Tööjuhend kultuuriloos õpik „Inimene, ühiskond, kultuur” II osa keskaeg alusel (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

doc

ARAABLASED JA ISLAMIMAAD

Nad ei surunud oma usku peale ja lubasid vanu kirikuid edasi kasutada, nad lubasid austada vanu traditsioone. Nad vabastasid kõik moslemid maksudest ja see meelitas ka alistatud rahvaid islamit üle võtma. Nad võtsid palju üle alistatud maade endisest riigijuhtimisest ja ühiskonnakorraldusest, nad soodustasid linnaelu ja kaubandust, sest see oli rohkem arenenud kui Araabias. 6. Millal, kus ja kelle poolt peatati araablaste edasitung Euroopas? (vt õpik lk 76) 732.aastal Poitiers'lahingus Karl Martell'i, Frangi riigi kuninga poolt. § 8. ISLAM. USK JA KULTUUR 2. Seleta sisu: 1) Sunna ­ islami traditsioon, mis lähtub prohveti ütlustest, mida Koraan ei sisalda. Nad täpsustavad ja selgitavad Koraani kuulutuse mõtet. 2) Sariaat ­ islami seadus, mis lähtub Koraanist, kuid arendab seal öeldut vastavalt praktilise elu vajadustele ja islami traditsioonidele.  3) Medrese ­ kõrgem kool

Ajalugu

2

doc

Ajaloo kordamine teemal islam ja araabia

seadused (ka tänapäeval!); 2) perekond ­ elati koraani järgi; mees oli perekonnapea; naised olid kaetud ja ei tohtinud üksi väljas käia; 3) haridus ja teadus ­ haridus põhines Koraanil; koolides õpetati peale Koraani ja pärimuse Muhamedi kohta ka kirjutamise ja arvutamise algtõdesid; Koraanile lisandusid islami seadus ja pärimus, lisaks araabia kirjandus ja loogika; tõlgiti kreeka õpetlaste töid araabia keelde; 4) kunst ja kultuur ­ kirjanduse tuntuim teos on araabiakeelne muinasjutukogu ,,Tuhat üks ööd"; inimese kujutamist ei kiidetud; keelatud oli and Allahiga võrdseks pidada; kaunistati ehitistest raamatuteni taimeornamentide või koraanist pärit lausetega. Mil viisil toimis islami kultuur antiikaja kultuuripärandi vahendajana? ­ maades, kus kohalikud keeled püsisid, levis araabia keel kultuurkeelena. See võimaldas õpetlastel teineteist mõista ja omavahel suhelda

Ajalugu

1

docx

Ajalugu 10. klass - Usk

MIS MÄÄRAB ÄRA KARISTUSED JA SEADUSED (KA TÄNAPÄEVAL!); 2) PEREKOND ­ ELATI KORAANI JÄRGI; MEES OLI PEREKONNAPEA; NAISED OLID KAETUD JA EI TOHTINUD ÜKSI VÄLJAS KÄIA; 3) HARIDUS JA TEADUS ­ HARIDUS PÕHINES KORAANIL; KOOLIDES ÕPETATI PEALE KORAANI JA PÄRIMUSE MUHAMEDI KOHTA KA KIRJUTAMISE JA ARVUTAMISE ALGTÕDESID; KORAANILE LISANDUSID ISLAMI SEADUS JA PÄRIMUS, LISAKS ARAABIA KIRJANDUS JA LOOGIKA; TÕLGITI KREEKA ÕPETLASTE TÖID ARAABIA KEELDE; 4) KUNST JA KULTUUR ­ KIRJANDUSE TUNTUIM TEOS ON ARAABIAKEELNE MUINASJUTUKOGU ,,TUHAT ÜKS ÖÖD"; INIMESE KUJUTAMIST EI KIIDETUD; KEELATUD OLI AND ALLAHIGA VÕRDSEKS PIDADA; KAUNISTATI EHITISTEST RAAMATUTENI TAIMEORNAMENTIDE VÕI KORAANIST PÄRIT LAUSETEGA. MIL VIISIL TOIMIS ISLAMI KULTUUR ANTIIKAJA KULTUURIPÄRANDI VAHENDAJANA? ­ MAADES, KUS KOHALIKUD KEELED PÜSISID , LEVIS ARAABIA KEEL KULTUURKEELENA. SEE VÕIMALDAS ÕPETLASTEL TEINETEIST MÕISTA JA OMAVAHEL SUHELDA. ARENDATI LOOMINGULISELT EDASI

Ajalugu

4

docx

Antiikaja kordamisküsimused

linnaelu ning algab uuesti rahvaarvu kasvamine. Areneb põllumajandus, kaubandus ning käsitöö. Arenesid ülikoolid, gildid ja tsunftid. Seni segadustes virelenud Lääne-Euroopa muutub oluliselt tugevamaks ja võimsamaks. Hiliskeskajal (u 1300-1500) tekkisid eeldused varauusajale üleminekuks ­ hakati üha enam kasutama püssirohtu, arenesid tugeva keskvõimuga riigid, arenes majandus ja toimus kiire linnade areng.Lääne- Euroopas linnade, käsitöö ja kaubanduse allakäik. 2. Keskaegne ühiskond - linnade allakäik, naturaalmajandus. Kirjelda linnade allakäiku keskajal. (ptk 11) Lõuna-Euroopa linnu laastasid piraadid; hüljati paljud avalikud hooned; teed lagunesid; veevärk oli hooletu; Rooma linna foorumil karjatati loomi; rahvaarv vähenes 3. Feodaalkord - seleta lahti, kuidas toimus feodaalkord. Mõisted: vasall, lään, feood, feodaal. Kus feodaalkord tekkis? (ptk 11) Vasallivanne (pt 19) Feodaalkord toimis nii, et feodaal andis vasallidele kasutada maatükke, et nad sellega

Ajalugu

18

docx

Muhamedi elulugu

kõnekäändudest. Legend Banu Sadi hõimu juures oldud ajast : Kord kui Muhamed oli 4 aastane, mängis ta oma piimavenna Masturiga kõrbeserval. Seal ilmusid 2 inglit, Gabriel ja Miikael, panid poisi hellalt maapinnale avasid tal rinna, võtsid välja südame , tegid selle igast küljest puhtaks ja pressisisd sellest välja pärispatu piisad, mida kannab endas iga inimene alates Aadamast. Nii valmistasid inlgid prohvetit ette tema tulevaseks missiooniks. · 6 a. Suri Muhamedi ema Amina.Vana ori Baraka viis Muhamedi tema vanaisa Abd al- Muttalibi juurde Mekasse, Hasimi perekonda. Vanaisa palus enne oma surma oma poega Abu Talibi , kes hakkas nüüd Hasimite perekonda valistema, poisi enda juurde võtta. Abu Talib oli vaene ning käis karavnaidega raha teenimas. Ta võttsi kaasa ka Muhamedi, kes neil reisidel õppis palju.

Ajalugu

14

docx

ISLAMI JA RISTIUSUGA SEOTUD SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA

13.s  Paavstivõimu hiilgeaeg Innocentius III ajal (1198 – 1216). aj  Inkvisitsioonikohtu loomine võitlemaks ketserluse ja nõidumise vastu.  Mõõgavendade ordu loomine (tegutses 1202 – 1236).  Frantsisklaste ja dominiiklaste kerjusmungaordude loomine.  Ristisõda Prantsusmaal ketserliku katarite liikumise mahasurumiseks. Islam ja ristiusu kirik KESKAEG II Koostaja: P.Reimer  2  Mongolite sissetung Kesk-Aasiasse, Lähis-Itta ja Vene vürstiriikidesse.  Pariisi ülikoolis tegutses teoloogiaprofessorina skolastik Aquino Thomas (1225 – 1274).  1291.a. – moslemid vallutasid Akra - viimase ristisõdijate tugipunkti Lähis-Idas. 14

Ajalugu

8

doc

Kauged tsivilisatsioonid

Põhjused teadmata. Aarjalased veedade ajajärgul: Umbes 2000 a.t keskpaiku ekr tungisid indiasse indoeuroopa hõimud,kes nimetasid end aarjalasteks. Neist said hindude esivanemad. Aarjalased kõnelesid sanskriti keelt. Ainult hindustani ps lõunaosa jäi nende poolt vallutamata ja seal kõneldakse tänapäevani draviidi keelt. U 800 eKr algas Indias rauaaeg. Peagi võeti kasutusele foiniika tähestikul põhinev kiri. Ühiskonnakorraldusest saab aimu veedade (pühade raamatute) alusel, need talletasid muistset tarkust, hümne ja muid usutekste. (,,Rigveda"- kõige esimene veeda). Tänu veedadele teame, et aarjalased olid eelkõige karjakasvatajad, kuid jäänud Gangese piirkonnas paikseks, võtsid nad üle kiiresti põlluharimise. Peamiseks põlluviljaks sai siin riis. Esialgu elasid nad väikeste kogukondadena kohalike pealike e radzdade juhtimisel. Tähtsamaid asju otsustati meeste ühiskoosolekutel.

Ajalugu

40

docx

Usundiõpetuse konspekt gümnaaisum

Nt. Bahaism, mormoonid 4 Loodususundid Arv ja levik Üldarv ~4% 1. Aafrika- eelkõige Must-Aafrika 10% 2. Lõuna- ja Kesk-Ameerika indiaanlased 3. Austraalia aborigeenid 4. Okeaanias 5. Lõuna- ja Kagu- Aastias (mäestikes, saartel) 6. Siberi põlisrahvad 4.1 Loodususundite ühised tunnused 1. Loodusrahvastel puudub looduslik-kausaalne mõtteviis. Inimene oletab erakordsete ilmingute või kogemuste taga peituvat erilist jõudu või väge 2. Religioosne pärimus kandub ühelt põlvkonnalt teisele suuliselt 3. Puudub täpselt fikseeritud õpetus 4. Puudub usundi rajaja 5. Personaalsed jumalad enamuse rahvaste juures puuduvad. Võib esineda looja-jumal, kuid teda ei austata. 6. Väga olulisel kohal on usk loodusvaimudesse ja esivanemate hingedesse 7. Iseloomulikud nähtused on:

Usundiõpetus

Kommentaarid (0)