäi ellu. Oma koonduslaagri kogemustest rääkivas ta bestselleris ,,...ja siiski tahta elada" . Frankl ütles, et selle, kes laagri üle elasid ja kes mitte, otsustas tema arvates ainult üks asi: elu mõtte olemasolu. Juba lapsepõlvest mõtles Viktor elu mõtte üle. Frankli kogemused koonduslaagrites kinnitasid, et need, kelle jaoks oli ka kõige ebainimlikemates tingimustes elul mõte, olid suutelised kannatustele rohkem vast...
Kehakeel 07.11.10. Võime mõista inimeste sees toimuvat ilma sõnadeta Ma arvan, et iga inimene on kord soovinud endale võimet teiste mõtteid lugeda. Seda iha peetakse müstiliseks. Tegelikult on see aga võimalik- kehakeele abil. Selleks, et mõista inimeste käitumist, peame õppima mõistma nende kehakeelt, millega on tihtipeale väga raske oma mõtteid saladuses hoida, kuna vastavad zestid ja poosid on meile harjumuseks saanud. On kindlaks tehtud, et inimeste vahelises suhtluses sõnadega antakse teabest edasi vaid 7%, heli abil (kaasa arvatud hääletoon ja intonatsioon) 38%, mittesõnaliste vahendite kaudu aga 55%.(A. Mehrabian). Olen ka ise sellele mõelnud, aga poleks uskunud, et kehakeelel suhtluses niivõrd oluline roll on. Kehakeel võib isegi asendada sõnalist suhtlemist. Inimene suudab lugeda teise inimese mittesõ...
Vladimir Nabokov „Lolita“ Milliseid tundeid, mõtteid teos Sinus tekitas? Teos pani mind mõtlema kas sellises suhtes saab üldse olla armastust, armastust, mis on mehe ja naise vaheline, mitte isa ja tütre vaheline. Isiklikult ma kahtles selles, sest Lolita oli lapse mõistusega, välja kujunemata isiksusega ning seetõttu ei usu ma, et ta oleks olnud suuteline selliseks armastuseks. Samuti pani see mind mõtlema sellises vanuses seksuaalsuhetest. Minu jaoks on 12-aastane siiski laps ning ma ei pea õigeks seksuaalsuhteid 12 aastaste vahel või 12 aastase ja temast aastakümneid vanema mehe vahel. Too välja kolm põhilist erinevust raamatu ja filmi vahel (nii tegelaste vanus,välimus, hoiakud, kui Sinu enda arvamus). Põhjenda näidetega! Esiteks tooksin välja Lolita vanuse. Raamatu järgi oli ta 12, kuid filmis mängis teda 17- aastane. Teiseks tooksin välja Lolita välimuse. Filmis oli ta küllaltki seksikalt, mitte...
1. Mis on kommunism See on ühiskonnavorm, mille puhul tootmisvahendid kuuluvad rahvale ning kehtib põhimõte Igaühelt tema võimete järgi, igaühele vastavalt tema vajadustele, erinevalt sotsialismist, mis juhindub põhimõttest Igaühelt tema võimete järgi, igaühele vastavalt tema tööle. See on teooria, ühiskondlik liikumine või poliitiline süsteem, mis taotleb kommunistliku ühiskonna ülesehitamist. Kommunistlikuks on nimetatud Nõukogude Liitu 1917 aastast kuni 1990. aastate alguseni. 2. Kuidas on see tekkinud? See on siis üks marksismi suunadest, ning selle loojateks on Karl Marx ja Friedrich engels. Nende teoses the communisto manifesto on kirjas et kõige pealt peab olema kapitalism, kus majanduse arengus olulisim osa vabalturumajandusel ja konkurentsil, riigi osa majanduse reguleerimisel on piiratud seejärel asendub see sotsialismiga, kus riigil on suurem roll majanduse reguleerimisel ning see kõik viib kommunismi, kus kõik on v...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ÕPPETOOL xxxxxx NIKOMACHOSE EETIKA I ja V raamat Lühiessee 2012 Kaks aastatuhat, mis lahutavad meid Aristotelese ajast, on väga vähe muutnud arusaamu ja hoiakuid, käsitlusi hüvedest, inimloomusest ja õiglusest. Nimetatud teemad on aktuaalsed ka tänasel päeval. Kohe peale Nikomachose eetika lugema hakkamist, tabas mind selline äratundmise tunne ja selge arusaamine läbi nende peaaegu kahe aastatuhande, mis lahutavad meid ja Aristotelese poolt elatud aega, ei olegi väga palju muutunud. Inimesed ja nende juures hinnatavad põhiväärtused on endised, käitumisharjumused on sarnased, soovid oma tegevusega saavutada ülim eesmärk olla õnnelik on ka endine. Aeg on muutunud, kui inimeste olemus ja soovid mitte. Edasine raamatu lugemine tekitas minus ainult rohkem soovi võrrelda ja mõista, kuidas on Aristotelese käsitlus ...
