50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-01-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Sven Daniel Kaabel
Õppematerjali autor
Õlid ja määrded Hõõrdumine Tehnikas esineb igal pool hõõrdumist. Hõõrdumine takistab ühe keha liikumist teise keha suhtes ja põhjustab energia kadusid. Hõõrdumist iseloomustatakse hõõrdejõu abil. Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. See mõjub maapealsetes tingimustes kõikidele liikuvatele kehadele. Mida põhjustab hõõrdumine? 1) Hõõrdumise tagajärjel tekib soojus. ( kui hõõruda käsi kokku tunneme, et käed lähevad soojemaks) 2) Hõõrdumise tagajärjel asjad kuluvad. (pliiatsiga paberile kirjutades see kulub, sest pliiats ja paber tekitavad hõõrdejõu. Auto mootoris kaod hõõrdumisele ca 25% võimsusest. Kui seda saaks vähendada, paraneb ökonoomsus. Triboloogia: tegeleb üksteise suhtes liikuvate kehade vastastikuse mõju (hõõrdumine, kulumine, määrimine) uurimisega. Triboloogial seos füüsikaga, keemiaga, mehhaanikaga, määrdetehnikaga, materja
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36
reljeefiga, mida iseloomustavad nende karedus ja lainelisus. Hõõrdumisel karedate kehade vahel on kontakt diskreetne, tekivad üksikud friktsioonsidemed, mis määravad kulumise protsessi Hõõrdekulumine on sageli põhjustatud adhesioonist s.o. pinnakonaruste nn külmkeevitumine, materjaliosakeste ülekandumine ühelt pinnalt teisele, augukeste ja kalasoomuse ilmumine pinnale. Hõõrdumise alaliikideks on - märghõõrdumine (pindade vahel tekib õhuke vedelik (õli, vesi jt ) kile, - piirhõõrdumine (hõõrduvate pindade vahel on väga õhuke (molekulaarne) määrdekile, - kuivhõõrdumine ( hõõrduvate pindade vahel puudub määrdekiht). Kõigil juhtudel võib kulumise mehhanismina esineda adhesioon kui ka abrasiivkulumine, pindväsimus ning tribokeemiline reaktsioon. Seega hõõrdekulumise tagajärjel muutuvad pidevalt detailide mõõtmed ja kuju, suurenevad
külmutusseadmetes, liuväljad, põllumajandus – lämmastikväetised (ammoniaagi vesilahused). Propaan- punastes balloonides, kodumajapidamises, metallide lõikamisel. Metaan ja õhk- plahvatusohtlik. (Tallinnas kodumajapidamisgaas) Bensiin – bensiiniaur põleb, kui tõmmata tikku vms Dietüüleeter – eriti tuleohtlik vedelik ja aur. Vüib moodustada plahvatusohtlikke peroksiide. See on õhust raskem ning võib allapoole koguneda ja hapnikuga reageerides plahvatada. 34. Metaani iseloomustus (keemilised omadused, kasutamine, transport). Värvitu gaas Põlemisreaktsioon: CH4 + 2O2 ‡ CO2 + 2H2O - Põleb sinise leegiga. Tekib looduses anaeroobsetes tingimustes bakterite elutegevuse tulemusena;
6 7 1 Toitevesi a 5 7 A - A A I A-A 2 8 9 b 3 84 3 5 6 11 2 7 810 9 4 7 I 8 10 6 1 2 3 2 3 4 2 11 5 2 24 9 9 3 3 1 5 A 10A
Keemiliselt suht inertne, puudub plahvatus- ja süttimisoht Kasutamine: suures ulatuses taimse materjali ekstraheerimisel. Laborites keerulise koostisega materjalide keemilise koostise iseloomustamiseks (põlevkivi). Süsihappegaasi geoloogilisel ladustamisel – pumbatakse otse mõnda geoloogilisse struktuuri (kivisöe vahekihti, gaasimaardlasse, soolasesse põhjaveekihti) 43. Veeaur õhus, absoluutne ja suhteline niiskus. Teatud rõhu juures tekib gaasist vedelik, edasisel kokkusurumisel rõhk ei muutu, muutub vedeliku suhteline hulk anumas. Veeaur liigub suurema osarõhuga piirkonnast väiksema veeauru osarõhuga ruumi. Veeauru küllastusrõhk sõltub ainult temperatuurist. Kui õhus on kindel kogus veeauru, sellel kindel osarõhk, kui temp alandada, siis osarõhk=const, muutub küllastusrõhk, tekib kondensaat Absoluutne – veeauru tegelik hulk õhus – g H20 m H2O m-3.
Eksamiküsimused Ehitusmaterjalid 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades), kus materjali erimass = Mass/Ruumala (g/cm3) Tihedus Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega), kus G 0= V 0 , 0=materjali tihedus; G-materjali mass, V0- materjali ruumala koos pooridega Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Veeimavus Materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Väljendatakse kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta endasse vett
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid