Maa raamatukogud ei ole nii hästi varustatud, kui linna omad, aga tähtsamad raamatud on seal olemas. Raamatukogus on olemas ka vanu ajalehti ja ajakirju, mida uurida saab, aga tihtipeale pole neid võimalik koju laenutada. Neid saab lugeda lugemissaalis. Raamatukogud on meie elus vägagi tähtsad. 1.UURIMUSE TULEMUSED 1.1.Kohustusliku kirjanduse lugemine Kohustuslik kirjandus on väga tähtis. Mõned ei viitsi lugeda ja peavad seda mõtetuks. Ma küsisin, kas noored loevad kohustuslikku kirjandust. 33% vastanuist märkis, et loeb alati kohustuslikku kirjandust. 17% märkis vastuseks, et ei loe kohustuslikku kirjandust. Arvatavasti ei mõista need õpilased kohustusliku kirjanduse tähtsust. 50% märkis, et loevad vahel kohustuslikku kirjandust ja jätavad mõned raamatud lugemata. Väiksem osa poistest, vaid 18%, märkis, et loevad alati kohustuslikku kirjandust. Tüdrukutest
Uurimistöö koosneb kahest peatükist. Esimeses peatükis antakse ülevaade noorte lugemusest, teises peatükis analüüsitakse lugemisharjumuste kohta läbiviidud küsitluse tulemusi. 1. Noorte lugemus Viimastel aastatel kostab õpetajate ja hariduselu pärast muretsejate suust üha sagedamini, et noored ei taha tänapäeval lugeda. Lugemise all peavad kurtjad silmas eelkõige ilukirjanduse lugemist, kuigi igapäevaselt loevad inimesed mitmel eesmärgil. Ka noored loevad uurimuste andmetel iga päev mitut liiki tekste, mis küll alati ei pruugi olla ilukirjandus. Lugedes kulgeb ainuüksi arvuti taga üsna suur osa koolijärgsest päevast. Seal veedab umbes kolmveerand koolilapsi kaks kuni neli tundi ja enam. Pooled õpilastest loevad arvutis peale vahetu kirjaliku suhtluse veel tekste nii mõnest neid ennast huvitavast valdkonnast kui ka õppimise eesmärgil ja jälgivad uudiseid. Ajalehti loeb 80 % ja ajakirju 72% teismelistest,
.........32 Lisa 2. Õpilaste peredes käivad ajalehed..............................................................................36 Lisa 3. Õpilaste poolt loetavad ajakirjad..............................................................................37 Lisa 4. Õpilaste lemmikraamatud kohustusliku kirjanduse hulgast.....................................38 Sissejuhatus Uurimistöö teemaks on valitud ,,Ülenurme Gümnaasiumi 10. ja 12. klasside õpilaste lugemisharjumused'', kuna noored loevad aina vähem kirjandust. Põhjuseks on see, et internet röövib kogu noorte aja ja tähelepanu ning seega on huvi raamatute, ajalehtede ja ajakirjade vastu ka vähenenud (Pungas, 2008). Uurimistöö on läbi viidud ka Tallinna Reaalkoolis eri vanuses õpilaste seas 2008 aastal ja Ülenurme Gümnaasiumi põhikooli õpilaste seas 2013 aastal.
Aga kindlasti lähema kümne aasta jooksul saame e-raamatuga väga hästi tuttavaks. Ma arvan, et aastal 2020 on see olemas igas kodus. (8) Küsitluse tulemused Selle uurimustöö jaoks koostasin küsitluse, uurimaks, mida arvavad inimesed e-raamatutest ja raamatute tulevikust üldse. Otsustasin saadud andmed esitada nii teksti, kui mõne diagrammi kujul, et paremat ülevaadet luua. 40-st vastajast üheksa vastasid, et nad ei tea e-raamatutest ja väljaannetest eriti midagi, 19 olid nendest kuulnud, kui täpsemad teadmised selles vallas puudusid ning 12 inimest teadsid, et need on digitaalsed väljaanded. Mõnda e-raamatut on lugenud 12 inimest ehk 30% vastanuist. 2010. aasta suvel tegi The Time oma internetilehekülje tasuliseks. Küsisin, kas see on tulevik. Täpselt pool vastajatest ei usu, et see väga poolehoidu võidab; 13 usub, et see juhtub ka teiste ajalehtedega, kuid mitte lähitulevikus ning vaid 3 arvas, et paari aasta pärast paberlehti enam ei eksisteerigi
Lõpliku otsusega jäid analüüsitavateks klassideks 5., 8. ja 11., kusjuures igast vanusest küsitleti kahte klassikomplekti, et tulemused oleks täpsemad. Sellise valiku põhjuseks oli see, et 5. klass on noorim, kus saab tõsiseltvõetavast kohustuslikust kirjandusest rääkida, ning et kolmeaastane vanuseintervall on piisav, et tulemused oleksid klassiti märgatavalt erinevad. Küsitlusele vastas 194 õpilast, nendest 68 olid 5. klassist (41 poissi ja 27 tüdrukut), 68 8. klassist (39 poissi ja 29 tüdrukut) ning 58 11. klassist (35 poissi ja 23 tüdrukut). Sooline jaotus oli 115:79 poiste kasuks. 1.2. Ankeedi koostamine 1.2.1. Üldised kaalutlused Küsitluse koostamine oli selle uurimistöö olulisim etapp korralikult õnnestunud küsitlusest saab lihtsasti järeldusi teha, ebaõnnestunud küsimuste korral ei ole võimalik ükskõik kui hästi planeeritud andmeanalüüsiga korralikke tulemusi saada
***** Gümnaasium ******* 11b klass E-RAAMATUTE POPULAARSUS ****** GÜMNAASIUMIS Uurimistöö Juhendaja õpetaja ******* Valga 2013 SISSEJUHATUS Tänapäeval on tõenäoliselt raske leida inimest, kes võiks öelda, et pole digitehnikaga kokku puutunud. Peaaegu kõigele on loodud digitaalne lahendus. Ajalehed ja ajakirjad kolivad Internetti. Varsti on käes aeg kui võimalused, et kunagi saab igast väikelinnast pealinna sõita kiirrongiga, on suuremad, kui võimalused saada postkontorist käsitsi kirjutatud kirja. Käesolevas uurimuses otsitakse vastust probleemile: kui populaarsed on e-raamatud Valga Gümnaasiumi õpilaste seas? Tänapäeva noor on vägagi teadlik ennast ümbritsevast ühiskonnast. Tehnika ja digitaalmaailm on aga valdkonnad, millega noored kõige rohkem kursis on. Antud töös otsitakse informatsiooni, kui teadlikud on õpilased e-raamatutest ja e-väljaannetest. Uurimustöö
...................................................................6 Annotatsioon Töö eesmärgiks on välja tuua need suured mõjutegurid, mis noori inimesi lugemisest eemale meelitavad ning mis/kes aitaksid need vastupidisteks muuta. Tänapäeva noorte arvates kohustusliku kirjanduse nimekiri igav, rohkem veedetakse aega televiisori ees ning internetis olles, sest see on rohkem huvipakkuv. Peale nende kahe näite peaksid õpetajad ning lapsevanemad lapsi/noori raamatuid lugema motiveerima, lugedes ise raamatuid. Noored loeksid raamatuid palju rohkem ning meeldivamavalt, kui e-raamatute osa oleks suurem ning raamatukogud kaasaegsemad. Tänapäeva noored loevad raamatuid väga vähe või ei tee seda üldse. Noorte praegusi harjumusi tuleks muuta ning raamatute lugemine huvitavamaks teha kui see seda praegu on. 3 Eesmärk Saada tänapäeva noored rohkem raamatuid lugema ning raamatute lugemine neile meeldivamaks teha kui see senini on olnud
Selle järgi on vaja läbi töötada teoseid, mis pärinevad antiikajast tänapäevani. Seega on varieeruvus ajas ja stiilides suur ning põhjalik. Õppekavas ei ole kirjas, mis järjekorras peab kursuste teemasid võtma ning määratud pole ka raamatute lugemise täpne järjekord. Sinna on välja toodud valik teoseid, millest kool või kursuse juhendaja ise valiku teeb, mis järjekorras raamatuid lugeda. Nimekiri erineb kooliti. Näiteks Valga Gümnaasiumis loevad 11.klassi õpilased ,,Carmenit", ,,Dekameroni", kuid Tsirguliina Keskkoolis läbitakse samal ajal ,,Stepihunti", ,,Katku" jm. Enamik raamatutest on valitud selle järgi, kas selles välja toodud probleemid on aktuaalsed ka tänapäeval või ei. Lihtsama sõnavaraga teoseid leidub ainult algklassides, kuid mitte enam gümnaasiumiastmes. Samuti, mida kõrgem klass, seda vähem leidub erinevusi koolide kohustusliku kirjanduse nimekirjades. (Kuressaare lasteleht 2013). 2
24. emakeeleolümpiaad ,,Toimiv emakeel ja tekstimaailm" TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 10.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus..............................................................................................................................
raamatukogule.. Siiski ei jõudnud mitte kõik väitekirjad raamatukokku ja see oli komplekteerimisel päris suureks probleemiks. Puksoo energilisel kaasabil anti 1929.aastal ülikooli nõukogu poolt välja määrus, mis kohustades doktorante, dekanaati ja ülikooli arhiivi andma kõik dissertatsioonid vajalikes ekseplaride arvus raamatukogu fondi. . 1921.a. hakkas ülikool välja andma ,,Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli Toimetusi". Sama aasta jaanuaris esitas Puksoo nimekirja nendest asutustest, kellele raamatukogu soovis toimetisi ja dissertatsioone saata. Vahetusi välisilmaga pärssis küll suur postikulu, aga ülikool oli mõistval suhtumisel ja eraldas raamatukogule selle tarvis rahalisi vahendeid. Peale trükiste vahetamise ja laenutamise hangiti väliskontaktidelt ka informatsiooni ja saadi nõuandeid. Toetudes välismaalt saadud kogemustele, korraldatigi raamatukogu ümber muudeti fondide struktuur ja kataloogimissüsteem
ta ka vastu võttis. Pärast vangilaagrist vabanemist, repatrieerimist 1946. aasta novembris, sai Jõgisalu uuesti õpetajaks, seekord Saulepi Mittetäielikku Keskkooli. Saulepis õpetas ta matemaatikat, keemiat, eesti keelt ja teisi aineid. 1947. aasta l. septembrist pakuti Jõgisalule Märjamaa Keskkooli õpetaja kohta, kuhu ta jäi tööle oma õpetaja-aastate lõpuni. Märjamaa Keskkoolis töötas Jõgisalu kolmkümmend üks aastat, nendest kakskümmend kuus õppealajuhatajana. Töö kõrval lõpetas 1950. aastal Tallinna Õpetajate Instituudi ja 1955. aastal Herzeni-nimelise Pedagoogilise Instituudi Leningradis, omandades keskkooli bioloogia- ja keemiaõpetaja kutse. Nõukogude ajal ei olnud õpetaja töö kerge. Ühiskonnas valitses kahekeelsus - üks asi, mida koolis õpetati, ja teine, mida kodus räägiti. Eestlased ei olnud ise oma peremehed ja see mõjutas ka õpetajatööd
lasteraamatu saadud honorari eest. Oma erialaks valis ta olude sunnil geograafia kuigi hing ihkas filosoofiateaduskonna järele - polnud lihtsalt kohti. Ülikoolis õppides, tutvus kirjanik 1937.aastal veljestolastega. Ta võeti kohe tunnustusega omaks ning 1939.a. aprillis valiti ta ,,Veljesto" abiesimeheks. Seltsi eesmärk oli toodud välja nii: ,,...tahab kasvatada mitte härrasharitlasi, vaid rahvainimesi, kes oma ylesandeks loevad rahvast teenida, temaga yhenduses, tema vaimus ja tema sihtide kohaselt töötada". Võib öelda, et üliõpilasaastad ongi Ristikivi esimene loominguline kordaminek, mis tõstis ta korrapealt silmapaistvale kohale eesti romaanikirjanike seas. Läbilöömine eesti kirjanduses. 1937.a. detsembris kuulutas kirjastus ,,Loodus" välja järjekordse romaanivõistluse, mille käigus valmis Ristikivi ,,Tuli ja raud". Raamat on sümboolse tähendusega. Selle keskseks
lastekirjandusele juba "hauamonumenti paigaldati", oleme jõudnud aega, kus lastele avaldatakse aina rohkem raamatuid. Trükitakse üha rohkem ja loetakse üha vähem. Lastekirjanikud peavad arvestama väga paljude mitte otseselt kirjanduslike faktoritega, mis mõjutavad oluliselt nende loomingu vastuvõttu. Mida peab autor tegema ja millega arvestama, et tema loodud teos jõuaks sihtgrupini? Selles töös annan ülevaate nendest tingimustest, millega eesti lastekirjanik peab muutuvas maailmas läbilöömiseks arvestama. Konkreetseks vaatlusobjektiks on lastekirjanik Heiki Vilep, kes on viie aastaga saavutanud kindla koha eesti lastekirjanduses. Töö põhieesmärgiks ongi näidata tundmatu tulija n-ö läbilöögimehhanismi ja analüüsida tema loomingut. Otsin vastust küsimusele, kas Vilepi edu peitub kommertsialiseerunud lastekirjandusmaailma
Päris täpseid andmeid on ilmselt võimatu saada ja tõenäoliselt ei tea mitte keegi maailmas kui suur see number tegelikult olla võiks. Praeguseks prognoositakse USA-s 2003.aasta internetikaubanduse käibeks 16,8 miljardit dollarit (kasv 2002.aastaga võrreldes on 21%). Eesti kohta ilmselt vastavasisulised andmed puuduvad, kuid arvata võib et need numbrid ei oleks kuigi suured. Eestis on üritatud avada spetsiaalseid küber kaubamaju, kuid midagi eriti mõistlikku ja tulusat nendest arvatavasti välja pole tulnud. Nii mõnedki arvutifirmad Eestis pakuvad võimalust osta kaupa läbi Interneti, kuid üldjuhul vaadatakse neilt lehekülgedelt ennekõike hindasid ja ostud sooritatakse siis kõige soodsamaid pakkumisi teinud firmast sinna ise füüsiliselt kohale minnes. Paljudele meeldib e-kaubanduse juures see, et ostja ja müüja ei pea enam kokku puutuma inimesed saavad ostud sooritada anonüümselt. Samuti ei pea klient ostu
ülaveeris, eesveeris ja kõige laiem on allveeris. · Trükikirja suurus Varem kasutati Dido punkte (0,376 mm), kuid tänapäeva arvutiprogrammides kasutatakse nüüd Pica punkte (0,351 mm). · Tiitelelemendid tiitelleht, frontispiss (autori portree, ill.) ehk palgeleht, kaitsetiitel (enne uut osa või peatükki; nt ,,2.osa", lehe teine pool tühi ja siis hakkab tekst), päistiitel, tiitellehe pöördel olev (andmed trüki kohta, muud inimesed, autoriõigus). · Illustratsioonid vinjett (väike pilt, ornament peatüki alguses või lõpus) Raamatu vormid Savitahvel (2300-800 eKr) Mesopotaamia, 4 at eKr. Sumerid lõid kiilkirja enam kui 5000 aastat tagasi. Viimati kasutati kiilkirja 75 a pKr. Kõigepealt oli piltkiri, seejärel kiilkiri ning lõpuks siplkiri. Savitahvlilt loeti paremalt vasakule (vastupidi), rõhtridades (nagu meie). Tahvlid olid kujult õhukesed ja nelinurksed
Nii see info liigub. Eriti lihtsaks teeb infoliikumuse asjaolu, et on olemas selline sotsiaalmeedia koht nagu selleks on Facebook. Facebooki suhtutakse väga erinevat moodi. Minu silmis on Facebooki-suhtijaid kolme sorti: on need, kes seda ei salli ning keelduvad sinna kasutajat tegemast, on need, kelle kogu elu ja aeg näib keerlevat just Facebooki ümber ning on need inimesed, kes kasutavad seda lihtsalt suhtluseks ega tunne selle vastu mingeid erilisi tundeid. Mina olen üks nendest. Mul on hea meel, et selline koht olemas on, sest ülikoolis käimise on see minujaoks tunduvalt lihtsamaks muutnud, kuna ma lihtsalt saan peaaegu kogu vajaliku info sealt kätte. Loomulikult mitte kodutööde kohta, selleks on mul olemas Moodle keskkond. Kuid Facebookis on kokku koondunud ühte kommuuni kogu ajakirjanduse ja kommunikatsiooni tudengid, kes päevast päeva omavahel kasulikku ning huvitavat informatsiooni on nõus jagama.
kiviraiujate, kandjate, voorimeeste ametitele. Need üksikud õnnelikud erandid, kes pääsesidki ,,peenematele ametitele", pidid unustama oma päritolu ja emakeele ning ka lahti ütlema oma kodustest. Seda teed hakkas käima ka peategelane Mait Luts. Käsitööliste olukorra kirjeldamisel on Vilde vaikides mööda läinud meistrite ning nende poolt ekspluateeritavate tööliste vahel valitsenud vastuoludest. Kui nendest ongi juttu, siis puudub sellel vajalik teravus. Tallinna elu kirjeldades ei möödu Vilde ka Vene suvitajatest Tallinnas. Nende suvilad asusid enamjaolt Narva maantee ümbruses. 19. sajandi keskpaiku oligi Tallinnal väljas- 7 pool Eestimaa kubermangu peamiselt ainult suvituslinna kuulsus. Suvitajad avaldasid kahtlematult suurt mõju linna majanduslikule ja kultuurilisele arengule.
