Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kordamisküsimused kontrolltööks „Magnetism“ (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milliste kehade osakeste vahelist vastastikmõju nimetatakse magnetiliseks?
  • Kuidas seda tehakse?
  • Millist suunda loetakse magnetvälja suunaks?
  • Kuidas on määratletud magnetvälja magnetinduktsioon 1 T tesla?
  • Millist jõudu nimetatakse Amperei jõuks?
  • Millise puhul null?
  • Kus leiab inimese poolt kasutamist Amperei jõud?
  • Millist jõudu nimetatakse Lorentzi jõuks?
  • Kus ilmneb looduses või leiab inimese poolt kasutamist Lorentzi jõud?
Kordamisküsimused kontrolltööks „Magnetism“
1. Milliste   kehade   (osakeste)   vahelist   vastastikmõju   nimetatakse   magnetiliseks?   Mis   on
selle vastastikmõju  vahendaja  (edasikandja)?
Liikuvate   kehade   vahelist   vastastikmõju   nimetatakse   magnetiliseks.   Liikumine   on   alati
taustkehade suhtes vastastikmõjus. Vastastikmõju edasikandjaks on  magnetväli
2. Mille abil on võimalik kindlaks teha magnetvälja olemasolu mingis ruumipunktis või
piirkonnas, et määrata seal välja omadusi (suunda ja tugevust)? Kuidas seda tehakse?
Magnetvälja kindlaks tegemiseks on vaja vooluga kontuuri, kasutades kruvireeglit. Kui kruvi
pöörata voolutugevuse suunas, siis kruvi enda suund on otse edasi ja see ongi magnetvälja
suund.  Kontuur  peab olema tasakaaluasendis. 
3. Millist suunda loetakse magnetvälja suunaks?
Magnetvälja kokkuleppelist suund a näitab magnetnõela põhjapoolus. 
4. Kuidas   on   määratletud   magnetvälja   magnetinduktsiooni   B   vektori   pikkus   (kuidas
arvutatakse   suurust   B,   mis   iseloomustab   välja   tugevust)   ja   milline   on   selle   vektori
suund?

B=Mmax/I x S   Magnetinduktsioon  B on võrdeline maksimaalse jõumomendiga (N x m) ja
pöördvõrdeline   kontuuris   kulgeva   voolutugevusega   (A)   ja   kontuuri   poolt   piiratud   pinna
pindalaga (S)    
Mida suurem on magnetinduktsioon, seda suurem/tugevam on väli. 
5. Kuidas on määratletud magnetvälja magnetinduktsioon 1 T ( tesla )?
1T   on   suurus,   mis   on   võrdeline   jõumomendiga   1N*m   ja   pöördvõrdeline   kontuuris   oleva
voolutugevuse 1A, mis piirab kontuuris ppindala suurusega 1m2.
Tesla on sellise välja magnetiline induktsioon, kus vooluga  raamile , mille pindala on 1 m2,
mõjub maksimaalne jõumoment 1 Nm, kui raamis on vool 1A. 
6. Millist jõudu nimetatakse Ampere´i jõuks? Kuidas arvutatakse selle jõu suurust (valem
koos   kõigi   tähiste   selgitusega)   ja   määratakse   selle   jõu   suund?   Sõnasta   suuna
määramiseks kasutatav reegel. Kui suure magnetvälja suuna ja voolu suuna vahelise
nurga puhul on Ampere´i jõud suurim, millise puhul null?

Vooluga juhi lõigule mõjuv jõud.  F=IBlsina  F-vooluga juhtmele m.v. mõjuv jõud (1N),  I-
voolutugevus  juhis (1A), l- juhi pikkus (1m), a- nurk juhi ja jõujoone vahel, B- magnetind 
Ampere’i jõud on risti nii magnetvälja suunaga kui ka voolu suunaga. 
Vasaku käe reegel – kui vasak käsi asetada nii, et magnetväli on suunatud peopessa, 4 välja
sirutatud sõrme näitavad voolu suunda, siis sõrmede suhtes täisnurga all pöial näitab Ampere’i
jõu suunda. 
7. Kus leiab inimese poolt kasutamist   Ampere´i jõud? Selgita elektrimootori ehitust ja
tööpõhimõtet
Elektrimootorites.   Mootori   pöörlemiseks  on   vaja   tekitada   pöördemoment.   Pöördemomendi
tekitamiseks on vaja vooluga juhti ja magnetvälja. Kui asetada magnetvälja raam ning lasta
sellest läbi  elektrivool , siis mõjub raamile jõud F, mis paneb raami pöörlema ümber laagritele
asetatud   telje.   Elektrimootorid   on   elektromehaanilised   täiturmehhanismid,   mis   muundavad
elektrienergiat mehaaniliseks energiaks, et panna sellega liikuma töömasinat. 
8. Millist jõudu nimetatakse  Lorentzi  jõuks? Kuidas arvutatakse selle jõu suurust (valem
koos   kõigi   tähiste   selgitusega)   ja   määratakse   selle   jõu   suund?   Sõnasta   selle   suuna
määramiseks   kasutatav   reegel.   Millise   magnetvälja   suuna   ja   plussmärgilise   laenguga
osakese liikumise suuna vahelise nurga puhul on Lorentzi jõud suurim, millise puhul
null?

Lorentzi jõuks nimetatakse magnetväljas liikuvale laetud osakesele mõjuvat jõudu. 
                                    (magnetinduktsioon T, osakese laeng C, osakese kiirus m/s, nurk
osakese suuna ja magnetvälja suuna vahel.)
Lorentzi jõud on risti nii magnetvälja suunaga kui ka positiivse osakese liikumise suunaga.
Suuna määramiseks kasutatakse vasaku käe reeglit. 
9. Kus ilmneb looduses või leiab inimese poolt kasutamist Lorentzi jõud?
Lorentzi jõudu kasutati televiisorite kineskoopides. 
Kordamisküsimused kontrolltööks-Magnetism #1 Kordamisküsimused kontrolltööks-Magnetism #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-01-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor RANDpoja Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Magnetism
4
docx

Magnetism

1) Milliste kehade (osakeste) vahelist vastastikmõju nimetatakse magnetiliseks? Mis on selle vastastikmõju vahendaja (edasikandja)? Magnetiline vastastikmõjuks nimetatakse liikuvate kehade vastastikmõju. Liikumine on alati taustkehade suhtes vastastikmõjus. Vastastikmõju edasikandjaks on magnetväli. 2) Mille abil on võimalik kindlaks teha magnetvälja olemasolu mingis ruumipunktis või piirkonnas, et määrata seal välja omadusi (suunda ja tugevust)? Kuidas seda tehakse? Magnetvälja kindlaks tegemiseks võib kasutada vooluga kontuuri. See asetsetakse taustsüsteemi. Suunda saab teha kindlaks kruvi reegliga. 3) Millist suunda loetakse magnetvälja suunaks? Magnetvälja kokkuleppelist suunda näitab magnetnõela põhjapoolus. 4) Kuidas on määratletud magnetvälja magnetinduktsiooni B vektori pikkus (kuidas arvutatakse suurust B, mis iseloomustab välja tugevust). Magnetinduktsioon on võrdeline maksimaalse jõumomendiga ja pöördvõrdeline

Füüsika
Magnetism konspekt
8
doc

Magnetism konspekt

I ­ voolutugevus kontuuris; S ­ kontuuri poolt piiratud pinna pindala; ­ nurk pinnanormaali suuna ja tasakaalses asendis selle suuna vahel. Tasakaalses asendis = 0 ja M = 0. Jõumoment on maksimaalne (Mmax), kui = 90o. Siis B = M max = M max , IS pm kus pm = I S on kontuuri magnetmoment. Heiti Aarna 2008 Magnetism 2 Magnetiline induktsioon B on magnetvälja mingit punkti iseloomustav vektoriaalne suurus, mille suund määratakse magnetvälja sellesse punkti asetatud vooluga kontuuri positiivse pinnanormaali suunaga kontuuri tasakaalses asendis ja mille moodul leitakse kontuurile mõjuva maksimaalse jõumomendi ja kontuuri magnetmomendi suhtena. Magnetilise induktsiooni B ühik SI-s: [ B] = 1 N m = 1T (tesla ).

Füüsika
Elektromagnetism
128
pdf

Elektromagnetism

4. Voolude vastastikmõju. Magnetväli Voolu magnetiline toime S N Hans Christian Oersted • Taani füüsik ja keemik, Sünnikoht Rudkobing • Füüsikaprofessor. Ehitas esimese termoelektrilise patarei. • 1825 kasutas esimesena alumiiniumi eraldamiseks pihustamismeetodit (1777-1851) Oerstedt’i katse (1820) • Vooluga juhi lähedale asetatud magnetnõel pöördub voolu toimel. • Kui muuta voolu suunda, muutub ka pöördumise suund. • Kui voolu ei ole, siis nõel võtab tagasi esialgse asendi. Püsimagnet • Püsimagneti magnetomadused on põhjustatud aine aatomite koosseisu kuuluvate elektronide omamagnetväljadest • Kui elektronide magnetväljadel rauatükis ei ole eelistatud suunda, siis rauatükil magnetväli puudub • Kui aga elektronide omamagnetväljad on välise magnetvälja

Elektrimaterjald
Magnetismi üldine konspekt
2
docx

Magnetismi üldine konspekt

Ivptk. MAGNETISM 1.Mis on magnetväli, mis on selle tekkimise põhjuseks? Magnetväljaks nimetatakse liikuva laetud keha pool tekitatavat välja. Magnetväli tekib laengu kandjate liikumse tulemusel. 2. Mis on püsimagnet, selle poolused, kuidas käituvad magneti poolused omavahel? Püsimagnet on keha, mida alati ümbritseb magnetväli. Poolused on Põhja (N)- ja Lõunapoolus (S). Eripoolused tõmbuvad, samaliiki poolused tõukuvad. 3.Kirjelda Oerstedi katset, millised järeldused sai sellest teha? Taani füüsik Oersted pani tähele, et vooluga juhtme läheduses pöördub magnetnõel põhja- lõuna sihist kõrvale. Järeldused: 1. Vooluga juhtme ümber on nähtamatu keskkond, mis mõjutab magnetnõela jõuga- magnetväli. 2. Magnetvälja tugevus on võrdeline voolutugevusega. 3. Magnetvälja suund sõltub voolu suunast juhis. 4.Sõnasta Ampere'i seadus, selle valem ja tähtede tähendus? Ampere uuris millest ja kuidas sõltub vooluga juhile magnetvä

