Kardaanülekanne Kardaanülekannet kasutatakse autodel, millel on tagasillavedu ja mootor paikneb auto eesotsas. Kardaanülekannet kasutatakse ka mõnedel automarkidel pöördemomendi edasiandmiseks vedavale esisillale. Kardaanülekanne peab võimaldama pöördemomendi ülekandmist käigukastilt (jaotuskastilt) vedava silla peaülekandele muutuva nurga all. Täielik kardaanülekanne koosneb: 1 toestatud kardaanvõll, 2 vahetugi, 3 toestamata kardaanvõll, 4 ristliigend, 5 käigukast, 6 tagasilla peaülekanne. Pikematel kardaanülekannetel on suurema jäikuse saavutamiseks vahetugi. Tänu sellele tekib ülekandes kinnine osa toestatud kardaanvõll.
...................................... 7 6Veosildade tehnohooldus.......................................................................................... 8 7Agregaatlaboris käigukasti lahtivõtmine..................................................................9 Kasutatud allikad:..................................................................................................... 10 2 Mis on jõuülekanne ja milleks on teda vaja? Jõuülekanded on agregaadid ja mehhanismid, mis kannavad pöördemomendi mootorilt vedavatele ratastele ning muudavad momendi ja pöörlemissageduse väärtust ja suunda. Mootori pöörlemissagedus on auto veorataste pöörlemissagedusest palju kordi suurem ja selleks ongi jõuülekannet vaja.Järelikult on veoratastele kantavat pöördemomenti vaja muuta, et ületada kasvavaid takistusi, täielikumalt kasutada mootori võimsust ja saavutada suurt tootlikust väikese kütusekuluga. Jõuülekandeid on mitu liiku, nagu: mehaanilised, hüdromehaanilised,
sõiduki puhul. 1. MOOTORI ANDMED Mootori andmed(töömaht, võimsus, kütus, pöördemoment, väline kiiruskarakteristika graafiliselt). Sele 1. Mootori andmed [3] Väline kiiruskarakterisitka on välja toodud graafikul(Sele 2). Sele 2. Graafik [3] 2. JÕUÜLEKANDE SKEEM Jõuülekande ülesanded on[1, p. 364]: Mootori pöördemomendi ja pöörlemiskiiruse ülekandmine veoratastele. Mootori pöördemomendi suurendamine veoratastel. Mootori pöörlemissageduse vähendamine veoratastel Sele 3. Jõuülekande skeem [4] 1. Mootor 2. Sidur 3. Käigukast 4. Sisendvõll 5. Töövõll 6. Diferentsiaal Valitud sõidukil on esisillavedu ja mehaaniline käigukast. Jõuülekande skeem(sele 3). Esisillaveo omadused[1, p. 365]:
Jõuülekanne Kristjan Teearu · Jõuülekande all mõistetakse seadmeid, mis võimaldavad kanda mehaanilist energiat üle vahemaa (nt mootorist ratasteni) ning seejuures muuta pöördemomenti, jõudu, kiirust ja liikumise iseloomu. Pea kõigil tänapäeva autodel on jõuülekande suurimaks komponendiks käigukast. · Olenemata kas auto on esi-, taga- või nelikveoline, on igal sõidukil käigukast. Käigukast võimaldab muuta mootori pöördemomendi kordajat ning seeläbi lubab autole suuremat kiirust. Põhimõte on sarnane ratta käiguvahetile, kus suurema kiiruse saamiseks on vaja käiku raskemaks keerata, sest igaüks teab, et nt 21-käigulise ratta esimese käiguga ei ole mõtet pikemat distantsi sõita, kuna iga pedaalitõuge vajab kordades rohkem energiat kui see kiirust toodab. Sama põhimõte on autol kui autol oleks vaid üks käik, siis enamik kütuse põlemisest
lahutama, sisselülitamisel peab sidur mootori sujuvalt ühendama jõuülekandega, et vältida masina järsku paigalt liikumist, kaitstes sellega kõiki jõuülekandemehhanismi detaile suurte ülekoormuste eest. Sisselülitatult peab sidur kindlustama hea ühenduse mootori ja jõuülekande vahel ilma, et tekiks ketaste vaheline libisemine. 2. arvutamine: Sidureid ei arvutata nimi-, vaid arvutusliku pöördemomendi järgi. Kus, on võlli nimipöördemoment; - reziimitegur; see leitakse käsiraamatutes ja erialases kirjanduses toodud tabelitest masina tüübi ja tööreziimi järgi; = 1,25....4,0 ("Masinaehitaja käsiraamat" Proffessor H. Lepikson) 5. Jõuülekande skeem (mitmikvedu, tagavedu) Nelikvedu: Jõuülekandesse kuuluvad: sidur, käigukast, 2 kardaanülekannet, taga- ja esiveosild, jaotuskast.
Nendest ühekettalised sidurid on tavaliselt sõiduautodel, kaubikutel ja väiksema kandejõuga veokitel. Raskematel veokitel on tavaliselt kahekettalised sidurid, sest need peavad üle kandma suuremat pöördemomenti. KADRAAN Kardaanülekannet kasutatakse autodel, millel on tagasillavedu ja mootor paikneb auto eesotsas. Kardaanülekannet kasutatakse ka mõnedel automarkidel pöördemomendi edasiandmiseks vedavale esisillale. Kardaanülekanne peab võimaldama pöördemomendi ülekandmist käigukastilt (jaotuskastilt) vedava silla peaülekandele muutuva nurga all. Pikematel kardaanülekannetel on suurema jäikuse saavutamiseks vahetugi. Kardaanvõll on õõnest terastoru, mille otstesse on keevitatud hammasliite otsik või ristliigendi otsik. Ristliigend võimaldabki pöördemomendi ülekannet muutuva nurga all. See on ebaühtlase
11.05.14 1. Millistel juhtudel kasutatakse jõumomendi ülekandmiseks kardaanülekannet? Kui on vaja kanda veojõudu sildade vahel nt. Tagumiselt sillalt mis on vedav sild esi sillale. 2. Mis eristab jäika ja elastset kardaanülekannet? Jäik ülekanne on kindla pikusega nt,taga sild ja elastne annab mingil määral järgi tänu muutligendile ehk esisild. 3. Milliseid ülesandeid täidab tagasilla reduktor? Reduktori ehitus. ( skeem) Võtab vastu pöördemomendi ja suurendab veojõudu ning muudab saadava pöördemomendi 90 kraadi võrra. Kardaan läheb reduktorisse ja siis mõlemale poole 90 kraadi. 4. Mis ülesanne on diferentsiaalil? Tööpõhimõte. Võimaldab parema ja vasku veoratta pöörlemis kiirust eri kiirusega. 5. Millistel eesmärkidel kasutatakse diferentsiaali lukusteid? Kui üks veoratas on jäänud kinni ja teine käib ringi siis saab käima panna mõlemad rattad ühtlase kiirusega ehk pöördemomendiga.
.................6 4. POOLTELG.....................................................................................................................................7 5. VIIDATUD ALLIKAD.....................................................................................................................8 2 1. SIDUR Siduri ülesandeks on mootori pöördemomendi ülekandmine jõuülekandele. Siduri abil saab jõuülekande lahutada ajutiselt mootorist või käiguvahetuseks. Sidur koosneb sidurikettast või ketastest, võllist, siduri korvist, survelaagrist, lahutukäpast, hoorattast, ketaste hõõrdkatetest ja asub siduri kojas. Kõige suuremad koormused toimuvadki jõuülekandes siduril. Seega peab see hästi vastu pidama. Valed võtted ja loomulik kulumine vähendavad siduri tööiga oluliselt. Näiteks pidevalt jalga asjatult siduril hoides
2250 220,6 196,1 401 178 59 23 36 18 2500 245,2 220,7 voolamise algus Joonis 2. Väändemomendi ja väändenurga sõltuvus Mõõtebaasi pikkus katsekehal l = 100mm =10cm Ip = d4/32 = 2,024/32 = 1,6346cm4 Tl 196,11010-2 G =I = 1810-3 1,634610-8 = 66,7 GPa p 2 1.2. Pöördemomendi M ja väändenurga sõltuvus Pöördemoment M (kgfcm) Väändemoment (mrad) Joonis 3. Masinadiagramm Suurim pöördemoment maxM = 6600 kgfcm (diagrammil) Suurim väändenurk = 300 mrad Läks katki M = 8000 kgfcm (tegelik maxM) Voolavuse moment MT = 2500 kgfcm Proportsionaalsuse moment Mpr = 2250 kgfcm 1.3. Voolepiir Wp = d3/16= 1,618 cm3
P1 ja pöördemoment kandub vedavalt võllilt muutumatuna veetavale võllile. Tagurpidikäigul lülitab otseülekandesidur C2 vedavaks teise planetaarülekande P2 kävikeseratta. Pidur B3 lukustab teise planetaarülekande sateliitide raami ja pöördemoment kandub sateliithammasrataste suunda muutes läbi kroonratta veetavale võllile. Piiratud esimese käiguni. Käiguvalitsa asendi D ei toimu esimese ja teise käigu korral mootoripidurdus, see tähendab. Et pöördemomendi ülekandmine on võimalik ainult vedavalt võllilt veetavale. Juhul kui veetav võll hakkab vedavast võllist kiiremini pöörlema vabakäigusidurid F1 ja F2 avanevad ja pöördemomendi ülekandimist ei toimu. Mootoripidurdus on siiski võimalik piiratud käikude asendis 1ja 2. selles asendis ühendatakse planetaarülekannete osad pidurute abil käigukasti kerega ja pöördemoment kandub läbi käigukasti mõlemas suunas. Automaatkasti õlipump
4T 2T p p Ddl Ddl Tugevusarvutus pindsurvele Lõikele d- tihvti läbimõõt D- sisemise detaili läbimõõt l-tihvti pikkus T-moment 13.Liist-ja kiilliited. Liigitus ja tugevusarvutus. Liistliide koosneb võllist, liistust ja ratta või muu detaili rummust. Liistu kasutatakse pöördemomendi ülekandmiseks võllilt rummule või vastupidi, samuti ka garanteerides rummu mittepöörlemist võlli suhtes. Liistude põhitüübid on standarditud. Sooned lõigatakse võllidesse kas ketas- või sõrmfreesidega, rummu aga tõukepinkidel või kammlõikuriga. Liistud valitakse standardtabelitest, lähtudes võlli läbimõõdust ja kontrollitakse liistu tugevust. Prismaliistudega liidete põhiarvutuseks on arvutus muljumisele. Standardliistude
Kui sidur ei lahuta ei pruugi tegemist olla siduri põhjusega. Sagedasti on viga ainult siduri väljalülitamise süsteemis või siduri võlli laager ei pöörle enam. Probleemi tekitajaks võivad olla korrudeerunud nuudi profiilid, siduriketta otspinna viskumine ületab lubatud piiri, nuudi profiil kahjustatud, siduriketas kaardunud, vedru või friktsiooni kettad purunenud, nuudi profiil kadunud - tekkinud on teravad servad, nuut on käigukasti võllil kinni kiilunud või serviti, pöördemomendi võnkumise summutaja katki, kattekiht purunenud või lahti tulnud, membraan- vedru murdunud, põlenud või lagunenud siduri kattekiht, korpus paindunud, tangensiaalvedru murdunud või deformeerunud, membraanvedru puudutab välja lülitamisel siduriketta pöördemomendi summutajat, läbi lihvitud lahutushoob või membraanvedru otsad, siduri surveketas üle kuumenenud/murdunud, siduri surveketta juhtnukid murdunud. 3. Siduri töö hüppeline
vedavad. Pikisuunas asetuse korral on peaülekanne tagasillas, tagarattad veavad. 1. Automaatkäigukastide liigid Astmeteta, ehk CVT variaatorkastid Hüdraulilise käiguvahetusega ja planetaarülekannetega käigukastid Automaatkäigukast koosneb järgmistest põhiosadest: 1. Hüdrotransformaator ülesandeks on vajaduse korral muuta pöördemomenti ja kanda pöördemomenti mootorilt käigukastile; 2. Planetaarreduktor toimub veoratastele edasiantava pöördemomendi astmeline muutmine; 3. Hüdrauliline juhtplokk toimub planetaarreduktori juhtimine, st. üksikute käikude ümberlülitamist. 4. Elektrooniline juhtplokk saab andmeid anduritelt üle kogu auto, saadud andmed töötab arvuti elektroonilisteks käskudeks ja saadab need käsud täiturmehhanismidele, juhtimaks käigukasti hüdrosüsteemi. 2. Mehaanika Automaatkäigukastides toimub ülekandearvu muutmine, ehk käikude vahetamine, automaatselt
Veosildade tehnohooldus 55 Kasutatud kirjandus 58 Lisa 1 Siduri hõõrdemomendi arvutusvalemid 59 2 3 Autode jõuülekanded Üldandmed Jõuülekannete otstarve ja tüübid Auto jõuülekandesse kuuluvad agregaadid ja mehhanismid, mis kannavad pöördemomendi mootorilt vedavatele ratastele ning muudavad momendi ja pöörlemissageduse väärtust ja suunda. Jõuülekande vajadus tuleneb järgmistest põhjustest. Mootori pöörlemissagedus on auto veorataste pöörlemissagedusest palju kordi suurem ja auto liikumistakistus muutub pidevalt laiades piirides. Seda põhjustavad pinnase eritakistuse ning rataste veeretakistuse ja haardevõime muutused, mis on tingitud tee või pinnase tõusudest ning langustest. Järelikult on veoratastele kantavat
Variant 1. 1.Algandmed N=500p/min P1=7kw P2=8kw P3=9hj=6,62kw P4=10hj=7,36kw a=40cm=0,4m [ ] = 80MPa 2.Ülesande püstitus Määrata võlli läbimõõt tugevustingimusest. 3.Lahendus 3.1 Leian rihmratastele 1, 2, 3, 4 rakendatud pöördemomendid 2n Pi = = 52,359 52,4rad / s Mi = 60 M1=133,6Nm M2=152,67Nm M3=126,34Nm M4=140,46Nm 3.2 Leian võlli tasakaalutingimusest pöördemomendi M5 M = 0; M 1 + M 2 + M 3 + M 4 + M 5 = 0 M5=-M1-M2-M3-M4=-553,07Nm (seega M5 pöördemoment on vastassuunaline teistele pöördemomentidele) 3.3 Koostan väändemomendi T epüüri Joonis 3.1 arvutusskeem Koormuste ehk punkt-pöördemomentide arv=5 Väändemomendi epüüri koostamise jaoks vajalike lõigete arv=4 Lõige 1 M =0 T1=M1=133,6Nm(+) Lõige 2 M =0 T2=M1+M2=286,27Nm(+) Lõige 3 M =0 T3=M1+M2+M3=412,61(+)
kinnitatud lülituspuldid. Rõhuakude ülesanne on superujuvasendile vajaliku lisarõhu andmine. Klapiplokkide abil lülitatakse valitud lisaseadme tõstmis- ja langetamissilinder ujuvasendisse. Lülituspultide abil saab juht juhtida superujuvasendite tööd. 22. Teehöövli jõuülekande ülesanne, koostisosad, nende ülesanded. Hüdrotrafo võimaldab automaatselt muuta suures piiris pöördemomenti vedavatel ratastel ja kiirust sõltuvalt takistustest. Käigukast pöördemomendi muutmine, liikumiskiiruse ja liikumissuuna muutmine. Peaülekanne annab pöördemomendi üle kardaanülekandelt edasi külgreduktorile ja muudab pöördemomenti. Kardaan- pöördemomendi muutmine ja jõu ülekandmine jõuvõtuvõllilt peaülekandesse. Balanssiirid koos külgülekandega- balanssiirid tagavad pideva ühenduse maapinnaga, külgülekanne pöördemomendi muutmiseks. Seega jõuülekande ülesandeks on mehaanilise energia kandmine ratastesse. 23
· Käikude arvu järgi · Nihutatavate hammasrataste arvu järgi Käigud grupeeritakse. Traktoritel jaotatakse: 1. Põhikäigud 2. Transpordikäigud 3. Aeglased käigud Käigukastide üleehitus. Mehaanlised käiguvahetusseadised koosnevad: · Lülituskahvlitest, mis on kinnitatud liugurite külge. Liugureid hoiavad kindlas asendis vedrudega fiksaatorid. Liugurieid liigutatakse käigukangi abil. Traktori jõuülekandesse kuuluvad agregaadid ja mehhanismid, mis kannavad pöördemomendi mootorilt veoratastele (roomikutele) ning muudavad momendi ja pöörlemissageduse väärtust ja suunda. Jõuülekanne edastab seega väntvõlli pöördemomendi käiguosale ja võimaldab pöördemomenti muuta. Traktori jõuülekanne tagab ka mootori võimsuse kandmise traktoriga ühendatud masinale. Jõuülekannet on vaja seetõttu, et mootori pöörlemissagedus on traktori veorataste (roomikute) pöörlemissagedusest tunduvalt suurem.
