50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
1970-01-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Pilleriin16
Õppematerjali autor
maailma nimi, mille lõid soome-ugri rahvad. See on maailm, kus iga asi on omal kohal, millel pole algust ega lõppu, mida valitsevad kordumise, pöörlemise, vastavuse seadused, needsamad, mille järgi kootakse kangas, punutakse korv, lauldakse laul, räägitakse lugu ... Jaan Kaplinski1 Nagu maailm on natuke meie looming, on seda ka tekst. Midagi kirjutades väljendame oma tundeid või hetkemeeleolu, mis on meie jaoks oluline. Kirjutades tahame ilmtingimata kellegagi midagi jagada. Teksti abil edastame oma arusaamu erinevate olukordade kohta elus. Iga tekst on alati vaid üks teiste omanäoliste hulgast. Seetõttu saab seda mõista teiste tekstide kaasabil kontekstis, seoseid luues. Mida rohkem on inimene lugenud, puutunud kokku erinevate tekstidega, seda sügavamalt mõistab ta loetut, loob seoseid.
Raamatukogu on asutus, mille ülesandeks on trükiste ja muude infokandjate kogumine, töötlemine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine lugejaile. 3 Raamatukogutüpoloogia on õpetus, mille järgi raamatukogud jaotatakse tüüpidesse nende koostise, ülesannete, lugejate, alluvuse jms alusel. Raamatukogutüübid kogude järgi: · universaalsed · mitme või ühe eriala kogud · muu tunnuse järgi moodustatud kogud · laadi järgi moodustatud kogud. Raamatukogutüübid automatiseerituse astme ja elektrooniliste teavikute kasutamise järgi: · traditsiooniline raamatukogu · automatiseeritud raamatukogu · hübriidraamatukogu · digitaalne raamatukogu Raamatukogu ülesannetest ja eesmärkidest lähtuvalt jaotatakse: · rahvaraamatukogud · rahvusraamatukogud · kooliraamatukogud
Ka rahvusbibliogr. keskus. 2. Kõrgkooliraamatukogu teenindab üliõpilasi, õppejõude jt töötajaid: · ülikooliraamatukogu: o avalikõigusliku ülikooli raamatukogu o eraülikooli raamatukogu · muu kõrgharidusasutuse raamatukogu o riigi rakenduskõrgkooli raamatukogu o erarakenduskõrgkooli raamatukogu 3. Erialaraamatukogu domineerib kindla eriala kirjandus, eelistatult teenindab kindlat lugejakategooriat. o ametiasutuse raamatukogu o meditsiiniraamatukogu o teadusasutuse, kutseja teadusühingu raamatukogu o ettevõtteraamatukogu o meediaraamatukogu o piirkonnaraamatukogu o muu raamatukogu 4. Rahvaraamatukogu universaalse koostisega üldkasutatav raamatukogu, mis teenindab tasuta kogu
............... 53 4.3. Luulekogud ,,Tahaksin olla" ja ,,Katus sõidab".......................................... 57 4.4. Värsitehnika ................................................................................................ 61 KOKKUVÕTE ........................................................................................................... 64 SUMMARY................................................................................................................ 67 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................... 69 LISA 1. Algupärase- ja tõlkeilukirjanduse vahekord ................................................. 73 LISA 2. Algupärase lastekirjanduse statistikat ........................................................... 74 2 SISSEJUHATUS
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 2018/2019 1. Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus"? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? Kirjandus on (kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahend. Ilukirjanduslik tekst erineb teistest selle poolest, et see on kujundliku mõtlemise ning keelekasutuse tulemus ja kuulub kunsti sfääri.(kus printsiibid on ette antud ll haiku, kuldlõige; printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena ll vabavärss, piltluule) 2. Millised on kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamad komponendid? Mismoodi sünnib kirjanduslikus kommunikatsioonis teos ning millist rolli selles mängivad autor,
Ja kui mu pilk oleks ka mingi uitmõtte ajel sel peatunud, oleks piisanud kaaneteksti esimesest lausest ("Teie ei tea, mis kuradi tunne see on"), et ma põlglikul pilgul selle käest oleks poetanud. Sellepärast on mul siiralt kahju, kui inimesed teevad selle raamatu suhtes ostu- või lugemisotsuse tavapäraselt, Alljärgnevas intervius Diana Leesaluga (ajalehest Postimees ja osaliselt ajalehest Sakala) seoses temalt endale ilmunud raamatute ("Mängult on päriselt " ja "2 grammi hämaruseni") säärase eduga, et saada vastused nii mõnelegi küsimusele. Oli see teie jaoks üllatusesimese koha saite raamatu "Mängult on päriselt" eest? Päris ausalt tahate teada? Ei olnud. Ma ei saanud täiesti kindel olla, aga kui kuulsin, et hindamisse
juba nn ,,oma elu" alustanud. 1. LAHUTUS Lahutus on mitmete sündmuste kogum, mis toob kaasa palju muutusi nii lapse kui ka tema vanemate elus. Lahkuminek pole kellelegi kerge kanda. Peale selle, et nüüdsest muutub pere koosseis ja ühe inimese koht jääb tühjaks, toob lahutus kaasa ka ümberkorraldusi pere ja laste igapäevaelus. Vanemate lahutuse järel muutuvad pereliikmete omavahelised suhted, muutub elustandard, võib muutuda elukoht ja kool või lasteaed. Iga lahutus on kaotus, kaotusega kaasneb leinaprotsess, mis toob kaasa palju valu ja viha. (Vaher, 2008, 40,41) Pärast lahutust võib lapsevanemate suhe muutuda mõnikord väga pikka aega kestvaks ja inetuks teineteise süüdistamiseks, kus mõlemad vanemad on liiga hõivatud oma probleemide ja emotsioonidega, ega märka oma lapse tundeid. Mitte hoolimatusest, vaid kurnavate tunnete tõttu
Samuti töö eesmärgiks on uurida, kus kasutatakse eesti keelt välismaal ja millised on nende maade elanike keeleoskused. Uurimistöö koosneb neljast osast. Esimeses osas vaadeldakse eesti keelt üldiselt. Selles osas vaadeldakse ka, kui hästi valdavat eesti keelt Eesti elanikud. Teises osas räägitakse eestlastest, kes elavad välismaal. Samas osas vaadeldakse eestlasi, kes elavad Brasiilias, Saksamaal, Venemaal ja kas nad veel valdavad eesti keelt või unustasid seda ära. Kolmandas peatükis vaadeldakse võõrkeele õppimist. Selles osas räägitakse, et keeleõpe sobib igale inimesele. Samas osas esitatakse sõnavara õppimist, kuulamist, lugemist ja rääkimist, mis kõik aitab kaasa keele õppimises. Neljandas peatükis räägitakse meetodi valikust. Selles osas esitatakse traditsioonilisi meetode, nagu grammatika-tõlke meetod, lugemismeetod, otsene meetod, audiolingvaalne meetod ja kognitiivne meetod.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid