Raamatukõne "Ekke Moor" A.Gailit (0)

Raamatukõne „Ekke Moor “
August Gailiti teos „Ekke Moor“ ilmus esmakordselt 1941. aastal. See on eesti lugu, oluline teos eestlaste ja eesti kirjanduse jaoks. Raamatat sisaldab palju meie rahvusliku iseloomu kirjeldusi. Teose peategelane on rannakülast pärit Ekke Moor, et põgeneb kohustuste ja töö eest ning läheb laua ilma rändama ning ennast leidma. Ekke rännakul on ka sügavam põhjus-ta lahkus kodus selleks ,et ennast leida ning tunda, et ta on oma armastatu Enekeni vääriline. Noore poisi küpsemisele paneb aluse Enekeni siiras armastus Ekke vastu. Ta teekond viib väga erinevatesse paikadesse ning ta kohtub paljude erinevate inimestega.Ekke vastandas elu teatriga, kus iga uus sündmus ja seiklus oli tema jaoks kui uus roll, kuhu ta osavasti sisse sulandus. Oma teekonnal peab ta mängima erinevaid rolle, alates teatris näitlejana töötamisest kuni maantee kraavikaevamiseni. Lugemise muudavad huvitavaks autori värvikad iseloomustused ning omapärane keelekasutus. Omapärased on ka tegelased, keda Ekke kohtab. Pille Riin on kohatud tegelastest üks huvitavamaid. Lagunevad taluhoones vedeledes meenutab ta romaani alguses puu otsas unelevat Ekket. Millest aga Ekke aru ei saa, on Pille Riini oskus ehitada enda ümber fantaasiamaailma. Pille Riin on arvamusel, et realism on mannetute irisejate jaoks, Ekke jällegi usub, et kujutelmad ei täida kõhtu. Ekke ei kritiseeri ega püüa muuta teisi inimesi, ta jätab nad kui eeskujud seljataha, kes tähistavad tema enda erinevaid rolle. Ees on muudkui ootamas uus roll, uus osa mida mängida. Iga roll õpetab Ekkele midagi, aitab kaasa tema isiksuse ja võimete kujunemisele. Ta teeb igast kogemusest sisemisi järeldusi iseenda kohta, olles hämmastavalt rollitruu ka siis, kui olukord nõuaks risti vastupidist. On samme , mida ta kunagi ei astuks – näiteks tõrjub ta tagasi Aleksandri pruudi armastusavalduse.
Raamatu viimases pooles on ka dialoog, millest tuleb välja Ekke Moori isiksus:
„Kes on Ekke Moor? Mitmepalgeline, erinevatest kildudest kiiruga kokkuklopsitud mees, ei päriselt see ega päriselt teine, üks kirglik püüd lahtiste allikate poole, üks armastust janunev süda. /../
Nüüd aga on ta alles nagu noorkuu sirp, ta peab veel kaua rändama ja igatsema, enne kui ta muutub sõõriks.“
Siin samastatakse juba otsesõnu lahtisi allikaid armastusega. Lapimaal leiab Ekke oma puhta allika. Selleks on lapi tüdruk Lassi, kelle poole Ekke tunneb tugevat tõmmet. Kahjuks jääb temast ilma,sest Ekke ei suuda kohaneda laplaste praktilise elukorraldusega. Ta müüb oma puhaste tunnete alged maha 50 põdra eest. Ekkesse jätab väga valusa armi lapslaste komme tunnetega kaubelda . Lõpuks on Ekkest saanud kogu eneseanalüüsi ja siiraste soovide kiuste iseenda vastand. Pärast taolise kadalipu läbimist on Ekke saanud suureks. Nüüd on alles jäänud vaid soov jõuda koju tagasi. Kodus ootab teda ta laps, kellest ta ei teadnud midagi. Ning lõpuks Enekeni küsimuse peale,et kas ta leidis lahtisi allikaid,mida otsis, vastas Ekke: „Kas tead, ma käisin siin ja seal neid vaatamas, kuid arvan, et parimad on meie endi kodus! „
Kristina Rabi
12R