projekteeritud liist- ja hammasliitega. Algandmed: T = 950 Nm Fa = 1800 N [S] = 2,3 d = 80 mm d2 = d+30 = 80 + 30 = 110 mm l = 100 mm Ra = 1,6 µm 1,0558 DIN1681 t = 300 MPa tC45=370 MPa t = 40oC P = 0,95 Pressliitega ülekantav telgjõud p on pressliite kontakti survepinge; K1,5...2 on varutegur ja f on hoordetegur (terasvõlli ja rummu korral f = 0,1...0,2). Pressliitega ülekantav pöördemoment Pressliitega ülekantava pöördemomendi ja telgjõu koosmõju Võtan f = 0,1 ja K = 2 Määratakse liite arvutuslik ping Narv seosest ja E1 ja E2 on võlli ja rummu materjali elastsusmoodulid; 1 ja 2 on võlli ja rummu materjali Poissoni tegurid. Teras E (21...22)104 MPa; 0,3 Määratakse nõutud minimaalne arvutuslik parandiga ping seosest: ISO 286 piirhälvete tabelitest sellise tõenäose pingu võib garanteerida ist Ø80 H7/s7, mille ES = 35 m; EI = 0 ning ei = +71 m; es = + 106 m. Nmin
a. ( GM ,,Automatic Transmission Fluid Type A" ). Nimetatakse vedelikeks, et mitte segi ajada transmissiooniõlidega. Tegemist keeruliste määrdeainetega, millele on esitatud väga kõrged nõuded: · taluvad kõrget temp. (üle 200oC) ja hajutavad kuumust · vähendavad kulumist ja kaitsevad laagreid · vähendavad müra ja lööke · voolavad vabalt madalatel temperatuuridel · kannavad võimsust üle hüdrotrafodes 4 põhiülesannet: 1. pöördemomendi ülekandmine 2. hüdrosiduri sideaine 3. määrdeaine 4. soojuse kandja Sisaldavad mitmesuguseid lisandeid: 1. Viskoossusindeksi parendajad 2. Hõõrdemodifikaatorid - võimaldavad sujuvat käiguvahetust 3. Antioksüdandid 4. Kulumisvastased lisandid 5. Dispergendid 6. Korrosiooniinhibiitorid 7. Vahutamisvastased lisandid 8. Tihendi paisutid ATF spetsifikatsioonid 3 suurt ameerika tootjat: · GM koos Dexroni ja Allisoniga,
osa 11. Teljed ja võllid 1. Mis on võlli ja telje põhiülesandeks masinates? Mis vahe on teljel ja võllil? Tuua näiteid võllidest ja telgedest. Telg/võll on detail, mis kannab masina ( või muu tarindi) pöörlevaid osi ning määratleb nende osade geomeetrilise pöörlemistelje. Telg on määratud vaid pöörlevate detailide toetamiseks( töötab ainult paindele). Võll on määratud pöörlevate osade toetamiseks ja pöördemomendi ülekandmiseks( töötab väändele ja paindele). 2. Kuidas liigitatakse võlle ja telgi? Tuua näiteid. Telgi liigitatakse: paigalseisvad-teljele paigaldatud detailid pöörlevad telje suhtes. Pöörlevad-telg pöörleb koos sellele paigaldatud detailidega(auto esiratta telg). Võlle liigitatakse: Sirged võllid, paindvõllid(kõverad võllid), väntvõllid, täisvõllid, õõnesvõllid. 3
Lahutusmuhv Kuidas sidur lahutatakse Juht vajutab siduripedaali. Siduripedaal kas tõmbab siduritrossi abil sidurikojas asuvat sidurikahvlit või toimub sama protsess hüdrauliliselt. Sidurikahvel lükkab omakorda lahutusmuhvi vastu sidurikorvi diafragma vedrusid. Nende kaudu liigutatakse surveplaati sidurikettast eemale, mis oli ennem tihedalt selle vastus. Nüüd siduriketas on vabalt ja mootori väntvõlli küljes olev hooratas ei tõmba teda kaasa ja vastavalt ei toimu pöördemomendi edasikandumist käigukasti ja sealt edasi ratastele. Vastupidise tegevusega Sidurikorvi ehitus Sidurikorv koosneb neljast põhiosast: surveketas, vedrud, sidurikorv (korpus), lamellid ning see kinnitub hoorattale. ,,Pehmeim" ehk sujuvaim sidur on diafragma tüüpi. Ühtlasi sel on lühim siduri vabastusmaa. Taldrikvedruga lahenduse (diafragma) ja keerdvedrudega lahenduse erinevused. Taldrikvedruga lahendus ei vaja lisahoobasid ja reguleerimist, on kompaktsem, kergem, saab
B 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 nM, min-1 30 39 46 52 58 65 70 78 84 95 nT, min-1 25 28 27 26 29 54 43 46 38 50 2. Nimetada rihm- ja kettülekannete eelised ja puudused. Analüüsida kumb ülekannetest sobiks rohkem pöördemomendi ülekandmiseks mootorreduktori väljundvõllilt ja vintsi trumli võllile. Trumli pöörlemiseks vajalik moment M = T = 480 Nm. Mootorreduktori pöörlemissagedus nM = 46 min-1. Trumli pöörlemissagedus nT = 27 min-1. Ülekandearv n M 46 u= = =1,7 nT 27 Vedava ketiratta maksimaalne pöördemoment T 480
Kui sidur ei lahuta ei pruugi tegemist olla siduri põhjusega. Sagedasti on viga ainult siduri väljalülitamise süsteemis või siduri võlli laager ei pöörle enam. Probleemi tekitajaks võivad olla korrudeerunud nuudi profiilid, siduriketta otspinna viskumine ületab lubatud piiri, nuudi profiil kahjustatud, siduriketas kaardunud, vedru või friktsiooni kettad purunenud, nuudi profiil kadunud - tekkinud on teravad servad, nuut on käigukasti võllil kinni kiilunud või serviti, pöördemomendi võnkumise summutaja katki, kattekiht purunenud või lahti tulnud, membraan- vedru murdunud, põlenud või lagunenud siduri kattekiht, korpus paindunud, tangensiaalvedru murdunud või deformeerunud, membraanvedru puudutab välja lülitamisel siduriketta pöördemomendi summutajat, läbi lihvitud lahutushoob või membraanvedru otsad, siduri surveketas üle kuumenenud/murdunud, siduri surveketta juhtnukid murdunud. 3. Siduri töö hüppeline
planetaarreduktoris kaks või kolm); 2) sidurid, mille kaudu antakse pöördemoment edasi planetaarülekande üksikutele osadele; 3) pidurid, mille abil saab planetaarülekande üksikuid osasid kinni hoida; 4) vabajooksusidurid, mis võimaldavad planetaarülekande mõnel osal pöörelda ainult ühes suunas. 3.1. Planetaarülekanne Planetaarülekande eelisteks tavalise hammasülekande ees on suurema pöördemomendi ülekandmine väiksemate mõõtmete juures ning vedava ja veetava võlli samatelgsus. Pöördemomenti on võimalik muuta hammasülekannet lahutamata, mis teeb lihtsaks planetaarülekande automatiseerimise. Planetaarreduktorites kasutatakse kaht tüüpi planetaarülekandeid: 1) tavalised planetaarülekanded, 2) laiendatud planetaarülekanded. 3.1.1. Tavaline planetaarülekanne Tavaline planetaarülekanne on tänapäeva planetaarreduktorites enamlevinenud.