Minapilt Psühholoogias on kasutusel mõiste minapilt ehk arusaamine iseendast. Et saaksid kirjeldada oma minapilti, tuleb sul vastata paljudel küsimustele, mis puudutavad sinu igapäevategemisi ja arvamusi. Näiteks: Millega ma tegelen? Mis mulle meeldib? Milline on minu välimus? Millised on minu hobid? Vastused taolistele küsimustele aitavadki luua minapildi ehk portree iseendast. Minapilt on viis, kuidas ma iseennast näen. See on vaimne kujutluspilt ja see ei pea olema "tõene", nii nagu ka kõik muud meie kujutluspildid. Ometi on sellel pildil tohutu jõud. Minapilt on kujutluspilt minust endast, mida ma hoian oma teadvuses. Minapilt pole sündides kaasa antud, vaid kujuneb elu jooksul ega püsi muutumatuna. Minapilt kujuneb isiklike teadmiste, oskuste, kogemuste põhjal. Seda vormivad peale sinu enda ka sind ümbritsevad inimesed ja see, millega sa tegele...
Kui intarnet kaoks Internet loodi 1969 aastal lähtuvalt vajadusest ühendada erinevat tüüpi arvutivõrke. Internet pakub juurdepääsu teabele ja ressursidele kogu maailmas. Internetis leidub tohutul hulgal kergesti kättesaadavat infot, mida pakuvad raamatukogud, ülikoolid, valitsusasutused, äriettevõtted, sõjaväelised organisatsioonid jpt. Internet aitab koostada õpetajatel õppetööd ja õpilastel koolitöid. Noored suhtlevad interneti teel paljude inimestega üle mailma ja mängivad erinevates portaalides.Internet on suureks abiks kooli tööde tegemisel ja erineva info otsimisel. Kui internet kaoks olek see halb kuna õppimine oleks raskem. Info saamine oleks ainult raamatutest ja see pärast läheks palju kauem aega õppimiseks. Kaugete sõpradega saaks rääkida ainult telefooni teel ja arvutis erinevate portaalides mängimine ja suhtlemine kaoks. Interneti kadumine oleks ka hea, sest siis viibiksid noored rohke...
Andrus Kivirähk, ,,Rehepapp" Teose lühianalüüs 1. Zanr: romaan 2. Sisu lühikokkuvõte: Raamat jutustab Eesti talurahva elust 19. sajandi ringis. Kivirähk on kujutanud tegelasi ja nende elu tihedas seoses muistsete uskumuste ja mütoloogiaga, samal ajal nende eluviisi naeruvääristades. Pidevalt käiakse naabrite juures või mõisa sahvris toidu ja muude tarbeasjade vargil, et endal hing sees hoida. Kaugemalt asjade varastamiseks kasutatakse kratte (luudadest ja muudest esemetest valmistatud nukud, kellele on Vanakuradilt hing ostetud ja kes iga oma peremehe käsku peavad täitma). Peategelane on rehepapp Sander, sest pidevalt käiakse tema käest nõu küsimas, kui mingi haigus vaevab, või on muid probleeme. Sandril leidub iga asja vastu mingi kaval nipp, isegi katkust päästis ta terve küla tänu oma kavalusele. Raamatu põhjal jääb mulje, et eestlased on ahned ja...
annaabi.ee 
