Põlevkivi tuhk (0)

Põlevkivituhk on põlevkivi põletamisel tekkiv  mineraalne  jääk. Eesti põlevkivis on orgaanilise aine sisaldus küllaltki väike, keskmiselt 33%. Ahju jääb pärast põletamist 45% kuivast massist alles – mineraalne osa.
Põlevkivituhka ladestatakse tuhaväljadele, seda peamiselt Ida-Virumaal Balti ja Eesti soojuselektrijaamadelähedal. Hetkel toodetakse Eestis umbes 5–7 miljonit tonni põlevkivituhka aastas
Tuhastamise tehnoloogiad
PF ehk tolmpõletamine on levinuim põletustehnoloogia. Temperatuur koldes on 1400 –1450 °C. Tolmpõletamisel kütus eelnevalt jahvatatakse, misjärel suunatakse see aeroseguna põletite kaudu koldesse. Tolmküttekolle on põletitega varustatud ekraan – soojusvahetuspindadega ümbritsetud kamber, kus põlevkivi kõrgtemperatuurilisel põlemisel antakse soojust põlemisgaasilt üle koldeekraanidele. Seal leiavad aset muundumisprotsessid põlevkivi mineraalosas ja tekib  tuhk . Tahkosakesesed, mille hõljumiskiirus on väiksem kui gaasi kiirus, kanduvad koos põlemisgaasiga koldest välja, suuremad aga langevad kas raskusjõu või tsentrifugaaljõu toimel kolde põhja. Koos põlemisgaasiga koldest väljuvat tuhka nimetatakse lendtuhaks. Lendtuhast 80% moodustavad tuhaosakesed, mis on suuremad kui 4–6 µm, ülejäänud 20% on väiksemad. Probleemiks selle meetodi puhul on vääveldioksiidi kontsentratsioonpõlemisgaasis ja suur tahkete osakeste sisaldus heitgaasis.
CFBS (circulating fluidized bed combustion ) ehk tsirkuleeriva  keevkihi   tehnoloogia omapäraks on koldest lahkuva põlemisgaasi ja tuhaosakeste siirdumine separaatorisse, kus mõõtmetelt ja massilt suuremad tuhaosakesed välja separeeritakse ja koldesse tagasi suunatakse. Koldes on temperatuurid umbes 800–850 °C juures. Luuakse tasakaal koldesse antava kütuse ja ringleva tuha vahel, osakesed väljuvad pidevalt separaatorist ja põhjatuhana koldest. CFBC tehnoloogia on keskkonnasõbralikum, väävel saadakse peaaegu täielikult kätte ehk seotakse tuhaga kaltsiumi poolt (põlevkivis on kaltsiumi ja väävli suhe vahemikus 8–10, mis on küllaltki suur). Lämmastikdioksiidi tekib väikestes kogustes ja süsinikdioksiidi tekib 4–8% vähem kui PF tehnoloogiaga. Samuti on ka tuha keemiline koostis erinev. CFBS tuhas on vähem reaktiivset  kaltsiumoksiidi võrreldes PF-iga, samuti on seal vähem kaltsiumsilikaate ja rohkem anhüdriiti. Üheks miinuseks on see, et keevkihi tehnoloogiaga tekib vähem klinkrimineraale, mis on  sideaine  omadustega – see mõjutab põlevkivituha kasutusvõimalusi ehitusmaterjalina.
Tuhaväljad
Põlevkivituhka ladestatakse vee abil tuhaväljadele. Suurtes kogustes hakkas põlevkivituhka tekkima  1959 . aastal, kui tööd alustas Balti soojuselektrijaam . [1] NäiteksNarva lähistel tuhaväljadel katab tänapäevaks tuhk Õismäe suuruse pindala ehk ligikaudu 18 ruutkilomeetrit ja tuhakihi paksus on 40–45 m [3]. Kokku on alates 1950-ndatest, kui põlevkivist massiline energia tootmine algas, ladestatud praeguseks üle 300 miljoni tonni tuhka. Võrdluseks, sama võimsusega kivisöeelektrijaamadestekib 5–8 korda vähem tuhka. 90% Eestis toodetavast põlevkivituhast ladestatakse veega Balti ja Eesti elektrijaamade tuhaväljadele. Põlevkivituha ladestamisel kasutatava vee ringlus on kinnine ja läbib uuesti soojuselektrijaama (mittepõleva lubja saab ahjust kätte ainult vee abil). Transportimisel on tuha ja vee suhe 1:20. Tuhaväljade kasutamise käigus on selgunud, et tuhk seob vett umbes 0,6–0,7 kuupmeetrit /tonni tuha kohta.
Taaskasutamine
Põlevkivituhal on mitu fraktsiooni. Kõige peenem püütakse kinni elektrifiltritega ja kõige jämedam tuleb eemaldada kolletest. Koldetuhka ei osata praegusel ajal ära kasutada, samas elektrifiltritega kinnipüütud tuhale on kasutus leitud. Peent põlevkivituhka kasutati happeliste põldude lupjamiseks. Sellest saab toota ka tuhaplokke. Kõige peenemat fraktsiooni kasutatakse tsemendi lisaainena , 15 protsenti tuhka parandab tsemendi omadusi ega pea lisama  kipsi, mistõttu tsement muutub odavamaks. Probleemiks on see, et ükski tootmisharu Eestis pole võimeline nii suuri tuhakoguseid ära kasutama.
Praegu suudetakse taaskasutada kuni 5% tuhka, näiteks ehitusmaterjalides – tuhk on üks tsemendikomponente, põlevkivituhk-portlandtsement on väga hea betoonikomponent. Ehitusmaterjalide tootmiseks sisaldab põlevkivituhk liiga palju kaltsiumoksiidi, mistõttu on seda sideainena kasutamiseks vaja töödelda.Kundas toodetud põlevkivituhka sisaldavast tsemendist on ehitatud Tallinna teletorn  ja ka Sosnovõi Bori aatomielektrijaam. Teine kasutusvõimalus on põllumajanduses happeliste muldade puhul, kuigi tänaseks on selle osatähtsus oluliselt vähenenud, nimelt Eestis on aluselised mullad ja varem transporditi tuhkaVenemaale.