Nelikantpea Sise-Torx (olemas ka välis-Torx) Kuuskantpea Torx-TR (Tamper Resistant = mittemanipuleeritav) Nelikantpesa Hammaspesa (XZN) Kuuskantpesa (Inbus) Spanner Tihvtiga kuuskantpesa Pentalob (Iphone 4 und Macbook Air) Ristpea (Phillips) Torq-Set (lennundus) Kuuskantpea • klassikaline pöördemomendi ülekandmise viis • kasutatakse leht- ja silmusvõtit või padrunit (roostes poldi saab kõige tõenäolisemalt lahti padruniga) • lehtvõtmel vaid 2 tööpinda = suur koormus nurkadele • poldi peal võrreldes keermega suur läbimõõt = saab edastada suurt pöördemomenti Kuuskantpesa (Inbus) • võtme pesa kruvi pea sees • sisekuuskant on keermest väiksema läbimõõduga (ei saa väga suurt momenti edastada)
A -8 Siduri valik B -7 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: 134578 Mattias Liht MATB41 A.Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 24.03.2015 Valida sidurid kahe masina võllide ühendamiseks ja pöördemomendi ülekandmiseks ning vajaduse korral arvutada liistliide. Pakkuda odavam lahendus lihtsama lahenduse jaoks (jäiksidur) ja kallim suurema nõudlusega lahendus (kas hammas või nukksidur). Teha valitud sidurite (ristlõigete) joonised mõõtkavas. n = 0 kuni 1000 1/min. Koormused, liite nimimõõde koormuse liigid ning siduri nõutud eripära valitakse vastavalt õppekoodi viimasele numbrile (А) ja eelviimasele (B):
b2=34mm d2=340mm dv=260mm dr=55mm emin= 0,01dv + 2 mm = 260*0,01 + 2 = 4,6 mm => e = 5 mm Keskmine kontaktsurve: k-sidestustegur k=1,3 l- liite pikkus l = b2 - 3e = 34 3 *5 = 19 mm f- hõõrdetegur f = 0,08 Detailide deformatsioon: E-materjali elastsusmoodul Teras E1 = 2,1* 105 MPa; Pronks E2 = 1,2 * 105 MPa poissoni tegur: teras 0,25 ; pronks 0,32 Ebatasasuste tasandamist iseloomustav suurus: Deformatsioon temperatuuri muutumisest: Pöördemomendi ülekandmiseks vajalik minimaalne ping: Maksimaalne ping maksimaalsest kontaktsurvest: Kus maksimaalne deformatsioon Seega maksimaalne deformatsioon: Istu süntees Antud nimimõõde 260 ning Nmax= 656 m; Nmin= 110 m 273 Tõenäosusteooria järgi: Standardtolerantsid: IT10 = 210, IT11 = 320; IT12 = 520 Ilmselt sobib IT11=320, ja TD = Td =320 EI=0; ES=320; Et Nmin = 110, peaks ei = ES+Nmin=320 + 110 = 430 Et Nmax = 656, peaks es = ei + Td = 430 + 320 = 850
Tartu Kutsehariduskeskus Autoremont Autotehniku eriala Nimi ,,PÜSIMAGNETERGUTUSEGA ALALISVOOLU MOOTOR" Õpetaja Nimi Tartu 2010 Alalisvoolumootor on seade, mis muundab alalisvooluenergia mehaaniliseks energiaks. Alalisvoolumootori eeliseks on väga hea kontroll mootori pöördemomendi ja kiiruse üle. Alalisvoolumootori tööpõhimõte seisneb nähtusel, et magnetväljas paiknevale elektrivooluga juhtmele mõjub mingi jõud. Elektrivooluga juhtmele magnetväljas mõjuva jõu F suuruse määrab voolutugevus, juhtme pikkus ja magnetvoo tihedus e. magnetiline induktsioon B. Mõjuva jõu suunda saab määrata ,,vasaku käe reegliga": Kui vasak käsi asetada nii, et magnetvälja jõujooned suunduvad peopessa ja sõrmed näitavad
2) sidurid, mille kaudu antakse pöördemoment edasi planetaarülekande üksikutele osadele; 3) pidurid, mille abil saab planetaarülekande üksikuid osasid kinni hoida; 4) vabajooksusidurid, mis võimaldavad planetaarülekande mõnel osal pöörelda ainult ühes suunas. SIMPSONI PLANETAARREDUKTOR Simpsoni planetaarreduktoris kasutatakse teineteisega seotult kahte planetaarülekannet, millel on ühine päikeseratas [Ühes tükist valmistatud kaks hammasratast]. Vedav võll annab pöördemomendi reduktori sisemise planetaarülekande kroonrattale ja sealt edasi kulgeb pöördemoment vastavalt sisselülitatud siduritele ja piduritele veetavale võllile PIDURID Lint Trummel Kolb Vedru MÄÄRIMINE JA ÕLID Hüdrotrafo otsas on pump, mis toidab ära kogu süsteemi õliga. Õli: ATF DEXRON (II, III, IV) Õliga määritakse süsteemi ja sama õliga toimub ka sidurite, pidurite töö läbi hüdroploki. Hooldusvälp: 80000-120000km HOOLDUSVAJADUS
MHE0040 MASINAELEMENDID Kodutöö nr. 6 Variant nr. Töö nimetus: Siduri valik A -7 B -1 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: MATB Alina Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 12.12.12 1.Algandmed ja ülesande püstitus 1.1. Ülesande püstitus Valida sidurid kahe masina võllide ühendamiseks ja pöördemomendi ülekandmiseks ning vajaduse korral arvutada liistliide. Pakkuda odavam lahendus lihtsama lahenduse jaoks (jäiksidur) ja kallim suurema nõudlusega lahendus (kas hammas või nukksidur). Teha valitud sidurite (ristlõigete) joonised mõõtkavas. n = 0 kuni 1000 p/min. 1.2. Algandmed Mv = 1300Nm Koormuse liik krez valimiseks = Keskmine Siduri nõutud eripära = Suur nurklõtk, suur ülekantav moment [s]=3 Teras C45 = ReH = 370 MPa n=0...1000p/min 2. Lahenduskäik 2.1. Odavam sidur
Selle abil kantakse üle pöördliikumist või muudetakse see kulgliikumiseks või ka vastupidi. Tiguülekanne on ülekanne, mida kasutatakse pöörlemisliikumise ülekandmiseks võllide vahel, mille teljed on kiivad. Telgede vaheline nurk on tavaliselt 90°. Võimalikud on ka teised nurgad, kuid selliseid ülekandeid kohtab harva. Reduktori tööpõhimõte Reduktori ülesandeks on vähendada veetava võlli nurkkiirust võrreldes vedava võlliga; nurkiiruse vähendamisega kaasneb pöördemomendi suurenemine veetaval võllil. Seadmeid, mis suurendavad nurkkiirust, nimetatakse kiirenditeks ehk multiplikaatoriteks. Üheastmelised reduktorid, Üheastmelised silinderratastega reduktorid on tavaliselt horisontaalsete võllidega. Mitmeastmelised reduktorid Kaheastmelistel reduktoritel on ülekandearv suurem. Veel suurema astmete arvuga reduktoreid kohtab väga harva Reduktorite ehitus Hammasrataste ja laagrite määrimiseks valatakse reduktori keresse niipalju õli, et ratta
Andmed: rummu materjal teras C45E; hammasvöö materjal tinapronks. T= 420 Nm = 42 mm mm mm = 40 mm 2. Lahendus Leian keskmise kontaktsurve k- sidestustegur, k= 1,3 l- liitepikkus f- hõõrdetegur, f= 0,08 mm Detailide deformatsioon E- materjali elastsusmoodul Teras , pronks Ebatasasuste tasandamist iseloomustav suurus Deformatsioon temperatuuri muutmisest : kus materjali joonpaisumistegur, ; ; t1 = t2 on detaili keskmine töötemperatuur, t1 = t2 = 50°C Pöördemomendi ülekandmiseks vajalik minimaalne ping: Maksimaalse pingu leiame maksimaalsest võimalikust kontaktsurvest: Kus max on maksimaalne deformatsioon Seega maksimaalne deformatsioon Maksimaalne ping: Istu süntees Nimimõõde dv = 120 mm Pingud: Maksimaalne: Nmax = 150 µm Keskmine: Nm = 108,5 µm Minimaalne: Nmin = 67 µm TS,N= Nmax- Nmin = 83 µm T= 0,5 TS,N = 42 µm Tõenäosusteooria alusel T = 0,7TS,N= 59 µm Valin ava tolerantsiks H8, mille piirhälveteks on: ES = 54 µm ; Ei = 0 µm
allalangeval labal turbulentne õhuvoog, mis on takistuseks edasise kiiruse suurendamisel. · Mõnedel helikopterite tüüpidel kasutatakse tehnilise lahendusena väikest tiiba, mis kinnitub kerele. . Kohtumisnurga ja koonuse asendi muutmise kinemaatika Laba asendi muutumine pöördetasapinnas Kinnitussõrm Laba kinnitus Laba asendi Pöördemomendi muutus vertikaaltasandis Ülekande võll regulaator Koonuse regulaator Kohtumisnurga ja koonuse asendi muutmise kinemaatika · Laba asendi muutumine pöördetasapinnas · Kinnitussõrm · Laba kinnitus · Laba asendi muutus vertikaaltasandis regulaator Koonuse regulaator · Pöördemomendi · Ülekande võll
MHE0042 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 6 Variant nr. Töö nimetus: Siduri valik A-9 B-0 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB32 A. Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Ülesande püstitus Valida sidurid kahe masina võllide ühendamiseks ja pöördemomendi ülekandmiseks ning vajaduse korral arvutada liistliide. Pakkuda odavam lahendus lihtsama lahenduse jaoks (jäiksidur) ja kallim suurema nõudlusega lahendus (kas hammas või nukksidur). Teha valitud sidurite (ristlõigete) joonised. Mv = 1500 Nm Koormus = Väga raske (Summutab lööke, suur nurklõtk) ReH = 370MPa (teras C45) Analüüsida, millised masinad võiksid olla ühendatud mootoriga (vastavalt koormuse liigile ja tööreziimile).
·pressimine võib osutuda mittevajalikuks; 7. · liite istupinnad õlitatakse; 12. · liide saab kuni 2,5 korda tugevam, kui 8. · pressimise kiirus mitte üle 5 pressimisel mm/s. 13. 14. Millised on pressliidete põhieelised ja puudused? 15. Eelised 16. Puudused 17. 1. Konstruktsiooni lihtsus 20. 1. Liite kvaliteedi kontrollimine montaazil tagatud on pöördemomendi on raske; ülekanne ning detailide 21. 2. Nõuded liite pindade mõõtmete ja kuju teljesihiline asend; täpsusele on kõrged; 18. 2. Hea tsentreeritus; 22. 3. Liite võlli vastupidavus tsüklilistele 19. 3. Töökindlus (kui liide on koormustele väheneb: konstrueeritud õigesti). 23. · istu ping tekitab pingekontsentratsiooni;
Sidur sujuv siduri töö on sujuva sõidu eelduseks Sidur annab edasi mootori pöördemomendi ratastele ning summutab lühiajalisi järske koormusi. Siduri ülekoormuste puhul, mis tekivad mootori töö tagajärjel, lahutub sidur automaatselt ning selliselt kaitseb käigukasti vigastuste eest. Tööpõhimõte: Engine Mootor
üle nõela, mis lukustab ralliprofiiliga (kõrgete pöörete) nuki, muutes nii klappide ajastust kui ka avanemise sügavust. Mootor hingab paremini, arendab kõrgemaid pöördeid ja toodab rohkem võimsust. Lisaks veel suurepärane möiratus ning turboga sarnane tõmme kiirenduses. 1988 oli Honda standard 1.6-liitrise mootori võimsuseks 128 hj. Uus VTEC viis selle 158 hj-ni. Honda ennustas küll võimsuse ja ökonoomsuse tõusu ning pöördemomendi efekti, kuid keegi ei lootnudki, et ka töökindlus niipalju paraneb. Praeguseks on kahe ülanukkvõlliga VTEC mootoreid paigaldatud Civicutest kuni NSX-ideni. VTEC süsteem muudab mootori küll keerulisemaks, kuid vajalike lisaosade arv on neljaklapi- silindri kohta ja kahe ülanukkvõlliga mootori kontekstis siiski väike, ja nukkide mehaaniline vahetamine toimub siis kui klapid on kinni (seega paigalseisvad)