Füüsika
Magnetväli
5
doc

Magnetväli

3. MAGNETVÄLI §12. Voolude vastastikmõju Liikumatud laengud tekitavad enda ümber elektrivälja ning ühe laengu väli mõjutab teist laengut ja vastupidi. Need jõud on määratud Coulomb'I seadusega. Elektrilaengute vahel võivad mõjuda ka teistsuguse olemusega jõud. Kiniitame kaks painduvat juhti vertikaalselt ja ühendame nende ühed otsad vooluallikaga (joonis 1 ­ A, B, C). Kuna juhtides pole voolu, siis nadd ei mõjuta teineteist (joonis A). Kui juhtide vabad otsad omavahel ühendada, siis läbivad neid vastassuunalised voolud ja juhid tõukuvad teineteisest eemale (joonis B). Kui ühendada juhid nii, et neid läbivad samasuunalised voolud, siis nad tõmbuvad (joonis C). Kahe ristuvad vooluga juhtide vahel jõud ei mõju. Vooluga juhtide liikuvate laengute vastasikmõju nimetatakse magnetiliseks vastastikmõjuks. Jõude, millega vooluga juhid üksteist mõjutavad nimetatakse magneetilisteks jõududeks. Kui laengud ümbritsevas ruumis esineb elekttriväl

Füüsika
Ohmi seadus vooluringi kohta-elektromotoorjõud-Ampere i seadus-Lorentzi jõud-Lenzi reegel-edainduksioon
2
docx

Ohmi seadus vooluringi kohta, elektromotoorjõud, Ampere'i seadus, Lorentzi jõud, Lenzi reegel, edainduksioon

OHMI SEADUS VOOLURINGI OSA KOHTA. TAKISTUS. Eriliiki juhtidel sõltub voolutugevus pingest erinevalt. Pinge voolu tunnusjoone saamiseks tuleb mõõta erinevate pingeväärtustele vastavad voolutugevused. Ohmi uuris katseliselt voolu ja pinge vahelist seost metalljuhtide korral ja tegi kindlaks seaduspärasuse. Voolutugevus I juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega U. I=U/R. Juhi takistus on üks oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1V takistab juhis voolu 1A, seega 1oom= 1V/1A. Ohmi seadus kehtib ka elektrolüütide lahuste kohta. Voolu korral pooljuhtides, gaasides jne on sõltuvus I ja U vahel tunduvalt keerukam. Takistus on peamine juhi elektrilisi omadusi iseloomustav suurus. Ta sõltub juhi materjalist ja mõõtmetest ühtlase ristlõikega juhi takistus. Aine eritakistus näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud, ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha takistus. Eritakistuse ühik 1 *m .Juhi takistus sõltub temperatuurist, sest eritakistus s?

Füüsika
Magnetism ja elektromagnetiline induktsioon
1
doc

Magnetism ja elektromagnetiline induktsioon

Ande Andekas-Lammutaja Füüsika ­ Magnetism ja elektromagnetiline induktsioon Magnetväljaks nimetatakse liikuva laetud keha poolt tekitatavat välja. Magnetvälja jõujooned on alguse ja lõputa, magnetväli on pöörisväli. Elektrivälja muutumine tekitab magnetvälja, mille kokkuleppelist suunda näitab orienteeritud magnetnõela põhjapoolus. Nähtust, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusena tekitab aine ka ise magnetvälja, nimetatakse aine magneetumiseks. Magnetväli

Füüsika
Magnetism
1
doc

Magnetism

Magnetväli - liikuvate laetud kehade vahel mõjuva jõu väli. Magnetvälja tekitab elektrivälja muutumine. Poolused on N ja S. Püsimagnet on ka elektrivoolu puudumisel magnetvälja omav keha. Püsimagneti omadusi määrab elektronide olemuslik magnetväli.Magnetvälja tekitavad osakesed, millest magnet koosneb. Maa magentväli mõjutab püsimagnetit, püsimagnetil on kalduvus asetuda ligikaudu piki geagraafilist N-S suunda. Vooluga juhtmes - Elektroodid liiguvad voolusuunale vastupidiselt. Juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõela orinteerivat mõju. 1. Juhtmed paralleelselt. 2. Samasuunalistel tõmbejõud.3. Jõud risti juhtmega. Ampere'i seadus -Vooluga juhtmele magnetväljas mõjuv jõud on võrdeline voolutugevuse, juhtme pikkuse ja magnetilise induktsiooniga ning magnetvälja ja voolu suundade vahelise nurga siinusega. Jõud on risti nii juhtme kui magnetväljaga, tema suuna määrab vasaku käe reegel. F= B I l sin Üks amper on selline voolutugevus, mis kulgedes piki kah

Füüsika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun