meeldib...", "Pean oluliseks...", "Tulenevalt eelnevast..." · Iga lõigu lõpus järeldus, kokkuvõttev lause lõigu mõtte kohta (saad pärast kokkuvõttesse panna) Kokkuvõte · 2-4 lausega võtad teemaarenduses räägitu kokku (lõikude lõpus olnud järeldused) · Vastad sissejuhatuses esitatud küsimusele Kui kirjutad arvutis... · Kirjastiil ehk srift Times New Roman · Kirjasuurus 12 · Reavahe 1,5 · Tavaline püstkiri · Paigutus rõhtne blokk-kiri · Võõrkeelsed sõnad kaldkirjas Kui kirjutad käsitsi... · Taandread · Käekiri!
· Puitehistöö DISAIN FOTOGRAAFIA ÜRGAJA KUNST · Koopamaalid Valminud 15000 a. tagasi. Leiukohad: Altamira (Hispaania), Lascaux (Prantsusmaa). Põhivärvid: must, pruun, kollane, punane · Skulptuur Valminud 3000025000 a. eKr. Nt Willendorfi veenus, mammutiluust hobusekujuke. · Arhitektuur (Megaliitehitised, usulised monumendid): · Menhir Kõrged püstised kivirahnud. · Dolmen Suurtest kiviplaatidest kamber, mida katab rõhtne kiviplaat. · Kromlehh Ringikujuliselt paigutatud ja inimestest kõrgematest püstistest kiviplokkidest, millele on paarikaupa kolmas plokk peale tõstetud. MESOPOTAAMIA KUNST 40002350 a. eKr. Sumeri kultuur 23502150 a. eKr. Akadi kultuur 18301530 a. eKr. VanaBabüloonia kultuur 1360605 a. eKr. Assüüria kultuur 625539 a. eKr. UusBabüloonia
(joonis). 8. Koha määramine peilingu ja kauguse järgi.(joonis). Kontrolltöö Nr 6 B. 1. Tsirkulatsiooni määramine liitsihi ja horisontaalnurga järgi. (joonis). 2. Mida nimetatakse isopeilinguks. 3. Koha määramine kolme peilingu järgi. (joonis). 4. Kauguse määramine merel. (joonis). 5. Ristpeiling triiviga.(joonis). 6. Kahekordse nurga võte. 7. Koha määramine kahe peilingu ja kauguse järgi. (joonis). 8. Ohtlik rõhtne ohunurk? Kontrolltöö Nr 6 C. 1. Tsirkulatsiooni määramine traaversikauguste järgi. (joonis). 2. Iseloomusta asu ja samajoont. 3. Koha määramine kahe peilingu järgi. 4. Veakolmnurkade järgi observeeritud koha leidmine. (joonis). 5. Ristpeiling hoovusega.(joonis). 6. Traaversikauguse võte.( 45*; 63,5*; 71,6*.) 7. Koha määramine peilingu ja rõhtnurga järgi.(joonis). 8. Ohtlik kaugus?
Algselt kultusliku tähendusega olid ka kõrged püstised kivirahnud menhirid, mille nimi tähendab keldi keeles `pikk kivi'. Vahel asuvad nad rühmiti või teist tüüpi megaliitehitiste juures. Kilomeetripikkuste ridadena katavad menhirid lagedat välja Prantsusmaal Carnacis. Menhireid leidus nii LääneEuroopas, Saksamaal, Skandinaavias kui ka mitmel poole väljaspool Euroopat. Dolmenid Suurtest kiviplaatidest kamber, mida matab rõhtne kiviplaat, kannab nime dolmen (keldi keeles `kivilaud'). Dolmenid olid kivikalmed, kuhu maeti pika aja jooksul korduvalt. Peale Euroopa leidus neid ka PõhjaAafrikas ja Aasias. Stonehenge'i ehitamine http://www.youtube.com/watch?v=6oxmxPKoSE Küsimused ja vastused 1. Millal valmistati esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Umbes 40000 aastat tagasi. 2. Millisest ajastust on küsimus? Mille järgi see on saanud nimetuse
Reljeef Klaarika Ilisson Reljeef Skulptuurteos Tavaliselt tahvlitaolisel pinnal või on sellesse süvistatud. Eristatakse madal- (bareljeef) ja kõrgreljeefi. Harrastati Egiptuses, Babüloonias ja Assüürias. Reljeef Kreeka kunstis Kaunistavad peamiselt metoope, friise ja hauasteele. Friisidest on silmapaistvam Pergamoni altari friis. Metoop- tavaliselt reljeefide või maalingutega nelinurkne plaat. Friis-plastiliste kaunistustega rõhtne ehisvööt; seina rõhtsalt liigendav ehisvööt. Steel-ülalt ahenev neljakandiline reljeefide või raidkirjaga kivisammas. Reljeefid Lääne-Euroopa kunstis Kaunistavad keskaja kirikute portaale, pingistikke ja ristimiskive. Portaal- arhitektuuris hoone ehituskunstiliselt rõhutatud sissekäik. Ristimiskivi- liiva- ja lubjakivist, graniidist või malmist nõu, milles on ristimisvesi. Tuntumad relfeefi harrastajad Donatello Jacopo della Querica Desiderio da Settignano (1430-64)
Tuletael Anastasia Kostina Levik Kasvab põhjapoolkeral. Kesk-Saksamaast põhja pool kahjustab põhiliselt kaske, lõuna pool pööki, harvem tamme ja teisi lehtpuid. Meil laialt levinud, kasvab surnud kasetüvedel ja -lamapuidul. Harvem leidub leppadel ja teistel lehtpuudel. Iseloomustus Kabjakujuline (pealt kumer, alt rõhtne) mitmeaastane kübar, kuni 25 cm läbimõõdus ja kuni 15 cm kõrge. Pealispind on pruunikashall, mõnede madalate vagudega, mida serva poole, seda heledam. Kõige noorem (kasvav) osa on helepruun, hiljem muutub see halliks. Kübarat katab umbes millimeetripaksune kõva koorik, millele saab siiski küünejälje sisse vajutada. Viljakeha alaküljel on peened ümmargused hallikasvalged (kasvuajal) või punakaspruunid poorid. Seeneliha on tihevatjas ja
Stonehenge Inglismaal. Stonehenge'i kivid on ringikujuliselt paigutatud(kromlehh). Arvatakse, et see on vaid usuline ehitis, samas võib olla ka päikesesüsteemiga seotud. See on u. 4000 a vana. Menhirnid püstised kivimürakad, keldi keeles: pikk kivi. Prantsusmaal on neid reas terve kilomeeter. Dolmen keldi keeles: kivilaud. Teatakse, et need on kivikalmed e. matmispaigad, kuhu maeti pika aja jooksul korduvalt. Need on suurtest kiviplaatidest kambrid, mida katab rõhtne kiviplaat. Neid on palju Põhja-Aafrikas ja Aasias. Kromlehh- koosneb mitmest või ühest suurte püstkivide ringist, millele võib olla paarikaupa kolmas plokk peale tõstetud ja mille keskel asub mõnikord dolmen või menhir.
lehtpuude tüves, eristades koorepragude vahelt vett ja lima. 12. Majavamm, tuletael, must kõrbik- iseloomusta. Majavamm koosneb värvitutest mikroskoopiliselt väikestest niidikestest. Arenguks sobilik temperatuur on +3 kraadi kuni +25 kraadi. Kasv peatub +28 kraadi juures ja seen sureb, kui teda on vähemalt 15 min. jooksul hoitud +35 kraadi temperatuuril. Tuletaeli viljakeha on kabjakujuline - pealt kumer, alt peaaegu rõhtne. Tuletael kasvab ainult 2-5 aastaseks. Must kõrbiku viljakeha on korkjas, kübarakujuline. 13. Nimeta tööstuslikke puidukaitse aineid. *Puidu lakkimine *Erinevat sorti puidu õlid *Petisid *Puidu värvid 14. Ise tean- küsimus ja vastus. K:Miks peab kasutama õlisi jms puidul? V:Selle tulemusel puit säilib rohkem
24 00022 000 · 11,1 cb kõrge · leiti 20 saj. algusest Austraaliast Willendorfi küla juurest Kujutav kunst · fantaasiaküllased maskid · tinglikud ja maagilised märgidornamentika Tarbekunst · põletati savist esemeid · 4000 a. eKr. võeti kasutusele potikeder Arhidektuur · megaliitsed ehitised 1. menhir kõrge püstine kivirahn. 2. Dolmensuurtest kiviplaatidest kamber, mida katab rõhtne kiviplaat . Lauakujuline haudehitis.vahest maeti sinna alla inimesi. 3. Kromlehhringikujuliselt paigutatud kiviblokid (Stonehenge) Vana- Mesopotaamia ja Uus Babüloonia · u. 5000 a. tagasi elasid LõunaMesopotaamias sumerid · leiutasid kilkirja · kõrgetasemeline põllumajandus, graafika ja metallurgia · püstitati tsikuraate
Sellest ajastust on säilinud väga vähe. Praeguseks on meile kõige paremini nähtavad ............................................. ................................... . Kõige kuulsam kromlehh ehk kiviring (koosneb ringikujuliselt asetatud hiigelsuurtest) kiviplokkiK dest asub Suurbritannias, Stonehengei nimeline.(mis nimeline?). Kõige kuulsamad Menhirid (keldi keeles pikk kivi) asuvad Lõuna-Prantsusmaal. Suurtest k i v i p l a a t i d e s t kamber, mida katab rõhtne kiviplaat on D o l m e n (kelti keeles kivilaud). Need on kivikalmed ehk matmispaigad, kuhu m a e t i inimesi korduvalt. V. 1. Kus asub Mesopotaamia? (jõed jne) Vastus: Mesopotaamia asub Pärsia suubuva Tigrise ja Eufrati jõe kesk- ja alamjooksualal. Tänapäeval asub Mesopotaamia alal Iraak. 2. Kes olid Mesopotaamia kõrgkultuuri loojad? Vastus: Mesopotaamia kõrgkultuuri loojad olid sumerid. 3
10. Esimesed koopamaalingud on loodud 15000-10000 a eKr. Joonistati loomi, ei arvestatud suurusvahekordadega, anti täpselt edasi loomade liigikuuluvus, liigutused ja poosid. Kuulsamad koopamaalingud on Põhja-Hispaanias Altamira koopad ja Prantsusmaal Lascaux' koopad. 11.Megaliitilised ehitised olid esimesteks arhitektuuri algeteks. Kividest koosnevad usulised monumendid. Menhir kõrge püstine kivirahn Dolmen suurtest kiviplaatidest kamber, mida katab rõhtne kiviplaat Kromlehh kiviring, mis koosneb ringikujuliselt paigutatud ja inimesest kõrgematest püstistest kiviplokkidest, millele on paarikaupa kolmas plokk peale tõstetud Stonehenge kromlehh (vt eelmisest mõistest, millest koosneb) aeg: 3500 eKr. 12.Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. Ehitusmaterjaliks olid savitellised. Mesopotaamias leiutati kaared ja võlvid, mida kasutati väravate ja keldrite
maandureid - puurkaevutorusid, ehitiste pinnases paiknevaid metalltarindeid, õhuliinimastide vundamente jms. Maanduselektroodid ei pruugi paikneda ainult pinnases, vaid ka nt betoonis või muus materjalis, mis pinnasega kokku puutub. Eriline koht selliste maandurite seas on vundamendimaanduritel, mis paiknevad ehitiste vundamentides. Elamute paigaldisemaandusena kasutatakse Euroopas nüüdisajal peaaegu eranditult vundamendimaandust. Selle maandusviisi korral paigaldatakse rõhtne, enamasti tsingitud ribaterasest maanduselektrood kontuuritaoliselt betoonvundamendi sisse selliselt, et see oleks igast küljest kindlalt kokkupuutes betooniga. Sellise paigalduse korral on maanduselektrood hästi kaitstud pinnasekorrosiooni eest ning kahjustuste eest võimalikel kaevamistöödel, mistõttu selle eluiga on sama pikk kui hoonel endal või isegi pikem. Ühtlasi on sellise maanduri maandustakistus peaaegu sõltumatu ilmast ja aastaajast ning seetõttu väga stabiilne
linn tähtsaim luulekeskus. 9. PROSKENION- ehk lavaesine. Proskenion täitis algul nähtavasti ainult dekoratiivset ülesannet, olles näitlejaile sobivaks taustaks, kes esinesid esialgu selle ees, orchestras asetseva kooriga samal tasemel. Hiljem, kui koor kaotas oma tähtsuse, proskenion avardati ja nii muutus ta juba tõeliseks "näitelevaks" selle sõna meieaegses mõttes. FRIIS- on antablemaani ehk talastiku keskmine, arhitraavi (alumise tala) ja karniisi vahel kulgev rõhtne ehisriba. Friis on kas sile või kaunistatud reljeefiga. Ehisriba paikneb seina pinnal, eendudes õige natuke, aga karniis eendub juba rohkem ning viimane paikneb friisist kõrgemal. Eristatakse hammas-, kaar-, sik-sak- ja teisi friisitüüpe. KONSTRUKTIIVNE LOOGIKA- kõikide detailide ja proportsioonide vastastikune sõltuvus ja põhjendatus. AKROPOL- kreeklaste püha paik, mida seostati paljude müütidega; kõrgeimale kaljule rajatud kindlus.