Homerose küsimused (spekulatsioonid, mis keerlevad eeposte loomeloo ja -aja ümber): enamik pakub tekkimisajaks 8. - 7. sajand eKr kreeklased usuvad, et autoriks on Homerose nimeline laulik -rauk, kelle sünni- ja surmaaega ega kohta pole teada. Saksa teadusmees Fr. A. Wolf väitis, et mõlemad eeposed on ühisloomingu produkt, mis lõplikult pandi kirja 6. saj eKr. Homeros võis olla üks nendest. Osad pidsid Homerost ürgpoeediks, kes lõi ühe või mõlema eepose algkava, millele hiljem lisati juurde uut materjali. Arvatakse, et Homeros oli hilisem luuletaja, kes sidus laulud ühtseks tervikuks. Selgust ja üksmeelt selles küsimuses pole praegu arvatakse, et Homeros oli Iliase looja, Odüsseia lõid tema õpilased. 3. Ühiseid jooni Iliase ja Odüsseia ülesehituses.
keeleuurimist, kirjanduslugu, rahvaluulet, etnograafiat ja ajalugu käsitlevaist trükis ilmunud materjalidest, nii eesti kui ka võõrkeelseist. Järgnevatel aastatel jätkus väljaanne pealkirja all Eesti filoloogia ja ajaloo aastaülevaade. Eestikeelne piiblitõlge 1715.a. ilmus põhjaeestimurdeline Uus Testament. 1723.a. alustati Uue Testamendi uue trüki ettevalmistamist, selle töö teostajaks peamiselt Anton Thor Helle, ilmus 1729. Piibli tõlkimisega hakkasid tegelema Gutsleffide perekonna kolm liiget ja 45 pastorit Tallinnast ja selle lähiümbrusest, kellede hulgast ATH hakkas aina rohkem silma paistma ja temast sai lõpuks piiblitõlkimise peamine kandja. Piibli tõlkimisega loodeti lahendada ka põline eesti kirjakeele probleem ületada põhja ja lõunamurrete erinevused
Moodustas eesti Budistliku Liidu. Vello Väärtnõu - hakkas läänemaal rajama Budistliku templit, pälvides võimude pahameele. Tänu sellele sunniti ta maalt välja Rootsi. DZAINISM (Indias) teine mitte ametlik õpetus Vanas-Indias. Nimetus on tulnud rajaja hüüdnimest Dzina (e. võitja), mehe pärisnimi oli Vardhamann Mahavaraa. 2 põhitunnust: 1)Dzainism rõhutab filosoofilist pluralismi maailm koosneb paljudest algetest. Nendeks algeteks on tattva-test. Nendest olulisemaks peetakse hinge. 2)Ahimsa mitte vägivaldne. Hoidutakse lahtise tule tegemisest, et mõni putukas ei saaks kannatada lennates. Dzainismi mõju on olnud väga tugev India riigi rajaja õpetusele M. Gandhi. Tema õpetust teatakse ka Gandhismi nime all. Tuleb võidelda rõhujate vastu mitte vägivaldsete meetoditega (Rõhujate all mõeldi Briti ülemvõimu Indias - asumaad). Gandhismile on mõju avaldanud Dzainism. KONFUZISM (Hiinas) Kong Fuzi
õpetaja lauale ning tegemiseks ära. järgmises tunnis teeb õpetaja esitatud töödest kokkuvõtte ning premeeritakse parimaid (treiler youtube’i ning äramainimine kooli ajalehes). III faas – Suunan õpilased praktilis Õpilased loevad ja Tööleht/lehed. refleksioon ülesande juurde, millega täidavad töölehte. Pastakas. loodan õpitut kinnistada. Tunni lõpus jagavad Õpilased hakkavad oma töölehed ära. kordamööda oma treilereid/reklaame esitama. Kodutöö: Selgitatakse taaskord välja rühmad, kellega hakatakse järgmises kirjandustunnis uut
Sellist lugu lugema hakates juba lapsel tekib huvi, et mis nad küll teha võivad või, mis sündmused juhtuda võivad. See tekitab aga minu arvates suure huvi ja see on väga hea omadus kirjutada lasteraamatuid. Loos Kakand ja kakand sattus põllukakand keldrisse ja kust ta oli väga kurb, kuid ta leidis endale sealt endale armastuse ja talle hakkas seal kohe meeldima. Ta kasutab ka enda kirjutistes piisavas koguses huumorit kus saavad isegi vanemad inimesed lugedes kõhutäie naerda. Näites raamatus ,,Siim, Sirli ja saladuse" üks koer ütleb, ,,Mul pole üldse kodus muid vanu asju kui mu vanaema" siis ütles üks isadest ,,Ma sokutan ta ära Aafrikasse. Las kantseldab seal ahve ja liidab nende sabasid, pärdikutele ei tee see midagi, nad saavad puu otsa põgeneda, kui rehkendamine juba liiale läheb." Ning hobune ütles ,,Vaata, missugune ma olen! Suur ja nelja jalaga! Ei minul sobi taevasse tõusta! Pai võlur, võlu mulle parem martsipani!"
