....................................4 Põlevkivituha tuhastamiseehnoloogiad.........................................5 Tuhaväljad.....................................................................................6 Põlevkivituha keemiline koostis ja mõju keskkonnale.................7 Kokkuvõte.....................................................................................8 Kasutatud materjal........................................................................9 Sissejuhatus: Põlevkivituhk on põlevkivi põletamisel tekkiv mineraalne jääk. Eesti põlevkivis on orgaanilise aine sisaldus küllaltki väike, keskmiselt 33%. Ahju jääb pärast põletamist 45% kuivast massist alles mineraalne osa.Põlevkivituhka ladestatakse tuhaväljadele, seda peamiselt Ida-Virumaal Balti ja Eesti soojuselektrijaamade lähedal. Hetkel toodetakse Eestis umbes 57 miljonit tonni põlevkivituhka aastas. Materjal on otsitud internetist. Põlevkivituha taaskasutamine
Peent põlevkivituhka kasutati happeliste põldude lupjamiseks. Sellest saab toota ka tuhaplokke. Kõige peenemat fraktsiooni kasutatakse tsemendi lisaainena, 15 protsenti tuhka parandab tsemendi omadusi ega pea lisama kipsi, mistõttu tsement muutub odavamaks. Probleemiks on see, et ükski tootmisharu Eestis pole võimeline nii suuri tuhakoguseid ära kasutama. Praegu suudetakse taaskasutada kuni 5% tuhka, näiteks ehitusmaterjalides tuhk on üks tsemendikomponente, põlevkivituhk-portlandtsement on väga hea betoonikomponent. Ehitusmaterjalide tootmiseks sisaldab põlevkivituhk liiga palju kaltsiumoksiidi, mistõttu on seda sideainena kasutamiseks vaja töödelda.Kundas toodetud põlevkivituhka sisaldavast tsemendist on ehitatud Tallinna teletorn ja ka Sosnovõi Bori aatomielektrijaam. Teine kasutusvõimalus on põllumajanduses happeliste muldade puhul, kuigi tänaseks on selle osatähtsus oluliselt vähenenud, nimelt Eestis on aluselised mullad ja varem transporditi
mis on toimunud arstiabi ja hügieeni valdkonnas. Tänapäeva meditsiin ning kõrgema kvaliteediga ja suurema mahuga põllumajandus on pikendanud rahva eluiga, parandanud elukvaliteeti ning soodustanud laste saamist. Kõige kiiremini suurenes rahvaarv 1990. aastatel, kui igal aastal suurenes maailma rahvastik 80 miljoni inimese võrra. 2. Mida praegu tehakse Eestis põlevkivituhaga, mis jääb põlevkivist järele pärast tema põletamist elektrijaamades? Kuidas seda saaks veel kasutada? Põlevkivituhk on põlevkivi põletamisel tekkiv mineraalne jääk. Eesti põlevkivis on orgaanilise aine sisaldus küllaltki väike, keskmiselt 33%. Põlevkivituhka ladestatakse tuhaväljadele, seda peamiselt Ida- Virumaal Balti ja Eesti soojuselektrijaamade lähedal. Hetkel toodetakse Eestis umbes 57 miljonit tonni põlevkivituhka aastas. Põlevkivitööstusega seotud jäätmed moodustavad umbes 70 protsenti kõigist Eestis tekkivatest jäätmetest.
SISUKORD 1. Põlevkivi ...................................................................................................... ....................................2-3 2. Põlevkivitooted................................................................................. ..............................................3 3. Põlevkivituhk.................................................................................... ...............................................4 4. Põlevkivitööstus................................................................................. ............................................5 1 PÕLEVKIVI
millega alandatakse orgaanilise aine sisaldust, mida puhtas aheraines on kuni 10%. Katsed põlevkivi kaevandamise jääkidest lupja põletada pole andnud kindlaid tulemusi. Kuid kui ka põletatakse, siis ei oleks see eriti kasulik selle saadava lubja madala kvaliteedi ja asjaolu pärast, et Eestis on hea lubjakivi varusid piisavalt. Aherainest saab aga killustikku teetammide ja teekatte ehitamiseks. Tuhaga lubjatakse põllumaid ja sellest on otstarbekas toota põlevkivituhk- portlandtsementi. Näiteks sellest tsemendist valmistatud betoonist on ehitatud Tallinna teletorn ja Iru soojusjõujaama korsten. Veel saab lendtuhka kasutada autoklaav-mullbetooni ja raskbetooni valmistamisel. See näitab, et tuhk on meile materiaalses mõttes kasulikum, kui aheraine. Mõju keskkonnale Põlevkivitööstus reostab rängalt ümbritsevat keskkonda. On öeldud, et seal, kus asuvad põlevkivitööstused, on Eesti oludes tegemist kõige
· Jätkub ca. pool sajandit tagasi alanud monteeritavate detailide ja konstruktsioonide areng. · On välja töötatud uusi efektiivseid raudbetooni liike (raudbetoonkoorikud,kiudbetoon) · Üha enam kasutatakse ehitusel alumiiniumi ja tema sulameid. · Töötatakse välja üha suurema tugevusega teraste liike. · Massiliselt on hakatud kasutama plastmasse. · Toodetakse üha kergemaid sooja- ja heli isolatsiooni materjale. · Eestis on edukalt arendatud põlevkivituhk-sideainete tehnoloogiat. · Modifitseeritud bituumenite kasutamine on märgatavalt tõstnud katusematerjalide kvaliteeti.
Ida-Viru suured elektrijaamad katavad valdava osa Eesti riigi elektrienergia vajadusest. Mineraalaine suure sisalduse tõttu pole põlevkivi transport kaevandamiskohast kaugele õigustatud. Seepärast asuvadki kõik tarbijad kaevanduste lähedal. Kuna põlevkivi on vaja rikastada ehk aherainest puhastada, on Kirde-Eesti mäetööstuse piirkonda tekkinud arvukalt aherainemägesid. Elektrijaamade läheduses on suured põlevkivituha puistangud. Põlevkivituhk on kõrge leelisusega ning ohustab ümbritsevat keskkonda.
graniit, gneiss, kvartsiit, eestis ei paljandu, 1,6-2,6 miljardit a tagasi, aguaegkond, pealiskord liivakivi, lubjakivi, dolomiit, eestis paljandub, 550 miljonit a tagasi, vanaaegkond, pinnakate - 2 miljonit a tagasi, teke on seostunud jääliustikuga, moreen sorteerimata kivimid, mis koosnevad erineva suurustega osakestest ja puudub ümar kuju, nt-rändrahn, veeristik, kruus, liiv, savi, muda, turvas (elutekkeline sete, tekib taimede lagunemine liig niiskes), inimtekkeline (põlevkivituhk, aheraine, prügi, tänapäeval pinnakatte jätkub-inimene, voolu vesi, tuul), tähtsus oluline veekeemilise ja veereziimi kujundaja, Eesti vanemad kambriumi savi ja liivakivid, nooremad devoni lubjakivi kambrium savi (madala tasemega meri), liivakivi (jõgede pealt settinud), Harjumaa, ordoviitsium lubjakivi (sügav meri, rikkalik elustik, kivistunud jäänused e fossiilid), savi (fossiilid), Viru- Harjumaa, silur lubjakivi (kõvad ja kulumis kindlad, sügav meri), Saaremaa,
soojuse arvel toimub põlevkivi kuivatamine. Kuiva põlevkivi ja suitsugaaside aero-hõljum suundub kuiva põlevkivi tsüklonisse tahke faasi eraldamiseks gaasilisest faasist. Etapp 2. Põlevkivi termotöötlus. Kuiv põlevkivi antakse läbi seguri pöörlevasse trummel- reaktorisse (rõhtretorti). Põlevkivi termilise lagunemise teostamiseks antakse segurisse koos kuiva põlevkiviga soojuskandja tuhatsüklonites eraldatud kuumutatud põlevkivituhk. Sa-mal ajal pritsitakse sisse raskõli saastunud fraktsioone. Soojusvahetus nende vahel toimub kõrge intensiivsusega tänu soojuskandja väikeste osakeste ja kuiva põlevkivi väga arenenud pinnale, mille tõttu vajalik aeg põlevkivi kuumutamiseks lenduvate maksimaalseks eralda-miseks on 5 väike. Põlevkivi termilise lagunemise saadused: auru-gaasisegu, poolkoks, aga samuti
see veetakse kaevandusülejääkide lasusse. Aasta-aastalt on kasvanud rikastusjääkidest killustiku tootmine. Rikastamise tulemusel saadakse kontsentraat, mille moodustavad 25125 mm suurused põlevkivitükid. Seda kasutatakse termiliseks töötlemiseks õlitootmisgeneraatoreis, aga ka energeetilise põlevkivi kütteväärtuse suurendamiseks. Kohtla-Nõmme rikastusvabrik. Põlevkivituhk Põlevkivituhk on põlevkivi põletamisel tekkiv mineraalnejääk. Eesti põlevkivis on orgaanilise aine sisaldus küllaltki väike, keskmiselt 33%. Ahju jääb pärast põletamist 45% kuivast massist alles mineraalne osa. Põlevkivituhka ladestatakse tuhaväljadele, seda peamiselt Ida-Virumaal Balti ja Eesti soojuselektrijaamade lähedal. Hetkel toodetakse Eestis umbes 57 miljonit tonni põlevkivituhkaastas. Põlevikivituhka kasutatakse :
Kõik setted on toodud mandrijääga või tekkinud peale seda (moreen, kruus, liiv, savi, turvas, muda). Selle paksus põhjas on 2-3 meetrit. Loopealsel pinnakate puudub . Mandrijääsetted on moreen, kruus liiv ning viirsavi. Pärastjääaegsed setted on merelised setted(liiv, kruus, klibu), järvesetted(liiv, savi, järvelubi, järvemuda), jõesetted(kruus, liiv, savi), allikasetted(allikalubi), tuulesetted(liivaluited), elutekkelised(turvas) ning inimtekkelised(aheraine, põlevkivituhk, prügi) . Luited on tugeva tuulega kuhjunud liivast tekkinud tuiskliivahanged, mis nihkuvad sisemaa suunas . Voored on välimuselt leivapätsi meenutavad kõrgendikud, mis on tekkinud jää voolimisel . Moreentasandikud on liustikutekkelised kuhjevormid . Oosid on enamasti liivast, kruusast või veeristest koosnevad järsunõlvalised ja teravaharjalised vallid, mis võivad moodustada kümnete kilomeetrite pikkusi oosiahelikke .
Paksus on põhjas 2-3 m., lõunas 5-10m.). Loopealne e. Alvar (pinnakate puudub). Mandrijääsetted on moreen (erineva suurusega kivimite segu), kruus liiv ning viirsavi. Pärastjääaegsed setted on merelised setted (liiv, kruus, klibu), järvesetted (liiv, savi, järvelubi, järvemuda), jõesetted (kruus, liiv, savi), allikasetted (allikalubi), tuulesetted (liivaluited), elutekkelised (turvas) ning inimtekkelised (aheraine, põlevkivituhk, prügi). Luited on tugeva tuulega kuhjunud liivast tekkinud tuiskliivahanged, mis nihkuvad sisemaa suunas. Pinnamood on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest aja jooksul muutuvatest pinnavormidest. Pinnavormid on maakoore pealispinna osad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguselt, väliskujult, siseehituselt ja tekkelt. Neid liigitatakse kõige sagedamini tekke põhjal. Voored on välimuselt leivapätsi meenutavad kõrgendikud, mis on tekkinud jää voolimisel
aluspinnasele teede, vundamentide ehitamisel. Vahtbetooni kasutamisel tuleb arvestada sellega, et madal tugevus eeldab enne kasutuselevõttu suhteliselt pikka kivinemisaega. Survetugevus peaks olema ca 0,2Mpa, see saavutatakse sõltuvalt kivinemistingimustest 18-24 tunniga. Välistingimustes ei ole soovitav vahtbetooni paigaldada, kui esineb sademeid, mis põhjustavad valupinna ebatasasusi. Vahtbetooni valmistamisel segatakse ühes segistis kokku sideaine (tsement, lubi, põlevkivituhk jne), peenliiv ja vesi. Saadakse vedel lobritaoline mass. Teises segistis tehakse vahtu. Vaht saadakse vahutekitajast, veest ja liimist. Vahutekitajaks võib olla kampolseep, looma verepreparaadid, mõned pesuained jne. Liim muudab vahu mullid püsivamaks. Kolmandas segistis segatakse lobri ja vaht kokku. Saadud poorne taigen valatakse vormidesse. Kivistumise kiirendamiseks tooteid aurutatakse või autoklaavitakse (aurutatakse rõhu all). Vahtbetoontooteid saab teha ainult tehases.
tekkivate jäätmete ohtlikkuse vähendamine, et negatiivne mõju keskkonnale oleks minimaalne. Põhieesmärgi saavutamine on seotud jäätmehierarhia rakendamisega: jäätmeteket tuleks vältida, ja kui see osutub võimatuks, tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik taaskasutada, s.h korduskasutada, ringlusse võtta ning viia prügilasse minimaalsel hulgal. Jäätmekavaga haaratud jäätmed on sellised: Ohtlikud jäätmed (põlevkivituhk, vanaõli, pliiakud jm), tavajäätmed (olmejäätmed, saastamata pakendijäätmed, reoveesete tellised jm). Jäätmekavaga mittehaaratud jäätmed ja heited: heited õhku ja vette (reovesi), radioaktiivsed jäätmed, lõhkeainejäätmed, loomsed jäätmed ja sõnnik. Territoriaalselt haarab jäätmekava kogu riigi territooriumi. Käsitlusala haarab ka jäätmealase rahvusvahelise koostöö, jäätmete sisse- ja väljaveo jm.
· akud · patareid · etüleeritud bensiin Spinat, salat, kapsas, kartul ja redis akumuleerivad palju pliid. Sibul akumuleerib pliid pealsetesse ja teraviljad kestadesse. Täiskasvanud inimene tohib nädalas omandada 3 mg Pb, lapsed 0,5 mg. Plii mõjub kesknärvisüsteemile ja akumuleerub luudesse ning sarvkudedesse. 2.2.Kaadmium Allikad: · värvijäätmed (kollane) · akud ning patareid · diiselkütused (sisaldavad väikestes kogustes) · fosforväetised · heitveepuhastite setted · põlevkivituhk Täiskasvanud inimene võib päevas omastada Cd 40-50 mg, lapsed 10-40 mg. Prügila nõrgvee imbumisel põhjavette kujutab Cd potensiaalset terviseriski. 2.2. Elavhõbe Allikad: · patareid · akud · galvaanika · pestitsiidide jäägid. Elavhõbe on toiduahelates väga hästi akumuleeruv. 4 3. Raskmetallide saasteallikad 3.1. Kütmine
.. 25 MPa; tihedus 1,7...1,9 T/m3), põletatud savitellised (survetugevus ca. 20 MPa, tihedus 2,0 T/m3) Betoonplokid columbiakivi (survetugevus ca. 18 MPa, tihedus 2,1 T/m3) Kergbetoonplokid Keramsiitbetoonplokid Fiboplokid (survetug. 3 ja 5 MPa, tihedus 0,6 ja 0,8T/m3) Taloti plokid (survetugevus- 5 MPa, tihedus 0,95 T/m3) Gaasbetoonplokid Siporex (survetug. 1,7; 2,3 ja 3 MPa, tihedus 0,4 0,45 ja 0,5 T/m3) Põlevkivituhk- väikeplokk (Narvaplokid) (survetug. 3,5 MPa, tihedus 0,95 T/m3) Müürikivide tugevusgrupid (grupid: 1, 2a, 2b, 3) et võtta arvesse õõnete ja uurete olemasolu ning suurusi kivides Normaliseeritud survetugevus (fb) võtab arvesse kivi mõõtmeid (fb = f, kus arvestab kivi või ploki mõõtmeid ja f on tootja poolt antud kivi või ploki survetugevus) Millest sõltub müüritise survetugevus (kolm põhilist faktorit)? Kivi survetugevus, mördi survetugevus, armatuuri olemasolu.
Harvem klassifitseeritakse betoone ka tõmbe- või paindetugevuse järgi. Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid külmakindlusemarkidesse (F50...F500). Arv margi tähises näitab külmutustsüklite arvu, mille juures betooni tugevus ei lange üle 15%. Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusmarkidesse (W2...W20), kusjuures arv näitab, millise rõhu juures (N/mm2) vesi imbub standardse katse korral proovikehast läbi. Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivituhk- jne betooniks. Täitematerjali järgi liigitades on tähtsamad betoonid: killustik-, kruus-, räbu-, keramsiit-, saepuru jne betoon. Struktuuri järgi on tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon, viimane jaguneb veel vaht- ja gaasbetooniks Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni-, soojaisolatsiooni-, tee-ehituse-, hüdrotehniliseks-, tulekindlaks-, kiirgustihedaks-, happekindlaks- jne betooniks. Raskebetooni koostismaterjalid
tellis, täisplokk Tuleta meelde silikaattelliste mõõtmeid? Reatellis 250x120x65 või 250x120x88, lõhestatud tellis 250x65x60 või 250x65x88, klombitud tellis 250x100x65 250x85x65, täisplokk 250x120x138 Milles poolest erineb silikatsiit-toode harilikust silikaat-tellisest? Erineb selle poolest, et liivaterad on purustatud. Terade purustamisel tekivad värsked murdepinnad, mis on keemiliselt aktiivsemad kui liivatera välispind. Mis on autoklaavitud põlevkivituhk-toodete tooraineteks? Tuhk, liiv, vesi ja alumiiniumipulber. Tuleta meelde, kuidas toimub põlevkivituhk- toodete vormimine lõikemeetodiga? Vormid valatakse täis ca 60% ulatuses. Seejärel lähevad tooted eelaurutusse. Segu paisub ja tardub, pärast lõigatakse kuhikud vormide pealt maha. Tuleta meelde kipstoodete eelised ja puudusi võrreldes teiste kivimaterjalidega? Eelised on: kipsi kiire tardumine, kips ei kahane kivistumisel, valatud kipsitoote pealispind on
..1,9 T/m3), Põletatud savitellised (survetugevus ca. 20 MPa, tihedus 2,0 T/m3) Betoonplokid columbiakivi (survetugevus ca. 18 MPa, tihedus 2,1 T/m3) Kergbetoonplokid - Fiboplokk. (survetug. 3 ja 5 MPa, tihedus 0,6 ja 0,8T/m3) Keramsiitbetoonplokid Fiboplokk. (survetug. 3 ja 5 MPa, tihedus 0,6 ja 0,8T/m3) Taloti plokid (survetugevus- 5 MPa, tihedus 0,95 T/m3) Gaasbetoonplokid Siporex (survetug. 1,7; 2,3 ja 3 MPa, tihedus 0,4 0,45 ja 0,5 T/m3) Põlevkivituhk- väikeplokk (Narvaplokid) (survetug. 3,5 MPa, tihedus 0,95 T/m3) Müürikivide tugevusgrupid. Normaliseeritud survetugevus. Müürikivide tugevusgrupid - (grupid: 1, 2a, 2b, 3) ei võta arvesse õõnete ja uurete Normaliseeritud survetugevus (fb) võtab arvesse kivi mõõtmeid. fb = f, kus arvestab kivi või ploki mõõtmeid ja f on tootja poolt antud kivi või ploki survetugevus. Millest sõltub müüritise survetugevus (kolm põhilist arvutustes kajastuvat faktorit)?
müüri- ning krohvimörtide valmistamiseks. [3] Kivistumise iseloomu järgi jagatakse sideained õhk- ja vesisideaineteks. Õhksideainete hulka kuuluvad: õhklubi, kips ja magneesium-sideained. Need ained suudavad oma tugevuse ja kivistumise saavutada ainult õhus. Samuti ei tohiks õhksideaineid kasutada niisketes kohtades. Hüdrauliliste sideainete hulka kuuluvad: portland tsement, aluminaattsement, põlevkivituhk- sideained ja hüdraulilised lubjad. Hüdraulilised ained vajavad kivistumiseks vett. Nende plussiks on see, et neid saab kasutada ka erinevates niiskustingimustes. [3] Mineraalsed sideained jagunevad keemilise koostise järgi gruppidesse: lubjad, magneesiumsideained, tsemendid, kipsid, vesiklassid ja põlevkivituhksideained [3]. 5 2. SIDEAINETE SAAMINE 2.1. Õhklubja saamine
Plokkidest müüritise ladumiseks on soovitav kasutada tavalist müürimörti margiga vähemalt M5, võib ka kasutada muid müürisegusid. Silbet plokkidest seinte ladumise puhul võib kasutada ka peenmördisegusid (teha õhukesi vuuke), kuna ploki mõõtmed on küllalt täpsed. Silbeti poorbetoonist müüriplokid on ökoloogiliselt puhas anorgaaniline seinamaterjal, mida toodetakse kohalikest toormaterjalidest. Põhilisteks komponentideks on põlevkivituhk, looduslik liiv ja vesi. Poorse struktuuri saamiseks lisatakse tootmisel alumiiniumipulbrit, mis kuumutamisel tekitab gaasi ja täidab materjali pooridega. Tootmine toimub metallvormides. Pärast segu eelkivistumist lõigatakse massiivid terastraadiga vajalikes mõõtmetes plokkideks. Lõpliku tugevuse saavad plokid töötlemisel autoklaavis. Plokkide valmistamise uus tehnoloogiline liin on plokkide omadusi oluliselt parandanud. Tagatud on suurem lõiketäpsus, mille
Seda kõike on võimalik garanteerida parima võimaliku tehnika (PVT) kasutamisega kaevandamisel. Põlevkivikihindi selektiivne väljamine ja kaubapõlevkivi rikastamine tagavad tarbijale vastava, optimaalse parameetritega toorme. PVT väljatöötamine ja evitamine kaevandustes ja karjäärides võimaldab tõsta tööde efektiivsust, toodangu kvaliteeti ja lahendada või leevendada keskkonnaprobleeme. Üheks perspektiivseks suunaks on kasutada väljatud kaeveõõnte täitmist. Põlevkivituhk ja aheraine (lubjakivi) kujutavad endast väärtuslikku toorainet täitesegude valmistamiseks, mida saab kasutada tehnoloogilise materjalina kaevandamisel. Tänapäeval kasutatakse Eesti põlevkivikaevandustes kamberkaevandamise tehnoloogiat, kus kattekivimite ülalhoidmise ja maapinna püsivuse tagavad sammastervikud. Sealjuures põlevkivi kaod tervikutes ulatuvad kuni 30%. Arvutused on näidanud, et põlevkivikihindi kaevandamissügavuse suurenemisel
kasutada näiteks happeliste põllumuldade lupjamiseks). Suurte astangute jalameil on raskusjõu toimel varisenud erineva jämedusega materjali. Lõuna-Eesti küngaste jalameil on nõlvadelt alla voolav vihmavesi kandnud savikaid uhtsetteid. Suurte veekogude läheduses on tuul kuhjanud liiva. Elutekkelised setted (turvas,muda) seostuvad eelkõige soode tekke ja arenguga. Inimtegevuse tulemusel on tekkinud maavarade rikastamise ja kasutamise jääkproduktid- aheraine,põlevkivituhk(Kirde-Eestis). Pinnakate on meil peamine muldade lähtekivim,oluline veereziim ning vete keemilie koostise kujundaja. Pinnakattest koosnevad kõik kuhjelised ning osa kulutuspinnavorme,see määrab erinevate maastike põhijooned. 4.PINNAMOOD Pinnamood ehk reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest (aja jooksul muutuvatest) pinnavormidest. Pinnavormid on maakoore pealispinna osad,mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse , väliskujumsiseehituse ja tekke poolest
............ 144 10.7. Kuivsegud ............. 147 10.8. Mördid talvisteks töödeks ............. 147 10.9. Erimördid ............. 149 10.10. Mörtide valmistamine ja transport ............. 150 11. Põletamata tehiskivimaterjalid ............. 152 11.1. Lubi-liivtooted ............. 152 11.2. Autoklaavitud põlevkivituhk-tooted ............. 155 11.3. Kipstooted ............. 156 11.4. Ksüoliit ............. 158 11.5. Kiud-tsementtooted ............. 159 11.6. Tsementkivid ............. 162 12. Bituumenmaterjalid ............. 165 12.1. Bituumenmaterjalide olemus ja liigitus ............. 165 12.2
PAH-ide, fenoolide ja teiste ühenditega. Aherainemägede põlemine on tänaseks vaibunud, muutunud väheintensiivseks. · Põlevkiviõli tootmisega seotud jäätmed. Peamisteks põhja- ja pinnavett reostavateks aineteks on õli ja selles sisalduvad PAH-id, BTX-d ja fenoolid. Seda laadi reostus esineb Kohtla-Järvel ja Kiviõlis ning vähemal määral Eesti Elektrijaamas (Narva õllitehas). Kohtla-Järve poolkoksi prügilasse ladestati fuusse, poolkoksi laialiuhtmine toimus reostunud veega. · Põlevkivituhk. Tuhaväljakute ohtlikkus tuleneb eelkõige siin kasutatava leeliselise ringlusvee suurest kogusest poolkinnises ringlussüsteemis, mis võib avariide korral negatiivselt mõjutada pinnaveekogusid. Põhjavesi tuhaprügilate ümbruses on samuti reostunud. · Sillamäe setteväljak. Peamine probleem on olnud rannikumere reostamine lämmastikuühenditega. · Olme- ja muude tööstusjäätmete prügilad. Ohtlikkus tuleneb eelkõige koos olme- ja tööstusjäätmetega ladestatud ohtlikest
järgmisel päeval; • sillused tehakse monoliitbetoonist või spetsiaalsest sillus- ja sarrusplokist;. • plokke lõigatakse ketaslõikaja ja erilõikurite ning teemantkettaga; • õõnesplokk ei vaja paneelide paigaldamisel müüritisele eraldi vöö valamist, kui seda ei nõua projekt. P Õ L E V K I V I T U H K - G A A S B E T O O N P L O K I D Põlevkivituhk gaasbetoonplokkide (nn „Narva“ plokk) täiteainena kasutatakse põlevkivituhka. Väikeplokkmüüritise vuukide paksus peab olema sama nagu tellismüüritisel, s.o. rõhtvuukidel 12 mm ja püstvuukidel 10 mm. Plokkide ladumisel tõstetakse nad eelnevalt seinale püsti. Pärast mördikihi ettevalmistamist rõhtvuugi tarvis asetab müürsepp seinale tõstetud ploki otspinnale kelluga 5 – 6 cm laiused mördivallikesed. Seejärel haarab ta ploki mõlema käega ja asetab kohale
- konstruktsiooni-isoleerbetoon (500...900kg/m3) on suuteline taluma ka väiksemaid koormisi - konstruktsioonibetoon (900...1200kg/m3) Mullbetoonide survetugevus on 2,5...20 N/mm2. Mullbetoonid koosnevad sideainest, peenlivast (enamasti jahvatatud), veest ja mulletekitavast lisandist. Poorse struktuuri tekitamise viisi järgi jagunevad mullbetoonid vaht- ja gaasbetooniks. Vahtbetooni valmistamisel segatakse ühes segistis kokku sideaine (tsement, lubi, põlevkivituhk, jne.) peenliiv ja vesi. Saadakse vedel lobritaoline mass. Teises segistis tehakse vahtu. Vaht saadakse vahutekitajast, veest ja liimist. Vahutekitajaks Võib olla kampoolseep, looma verepreparaadid, mõned pesuained jne. Liim muudab vahu mullid püsivamaks. Kolmandas segistis segatakse lobri ja vaht kokku. Saadud poorne taigen valatakse vormidesse. Kivistumise kiirendamiseks tooteid aurutatakse või autoklaavitakse Vahtbetoontooteid saab teha ainult tehases.
60 Mpa Kasutusala Vundamendid, vahelaed, Seinad põrandad, talad, trepid b narva plokk vs aeroc; Narva plokk Aeroc Tootmine Kivistumise teel Autoklaavis vormides, lisatakse Al poorbetoonist pulbrit. Koostis Põlevkivituhk, liiv, vesi Poorbetoon Tihedus 500-600 kg/m3 300-650 kg/m3 Soojapidavus 0,10-0,12 W/mK 0,07 W/mK Tugevus 2,5 Mpa 3 Mpa Kasutusala Seinad Seinad c silikaat vs Aeroc, Silikaat Aeroc Tootmine Liiva ja lubja Autoklaavis
kergbetooni puhul kõrgem kui LC50/55. 1. Muud jagunemised Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid EVS 814 põhjal külmakindlusklassidesse KK1 (F50), KK2 (F100), KK3 (F150), KK4 (F200). Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusklassidesse (W2…W20), kusjuures arv näitab, millise rõhu juures (N/mm²) vesi imbub standardse katse puhul proovikehast läbi. Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivituhk-, jne. betooniks. Täitematerjali järgi liigitades on tähtsamad betoonid: killustik-, kruus-, räbu-, keramsiit jne. betoon. Struktuuri järgi on tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon. Mullbetoon jaguneb veel vaht- ja gaasbetooniks. Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni-, soojaisolatsiooni-, teeehituse-, hüdrotehniliseks-, tulekindlaks-, kiirgustihedaks-, happekindaks jne. betooniks. 2. Betoonide keskkonnaklassid
vähemalt70cm)*ITB on homogeenne ega kihistu*ITB vajab spets.beti.segu projekteerimist*hind on natuke kõrgem*ITB valmis.alates klassist C25/30.Teebet.(bet.eriliik)esit.kõrgemaid nõudeid,kui tavabet.See peab olema küllalt tug,kulumiskind& ilmastikukin.Kasut.autoteed&lennuväljade katteks.Tse.kasut.harilikku &tug.klas`ga42,5.34.Kergbet.kasut.soojapidavate piirdekonstruk. materj.na.(seinaplokid,monoliitsed seinad).Vahtbet.valmis.segat.1segistis kokku sideaine (tsement, lubi, põlevkivituhk),peenliivH2O.2segistis valmis.vaht,mis saada.vahuteki.(kampolseep),H2O& liimi.Liim muuda.vahumul.püsiva.Kivist.kiirend.tooteid aurut.v. Autoklaavi.(aurutatakse rõhu all). Vahtbetoontooteid saab teha ainult tehases.Gaasbet-algul segta.kokku sideaine,vesi&peenliiv,siis lisata.alumiiniumi pulber.Tooted kivist.samuti aurutamise v.autoklaavimisega segu.valat.kohe vormi.Tardun.segu kerge.lõiga.Väikse.tooted lõigat.traatlõik.plaati.`ks v.plokki`ks.Korebet- kergbet
Praegu milles soojuse üleandjaks Väljaspool Ida-Virumaad, 1962. aastal toodeti Kohtla- (soojuskandjaks) on kuum Tallinnas ja mujalgi Eestis, töötatakse metanoolitehase Järvel gaasi puhastamisel projekti kallal, mis peaks põlevkivituhk. Vastandina tegutseb terve rida firmasid, eralduvast gaasbensiinist gaasigeneraatoritele ja mida loetakse keemiatööstuse lähiaastatel käivituma. esimesed tonnid benseeni ja tunnelahjudele kasutavad need alla kuuluvaks. Neis tolueeni
aurukambris. Segumassi sisse segatakse aineid, mis kuumutamisel paisuvad või tekitavad gaasi. Sel viisil saadakse materjal, mille mahumass on ca ' 600... 800 kg/m3. Materjal on poorne (lahtiste pooridega) ja suhteliselt väikese tugevusega. Väikeplokid vormitakse traadiga saagimise teel. Silikaltsiidi koosseis on lubi ja desintegraatormenetlusel jahvatatud liiv. Saadud massi töödel- dakse nagu eelmisel juhul, materjali mahumass on mõnevõrra suurem kui põlevkivituhk plok- kidel . Põlevkivituhk-väikeplokkide nominaalmõõdud on 20x30x60 cm. Nominaalmõõdu all mõel- dakse ehitusdetaili projektikohast mõõtu, detaili tegelik mõõt on lubatud tolerantsi (hälbe) võrra sellest erinev. Üldjuhul on lubatud tolerants ± märgiline, mis tähendab, et detail võib tegelikult olla suurem või väiksem projekteeritavast. Detailide puhul, millega moodustatakse pidev kett (näit müür) on detailide valmistamisel lubatud ainult miinus tolerants. Kivide omadused Tugevus
Harvem klassifitseeritakse betoone ka tõmbe- või paindetugevuse järgi. Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid külmakindlusemarkidesse (F50...F500). Arv margi tähises näitab külmutustsüklite arvu, mille juures betooni tugevus ei lange üle 15%. Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusmarkidesse (W2...W20), kusjuures arv näitab, millise rõhu juures (N/mm2) vesi imbub standardse katse korral proovikehast läbi. Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivituhk- jne betooniks. Täitematerjali järgi liigitades on tähtsamad betoonid: killustik-, kruus-, räbu-, keramsiit-, saepuru jne betoon. Struktuuri järgi on tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon, viimane jaguneb veel vaht- ja gaasbetooniks Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni-, soojaisolatsiooni-, tee-ehituse-, hüdrotehniliseks-, tulekindlaks-, kiirgustihedaks-, happekindlaks- jne betooniks. Koostismaterjalid
o väävlit siduva põletamistehnoloogia kasutamine o vääveldioksiidi kinnipüüdmine suitsugaasidest – odavaim, efektiivseim (kaltsiumühenditega sidumine) märg- (levinuim, 90-95% puhastus, kallis) poolkuiv- (lubjapiim, vesi aurustub kuumade gaaside toimel, kuiv lõppsaadus) kuivmeetod (adsorptsiooniprotsess), Eestis põlevkivituhk Lämmastik - satub keskkonda fossiilsetest kütustest NOx-na - keskkonnaohtlikud NH3 ja HCN - Tekkimine o termiline o spontaanne o kütuse NOx – kütuses olev lämmastik oksüdeerub - Moodustamise takistamine (primaarmenetlus) ja tekkinud lämmastikoksiidi töötlemine (sekundaarmenetlus) - Teket mõjutavad o põlemistemperatuur (hoida alla 1300 °C)
kohalikele teedele. 1965 Huber Hunt Maantevalitsuse juhiks värbas insenere. Esimene esindustee Tln Narva neljarealine eraldusribaga tee. Esimene ots 7,1 km tsementbetoonist. Muldkeha laius 30m teekatend 2x 7,6m 1976-1991 OM võistluste tulemine Tallinna hoogustas siinsete teede arengut nn Olümpia Tee. Kokku 350km Pirita tee ja sild. Kuni 1960 kasutati ainult bit. Ja mahtude kasvades tekkis defitsiit, võeti kasutusele põlevkivituhk väike nake, nõudis kvaliteetset tööd, kapriisne meie ilmastikus. 2009 3855km mustkatet 3900km asfaltbetooni, 1238km pinnatud kruusateed, 929km tuhkbetoon, - 9922km. 16. Tänapäevaste teede saamislugu + põhimõtted, mis kehtivad teede projekteerimisel Peale Rooma ajastu lõppu oli pikk vaikelu ja majanduse ja ilmaelu arenedes hakati taas teid arendama, kuid püüti kka jäljendada Rooma stiili ja tehnoloogit. Enne 18 saj mingit erilist edu polnud.
blindaazide ehitus), suur vastupidavus mereveele ja alla, et tõsta viskoossust ning võimaldada tõmbemasina sulfaate sisaldavale veele. tööd. Tõmbemasina sahtis liigub tulekindlate (asbest) Puzzolaanid rullikute abil alt ülespoole metallraam. Selle alumine Põlevkivituhk-portlandtsement ots surutakse spetsiaalse ujuki (debiteuse) abil sula Keraamikatööstus klaasimassi sisse ning raami ülespoole liikudes haarab Keraamikatoodete hulka kuuluvad: ta kaasa klassilehe, mis sahtis jahtub. Leht tõmmatakse peenkeraamika: portselan, fajanss jt
Näiteks: Kasutatud akud, Kasutatud patareid, Mittetöötavad päevavalguslambid, Raskmetalle sisaldavad kasutuskõlbamatud esemed, Freoonid ja aerosoolid, Loomsed jäätmed, Elektroonikaromud, Putukatõrjevahendid, Kodukeemia jäägid, asbest jne Ohtlikud jäämed Eestis: ca 90% (ca 10,5 miljonit tonni) Eestis tekkivatest jäätmetest tekib Ida-Virumaal _ sellest ligi 6 miljonit tonni on ohtlikud jäätmed. _ Ohtlike jäätmete kogusest moodustab 99% põlevkivituhk ja poolkoks aastas tekib: _ ca 1 miljon tonni poolkoksi _ ca 5 miljonit tonni põlevkivituhka Ohtlike jäätmede õigusaktid Baseli konventsioon (1989) ohtlike jäätmete ja nende kõrvaldamise kohta. - määratleb ohtlike jäätmete impordi, ekspordi ja transiitvedude korra; - Eesti ühines Baseli konventsiooniga 1992.a. EL direktiiv Ohtlike jäätmete direktiiv 91/689 - liikmesriikidel tuleb koostada OJ kava; - kõik OJ tarnimiskohad tuleb kindlaks määrata ja registreerida;
side toimub kontaktpunktides hõõrdejõu abil. 3..4 korda väiksem Peenkillustik võib olla töödeldatud sideainega 188. Tsemak - killustikualus, mis on immutatud liivtsementseguga. 189. Stabiliseeritud alusekihid. Stabiliseerimine- teekatete omaduste parandamine, ilmastikukindluse ja tasasuse parandamine (tsement-, põlevkivituhk-, bituumen- ja kompleksstabiliseerimine). Stabiliseerimine kohapeal: sideaine segatakse kihti otse teel, kasutades teefreesi, liikursegistit. Odav, kuid valminud segu koostis ja omadused on ebaühtlased. Kasutatakse madala klassi teede aluste ja katete ehitamiseks. Stabiliseerimine segusõlmes segades: koostis on täpselt doseeritud, omadused stabiilsed. Kasutatakse suure liikluskoormusega teedel, madala klassi teede remondiks. 190
Killustik immutatakse liivtsemendiga. Vähim kihipaksus 10 cm. Võidakse kasutada peenkillustiku, mis on töödeldud sideainetega. 189. Mis on tsemak Tsementmakadam killustikalus immutatud liivtsementseguga. 190. Stabiliseeritud alusekihid Kivimaterjali või peenendatud teekatendi omaduste parandamine, sobivalt valitud kivimaterjal, sideaine lisamine aluse kandevõime suurendamiseks, ilmastikukindluse ja tasasuse parandamine. Tsement-, põlevkivituhk-, bituumen-, kompleksstabiliseerimine. 191. Millised eelised on stabiliseeritud alusel sidumata alusega (vähemalt 5) 1) materjali sääst; 2) kihi kandevõime suurenemine; 3) bituumeniga stabiliseeritud kihtidel hea vee-, temperatuuri-, ilmastikukindlus; 4) stabiliseerides sõiduraja kaupa pole vaja korraödada ümbersõite; 5) tsemendi ja põlevkibituhaga stabiliseeritud alusekihid on suure kandevõimega; 192
C50/60 ja kergbetooni puhul kõrgem kui LC50/55. Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid EVS 814 põhjal külmakindlusklassidesse KK1 (F50), KK2 (F100), KK3 (F150), KK4 (F200). Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusklassidesse (W2...W20), kusjuures arv näitab, millise rõhu juures (N/mm²) vesi imbub standardse katse puhul proovikehast läbi. Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivituhk-, jne. betooniks. Täitematerjali järgi liigitades on tähtsamad betoonid: killustik-, kruus-, räbu-, keramsiit jne. betoon. Struktuuri järgi on tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon. Mullbetoon jaguneb veel vaht- ja gaasbetooniks. Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni-, soojaisolatsiooni-, teeehituse-, hüdrotehniliseks-, tulekindlaks-, kiirgustihedaks-, happekindaks jne. betooniks. 31. Talvine betoneerimine termosmeetodil ja soojendamise meetodil
survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Tugevusklassid: C8/10... C45/55 (väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha garanteeritud survetugevust) Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid külmakindlusklassidesse: KK1 (F50), KK2 (F100), KK3 (F150), KK4 (F200). Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusklassidesse (W2...W20) Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement, asfalt, kips, põlevkivituhk, jne. betooniks. Täitematerjali järgi liigitades: killustik, kruus, räbu, keramsiit, saepuru jne. betoon. Struktuuri järgi tihebetoon korebetoon mullbetoon vahtbetoon gaasbetoon Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni, soojaisolatsiooni, teeehituse, hüdrotehniliseks, tulekindlaks, kiirgustihedaks, happekindaks jne. betooniks. 25
28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Tähistatakse C8/10 .... C45/55, väiksem arv näitab silindrilise ja suurem arv kuubikujulise proovikeha survetugevust. 45. 3) Külmakindluse järgi jagunevad betooni külmakindlusklassidesse, tähistatakse nt KK1 (F50) 46. 4) Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusmarkidesse, tähistatakse W2.....W20 47. 5) Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivituhk-, jne sideaineks. 48. 6)Täitematerjali järgi liigitatakse: killustik, kruus, räbu, keramsiit, saepuru jne betoon 49. 7) struktuuri järgi jagunevad tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon. Mullbetoon jaguneb veel vaht ja gaasbetooniks. 50. 8) Otstarbe järgi jagunevad betoonid: konstruktsiooni, soojaisolatsiooni, teedeehituse, hüdrotehniliseks, tulekindlaks, kiirgustihedaks, happekindlaks jne betooniks. 51. 25
.1,9 T/m3; - savitellised (põletatud), survetugevus ca. 20 MPa, tihedus 2,0 T/m3; b) betoonplokid - Columbia-kivi, survetugevus ca. 18 MPa, tihedus 2,1 T/m3; c) kergbetoonplokid - keramsiitbetoonplokid Fiboplokid survetug. 3 ja 5 MPa, tihedus 0,6 ja 0,8T/m3; - Taloti plokid survetug- 5 MPa, tihedus 0,95 T/m3; - gaasbetoonploki - Siporex, survetug. 1,7; 2,3 ja 3 MPa, tihedus 0,4 0,45 ja 0,5 T/m3; - põlevkivituhk-väikeplokk (Narva pl), survetug. 3,5 MPa, tihedus 0,95 T/m3. Tabel 2 (3.1) Müürikivid liigitatakse I ja Nõuded mürikivide tugevusgruppidele II kvaliteediklassi müüri Müürikivide tugevusgrupp kivideks (plokkideks). 1 2a 2b 3
11.2011 OHTLIKUD JÄÄTMED EESTIS ca 90% (ca 10,5 miljonit tonni) Eestis tekkivatest jäätmetest tekib Ida-Virumaal sellest ligi 6 miljonit tonni on ohtlikud jäätmed. Ohtlike jäätmete kogusest moodustab 99% EL ja EV ohtlike jäätmete põlevkivituhk ja poolkoks käitlust reguleeriv seadusandlus aastas tekib: ca 1 miljon tonni poolkoksi ca 5 miljonit tonni põlevkivituhka Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus Rahvusvahelised OJ käitlemist reguleerivad õigusaktid EL direktiivid Ohtlike jäätmete direktiiv 91/689
1) tiheduse järgi: raskebetoon üle 2600 kg/m3 ; normaal e tavabetoon 2000-2600 kg/m3 ; kerge 800- 2000 kg/m3 2) tugevuse järgi: C8/10 C100/115 väiksem näitab silindrilise, suurem kuubikujulise proovikeha survetugevust 3) külmakindlus järgi: jagunevad EVS 814 põhjal KK1, KK2, KK3 ja KK4 4) veepidavuse järgi: W2-W20, kus arv näitab millise rõhu juures vesi imbub läbi proovikeha 5) sideaine järgi: jagatakse betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivituhk-, jne betooniks 6) täitematerjali järgi: killustik-, kruus-, räbu-, keramsiitbetoon 7) struktuuri järgi: tihe, kore ja mullbetoon 29.Betooni koostiskomponentidekvaliteet-nõuded liivale, killustikule/kruusaleja veele Liivadest eelistatakse jõeliiva kuna sisaldab vähem saastet ja seeläbi ei vaja läbipesemist. Tera suurus on vahemikus 0,125- 4,0mm Killustik peaks olema vett täisimanuna 1,5-2 korda tugevam, kui betooni nõutav survetugevus
Nii saadakse jämepoorne betoon. Tsemendi ja täitematerjali mahuline vahekord on 1:8...1:20. Kui kasutada tavalist killustikku, siis on korebetooni tihedus 1500...1800kg/m3, keramsiitkruusa puhul aga 600...1000kg/m3. Korebetooni kasutatakse peamiselt seinte ehitamisel (plokkidena või monoliitvaluna). Seinad tulevad mõlemalt poolt krohvida, et sulgeda suuri lahtisi poore ja vältida seinte läbipuhutavust. Vahtbetooni valmistamisel segatakse ühes segistis kokku sideaine (tsement, lubi, põlevkivituhk jne), peenliiv ja vesi. Saadakse vedel lobritaoline mass. Teises segistis tehakse vahtu. Vaht saadakse vahutekitajast, veest ja liimist. Vahutekitajaks võib olla kampolseep, looma verepreparaadid, mõned pesuained jne. Liim muudab vahu mullid püsivamaks. Kolmandas segistis segatakse lobri ja vaht kokku. Saadud poorne taigen valatakse vormidesse. Kivistumise kiirendamiseks tooteid aurutatakse või autoklaavitakse (aurutatakse rõhu all). Vahtbetoontooteid saab teha ainult tehases.
puhul kõrgem kui C50/60 ja kergbetooni puhul kõrgem kui LC50/55. · Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid EVS 814 põhjal külmakindlusklassidesse KK1 (F50), KK2 (F100), KK3 (F150), KK4 (F200). · Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusklassidesse (W2...W20), kusjuures arv näitab, millise rõhu juures (N/mm²) vesi imbub standardse katse puhul proovikehast läbi. · Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivituhk-, jne. betooniks. · Täitematerjali järgi liigitades on tähtsamad betoonid: killustik-, kruus-, räbu-, keramsiit-, saepuru jne. betoon. · Struktuuri järgi on tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon. Mullbetoon jaguneb veel vaht- ja gaasbetooniks. · Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni-, soojaisolatsiooni-, teeehituse-, hüdrotehniliseks-, tulekindlaks-, kiirgustihedaks-, happekindaks- jne. betooniks. 28
Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus. 128 lk. 12. Kohv, N., Mandel, E., Ljamtsev, A. (2003). Õhku paisatud saasteainete heitkogused Eestis (paiksed saasteallikad) ja 2001 aasta lõpuaruanne. Keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskus. Tallinn. 13. Kohv, N., Roots, O., Liiv, S., Laius, V. (2000). Õhk. – Eesti keskkonnaseisund XXI sajandi lävel. /Koost. Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus. Tallinn: OÜ Mansfield, lk 13-36 14. Laja, M. (2005). Põlevkivituhk, omadused ja käitumine vesikeskkonnas. (Magistritöö). Tartu Ülikooli Füüsikalise Keemia Instituut. Tartu. 15. Liblik, V. (2007). Kirde-Eesti keskkonna hullud ajad on möödas. – Eesti Loodus. Nr. 9. 16. Liblik, V., Maalma, K. (2005). Saasteainete emissioon ja õhu kvaliteet Ida-Virumaa linnades. – Keskkond ja põlevkivi kaevandamine Kirde-Eestis. /Toimet. V. Liblik, J.-M. Punning. Väljaanne nr 11. Tallinn: Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituut, lk 172-197. 17
pehmet põrandakatet ja taladele löödud pehmest materjalist (toorpapiriba, celotex, insuliin, pehmem masoniit jne.) vaheriba. Helikindlama vahelae ehitamiseks soovitati eraldada krohvilagi abitalade abil ja teha laekrohv roogplaadist või TEP-plaadist alusele. Siseseinad varieerusid kahekihilistest laudadest siseseinast vooderdatud palkseinani. Helikindlust tõsteti krohvialuse isoleerplaadiga (TEP, roog, ~5cm), eraldatud kandepostide kasutamisega ja sõrestikuvahelise raske täidise (põlevkivituhk, liiv, jne.) kasutamisega. 6.2 Meetodid 6.2.1 Sisepiirdetarindite helipidavuse kvaliteedi otsustamise alused Uuritud puidust korterelamud on püstitatud 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi esimesel poolel, ajal kui puudusid konkreetsed nõuded piirete helipidavusele ja nende hindamise võimalused. Elukeskkonna kaitseks müra eest on kehtestatud müra normtasemed sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a. määrusega nr. 42: Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning
annaabi.ee 