Paisupaak, ventilaator, elektrimootor, termostaat, termolüliti, temp andur, veepump, jahutusvedelik 12. Milline parameetritest määrab kõige rohkem jahutussüsteemi võimekuse ja miks? Radiaator, süsteemi eesmärk on jahutada ja see mõjutab kõige otsemini süsteemi võimekust. Sisselaskesüsteem: 1. Nimetage sisselaskesüsteemi peamised komponendid (vabalthingaval mootoril)! Pihustid, klapid(sisse,välja), 2. Mis eesmärk on drosselklapil? Pöördemomendi reguleerimine 3. Milliste aspektidega peab arvestama mootorile drosselklapi valikul? Trosserklapi läbilaskevõimest 4. Nimetage vähemalt kolm erinevat drosselklapi lahendust (tüüpi)! Mehaaniline, elektriline, 5. Millistel puhkudel kasutatakse individualseid drosselklappe (st. igale silindrile on oma drosselklapp), mis on nende eelis ühe drosselklapi ees? Põhiline ülesanne gaasipedaali vajutamise järgse mootori reageerimisaja lühendamine võidusõidumootoritel. 6
Kuidas sidur lahutatakse ? Juht vajutab siduripedaali. Siduripedaal kas tõmbab siduritrossi abil sidurikojas asuvat sidurikahvlit või toimub sama protsess hüdrauliliselt. Sidurikahvel lükkab omakorda lahutusmuhvi vastu sidurikorvi diafragma vedrusid. Nende kaudu liigutatakse surveplaati sidurikettast eemale, mis oli ennem dihedalt selle vastus. Nüüd siduriketas on vabalt ja mootori väntvõlli küljes olev hooratas ei tõmba teda kaasa ja vastavalt ei toimu pöördemomendi edasikandumist käigukasti ja sealt edasi ratastele. Vastupidise tegevusega toimub siduri ühendamine. Sidurikorvi ehitus Sidurikorv koosneb neljast põhiosast: surveketas, vedrud, sidurikorv (korpus), lamellid ning see kinnitub hoorattale. ,,Pehmeim" ehk sujuvaim sidur on diafragma tüüpi. Ühtlasi sel on lühim siduri vabastusmaa. Taldrikvedruga lahenduse (diafragma) ja keerdvedrudega lahenduse erinevused.
5. Teha saadud liite koostamiseks eskiis (mõõtmestada ja tolereerida sobivalt). 6. Missuguste väärtustega peaks olema võlli ja rummu kontaktpindade pinnakaredused? Kas ja kuidas peaks istu optimeerima, et kompenseerida pinnakonaruste plastset deformeerumist istu moodustumisel? Pinnakareduse valem: = arv +1,2(Rz võll + R z rumm ) Istu koostamisel mingil määral pinnakonarused tasandauvad ja sellega võib kaasneda libisemine. Pöördemomendi varu võib võtta nii suure, et väldiks läbilibisemist, selleks võib ise optimeerida (ei pea kasutama ISO eelisistu).
Horisontaalteljega 4 10.12.13 Ehitus 5 10.12.13 6 10.12.13 7 10.12.13 Vertikaal ja horisontaalteljega tuulegeneraatori võrdlus Vertikaalsed: Eelised: Turbiini ei pea suunama vastavalt tuule suunale Tuulegeneraatori saab paigaldada maapinna lähedale Võtavad vähem ruumi võrreldes horisontaalsete tuulegeneraatoritega Puudused: Aeglane pöörlemiskiirus suure pöördemomendi tõttu Raske valmistada täiuslikult pöörlevaid tuulegeneraatoreid Kuluvad rohkem võrreldes horisontaalsete tuulegeneraatoritega Tehnoloogia on kaalult raskem võrreldes horisontaalsete tuulegeneraatoritega 8 10.12.13 Horisontaalsed: Eelised: Lihtne (lihtsam) tulla toime turbulentsiga, mis kulutab masinat Odavam ning lihtsam toota
on võimalik muuta süsteemi inerts-momenti. Võllile on kinnitatud niit, mille teises otsas on alus 1 koormiste jaoks, vardast pööramisega saab kerida niidi võllile. Kui vabastada süsteem, hakkab viimane aluse ja temal olevate raskuste poolt tekitatud jõumomendi mõjul pöör-lema. Jõumomendi määramiseks on vaja teada jõudu F ja selle õlga r. Kuna niidi läbimõõt on palju väiksem võlli läbi- mõõdust, siis võib lugeda jõu õla võrdseks võlli raadiusega. Jõud F, mis tekitab pöördemomendi, arvutatakse valemiga: F mg ma f (3) kus m on aluse ja koormise mass, a kiirendus, millega alus hakkab liikuma, f hõõrdejõud. Jõumomendi jaoks saadakse avaldis M m(g a )r fr (4) Kiirendus a leitakse koormise langemise kõrguse h ja langemiseks kulunud aja t kaudu: 2h a 2 (5) t Hõõrdejõud f määratakse järgmiselt
Ampere'i jõud on risti nii magnetvälja suunaga kui ka voolu suunaga. Vasaku käe reegel kui vasak käsi asetada nii, et magnetväli on suunatud peopessa, 4 välja sirutatud sõrme näitavad voolu suunda, siis sõrmede suhtes täisnurga all pöial näitab Ampere'i jõu suunda. 7. Kus leiab inimese poolt kasutamist Ampere´i jõud? Selgita elektrimootori ehitust ja tööpõhimõtet Elektrimootorites. Mootori pöörlemiseks on vaja tekitada pöördemoment. Pöördemomendi tekitamiseks on vaja vooluga juhti ja magnetvälja. Kui asetada magnetvälja raam ning lasta sellest läbi elektrivool, siis mõjub raamile jõud F, mis paneb raami pöörlema ümber laagritele asetatud telje. Elektrimootorid on elektromehaanilised täiturmehhanismid, mis muundavad elektrienergiat mehaaniliseks energiaks, et panna sellega liikuma töömasinat. 8. Millist jõudu nimetatakse Lorentzi jõuks? Kuidas arvutatakse selle jõu suurust (valem
õhk on hõredam pihustada õhu hulka vähem kütust. - Drosselklapi asendi anduri signaalist- see näitab ära mootori koormuse , koostöös väntvõlli pöörlemissageduse anduriga [MAP;MAF] - Heitgaasi koostise andurite (lambda andurite) signaalist mis informeerivad andurit küttesegu koostisest. - Auto teste arvuti signaalidest nagu näiteks automaatkäigukasti stabilsuskontrolli ja paljude teiste auto liikumist juhtivate arvutite nõudmistest mootori pöördemomendi ja pöörlemissageduse kohta,. Hõrenduse andur: 1312 - Paikneb sisselasketorustikus drosselklapi ja mootori sisselaskeklapi vahel. Informeerib arvutit sisselasketorustikus valitsevast hõrendusest: see omakorda iseloomustab mootori koormust mida suurem hõrendus seda väiksem koormus sest suurem hõrendus tekib drosselklapi sulgumisest Õhu temperatuuri andur : 1240 - Annab arvutile infot sisselasketorustikku siseneva õhu temperatuuri kohta : näiteks