a) Kuulsaim on Stonehenge´is Inglismaal. Koosneb ringikujuliselt paigutatud ja kõrgematest püstistest kiviplokkidest, millele on paarikaupa kolmas plokk peale tõstetud. (Kromlehh nn.) b) Menhirid. Vahel asuvad nad rühmiti või teist tüüpi megaliitehitiste juures, võivad olla kilomeetritepikkused. Prantsusmaal Carnacis. c) Dolmen. Suurtest kiviplaatidest kamber, mida katab rõhtne kiviplaat- kivikalmed. Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Aasias. 5. Kus asus Mesopotaamia , kes olid esimesed asukad, mida nad leiutasid(2)? Süüria ja Iraagi aladel. Esimesed asukad olid sumerid. Võtsid kasutusele kiilkirja ja ratta. 6. Mõisted: tsikuraat, Istari värav, Marduki tempel. a) Tsikuraat-kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutega ülespoole. Ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas temepl jumalakujuga. Igal astangul
Ka lai pargitee Eetik laia tänava trepibarjääri ja istepinkidega platvorm, terass hoone ees. Fassaad hoone esinduslik väliskülg Ferss kande ehk sildenõrestik, mis koosneb sõlmedes ühendatud varrastest, mis moodustavad ülemise ja alumise vöö ning nende vahelise nõrestiku. Fiaal - ...... sale terav torn, rõhutamiseks vertikaalsust Forst väiksem iseseisev kindlustus Framnug akna ülemine eraldi raamiga osa (tavaliselt mitte avatav), uksevalgmik Friis rõhtne ernamentaalne või skulptuurne vöönd ehitise liigendamiseks ja kaunistamiseks Funktsionalism moodsa arhidektuuri teatud stiil, mille järgi ehitise vorm vastab otstarbele Geotistiil nimetus tekkis 16. saj halvustavana roomariiki purustanud Idagermaani rahva Geotide järgi. Historism ajalooliste stiilielementide mehaaniliselt kopeeriv rakendamine uusaegsetel ehitistel Horpiit kloostri või muu vaimuliku organisatsiooni pealt ülalpeetav võõrastemaja
Second level Third level Fourth level Fifth level SURVESALVESTID Survesalvesti paak on ühendatud hoone veetorustikuga. Ooteseisus on sellise salvesti paak veevarustusvõrgu rõhu all. Nende kujundus on püstne või rõhtne, maht 30 kuni 150 liitrit ja nad paigaldatakse tavaliselt seinale. Valmistatakse ka üldsalvesteid, mille kujundus ja mõõtmed on kooskõlas mööbliga; neid saab paigaldada nt. köögikappidesse. Suuremad üldsalvestid paigaldatakse enamasti püstselt või rõhtsalt põrandale, sellekohasele alusele. Tänu suurele soojaveevarule võivad nad tagada nii vannitoa kui ka köögi üheaegse veevarustuse. Nende
Enamik leiukohti on koondunud suurematesse levilatesse nagu Balti, Volga, Karpaatia jne. Tööstuslik tähtsus on peamiselt platvormsetel leiukohtadel, kus suurel levialal on tootsate kihtide lasuvad rõhtsalt ja väikesel sügavusel ning nende paksus ja kvaliteet on püsiv. Käesoleval ajal kaevandatakse põlevkivi Eestis, Venemaal, Hiinas, Austraalias ja Saksamaal. Eesti maardlas on põlevkivi kaevandamise tingimused võrreldes teiste leiukohtadega lihtsad - väike sügavus, rõhtne lasuvus, kihindi püsiv paksus. Põlevkivide tekkimine Põlevkivi on settekivim, mis on tekkinud veekogu põhjas, kus olid olemas soodsad tingimused orgaanilise aine kogunemiseks. Põlevkivi on moodustunud kõigis geoloogilistes ajastutes kambriumist kvaternaarini. Põlevkivi lähteaine kogunes peamiselt iidsete merede kaldalähedastes vetes. Põlevkivide orgaanilise aine moodustumise lähteaineks sai olla plankton (vees
soodsad tingimused orgaanilise aine kogunemiseks. Põlevkivi lähtematerjaliks loetakse primitiivsete ainuraksete organismide, bakterite, järvede ja merede vetikate ning teiste füto- ja zooplanktoni esindajate biomassist moodustunud orgaanilist ainet. Käesoleval ajal kaevandatakse põlevkivi Eestis, Venemaal, Hiinas, Austraalias ja Saksamaal. Eesti maardlas on põlevkivi kaevandamise tingimused võrreldes teiste leiukohtadega lihtsad - väike sügavus, rõhtne lasuvus, kihindi püsiv paksus. Teadlaste arvates on Eesti põlevkivi ehk kukersiidi tekkimisel olnud lähteaineks sinivetikad (tsüanobakterid). Huumus Humiinained Huumus Nonliving, finely divided organic matter in soil, derived from microbial decomposition of plant and animal substances. Humus, which ranges in colour from brown to black, consists of about 60 percent carbon, 6 percent nitrogen, and smaller
Seinale laotakse kubjast ja liivast mört. Fresko maalitakse märjale krohvimördile lubjakindlate värvidega, vabaneva süsihappegaasi/ CO2'e toimel kalgistub pind klaasjaks. Rohkesti Bütsantsis, eriti 14.16.saj. Itaalias (Raffael, Michelangelo). 87. Tiibaltar õhukest kappi meenutav, ühe või enam paari ustega altari kaunistus ristiusu kirikus, kujundatud maalingute ja skulptuuridega. 88. Karniis loogelise ( 3 kujulise) profiiliga liistusarnane ehitise osa; rõhtne ehisliist. 89. Frontoon ehitise esiküljel asetsev etteulatuv viil, akende ja uste ehisviil. 90. pjedestaal kuju või mälestussamba alus.
Kevadel, enne karjalaskmist, tõmmati mulla peale rist. Ristilt saadi abi ka suurematel töödel näit. põllu ristikündmine pidi tõrjuma sealt eemale nii vanapagana kui ka ohakad. kolmnurk - pürgimus kõrgema ühtsuse poole. Tuntud laialt ka kui tule või vee märk või viljakuse sümbol. On olnud ka õnnetust ärahoidev tähendus, kuid ka ohtliku kurjuse jõud Siksak - viljakuse, õnne ja rikkuse sümbol. Tähendas ka ussi kui manala valvurit ja kodukaitsjat. Rõhtne sik-sakjoon oli eelkõige vee sümbol, samuti taevast ja maad ühendav sild merelainete või mägede silueti kujul. Püstjas sik-sak seostus välgu kaudu veega, oli taevast ja maad ühendav sild välgunoole kujul. Ruut ja romb - piiratud ruumi ja ideaalse püsiva struktuuri väljendaja. Kosmilise maailmakorra, maa ja päikese märk. Ruudul oli tihe side ristiga ja sümbolarvuga neli (tuli, vesi, maa, õhk), maine maailm. Kui rombi keskele asetati punkt, siis sümboliseeris see viljatera
välist sarnasust. Ta on loonud ka suure hulga Alexander Suure portreid ja kujusid. 8. Kirjelda erinevate stiiliperioodide(arhailine, klassikaline, hellenistlik) skulptuure, määra teose stiil. Kattub eelneva küsimusega , vastuse saad eelmisest küsimusest. 9. Millised kaunistuselemendid on meander, munavööt, helmisnöör ja palmett? Meander on dekoratiivse piirjoonega ehitatud pidevjoon, mille sisse on vormitud kordav motiiv. Munavööt on munajate lehekujutistega rõhtne ehisliist. Helmisnöör on dekoratiivne kaunistusmotiiv joonia samba kapiteelil. Palmett on palmilehesarnane ornament. 10. Kirjelda Vanakreeka vaasimaali( kujutamisviisi areng, teemad, stiilid), määra vaasi stiil. Esimesed pottsepad valmistasid nägusaid anumaid - jooginõusid, veini- ja veekannusid ning astjaid oliivõli säilitamiseks. Sama kujuga nõud jäid kasutusele ka hiljem. Kreeka kunsti vanimad näited on säilinud meie ajani keraamiliste vaaside näol
sukeldusujumist. Tervise ja võistlusujumise eesmärk on inimorganismi üldine tugevamine ja karastamine. Ujumine võib olla ka teiste spordialade (moodsa viievõistluse, triatloni) koostisosa. Ujumises on oluline liigutuste kooskõlastatus ja rütmiline hingamine. Ujumine avaldab organismile suurt ja mitmekülgset füsioloogilist mõju. Intensiivsele liikumisele lisanduvad vee termiline toime ja väljahingamise takistus enamiku sportlike ujumisviiside (v. a. seliliujumise) puhul. Keha rõhtne asend kergendab oluliselt südame tegevust (EE, 1998). 1.2 Ujumisviisid Ujumisviisid on krool, selili-, rinnuli-, ja liblikujumine (Joonis 1). Sportlik ujumine hõlmab suurvõistlustel vaba-, selili-, rinnuli-, liblika-, kompleks- ja teateujumist. Ujumisvõistlustel (v. a. seliliujumises) starditakse stardipukilt vette hüpates, seliliujumises starditakse vees, end stardiseinalt ära tõugates (EE, 1998). 5 Joonis 1
Õhukesi ülevoolusid ( < 0,5H) kasutatakse vooluhulga mõõtmiseks. Selleks, et ülevoolutingimused ei muutuks ka üsna väikeste vooluhulkade puhul, mil H on väike, tehakse ülevoolu hari terav, siit sageli kasutatav termin teravhariülevool. ·Eriprofiilülevoolude läve laius jääb vahemikku (0,50,67)H 2H. Läve ristlõige võib olla kandiline või voolujooneline (joonis 3.7, b ja c). ·Lailäviülevooludel (broad-crested weir) joonis 3.7, d) on rõhtne lävi, mille laius (õigemini pikkus) = (210)H. Lailäviülevooludena arvutatakse ka voolu kitsendavaid läveta ehitisi: teetruupe ja väikeste sildade avasid. Ülevoolud (Hüdraulika ja pumbad, 1995): a on õhuke, b kandiline ja c voolujooneline eriprofiilülevool, d lailäviülevool, e kitsendamata ja f kitsendatud ülevool, g viltune, h kaar- ja i hulknurkülevool, j külgülevool, k kaevülevool, l mõõteülevoolud Crump'i mõõtülevool
Teada on ka, et isased isendid on väiksemad. [2, 3] Jõesilm (Lampetra fluviatilis) Jõesilm on ka angerjalaadse kehaga. Kaks seljauime teineteisest tavaliselt veidi lahus, kuid kudemiseajal puutuvad kokku. Tagumine seljauim ulatub sabauimeni. Sabauim on keha tagumise otsaga üla- ja alaosaks jagatud. Lõpuseavasid 7 paari, erandjuhtudel 5 või 4 paari. Sarvhambaid ümber suuava hoopis vähem kui oli neid merisutil. Suuava peal on rõhtne sarvplaat kummaski otsas suure hambaga, allapoole suuava sarvplaat tavaliselt 7 hambaga, neist äärmised veidi suuremad. Ülahuulehambad paiknevad neil hajusalt. Sisemisi külgmisi huulehambaid kummalgi pool 3, neist keskmised tavaliselt kolmeosalised, teised kaheosalised. Alahuulehambaid ei esine jõesilmul kunagi. [3, 4, 5, 6] Kudemise ajaks muutuvad silmul hambad nüriks, seljauimed kõrgenevad; emastel moodustub pärakuuim (ilma kõhrest kiirteta), isastel lühike ja tömp genitaalnäsa
See nn kromlehh – ringikujuliselt paigutatud, inimestest kõrgemda püstised kiviplokid, kolmas plokk peale tõstetud, arvestab taevakehade liikumist. Algselt kultusliku tähendusega olid ka püstised kivirahnud menhirid – asuvad rühmiti või teist tüüpi megaliitiliste juures. Kilomeetripikkuste ridadena katavad menhirid lagedat välja Prantsusmaal Carnacis. Leitud nii Lääne – Euroopas, Saksamaal, Skandinaavias, kui ka väljaspool Euroopat. Suurtest kiviplaatidest kamber, mida katab rõhtne kiviplaat, kannab nime dolmen – kivikalmed, kuhu maeti pika aja jooksul korduvat. Peale Euroopat, leidus neid ka Põhja-Aafrikas ja Aasias. VANA MESOPOTAAMIA , ASSÜÜRIA JA UUS-BABÜLOONIA KUNST. Vana Mesopotaamia – põllumajandus ja sellega kaasnev saagikuse kasv aitas kaasa riikide tekkimisele Lähis – Idas. Esimesed riigid tekkisid Niiluse orus Egiptuses ning Tigrise ja Eufrati vahelisel ajal Mesopotaamias
Soomuldi Eestis: 23,2% , metsas 36,7%, haritaval maal 7,9% Iseärasused: 1) soo kasvab turba kasvamisega, kujundab ala mikroreljeefi; 2) soomuld kasvatab endale lähtekivimit -turvast, turba alune osa on mineraalne aluspõhi; Vesi, mis tsirkuleerib turbas, etendab olulist osa soos kasvavate taimede toitumisel. Soomuldades esineb 3 toitumise põhitüüpi: 1. Toitumine põhjaveest. Võimalik kahte moodi: 1. Survega e. allikaline 2. Surveta Paremaks loetakse surveta põhjaveest toitumist, aluspind rõhtne või kaldu. Esimesel juhul seisev põhjavesi, teisel liikuv põhjavesi. Taimede kasvuks on soodsam liikuva põhjaveega toitumine. 2. Üleujutusveest. Üleujutustest toitumine esineb tavaliselt veekogude üleujutusaladel. Seda tüüpi metsamaid on väga vähe 3. Sademetest. Sademetest toituvaid soid nimetatakse rabadeks. Tehakse vahet lageda ja metsaga raba vahel. Taimkatte ja veega toitumise järgi eraldatakse 3 soomulla alltüüpi:
sisepingeid mis malmi vähese plastsuse tõttu tekitavad pragusid 4.sulamalmi suure voolavuse tõttu on raske või isegi võimatu keevitada kald,seina või lae õmblusi 5.malm detailidesse imbunud nafta saadused tekitavad kuumutamisel gaase mis suurendavad õmbluse poorsust.Kuumalt keevitamiseks puuritakse esmalt prao otstesse augud,pragu servatakse,detail kuumutatakse ahjus temp.550-600c keevitamiseks seatakse detail sellisesse asendisse et keevitus koht oleks rõhtne,kui detaili temp.on langenud 350c ja keevitamine on lõpetamatta tuleb kuumutamist korrata.Gaas keevitamisel kasutatakse normaalset või vähese atsetüleeni liiaga leeki lisa metalliks sobivad pruugitud kuid hästi puhtad kolvi rõngad,räbustina kasutatakse erinevaid segusid borax,söögisoodat,potast.Alumiinium. Vahetult enne keevitamist detailid puhastatakse, oksiidi kiht hõõrutakse traatharjaga maha või kõrvaldatakse keemiliselt,prao otstesse auke puurida pole vaja sest keevitusel
2 millest vesi üle voolab. Harja paksuse järgi liigitatakse 3 rühma: 1) õhuke ülevool puutub ülevoolav juga kokku ainult läve esiservaga, nii nagu õhukeses seinas oleva ava puhul. <0,5H. Kasut mõõteülevooludena, veskipaisjärvedel. 2) Eriprofiilülevool läve laius jääb vahemikku 0,5H 2H. Läve ristlõige võib olla kandiline või voolujooneline. 3) Lailäviülevool on rõhtne lävi, mille laius (pikkus) =2h...10H. Arvutatakse ka voolu kitsendavaid läveta ehitisi, nt teetruupe, väikesed sillaavad. Kui alumise bjefi vesi voolamist üle ülevoolu ei takista, on ülevool uputamata, kui aga takistab, siis uputatud. Põhivalem: Q=mb(2g)*H03/2, kus H0=H+0v02/(2g) on dünaamiline surve, b ülevooluava laius ning m ülevoolutegur, mille väärtus oleneb ülevoolu ehitusest. 14.Õhuke ülevool, kasutamine,
Tervise - ja võistlusujumise eesmärk on inimorganismi üldine tugevamine ja karastamine. Ujumine võib olla ka teiste spordialade (moodsa viievõistluse, triatloni) koostisosa. Ujumises on oluline liigutuste kooskõlastatus ja rütmiline hingamine. Ujumine avaldab organismile suurt ja mitmekülgset füsioloogilist mõju. Intensiivsele liikumisele lisanduvad vee termiline toime ja väljahingamise takistus enamiku sportlike ujumisviiside (v. a. seliliujumise) puhul. Keha rõhtne asend kergendab oluliselt südame tegevust.1 1.2. Ajalugu Ujumine on üks vanemaid ja klassikalisemaid spordialasid. Vanimad ujumist kujutavad kiviskulputuurid ja seinamaalid kinnitavad, et juba 4.aastatuhandel eKr 1 Eesti Entsüklopeedia (1998) , lk. 121 osati Lähis-Ida maades tänapäeva krooli ja rinnuliuumist meenutaval viisil vees liikuda. Esimene kirjalik tõend ujumise õpetamise kohta on pärit Egiptusest Keskmise
krohvisegu Pinnasega kontaktis oleva soojustuse ja soklisoojustuse niiskussisalduse arvutussuurused Materjal Veeimavus Niiskussisalduse arvutussuurus , m3/m3 (uputus 28 Hoone ümber, Sokli ja Sokli sees või sokli päeva EN pinnases olev keldriseina sisepinnas olev 12087) rõhtne soojustus välispinnas, soojustus mahuprotsent pinnases olev püstne soojustus ≤1% 0,010 0,007 0 ≤2% 0,020 0,015 0,002 Paisutatud
Need polnud hooned, vaid usulised monumendid. Kuulsaim neist asub Stonehenge´is Inglismaal. See koosneb ringikujuliselt paigutatud ja inimestest kõrgematest püstistest kiviplokkidest, millele on paarikaupa kolmas plokk peale tõstetud. Algselt kultusliku tähendusega olid ka kõrged püstised kivirahnud menhirid, mille nimi tähendab ladina keeles ,,pikk kivi". Menhireid leidus Lääne-Euroopas, Saksamaal, Skandinaavias. Suurtest kiviplaatidest kamber, mida katab rõhtne kiviplaat, kannab nime dolmen (kivilaud). Dolmenid olid kivikalmed, kuhu maeti pika aja jooksul korduvalt. Peale Euroopa leidus neid ka Põhja-Aafrikas ja Aasias. 3. Kus asusid ja millised nägid välja sumerite linnad? Mesopotaamia linnakultuuri rajajateks olid iidsetel aegadel sinna tunginud sumerid. Allutanud endile põlluharijatest pärismaalased Tigrise ja Eufrati alamjooksu tsoonis, asusid nad organiseerima linnriike, milles elu keerles kindlustatud keskasula sumeri keeles usu ümber.