mõista sõda, kui me ei vaata kogu selle väärtust. uus uurib palju avaramat kui vana, pole piiri. kultuuriajaloos saab uurida kõike, mida puudutab inimesi - kuidas inimesed on oma arusaamades, hoiakutes muutunud on. kuidas inimesed suhtusid sellesse, mis juhtus; kuidas nad seda tõlgendasid - mida me arvame asjadest,mitte kuidas see võiks olla. ☼ kultuuuriajalooline rekonstrueerimine- peame mõistma tausta, motiive - tähendusuurimine -teiste inimeste mõistmine, lähtudes nendest tähendusest. arusaamade roll on ühiskonnas suurem, kui ise nendel - ettekujutuste süsteem ☼ inimene ei saa elada ilma tähendusloometa - loob, vahendab tähendusi - mitmetahuline tähendusloome- kas 24 tundi või kui magame, siis ei ole. unede tähendusloome - vaataja roll või loome ise. ☼ vaimuvara (rahvaluule kogumine) - Jakob Hurt ☼ vanavara (esemeline kultuur) - Jaan Jung - eesti rahvas sündis kultuuriajaloolise projektina. suuline ja materiaalne kultuuri põlistamine
kirjanduse kahe esimese teose ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" autor, tema elu kohta ei ole midagi kindlat teada, paljud õpetlased kahtlevad, kas selline isik eksisteeris. · enamik pakub tekkimisajaks 8. - 7. sajand eKr · Kreeklased usuvad, et autoriks on Homerose nimeline laulik -rauk, kelle sünni- ja surmaaega ega kohta pole teada. · Saksa teadusmees Fr. A. Wolf väitis, et mõlemad eeposed on ühisloomingu produkt, mis lõplikult pandi kirja 6. saj eKr. Homeros võis olla üks nendest. · Osad pidsid Homerost ürgpoeediks, kes lõi ühe või mõlema eepose algkava, millele hiljem lisati juurde uut materjali. · Arvatakse, et Homeros oli hilisem luuletaja, kes sidus laulud ühtseks tervikuks. · Selgust ja üksmeelt selles küsimuses pole · praegu arvatakse, et Homeros oli Iliase looja, Odüsseia lõid tema õpilased. 3. Ühised jooni Iliase ja Odüsseia ülesehituses. · ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" on mõlemad vormilt eepilised poeemid.
ennem oli Henri saanud kõvasti peksa kellegi käest, kes oli pilves olnud. Ja kui Henri tunneb Ronani ära, siis poiss ka tunnistab oma tegu ja lahkub vaikselt. Mirdil on keelatud temaga kohtuda ning kõike seda saadab suur segadus Mirdi peas. Paari päeva pärast kohtus Mirt Ronaniga ja poiss selgitas tüdrukule, miks ta rahusteid võtab ja miks ta Henri aegu pilves oli. Ta selgitas seda sellega, et oli eelmisel aastal läbi teinud avarii, kus ta ema sai surma ja pärast seda on ta jäänud nendest rahustavatest ainetest sõltuvusse. Seepeale rahunes Mirt maha. Ühel õhtul tuleb Henri piltidega Mirdi juurde ja ütleb, et Ronanil on Ühendriikides olnud ühe ilusa tüdrukuga pikka aega suhe. Mirt satub jälle segadusse ja on nõutu ning tahab poisilt aru pärida. Ronan annabki tüdrukule aru, ja selgitab, et nüüd on kõik läbi jne. Tüdruk leebus seepeale ja asi sai jälle korda. Järgmisel peol esinesid Mirdi klassi poisid ja ka Ronan. Mirt sai ka personaalse esitusega loo.
4 Tegelikult ongi tumedanahalise mehe peenis keskmiselt pikem kui valgel.Peale selle näitas John Hopkinsi ülikoolis tehtud uurimus, et kümnest küsitletud naisest kaheksa pidasid mustanahalist meest paremaks kui valget. Publiku ees Internet on tänapäeval täis lehekülgi,kuhu amatöörid võivad saata oma aktipilte teistele vaatamiseks. Need leheküljed on väga populaarsed,mistõttu ei maksa imestada, et ka fantaasiais esineb oma ihu paljastamist publiku ees. Bergström-Walani ja Ivarssoni järgi seisneb ekshibitsionistlike fantaasiate külgetõmbe jõud selles, et naised tunnevad end neis meeste poolt ihaldatuina.Friday andmeil erutub publikust fantaseeriv neine seda enam,mida suurema hulga inimeste ees ta ennast kujutluses paljastab. Publikufantaasia võib seostuda iludusfantaasiaga: naine kujutleb ennast ülimalt
Oluline on ruumide pidev jägimine seire. Selle käigus on olukline kindlaks teha kahjurite olemasolu/puudumine; liik; leviku ulatus; kahjustused; kontrollimeetmete tõhusus.Oluline on ka üldine hindamine selleks tuleb omandada ingot hoonete, kogude, töötajate kaebuste, keskkonnatingimuste kohta. See kogutakse IPM kava käigus ja sellele tuginetes kavandatakse seire. Võib läbi viia ka visuaalset vaatlust selle käigus püütakse avastada mikroseente- ja putukakahjustustele viitavaid tunnuseid. Kõige olulisem esialgne etapp kahjustuste kindlakstegemiseks ongi visuaalne vaatlus. Perioodilist vaatlust tuleks sooritada vähemalt kord kuuls. Tulemused tuleb fikseerida vastaval inspektsioonilehel. Oluline on kontrollida ka kasutamata ruume, lagusid, tualette. Erilise tähelepanu all peavad olema ruumid, kus hoitakse toiduaineid või tegeletakse toidu käitlemisega köögid, kohvikud, sest sageli algab biokahjustajate levik sealt
varjatult mõjutama jääda. Tolstoi juures imetlen seda, et isegi raskustes olles jäi ta rahva seas siiski populaarseks. Isegi pärast kirikuvande alla panekut jäi ta endiselt populaarseks, tema populaarsus isegi kasvas. Paljud tema hilisemad raamatud trükiti välismaal ja toodi venemaale salaja. Tolstoid on võrreldud isegi tsaari endaga ilmselt oli tal omaaegsel venemaal tõesti suur roll. Kokkuvõte Vene kirjanduse mapp on ilmselt kõige pikem nendest, mis me siiamaani teinud oleme. Tundub, et iga korraga lähevad mapid aina pikemaks ja pikemaks. Aga kas ka Sisukamaks ja olulisemaks? Pikemaks peaks minema ka kokkuvõte kokku ei võeta mitte ainult tehtud tööd, vaid kogu õpitud materjali analüüsitakse põhjalikult. Esmalt koostasime me koos klassiga ajakanga Vene kirjanduse kohta erinevatel aegadel. Lisaks ajakanga tehnika esmakordsele kasutamisele oli see ka hariv ja meeldetuletav. Pärast seda liikusime kohe F
RALPH WALDO EMERSON SÕPRUS Meis on palju rohkem lahkust, kui iial sõnades väljendatakse. Hoolimata kogu isekusest, külmast kui maailma jahutavad idatuuled, kümbleb inimperekond armastuse elemendis just nagu hõredas eetris. Kui paljusid inimesi me näeme teiste majades inimesi, kellega me õieti ei räägigi, aga keda me austame ja kes meid austavad! Kui paljudega kohtume tänavail või istume kõrvuti kirikus, tundes sooja, kuigi vaikivat rõõmu nende seltskonnast! Lugege vaid nende ringiuitavate pilgukiirte keelt. Küll süda tunneb. Selle inimliku kiindumustunde hellitamisest sünnib teatav südamlik elevus. Luules ja tavaliseski kõnes sarnastatakse teiste suhtes tuntavat heatahtlikkust ja rahulolu tule materiaalse mõjuga: nii kiired või palju kiiremadki, palju aktiivsemad, palju reibastavamad on need peened sisemised kiirgused. Kirgliku armastuse kõrgeimast astmest kuni lihtsa heatahtlikkuse madalaima määrani on need tunded need, mis teevad elu magusaks.
Vanamees nõustus ja ütles, et me kutsume seda Headuse Põhimõtteks-kui kaarte mängid, siis tead et esimene kord võidad, kuna algaja õnn. See on nii kuna elu tahab, et elaksid Oma Loo järgi. Poiss siis uuris, et kus ta varandus on. Vanamees vastas: Egiptuses püramiidide juures. Et sinna jõuda pead sa järgima märke. Enne kui poiss jõudis midagi vastata lendas nende vahele liblikas. Poisile meenusid vanaisa sõnad, et liblikas on hea õnne märk. Vanamees nõustus ta mõtteid lugedes ja ütles, et see on üks märkidest. Äkitselt tegi mees oma mantlihõlmad lahti ja sealt alt säras vastu kalliskividega kaetud rinnakilp, mida mees kaelas kandis. Vanamees andis poisile ühe musta ja ühe valge kivi, mille võttis oma rinnakilbilt ja seletas: üks neist on Uurim ja teine Tummim ehk siis must=jah või valge=ei. Kui sa märkidest aru ei saa aitavad nemad sind. Aga küsimused, mis neile esitad peavad olema objektiivsed. Siis soovis mees talle, et mingu poiss Oma Loo lõppu
veel tean ja oskan. Ma ei ole veel suureks kasvanud. Ma ei ole veel välja kasvanud. Ma ei hoia veel oiates kätega peast kinni. Mul ei ole veel keskeakriise, mida noorte inimeste väärtushinnanguid materdades leevendada. Ja ma tean, et vähemalt need, kellest ma kirjutan, usuvad mind. Ja minusse. See on piisav põhjus... ...aga mitte ainus. Teine põhjus on veel. Missioonitunne pole kindlasti mitte õige sõna, kuid on tõenäoliselt esimene, mis teile lugedes pähe võib tulla. Tegelikult on see lihtsalt soov näidata, millised tagajärjed mõnel puhtalt naljaviluks või igavuse peletamiseks genereeritud rumalal ideel võivad olla. Ja et mõnikord võib üks pealtnäha pisike müksamine põhjustada uskumatult suurt laastamistööd. Ma ei taha kellelegi näidata jõhkrust, roppust või vastikuid sündmusi ainult sellepärast, et nii on kihvt ja vägev. Ma tahan näidata tagajärgi koos põhjustega ja raputada pisut
KEVAD Kuuekümnendad - sula. Stalinistlik periood, kõige esmalt tuleb teadvustada seda, et on tegemist eeltsensuuriga, see ei kao, vaid tema toimimine muutub leebemaks, teiseks stalinism tähendas suuri repressioone poliitilistel põhjustel. Kolmandaks meie seisukohalt on tähtis see, et on kehtestatud esteetiline kaanon, mida kirjeldatakse sotsialistliku realismiga. Kui sel on mingi tõesti selge kuju või iseloom, siis seda 40ndatel, 50ndatel. Sellest räägitakse edasi ka, see tähendab seda, et mõiste muutub õõnsamaks. Realism kestab ka 60ndatel, ent hakkab taanduma. Kogu kirjandus oli halvas seisukorras, erinevatel aladel oli erinev: võib öelda, et kõige hullem oli proosas, kus tekkisid aastad, kus uudisloomingut ei tulnud. Soodsam olukord draamakirjanduses. Esteetilisi fenomene aeg-ajalt vilksatab. Omaette küsimus, mis periood sula on. Mis aastast mis aastani. Selge alguspunkt: 1956. Kui oli range kontrolliga ühiskond, muutusteks
King lõpetas ülikooli 1970ndal aastal ja abiellus aasta pärast lõpetamist. Suurel osal inimestel on elus vähemalt üks väga raske aeg. Nüüd, kui King ei suutnud kohe pärast lõpetamist tööd leida, pidi ta töötama kohalikus pesulas. Paar esimest kooselu aastat elasid Tabitha ja Stephen pesulatöölise kehvast palgast (1.60$/tund) ja naise õppelaenudest. Vahepeal said nad ka väheke raha Stepheni luhijutustuste eest, mida kohalikes meesteajakirjades avaldati. Nendest juttudest koostas ta hiljem kogumiku nimega "Night Shift". 1971. aasta sügisel sai ta Hemdeni Keskkoolis inglise keele õpetajana tööd. Siis alustas Stephen oma esimese romaani "Carrie" kirjutamist. Ta kirjutas õhtuti ja nädalalõppudel. "Carrie" valmis 1973ndal aastal. Ta sai selle romaani eest 400000 dollarit, mis tundus talle sellel hetkel tohutu summana. Pärast "Carrie" läbilööki ammerika raamatulettidel lahkus ta õpetaja ametist ja keskendus kirjutamisele. Sellest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
