Mullbetoonid (0)

Võrumaa Kutsehariduskeskus
MULLBETOON
Õpilane: Reio Saarniit
Juhendaja : Andrus Kapp
KBp-12
Väimela 2012
Sisukord:
Mullbetoon.................................................................................3
Sissejuhatus................................................................................4
Mullbetooni jagunevused, vahtbetoon , gaasbetoon ..................5,6
Kokkuvõte..................................................................................7
Kasutatud materjal.....................................................................8
Sissejuhatus
Referaadi teemaks on mullbetoonid . Materjal on otsitud internetist.
Mullbetoon on kerge või ülikerge betoon , milles puudub jämetäitematerjal. Kuni 85% mullbetooni mahust moodustavad õhu või mõne muu gaasi mullid, jämedusega 0,3...2,0 mm.
Mullbetoon
Mullbetoon on kerge või ülikerge betoon, milles puudub jämetäitematerjal. Kuni 85% mullbetooni mahust moodustavad õhu või mõne muu gaasi mullid, jämedusega 0,3...2,0 mm.
Mahumassi järgi jagatakse mullbetoonid 3 gruppi:

• isoleerbetooni (kuni 500 kg/m3) kasutatakse ainult soojaisolatsiooniks,
  
• konstruktsiooni-isoleerbetoon (500...900 kg/m3) on suuteline taluma ka väiksemaid koormisi,
  
• konstruktsioonibetoon (900...1200 kg/m3).
  

Mullbetoonide survetugevus on 2,5...20 N/mm². Mullbetoonid koosnevad sideainest, peenliivast (enamasti jahvatatud), veest ja mulletekitavast lisandist. Poorse struktuuri tekitamise viisi järgi jagunevad mullbetoonid vaht - ja gaasbetooniks.
Mullbetoon ning kergbetoon omavad tulepüsivust kuni 2 tundi, raudbetoon talades. 1,5 tundi eelpingestatud talades. Betoontooted jaotatakse kahte klassi:

• Klass 1: kergbetoon (mull ja vahtbetoon, fibo) omavad väiksemaid termilisi liikumisi kui tihked betoontooted ja säilitavad paremini oma tugevuse tulekahju tingimustes;
  
• Klass 2: paekivi ja muu looduskivi täitematerjaliga, mis sisb kvartsi, mis võib hakata kiiresti lagunema ning seetõttu pole just parim valik tule tõkestamiseks.
  

Mullbetoon.
Mullbetooni jagunemised
Mullbetoon jaguneb veel vaht -ja gaas betooniks .
Vahtbetoon:

Vahtbetoon on poorne kergbetoon, mis valmistatakse spetsiaalsete lisaainete , tsemendi, liiva ja vee segamisel .
Vahtbetooni valmistatakse mahumassiga 800- 1600kg/m³.
Kui on vaja valada kaldpindadega konstruktsioone, on soovitav kasutada vahtbetooni mahumassiga >1500kg/m³.
Madalate mahumasside puhul on segu peaaegu isetasanduv ja kõrgematel veidi jäigem, võimaldades anda pindadele vajalikku tasasust ja kaldeid.
Vahtbetooni omadused ja eelised:

• hea töödeldavus, kerge paigaldada
  

• kergesti pumbatav üldkasutatavate betoonipumpadega
  

• tulekindlam kui tavabetoon
  
• paremate soojus - ja heliisolatsiooni omadustega kui tavabetoon
  
• sarnaneb isetasanduvale betoonile
  
• Võimalik om valada õhukesi katendeid (paksus al.1cm)
  

