Automaat käigukast (0)

Sarnased õppematerjalid

21

pdf

Automaatkäigukasti planetaarülekanne

3. PLANETAARREDUKTOR Planetaarreduktor on automaatkäigukasti mehaaniline osa, mille kaudu muudetakse auto vedavatele ratastele antavat pöördemomenti. Planetaarreduktor paikneb automaatkäigukasti keres ja koosneb järgmistest osadest: 1) planetaarülekanded, mille kaudu muudetaksegi pöördemomenti (tavaliselt on neid planetaarreduktoris kaks või kolm); 2) sidurid, mille kaudu antakse pöördemoment edasi planetaarülekande üksikutele osadele; 3) pidurid, mille abil saab planetaarülekande üksikuid osasid kinni hoida; 4) vabajooksusidurid, mis võimaldavad planetaarülekande mõnel osal pöörelda ainult ühes suunas. 3.1. Planetaarülekanne Planetaarülekande eelisteks tavalise hammasülekande ees on suurema pöördemomendi ülekandmine väiksemate mõõtmete juures ning vedava ja veetava võlli samatelgsus. Pöördemomenti on võimalik muuta hammasülekannet lahutamata, mis teeb lihtsaks planetaarülekande automatiseerimi

Auto õpetus

9

pdf

Jõuülekande kordamine

jõuülekande vahel ilma, et tekiks ketaste vaheline libisemine. 2. arvutamine: Sidureid ei arvutata nimi-, vaid arvutusliku pöördemomendi järgi. Kus, on võlli nimipöördemoment; - reziimitegur; see leitakse käsiraamatutes ja erialases kirjanduses toodud tabelitest masina tüübi ja tööreziimi järgi; = 1,25....4,0 ("Masinaehitaja käsiraamat" Proffessor H. Lepikson) 5. Jõuülekande skeem (mitmikvedu, tagavedu) Nelikvedu: Jõuülekandesse kuuluvad: sidur, käigukast, 2 kardaanülekannet, taga- ja esiveosild, jaotuskast. Kolme ja enama veosillaga masinatele lisandub veel kardaanülekandeid ja veosilla mootoriga ühendamise seadmeid. Masina telgede arvu suurendamine võimaldab tõsta kandejõudu, ilma et rehvide surve teepinnale eriti suureneks. Mitme veosilla puhul astetatakse sildade vahele differentsiaal(vahekast), mis jaotab mootorlilt ülekantava jõu võrdselt kõikide veosildade

Jõuülekanne

11

docx

Automaatkäigukastid - 2011 A3

Põltsamaa Ametikool Automaatkäigukastid A3 Sami Laasi Kaarlimõisa 2011 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................3 1. Automaatkäigukastide liigid...........................................................3 2. Mehaanika...............................................................................5 3. Hüdraulika...............................................................................9 Sissejuhatus Automaatkäigukastide liigid Automaatkäigukastid muudavad ülekandearvu ehk käike, nagu nimigi ütleb, automaatselt, ilma autojuhi sekkumiseta. Tänapäeva automaatkäigukaste võib jaotada kolme rühma: · astmeteta ehk CVT variaatorkastid · elektromehaanilise käiguvahetusega käi

Auto õpetus

19

pdf

Automaatkäigukastid

28. Järgnevalt on esitletud diagnoositestriga mõõdetud käigukasti juhtploki sisendsignaale. Mida need tähendavad ja kust need andmed on saadud? a) Accelerator Pedal Position 32 % b) Engine Load 35 % c) Engine Speed 2840 RPM a) Gaasipedaali asend. Pedaali on vajutatud 32%. b) Mootori koormus. Mootori koormusaste on 35% (osaliselt koormatud) c) Mootori pöörlemissagedus on 2840 1/min. Käigukast saab juuresolevad andmed mootori juhtplokilt kas eri juhtmete või CAN võrgu vahendusel. Need andmed on moodustatud mootori juhtploki sisendsignaalide põhjal. Näiteks mootori koormus määratakse mitmete teiste andurite signaalide põhjal. 10  11 29. Juuresolevad ostsillogrammid on mõõdetud käigukasti juhtplokilt kahe kanaliga

Aktiivsed ja passiivsed turvavarustused

4

doc

Automaakäigukast

Ülevaade automaatkäigukastidest Automaatkäigukastid muudavad ülekandearvu ehk käike, nagu nimigi ütleb, automaatselt, ilma autojuhi sekkumiseta. Tänapäeva automaatkäigukaste võib jaotada kolme rühma: A) astmeteta, ehk CVT variaatorkastid, B) elektrimehaanilise käiguvahetusega käigukastid C) hüdroaulise käiguvahetuse ja planetaarülekannetega käigukastid. CVT variaatorkastidel (Continuously variable transmission) muutub ümber sujuvalt ja lisaks sõidumugavuse suurenemisel võimaldab selline ülekanne mootoril töötada veelgi optimaalsemal ja ökonoomsemal pöörlemissagedusel. Mootor ja variaatorkast on omavahel ühendatud kas mitmekettalise siduri või hüdrotrab vahendusel. Ülekandearvu muutmine toimub variaatoriga, elektroonilise juhtploki poolt juhtava hüdrosõime vahendusel. Sõidusuuna muutmine toimub planetaarülekande vahendusel. CVT variaatorkastid põhikomponendiks on kettvariaator. Variaatoreid on toodetud nii vedavatena kui ka lükkavatena.

Auto õpetus

23

docx

Automaatkäigukast - automaatkäigukastide liigid, mehaanika, enesediagnoos

Mõnedel käigukastidel on tegeliku rõhu kontrollimiseks ja juhtplokile tagasisideks töörõhu kanalis rõhuandur. 4.10 Hüdrotrafo lukustus Käigukasti juhtplokk määrab hüdrotrafos toimuva libisemise väntvõlli ja käigukasti vedva võlli pöörlemissageduste põhjal. Väikesel koormusel põhjustab hüdrotrafo libisemine õli tarbetut kuumenemist ja kasuteguri vähenemist. Selle vältimiseks on hüdrotrafodel lukusti, mille abil ühendatakse käigukast mootoriga mehaaniliselt. Lukusti otsene juhtimine toimub hüdrauliliselt. Lukusti juhtrõhu reguleerimine aga elektromagnetklapiga. Elektromagnetklapil on kaks asendit, kinni või lahti. Mõnedel uuematel käigukastidel kasutatakse lukusti lülitushetke pehmemaks muutmiseks ka siin töörõhku reguleerivat elektromagnetklappi. 4.11 Käiguvalitsa lukustus Käiguvalitsa lukustus väldib käiguvalitsa juhusliku "P" asendist äranihkumise

Auto õpetus

38

docx

Jõuülekanne

Sisukord 1. Sidur ................................................................................................................2 1.1 Siduri ülesanne ..............................................................................................3 1.2 Siduri põhiosad ..............................................................................................3 1.3 Siduri rikked ..................................................................................................8 2. Käigukast .......................................................................................................10 2.1 Käigukastide põhidetailid ja elemendid ......................................................10 2.2 Kordisti ........................................................................................................12 2.3 Liugurid ......................................................................................................12 2.4 Käigukasti õli .................................

Auto õpetus

59

pdf

Jõuülekanded konspekt

5 Mootor all - tagavedu See on eriti sobiv bussidele ja veoautodel (joonis 4). Madal mootor asukoht umbes keskel ja mootorsõiduki madal raskuskese ning massi ühtlasem jaotumine. Soodsam on ka sisustuse hea kasutamine. Mootorile juurdepääs bussi alt. Joonis 4: Mootor all tagavedu Esivedu Automootor üle esitelje Joonis 5: esivedu Mootor, sidur, käigukast, sild ja diferentsiaal on kombineeritud ühte plokki. Võrreldes teiste ülekannetega ees mootori omadused ja tulemused järgmised: - Sõiduki massi vähenemine. - Pöördemomendi lühim tee mootorilt veoratastele. - Pole veovõlli tunnelit. - Suur pagasiruum. - Mootor põiki teljega, väike eesülend ja suur kasutatav jalgaderuum - Sirgel sõidukit tõmmatakse ei tõugata. - Alajuhitavus kiirel kurvide

Jõuülekanne

Meedia

Kommentaarid (0)