Andrus Kivirähk, „Rehepapp“ lühianalüüs (6)

4 HEA

Andrus Kivirähk, „ Rehepapp “
Teose lühianalüüs

Žanr: romaan

Sisu lühikokkuvõte:
Raamat jutustab Eesti talurahva elust 19. sajandi ringis. Kivirähk on kujutanud tegelasi ja nende elu tihedas seoses muistsete uskumuste ja mütoloogiaga, samal ajal nende eluviisi naeruvääristades. Pidevalt käiakse naabrite juures või mõisa sahvris toidu ja muude tarbeasjade vargil, et endal hing sees hoida. Kaugemalt asjade varastamiseks kasutatakse kratte (luudadest ja muudest esemetest valmistatud nukud , kellele on Vanakuradilt hing ostetud ja kes iga oma peremehe käsku peavad täitma). Peategelane on rehepapp Sander, sest pidevalt käiakse tema käest nõu küsimas, kui mingi haigus vaevab , või on muid probleeme. Sandril leidub iga asja vastu mingi kaval nipp, isegi katkust päästis ta terve küla tänu oma kavalusele . Raamatu põhjal jääb mulje, et eestlased on ahned ja rumalad ega oskagi elult muud tahta, kui seda, et kõht oleks täis ja esmavajadused rahuldatud.

Peategelase lühianalüüs:
Rehepapp Sander – tark ja arukas mees, kes oskas alati aidata, kui mingeid probleeme oli, või kui kimbutas mõni haigus. Sellepärast oli ta külas väga austatud mees ja tema juures käisid kõik nõu ning abi palumas. Tihti oli külaelanikel kasu rehepapi nutikusest ja kavalusest. Mõnes olukorras osutub Sander oma kiire tegutsemisega päästjaks. Rehepapp pole kunagi enesekeskne , näiteks võitluses katkuga päästis ta kogu külarahva elu. Autor ongi avanud rehepapi iseloomu tema tegude kaudu. Ta on tasakaalukas, usaldusväärne, hoiab madalat profiili ja tal on kujunenud kaaskondsete seas õpetajalik roll.

Ülesehituslikud eripärad:
Raamatus on käsitletud inimeste elu ühe kuu lõikes, mis on päevade kaupa jagatud peatükkideks.

Stiil:
Kivirähk on külaelanikke kujutanud karikatuurselt ja huumoriga. Külaelanikes on ta esile toonud eestlaste pahesid, mida ta ei kritiseeri ega pilka, vaid annab lugejale võimaluse nende üle mõnusalt naeda. Tema tegelased räägivad lihtsat, maarahvale omast kõnekeelt.

Teose tähendus praeguses hetkes :
Äratab huvi muistsete eestlaste uskumuste ja mõttemaailma vastu (näiteks kratid , vanapagan ).
Probleemid:
Tänapäevale omaselt oli üheks oluliseks teemaks ja probleemiks armukolmnurk Räägu Liina, kubjas Hansu ja mõisapreili vahel (Liina armastas Hansu, Hans mõisapreilit, kes sellest ei teadnud ). Teiseks probleemiks oli inimeste pidev võitlus oma elu esmavajaduste ja kestmajäämise eest (varastati toitu ja riideid ning võideldi pidevalt kollide ning haigustega, kes inimesi tappa ähvardasid).

Võrdlus:
Kui Tammsaare kujutab eesti maarahvast tööd rügamas ja oma vaevaga hüvesid saavutamas, siis Kiviräha tegelased ei tee ausalt tööd, vaid petavad , varastavad ja teevad kelmustükke.

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 840 allalaadimist

Andrus Kivirähk- Rehepapp-lühianalüüs #1

Andrus Kivirähk- Rehepapp-lühianalüüs #2

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-06-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

840 laadimist Kokku alla laetud

6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

warri0r13 Õppematerjali autor

Lühianalüüs Andrus Kivirähk´ i raamatust "Rehepapp"

andrus kivirähk rehepapp

Sarnased õppematerjalid

ppt

Rehepapi kokkuvõte

Rehepapp Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk · Sündis 17. augustil 1970 Tallinnas. · Õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. · Tema raamatut "Rehepapp" on 2004. aastaks müüdud 25 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate üheks menukaimaks eesti kirjanikuks. · Aastast 1996 Kirjanike Liidu liige. · Tema raamatut "Rehepapp" on tõlgitud ka soome, norra ja ungari keelde. Rehepapp · Romaan 19. sajandi eestlaste raskest elust mõisahärrade valitsemise ajal · Sisu on küll humoorikas, aga samas peegeldab eestlaste sünget elu. · Tegelasteks on peale külarahva ka mütoloogilised olendid nagu kollid, kratid ja Vanapagan. · Teos eestlaste ebausust, ahnusest ning rumalusest. · Raamat on jagatud 30neks peatükiks (1.-30. november) ja iga peatükk algab ilma kirjeldusega. · Kivirähk on kujutanud tegelasi ja nende elu tihedas seoses muistsete uskumuste ja

Eesti kirjandus

odt

A.Kivirähk "Rehepapi" lühikokkuvõte

A.Kivirähk REHEPAPP Koostas: Martin Aulik, Aut2-11 Tegevus toimub ühe novembrikuu jooksul 19. sajandil (umbes 1885-1935, Tallinn). Põhiline käsitletav teema on eestlaste iseloom ja olemus, külasisesed suhted ja ka suhted mõisaga. Suur rõhk on üksteise tagant näppamisel ja varanduse kokkukandmisel.

Kirjandus

docx

Rehepapp

TEOSE ANALÜÜS A. KIVIRÄHK „ REHEPAPP“ 1. „RP“ tegelaskond: nimi, kes oli, välimus, iseloomujooned. Too välja erinevad inimtüübid. Lisa tekstinäiteid. Millistele tänapäevastele inimtüüpidele Kiviräha inimtüübid vastavad? Too näiteid igapäevasest elust. Rehepapp – Ta oli vanema poolne meesterahvas, kes elas koos oma vana krati Joosepiga, tal oli habe „ Rehepapp silitas habet ja mudis piibuvart.“ (lk. 41). Rehepapp oli väga abivalmis, näiteks kui aitas päästa külarahvast katku käest ja tuntud arst, näiteks „Rehepappi tunti kui head arstijat, kellel iga tõve tarbeks õige malakas on käepärast, ning Kaarel lootis, et temagi halltõbe taltsutada õnnestub.“ (lk.48) Samuti oli ta väga kaval mees, näiteks jutuajamine Muna Otiga „Räägi, et oled lesk ja vaenelaps, et su maja on maha põlenud ja lapsed surnud .. “ „Mul lapsi polnudki.“ „Mis siis, ega Moosel ei mäleta

Eesti kirjandus

doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps

Kirjandus