Vahtbetooni kasutusalad:
• Konstruktsioonides, kus on nõutud väike kaal: katuste tasanduskihid, põrandad.
• Teedeehituses vanade kommunikatsioonitrasside (sidekanalid, torustikud jne.) täitmisel.
• Tagasitäidetel teedeehitusel, trasside ehitamisel, sadamakaide, tugimüüride tagasitäidetel, kus on oluline
püsivus ja kaal. Võimalik on vähendada tagasitäitest tingitud horisontaalseid koormusi, mis mõjuvad
tugimüüridele vms. konstruktsioonidele.
• Vahtbetooniga saab täitmist teostada ühe korraga ja lisaks ilma vibratsiooni ja mürata (killustiku või
liivaga täites on vajalik mitmekihiline täitmine ja tihendamine ).
• Tagasitäidete puhul on olulisim vahtbetooni mahupüsivus. Vahtbetooni puhul puudub oht, et
tagasitäidetud tee või konstruktsioonialune pinnas vajub, põhjustades pealeehitatud konstruktsiooni
purunemise.
• Kasutades madala survetugevusega (0,6-1,2Mpa) vahtbetooni on vajadusel võimalik hõlpsasti
(näit.labidaga) täidet uuesti eemaldada.
• Kergbetooni väikest kaalu võib edukalt kasutada halva kandvusega aluspinnasele teede, vundamentide ehitamisel.
Vahtbetooni kasutamisel tuleb arvestada sellega, et madal tugevus eeldab enne kasutuselevõttu suhteliselt pikka kivinemisaega. Survetugevus peaks olema ca 0,2Mpa, see saavutatakse sõltuvalt kivinemistingimustest 18-24
tunniga. Välistingimustes ei ole soovitav vahtbetooni paigaldada, kui esineb sademeid, mis põhjustavad valupinna ebatasasusi.
Vahtbetooni valmistamisel segatakse ühes segistis kokku sideaine ( tsement , lubi , põlevkivituhk jne), peenliiv ja vesi. Saadakse vedel lobritaoline mass. Teises segistis tehakse vahtu. Vaht saadakse vahutekitajast, veest ja liimist. Vahutekitajaks võib olla kampolseep, looma verepreparaadid, mõned pesuained jne. Liim muudab vahu mullid püsivamaks. Kolmandas segistis segatakse lobri ja vaht kokku. Saadud poorne taigen valatakse vormidesse. Kivistumise kiirendamiseks tooteid aurutatakse või autoklaavitakse (aurutatakse rõhu all). Vahtbetoontooteid saab teha ainult tehases.
Gaasbetoon:
Gaasbetoonile antakse mulliline struktuur gaasitekitava lisandi abil, milleks on kõige sagedamini peenike alumiiniumi pulber . Sideaine peab sisaldama lupja. Kui sideaineks on tsement, siis tuleb lupja juurde lisada. Põlevkivituhksideainetes on lupja piisavalt. Lubja, alumiiniumi ja vee vahel toimub järgmine reaktsioon : 2Al+3Ca(OH)2+ 6H2O =3CaO.Al2O3.6H2O+3H2 Eralduv vesinik paisutab segu. Algul segatakse kokku sideaine, vesi ja peenliiv, seejärel lisatakse alumiiniumi pulber. Segu tuleb kohe valada vormidesse. Vormid valatakse täis umbes poolest saadik. Segu paisub 20…30 minuti jooksul ja vormid täituvad väikese liiaga . 2…4 tunniga segu tardub ja vormist üle kerkinud kuhikud lõigatakse maha. Tardunud segu on kergesti lõigatav. Väiksemaid tooteid vormitakse sageli lõikemeetodiga, st. suur rist - tahukas lõigatakse traatlõikuriga väiksemateks plaatideks või plokkideks . Vähem kasutatakse gaasitekitava lisandina vesinikülihapendit (H2O2), mis laguneb veeks ja hapnikuks. 2H2O2=2H2O+O, eralduv hapnik paisutab segu. Hapnik soodustab terase korrosiooni ja sarrustatud detailide puhul seda meetodit kasutada ei saa. Gaasbetoontooteid kivistatakse samuti aurutamise või autoklaavimisega.
Kokkuvõte

Mullbetoonid koosnevad sideainest, peenliivast (enamasti jahvatatud), veest ja mulletekitavast lisandist. Poorse struktuuri tekitamise viisi järgi jagunevad mullbetoonid vaht- ja gaasbetooniks. Mullbetoonid jagunevad veel kaheks: vahtbetooniks ja gaasbetooniks.
Kasutatud materjal:

• http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2324/E-kursuse%20materjal%20Leena%20Paap.rar/Betoon.pdf
  
• http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1158/Ehitusmaterjalid.rar/Ehitusmaterjalid/page296.html
  
• http://www.rudus.ee/Failid%20betoon/Vahtbetoon.pdf