töökindluse tegur P = 0.95. T = 1100 Nm Fa = 2000 N [S] = 2,5 d = 90 mm d2 = 70 mm l = 100 Ra = 0.6 m Analüüsida, mis on pressliite eelised ja puudused võrreldes eelmises kodutöös projekteeritud liist- ja hammasliitega. Ülesande lahendus: Pressliitega ülekantav telgjõud: kus p on pressliite kontakti survepinge; K1,5...2 on varutegur ja f on hõõrdetegur (terasvõlli ja rummu korral f =0,1...0,2) Pressliitega ülekantav pöördemoment: Pressliitega ülekantav pöördemomendi ja telgjõu koosmõju: Võtame, et f = 0,1 ja K = 2,5 . Määratakse pressliite kontakti survepinge p, mis peab tekkima kontaktialas, et tagada antud koormuse ülekandmise: kus liitele mõjuv ringjõud: Ft = 2T/d = 2200 * 103 / 90 = 24,4 kN Määratakse liite arvutuslik ping Narv seosest: , kus E1 ja E2 on võlli ja rummu materjali elastsusmoodulid; 1 ja 2 on võlli ja rummu materjali Poissoni tegurid. Teras E (21...22)104 MPa ; 0,3 Seega Narv :
Suuna määramiseks kasutatakse vasaku käe reeglit. Kui vasak käsi asetseda nii, et magnetväli on suunatud peopessa, neli välja sirutatud sõrme näitavad voolusuunda siis sõrmede suhtes täisnurga all olev pöial näitab Ampere’i jõu suunda. 7) Kus leiab inimese poolt kasutamist Ampere´i jõud? Selgita elektrimootori ehitust ja tööpõhimõtet. Ampere’I jõudu kasutakse elektrimootorites. Mootori pöörlemiseks on vajalik tekitada pöördemoment. Pöördemomendi tekitamiseks on vaja vooluga juhti ja magnetvälja. Kui asetada magnetvälja raam ning lasta sellest läbi elektrivool, siis mõjub raamile jõud F, mis paneb raami pöörlema ümber laagritele asetatud telje. Elektrimootorid on elektromehaanilised täiturmehhanismid, mis muundavad elektrienergiat mehaaniliseks energiaks, et panna sellega liikuma töömasinat. 8) Millist jõudu nimetatakse Lorentzi jõuks? Kuidas arvutatakse selle jõu suurust (valem koos
· detaile ei ole nõrgestatud liistusoontega; · puudub liistusoonte ja hammastega kaasnev pingekontsentratsioon detailide pinnad on siledad ning võlli läbimõõt võib olla väiksem; 2. Liites PUUDUB NURKLÕTK ja selle tekke oht: · liide on alati lõtkuvaba; · puuduvad piirangud töötamiseks reverseeritavates ülekannetes. Pressliite: Eelised Puudused 1. Konstruktsiooni lihtsus tagatud on 1. Liite kvaliteedi kontrollimine montaazil pöördemomendi ülekanne ning detailide on raske; ülekanne ning detailide teljesihiline asend; 2. Nõuded liite pindade mõõtmete ja kuju 2. Hea tsentreeritus; täpsusele on kõrged; 3. Töökindlus (kui liide on konstrueeritud 3. Liite võlli vastupidavus tsüklilistele õigesti). koormustele väheneb: · istu ping tekitab pingekontsentratsiooni;
· võlli pöörlemisest tekkinud dünaamilised koormused (tsentrifugaaljõud jms.); · hõõrdumine laagrites. Priit Põdra, 2004 32 Tugevusanalüüsi alused 3. DETAILIDE TUGEVUS VÄÄNDEL 3.2. Väänava koormuse mõju vardale Väänava pöördemomendiga M koormatud sirge varras (Joon. 3.2): · pöördemomendi M toimel ristlõiked pöörduvad üksteise suhtes ümber varda telje (varras väändub); · igale M väärtusele vastab varda parameetritest (materjal ja geomeetria) sõltuv väändedeformatsioon; · väändedeformatsiooni iseloomustavad iga ristlõike väändenurk (raadiuse pöördenurk algasendist) ja varda suhteline väändenurk (varda moodustaja kaldenurk
Haridus- ja Teadusministeerium Reduktori projekt Juhendaja: Sisukord: Elektrimootori valik.........................................................................................................................4 Ülekande põhiparameeterarvutus.................................................................................................... 4 Arvutan pöördemomendi erinevatel võllidel:..............................................................................5 Hammasrataste materjali valik ja lubatud pingete arvutus..............................................................5 Leian tegurid................................................................................................................................5 Arvutan lubatud kontaktpinged................................................................................................... 6
Erinevalt mootori pöördemomendist, mis sõltub otseselt silindri mahust, võimaldab antud parameeter võrrelda erinevate suurustega mootorite jõudlust, kuna on kõrvaldatud mootori töömahu Vd mõju. Juhul, kui avaldises (1.5) kasutatakse efektiivvõimsust, saadakse keskmine efektiivrõhk (BMEP) töötakti kohta. Keskmine efektiivrõhk võimaldab hinnata mootori töömahu kasutamise efektiivsust. Keskmine efektiivrõhk on suurim pööretel, kus mootor saavutab maksimaalse pöördemomendi. Maksimaalse võimsuse juures on Joonis 1.1- p-V diagramm BMEP väärtus 10 kuni 15 protsenti madalam. Mootori efektiivkasutegur e. termiline kasutegur f: Wc P f , kus (1.6) m f QHV m f QHV Wc- tsükli jooksul sooritatud töö; mf- tsükli jooksul silindrisse antud kütuse kogus;
annaabi.ee 