maske ja ornamente meieni säilinud ei ole. Savist põletatud esemeid on leitud küladest ja on säilinud jälgi, et majad olid savist või kivist. See pakub rohkem huvi arheoloogidele kui kunstiajaloolastele. Erandiks olid megaliitilised ehitised(kivid). Megaliitilised ehitised Menhir kõrged, püstised kivirahnud. Dolmen suurtest kiviplaatidest kamber, mida katab rõhtne kiviplaat. Kromlehh koosneb ringikujuliselt paigutatud püstistest kiviblokkidest, millele on paarikaupa blokk peale tõstetud Vana-Mesopotaamia kunst Mesopotaamia asus Tigrise ja Eufrati vahel (tänapäeva Süüria, Iraak) Paremini arenesid piirkonnad, mis asusid veekogude ääres. Mesopotaamias elasid sumerid, kes rajasid väikseid linnriike
Need polnud hooned, vaid usulised monumendid. Kuulsaim neist asub Stonehenge´is Inglismaal. See koosneb ringikujuliselt paigutatud ja inimestest kõrgematest püstistest kiviplokkidest, millele on paarikaupa kolmas plokk peale tõstetud. Algselt kultusliku tähendusega olid ka kõrged püstised kivirahnud menhirid, mille nimi tähendab ladina keeles ,,pikk kivi". Menhireid leidus Lääne-Euroopas, Saksamaal, Skandinaavias. Suurtest kiviplaatidest kamber, mida katab rõhtne kiviplaat, kannab nime dolmen (kivilaud). Dolmenid olid kivikalmed, kuhu maeti pika aja jooksul korduvalt. Peale Euroopa leidus neid ka Põhja-Aafrikas ja Aasias. 3. Kus asusid ja millised nägid välja sumerite linnad? Mesopotaamia linnakultuuri rajajateks olid iidsetel aegadel sinna tunginud sumerid. Allutanud endile põlluharijatest pärismaalased Tigrise ja Eufrati alamjooksu tsoonis, asusid nad organiseerima linnriike, milles elu keerles kindlustatud keskasula sumeri keeles usu ümber
s Pretsessiooni nurkkiirus H Tundliku elemendi y-y telje läänepoolsele osale paigutatud lisaraskus, mille raskuskese ei lange kokku tundliku elemendi keskmega, tekitab alati lisapretsessiooni püsttasandis kui telg x-x kaldub tõelise horisondi suhtes. Lisapretsessioon on alati suunatud tõelise horisondi poole ja seepärast summutab tundliku elemendi võnkumised. Joon 17 Olgu algasendis tundliku elemendi telg rõhtne ja kallutatud tõelisest meridiaanist nurga α 1 võrra ida poole. Lihtsuse pärast on tundlik element paigutatud ekvaatorile, kus puudub Maa pöörlemise püstkomponent. Seepärast puudub tõelise meridiaani pöörlemine. Asendis 1 liigub tundliku elemendi peatelg joonkiirusega v 1 tõelisest horisondist ülespoole Maa kasuliku komponendi mõjul. Asendis 2 joonkiirus v1 on vähenenud, sest nurk α1 on vähenenud. Tundliku elemendi peatelje ja tõelise
Eesmisel latil pööratakse punane külg. Seejärel võetakse eesmiselt latilt lugem ep, lugemi võtmisel peab silindrilise vesiloodi mull keskel olema. e. Seejärel keeratakse pikksilm tagumise lati poole, seatakse silindrilise vesiloodi mull elevatsioonikruvist keskele ja võetaks punase külje lugem tp. 57. Maa kumerus ja refraktsiooni mõju nivelleerimistulemustele, metoodika nende mõju elimineerimiseks. Rõhtne viseerimiskiir kujutab endast lühemate õlgade puhul sirgjoont, mis on paralleelne instrumendi seisupunkti nivoopinna puutujaga AB0. Et kõrguskasv on tegelikult kahe punkti nivoopindade vahe, siis suuremate kauguste puhul on vaja lõiku BB0 suurendada suuruse k võrra, mida nimetatakse Maa kumerusest tingitud parandiks. Olgu O maakera keskpunkt, AO=OB1=R selle raadius. Maa kumerusest tingitud parandit k=B0B1 saab arvutada täisnurksest kolmnurgast AOB0
Eesmisel latil pööratakse punane külg. Seejärel võetakse eesmiselt latilt lugem ep, lugemi võtmisel peab silindrilise vesiloodi mull keskel olema. e. Seejärel keeratakse pikksilm tagumise lati poole, seatakse silindrilise vesiloodi mull elevatsioonikruvist keskele ja võetaks punase külje lugem tp. 54. Maa kumerus ja refraktsiooni mõju nivelleerimistulemustele, metoodika nende mõju elimineerimiseks. Rõhtne viseerimiskiir kujutab endast lühemate õlgade puhul sirgjoont, mis on paralleelne instrumendi seisupunkti nivoopinna puutujaga AB0. Et kõrguskasv on tegelikult kahe punkti nivoopindade vahe, siis suuremate kauguste puhul on vaja lõiku BB0 suurendada suuruse ∆k võrra, mida nimetatakse Maa kumerusest tingitud parandiks. Olgu O maakera keskpunkt, AO=OB1=R selle raadius. Maa kumerusest tingitud parandit ∆k=B0B1 saab arvutada täisnurksest kolmnurgast AOB0
Soomuldi Eestis: 23,2% metsas 36,7% haritaval maal 7,9% Iseärasused: 1)soo kasvab turba kasvamisega, kujundab ala mikroreljeefi; 2)soomuld kasvatab endale lähtekivimit -turvast, turba alune osa on mineraalne aluspõhi; Vesi, mis tsirkuleerib turbas, etendab olulist osa soos kasvavate taimede toitumisel. Soomuldades esineb 3 toitumise põhitüüpi: 1. Toitumine põhjaveest. Võimalik kahte moodi: 1. Survega e. allikaline 2. Surveta Paremaks loetakse surveta põhjaveest toitumist, aluspind rõhtne või kaldu. Esimesel juhul seisev põhjavesi, teisel liikuv põhjavesi. Taimede kasvuks on soodsam liikuva põhjaveega toitumine. 2. Üleujutusveest. Üleujutustest toitumine esineb tavaliselt veekogude üleujutusaladel. Seda tüüpi metsamaid on väga vähe 3. Sademetest. Sademetest toituvaid soid nimetatakse rabadeks. Tehakse vahet lageda ja metsaga raba vahel. Taimkatte ja veega toitumise järgi eraldatakse 3 soomulla alltüüpi:
. Seadnud pikksilma viseerimiskiire horisontaalasendisse, viseerime latike ja niitritiku keskmise niidi järgi võtame lugemi e. Kui lati jaotside algavad nullist, siis on keskmise niidi lugem e võrdne viseerimiskiire kõrgusega punkti kohal. Olles mõõtnud sama latiga okulaari keskpunkti saabe kõrguskasvu. (h=i-e) 57. Maa kumerus ja refraktsiooni mõju nivelleerimistulemustele, metoodika nende mõju elimineerimiseks Maa kumeruse mõju: Avaldab mõju suurte kauguste puhul. Rõhtne viseerimiskiir kujutab endast lühemtata õlgade puhul sirgjoont, mis on paralleelne instrumendi seisupunkti nivoopinna puutujaga. Suurte kauguste puhul tuleb aga mõõdetud kaugus väiksem tegelikust. Parand k s^2=k*(2R+k) Refraktsiooni mõju: kallakul maastikul läbib rõhtne viseerimiskiir eri tihedusega õhukihte ja kord-korralt murdudes moodustab mingi kõvera, mille nõgus pool on suunatud tihedamate õhukihtide poole
Välisvaates 3 osa: · Alus: mis koosnes krepidomast(3 astmest) ja stülopaadist(ülemine aste) o Sambad: baas, entaas(tüvesse paisutus), kannelüürid(tüvese püstvaod) o Kapiteelid: Dooria sambal-ümar kiviplaat, nelinurkne kiviplaat Joonia sambal-rullispadjand ja voluudid(keerukujuline kaunistus) Korintose sambal-karikkakujuline, akantuslehemotiividega · Talastik: o Arhitraav, rõhtne püsttala o Friis, ehisriba o Karniis-ehisliist · Viilkatus: o Veesülitid o Skulptuurikaunistused o Reljeefid Templis sisemus: Naos- jumalakuju jaoks Dooria stiil: · Vanim · Madalad jässakad sambad · Lihtne range · Puudub baas, kapiteelid tagasihoidlikud Joonia stiil: · Sammas peenem ja elegantsem · Ümmargune mitmeosaline baas · Friis kogu ulatuses kaetud reljeefidega Korintose stiil:
H Pretsessiooni nurkkiirus Tundliku elemendi y-y telje läänepoolsele osale paigutatud lisaraskus, mille raskuskese ei lange kokku tundliku elemendi keskmega, tekitab alati lisapretsessiooni püsttasandis kui telg x-x kaldub tõelise horisondi suhtes. Lisapretsessioon on alati suunatud tõelise horisondi poole ja seepärast summutab tundliku elemendi võnkumised. Joon 17 Olgu algasendis tundliku elemendi telg rõhtne ja kallutatud tõelisest meridiaanist nurga α1 võrra ida poole. Lihtsuse pärast on tundlik element paigutatud ekvaatorile, kus puudub Maa pöörlemise püstkomponent. Seepärast puudub tõelise meridiaani pöörlemine. Asendis 1 liigub tundliku elemendi peatelg joonkiirusega v 1 tõelisest horisondist ülespoole Maa kasuliku komponendi mõjul. Asendis 2 joonkiirus v1 on vähenenud, sest nurk α1 on vähenenud. Tundliku elemendi peatelje ja tõelise horisondi vahel on tekkinud nurk β,
baromeetriline ja GPS vahenditega mõõtmine. Kõige täpsemad ja töömahukamad on geomeetriline ja hüdrostaatiline. Kõrguskasvu määramise keskmine ruutviga on +- 0,5 mm. GPS mõõtmistega on täpsus sentimeeter. Detsimeetri täpsusega saab teha trigonomeetrilist nivelleerimist. Baromeetriline toimib õhurõhu erinevuste kaudu ning täpsus on detsimeeter. 47. Kõrguslike nivoopindade omadused. Maa kuremusest ja refraktsioonist tingitud parand. Rõhtne viseerimiskiir kujutab endast lühemate õlgade puhul(vahekauguste) sirgjoont, mis on paralleelne instrumendi seisupunkti nivoopinna puutujaga AB. Et kõrguskasv on tegelikult kahe punkti nivoopindade vahe, siis suuremate kauguste puhul on vaja lõiku BB suurendada suuruse k võrra, mida nim. Maa kumerusest tingitud parandiks. k= s²/2R kus s =AB on nivelleeritavate punktide vahekaugus ja R Maa raadius. Peale selle avaldab kõrguskarsvule mõju ka valguskiire refraktsioon. Kallaku maastikul
Turbiinid Hüdroturbiin muundab vee kineetilise energia mehaaniliseks pöörlemisenergiaks. Põhilised tänapäeval kasutatavad hüdroturbiinid on: - Pelton-turbiin - Kaplan-turbiin - propeller-turbiin - Francis-turbiin Francis- ja Kaplan- turbiinid kuuluvad reaktiivturbiinide ja Pelton turbiin aktiivturbiinide hulka. Radiaal-aksiaalturbiini - Turbiin on enamasti püstse võlliga ja selle tööratta labad on võlliga jäigalt ühendatud. Väiksemate turbiinide võll võib olla ka rõhtne. Vesi siseneb turbiini hüdroelektrijaama paisjärvest spiraalkanali kaudu, mis ühtlustab vee sissevoolu tööratta ümbermõõdul, ja läbib üheaegselt pööratavatest labadest (16...32 labast) koosneva juhtaparaadi. Viimane reguleerib vee vooluhulka ja suunab selle tööratta labadele (neid on tavaliselt 9 kuni 19). Vesi väljub turbiinist telje suunas imitorusse. Turbiin on väga lihtsa ning töökindla ehitusega ja sobib kasutamiseks vee rõhukõrgusel 30...650 m (neid on aga olemas
See oru kuju väljendab tasakaalu külje- ja põhjaerosiooni vahel. Lammorg on eelmisele orutüübile järgnev arenguetapp. Siin on küljeerosioon juba ülekaalu saavutanud. Selle tagajärjeks on lammi kujunemine. Eestis on lammiseteteks enamasti huumusaineterohke liiv või saviliiv. Kui erosioonibaas madaldub, siis lõikub jõesäng sügavamale ja oru kunagisest lammist kujunevad terrassid, mida suurvesi enam ei küüni üle ujutama. Terrass on järsu nõlvaga piiratud rõhtne või väikese kaldega tasand jõeorus. Terrasside arv võib olla kummalgi oruveerul erinev. Suurematel jõgedel võib terrass kulgeda kümneid kilomeetreid piki jõge, väikestel jõgedel on terrass lõikudena kord ühel, kord teisel kaldal. Terrassid 3 võivad olla skulptuursed (kulutusterrassid), kuhjelised või soklilised
42) dl 2 a a m Juhul, kui juhtide ristlõige on lõplik, s.t nullist erinev, tuleb arvestada sellega, et vastastikusesse mõjusse asuvad juhtide erinevates elementaarsetes ristlõigetes voolavad voolud. 6.3.2. Elektrodünaamilised jõud kolmefaasilises voolujuhtide süsteemis Elektrodünaamilised jõud kolmefaasilises voolujuhtide süsteemis sõltuvad nende paigutusest (kolmnurkne, rõhtne vms), juhtide vahelisest kaugusest, lühise liigist, lühise algfaasist jms. Jäikades juhtides tekkivad jõud võivad tekitada mehaanilisi vigastusi/purunemisi. Paindjuhtmetes jõud vigastusi ei tekita, kuid juhtide nihkumine oma algasendist võib tekitada uusi lühiseid. Joonis 6.11 Elektrodünaamilised jõud lattide vahel kahefaasilisel lühisel. ______________________________________________________________________
OVRAAGID Lahtsettetasandikud Pindmist erosiooni pidurdab nõlvade metsastamine või taimestamine b)Lineaarne e. jooneline erosioon e. jõe kulutav tegevus JÕESÄNG - süvend, mida mööda jõe vesi liigub ORG - pikk ja suhteliselt kitsasnegatiivne pinnavorm, mida kahest küljest piiravad veerud ja mille põhi on suudme poole kaldu. LAMM - orupõhi, mille suurvesi üle ujutab MEANDER - jõelooge. Pidevas muutumises. Omane tasandikujõgedele Neid põhjustab küljeerosioon TERRASS - nõlvadega rõhtne väikese kaldega tasand ALLUVIUM - jõesete ALLUVIAALTASANDIK - jõesettetasandik . Jõeorgude tüübid ja morfoloogiline arengurida. Jõeorgude tüüpide eristamise aluseks on nende ristlõike profiili, mille kujunemine sõltub põhja või küljeerosiooni valdavusest Vastavlt külje- või põhjaerosioonile võivad tekkida erinevad jõeorud:_ SÄNGORG - ainult voolusängist koosnev algeline jõeorg, mida vesi täidab peaaegu pervedeni
Mullafrees koosneb raamist, riputus- või haakeseadisest, tugiratastest või suuskadest (- jalastest), freestrumlist ja ülekandemehhanismidest selle pöörlemiseks. Poolrippfreesi tugiratasteks on raami suhtes pööratavad kanderattad. Töösügavust muudetakse rataste või suuskade asendi muutmisega raami suhtes. 10 Mullafreesi tööseadis on masina liikumissihiga risti paiknev rõhtne freestrummel, mis koosneb võllist ja sellele jäigalt või vedrustatult kinnitatud tööosadest. Tööosadeks võivad olla sirged või külgsihis painutatud kõverad noad, aga ka sirged või konksjad pulgad ehk sõrmed (joonis 4.3). Nugatrumliga mullafreesi nimetatakse nugafreesiks, sõrmtrumliga aga sõrmfreesriks. Mullafreesi oluliseks koostisosaks on ajam ja ülekandemehhanismid, ms traktori käitusvõlli pöörlemise muudavad freestrumli pöörlemiseks. Seejuures võib ülekanne
konstruktsioonide soovimatuid deformatsioone. Suuri (garaazi-, depoo-, lauda- jt) uksi nimetatakse väravateks, mille laius on harilikult 2,2 ... 2,4 m ja kõrgus 1,8 ... 2,4 m. Nad avanevad väljapoole või lae alla ning on soojade ruumide puhul soojustatud. Tihti on väravates inimeste liikumiseks uksed laiusega 0,7 m ja kõrgusega 1,8 ... 2 m. Vanades palkmajades eraldi piita ei kasutatud, piita asendasid sobivate sisselõigetega rõhtne lävepuu ja pealispuu ning vertikaalsed tenderpostid, mis sidusid palkseina üheks tervikuks. Koostas: Meeli Kams 55 Hoone osad EPMÜ Tänapäeval kasutatakse ka palkseintega majas ukseplokke ning tenderpostid tehakse mitte enam palkidest vaid lattidest või plankudest. Rõhtpalkmajade ukse ja aknaavade tegemisel tuleb
terrassid; lang: väike; vooluhulk: suur; voolukiirus: aeglane; oru põhi: savi, liiv, muda, vesi soe, palju veetaimi, ajupuit, üleujutused Jõe morfoloogilised osad: põrkeveerg – sügavam looke väliskülg kaldamadal – madalam looke sisekülg haudmik – sügavaim looke ees olev osa koolmed – madalad alad loogete vahel lamm – oru lai tasane ala alluuvium – jõe sete terrass – astangutevaheline rõhtne väikese kaldega tasand Jõe- e. oruterrassid tekkivad erosioonibaasi muutumisel maapinna tõusu või veetaseme muutumise tõttu. Nad tähistavad jõeoru kunagist lammi Järve- ja mereterrassid võivad oma tekkimisviisi järgi olla kuhjeterrassid või murruterassid. Nad tähistavad endisaegset järve või mere veetaset Jõe orgude morfoloogiliste tüüpide aluseks on oru ristprofiili kuju: sängorg – arengu alguses olev väikese languga org
Aastaaegade vaheldumine on elutähtis põlluharijaile ja karjakasvatajataile ja see oli uskumuste olulime teema. Kultustliku tähendusega olid algselt kõrged püstised kivirahnud menhrid, mille nimi tähendab keldi keeles pikka kivi. Vahel asuvad teist tüüpi megaliitiliste ehitiste juures. Kilomeetripikkuste ridadena katavad menhrid välja Prantsusmaal Cranacis. Menhireid leidus Lääne-Euroopas, Saksamaal, Skandinaavias ja väljaspool Euroopat. Suurtest kiviplaatidest kamber, mida katab rõhtne kiviplaat kannab nime dolmen, mis tähendab kivilauda. Dolmenid olid kivikalmed, kuhu maeti pika aja jooksul korduvalt. Leidub ka Aafrikas ja Aasias. 3.Egiptuse arhitektuur- püramiidid, hauatemplid. Egiptlaste arhitektuur ja skulptuur oli enamasti valmistatud kivist. Tänu sellele on nii palju kunsti ka meieni säilinud. Ülikud säilitasid oma muumiaid mastabades. Need koosnesid maa- alusest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast kastitaolisest kiviehitisest.
ja põhimuutujatega GRIP* tärn tähendab siin, seda et neid on terve rida ). [ Help ] – sõrmis vestlusaknal, mille kaudu saab välja kutsuda AutoCADi abistavat materjali. Hetkeväärtus – mingi muutuja või omaduse senikasutatud või omandatud suurus, arvuline väärtus, värvus, nimetus vms. vaatluse (kasutusele võtmise) hetkel. Langeb kokku osaliselt mõistega Current. Horisontaalne – kirjeldus toodud oskussõna Rõhtne juures. ÜLESANNE I Pinnatükk 47 – väljaspool AutoCADi mingi muu programmiga tehtud objekt, sisestatud AutoCAD joonisesse. Näiteks kujutis on haaratud kuvarilt programmiga Hyper-Snap-DX ja siis viidud vahemällu ja sisestatud AutoCAD joonisesse. Sellise kujutise sisu ega tema üksikobjektide omavahelist asetust muuta ei
annaabi.ee 
