Eesti murded Sandra Nõmmik 10 BH Juhendaja: Pärnu 2011 1 Sisukord 1 Sisukord................................................................................................................................... 2 2 Eesti murded............................................................................................................................ 3 3 Põhjaeesti murded....................................................................................................................4 3.1 Saarte murre...................................................................................................................... 4 3.2 Läänemurre....................................................................................................................... 5 3.3 Keskmurre.................................................................................
hõimumurde lähenemise tulemusena. Teistest läänemeresoome algkeele murretest olid need arvatavasti eristuma hakanud ajaarvamise paiku. Keeleajaloolaste arvates oli ühtse eesti keele kujunemise üheks ajendiks germaani ja ka balti keelte kasvav mõju. 2 Murded Eesti keele kõnelejate seas on ka neid , kes kõnelevad eesti keele murdeid . Eesti keeles on kaks suuremat murderühma- põhjaeesti ja lõunaeesti murded. Nende erinevused ajalooliselt ulatuvad arvatavasti läänemeresoome keelte ühisest algkeelest eraldumise perioodi. Seoses sunnismaisuse tekkega 14. - 15. sajandil vähenesid inimeste liikumis- ja suhtlemisvõimalused ning paikkondlikud keelekujud eristusid üldiselt kihelkonna piirides vastavate murrakutena. Siiski on ka ühe kihelkonna piires kasutatud erinevaid keelekujusid, murdealade piirid ei ole kõikjal kattunud kihelkonnapiiridega
arengust · võimaldavad jälgida keele arengut Esimesed eestikeelsed kirjapanekud Hendriku "Liivimaa kroonika" · Ladinakeelne · Vähe eestikeelseid sõnavorme 13. saj Taani hindamisraamat · Hõlmab maavaldussuhete registrit · Enamik selles allikas sisalduvatest kohanimedest säilinud tänapäevani Eesti kirjakeele algusaeg 16.sajandil · Kirikukeele ajajärk ehk eesti kirjakeele varasem arengujärk · Eestis kujunes välja lõunaeesti kirjakeel ja põhjaeesti kirjakeel · Eestikeelset kirjasõna pole 16.sajandist palju säilinud · Kullamaa vakuraamat · 1535. aastal Simon Wanradti ja Johann Koelli luterlik katekismus · hävitati kohe pärast trükkimist · alamsaksa ja eesti keeles · varieeruv alamsaksapärane kirjaviis · 16. sajand lühikesed juriidilised tekstid · kiri emale · salakiri või kirja mustand · peidetud alamsaksakeelse kirja sisse Varaseimat eesti kirjakeelt
mida ilmus kuni 1850. aastani 46 kordustrükki. 1742. aastal sai Hellest IdaHarjumaa praost. Sellel kohal ei saanud ta olla aga kaua, sest juba järgmisel aastal Anton Thor Helle suri. Esimene eestikeelne Piibel 1715. aastal ilmus Johann Gutsleffi tõlkes põhjaeestikeelne Uus Testament, mille põhjalikult toimetatud teine trükk nägi ilmavalgust 1729. aastal. See saigi täispiibli tõlkimise üheks aluseks. Vana Testamendi tõlkisid PõhjaEesti kirikuõpetajad üldiselt 1720. aastatel. Piibel sai lõpuks ilmuda ilmselt tänu sellele, et 18. sajandi alguses võitis Liivimaa pastorite seas pietistlik usuvool. 1736. aastaks sai piiblitõlge üldiselt valmis, kuid selle väljaandmist takistas rahapuudus. 1739. aastal lahendati see probleem tänu hernhuutlasest krahvi Nikolai Ludwig von Zinzendorfi toetusele ning esimene eestikeelne Piibel ilmus 6015 eksemplaris.
sajandini. Murrete piirid kajastavad eelkõige rahvastiku paiknemist 18. saj., pärast suuri sõdu ja rahvastikuhävimisi. Murrete hääbumine algas 19. sajandi teisest poolest ja toimus põhiosas 20. saj. jooksul. Eesti murded sellisel kujul, nagu me neid kirjeldame, on eeskätt 18.-19. sajandi keelekujud. Murrete kujunemine Eesti murded on kujunenud vanadest läänemeresoome hõimukeeltest, mida on olnud vähemalt kaks: · ühest kujunesid põhjaeesti · teisest lõunaeesti murded. Maksimaalselt on oletatud viit muistset peamurret. Eesti murrete kujunemise algust on raske määrata. Kujunemise etapid: 1. Lõunaeesti murrete (ehk Ugala) eraldumine. Lõunaeesti murrete vanimad erijooned on vähemat paar tuhat aastat vanad. 2 tuhat aastat tagasi oli lõunaeestipärane asustus levinud ka praeguses Põhja-Lätis, võiks oletada selle levikut idasuunal. 2
Lugemisoskus pole hariduse mõistes kunagi kahjuks tulnud ning suutelisus ise kirjasõna mõista suurendab tahtmist omandada veelgi rohkem teadmisi ja aitab ka tekstide tegelikust sisust määratud viisil aru saada. Kuna kirjaoskus oli laialdaselt levima hakanud, siis oli vaja rahvale anda ka midagi, mida lugeda. Põhilisteks väljaantud teosteks jäid loomulikult vaimulikud tekstid, esirinnas Piibliga, mille lõunaeestikeelne Uue Testamendi trükk ilmus 1686. aastal. Põhjaeesti keelde tõlgiti see alles 1715. aastal. Vana Testament nägi aga Eestis ilmavalgust alles 1739. aastal, tõlgituna põhjaeesti keelde. Piibli kõrvalt hakkasid aga üha populaarsemaks muutuma väikesed ja odavad rahvakalendrid, juturaamatud ning ka nõuanderaamatud, mis sarnaselt ratsionalistlike jutlustajate jutlustele andsid näpunäiteid eluks eneseks. Ainsaks siiani mainitavaks negatiivseks jooneks Vene võimu mõju puhul eestlaste haridusele võib nimetada Tartu Ülikooli sulgemise
ukraina ja valgevene), lääneslaavi (poola, tsehhi, slovaki ja sorbi) ning lõunaslaavi (serbohorvaadi, makedoonia, sloveeni ja bulgaaria keel). iraani keeled, india keeled (indoiraani keeled). Peale selle on indoeuroopa keelte hulgas keeli, mis ei kuulu rühmadesse: albaania, kreeka, gruusia ja armeenia keel. Eesti keel on arenenud kolmest muistsest hõimukeelest, mis eristusid teistest läänemeresoome hõimukeeltest meie ajaarvamise alguse paiku ja on aluseks praegusele põhjaeesti ja lõunaeesti murderühmale ning kirde- eesti rannikumurdele. Hiljem eristusid murded ja kujunesid lõplikult välja murrakud. Vanimad eestikeelsed kirjapanekud on tehtud 13. saj (nimed Henriku Liivimaa kroonikas jms), esimene tekst leidub 16. saj. algusest pärinevas Kullamaa vakuraamatus, esimene säilinud eestikeelne trükis on 1535. a ilmunud Wanradti-Koelli katekismus. Muistset keelekuju on säilinud regivärsilistes rahvalauludes. Kirjakeel kujunes 17
kulutuskõrgustik Pandivere kõrgustik(Emumägi), Sakala kõrgustik (Rutu mägi) lainjad tasandikud (ürgorud) kuhjeline kõrgustik Haanja (Suur Munamägi), Otepää (Kuutse mägi), Karula (Rebasejärve Tornimägi) lavamaad tasased, jõeorud, lubja/liiva madalikud hiljem vee alt vabanenud nõod, orundid lahutavad kõrgustikud. Kausjad, keskel järv või soo/piklikud ja laiapõhjalised MADALIKUD LääneEesti madalik (Saaremaa, Hiiumaa), PõhjaEesti rannikumadalik, Pärnu madalik, Peipsi madalik, Alutaguse madalik) NÕOD ja ORUNDID Valga nõgu, VäikeEmajõe orund, Hargla nõgu, Võru orund TASANDIKUD KeskEesti tasandik, VaheEesti tasandik ehk Kõrvemaa LAVAMAAD PõhjaEesti ehk Harju, KirdeEesti ehk Viru lavamaa, KaguEesti ehk Ugandi lavamaa PINNAMOE KUJUNEMINE devonist kvaternaarini suurvormide kujunemine aluspõhja ürgorud jääajad 3 kuni 6 viimane 13 00011 000.a. tagasi.
1) Missugusesse kolme suurde rühma jagunevad Eesti murded? * Kirderannikumurre * Põhjaeesti murded * Lõunaeesti murded 2) Missugusesse kolme suurde rühma jagunevad Lõunaeesti murded? * Mulgimurre * Tartu murre * Võru murre 3) Nimeta mõni murdekeelne luuletus ja selle autor. ,,Kõrts" Jakob Tamm 4) Nimeta mõni murdekeelne ilukirjandus ja selle autor. ,,Pildike Peipsi rannalt" Juhan Liiv ,,Noorele sõbrale" Valter Voole 5) Mille poolest erinevad laen- ja tehissõna? Too kummagi kohta 1 näide.
· Eesti keele arengus saab eristada kolme perioodi: 1) vanaeesti keel- kuni aastani 1200 2) murrangueesti keel- 1200 kuni 1700 3) uuseesti keel- 1700 kuni tänapäev Vanaeesti keel · Ei ole säilinud kirjalikke allikaid · Üks varasemaid erinevusi ja muutusi, mis eristab eesti keelt kõigist teistest läänemeresoome keeltest on õ-häälik · Tekkisid murretevahelised erinevused · Eesti- ja Liivimaal kujunes välja kolm murderühma: liivi, lõunaeesti ja põhjaeesti · Põhjaeesti ja lõunaeesti häälikujärjendid olid erinevalt arenenud Ülesanne: Tõlgi lõunaeesti keelest põhjaeesti keelde. 1) parts 4) upin 2) kuremari 5) pang 3) väits 6) kaiv Murrangueesti keel · Algas 13. saj. kui sakslased ja taanlased olid Eesti vallutanud · Kestis 18. sajandini · Murranguperioodil ilmnes palju häälikumuutusi näiteks lõpu- ja sisekadu
Ordumeister kasutas kavalust, et aega võita. Hukkus umbes 3000 eestlast. Tallinna piirav eestlaste peavägi sai lüüa. Liivi ordu ja eestlaste maleva vahel toimunud lahingu paika hakati rahvasuus nimetama Sõjamäeks. Jüriöö park Venelaste ja rootslaste abivägi õigeks ajaks kohale ei jõudnud. Ülestõus oli sellega MandriEestis lõppenud. Saaremaa PõhjaEesti eeskujul alustasid saarlased ülestõusuga 24.06.1343. Nad suutsid kõik sakslased Saaremaalt minema ajada. Orduvägi tuli sõnakuulmatuid saarlasi alistama 1344. aasta talvel. Julmalt hukati saarlaste vanem Vesse. Lõplikult suudeti saarlased alistada siiski alles1345. aastal Taani kuningas müüs PõhjaEesti 1346. aastal ordule. Eesti Vabariigi loomiseni oli jäänud 572 pikka aastat! Tänan kuulamast!
kujundatud hääldusläheduse põhimõtte järgi, selle hääldus ei ole keeruline. Eesti kirjaviisis järgitakse varem kokkulepitud kirjakuju, hoolimata sellest, et suurem osa kõnelejaid hääldab teisiti. Näitena võib tuua selle, et enamik eestlaseid ei häälda sõna alguses h- häälikut, ,,hoopis hiljuti" hääldatakse tavaliselt ,,oopis iljuti". Esimesed isamaalised tekstid pärinevad 16. Sajandist. Paar sajandit hiljem ilmus esimene eestikeelne Piibel, mis oli tõlgitud põhjaeesti-keelde. Sellest alates hakkas põhjaeesti keel domineerima, enne seda rivaalitsesid ühiseesti kirjakeele staatuse koha eest kaks keelevarianti: peale põhja-eesti (Tallinn) oli lõunaeesti (Tartu) keel. Järgmise sajandi lõpuks oli lõunaeesti kirjakeel peaaegu väljasurnud. Viimase paarikümne aasta jooksul on grupp haritlasi kagu-Eestis kõneldavate murrakute põhjal loonud uut kirjakeelt, mida nimetatakse kas lõunaeesti , võro või võro-seto keeleks.
b) Graniit, gneiss, kilt 2) Millest koosneb pealiskord? Nimeta pealiskorra kivimid. V: a) Pealiskord koosneb settekivimitest. b) Vendi, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni settekivimid savid, liivakivid, lubjakivid. 3) Millest koosneb pinnakate? Pinnakatte paksus. V: a) Pinnakatte koosneb mandrijäätumiste käigus ja hiljem kujunenud setted. (moreen, liiv, kruus, turvas jne.) b) Pinnakate on paksem kõrgustike alal ja vanades orgudes. PõhjaEesti peapealsetel aladel on õhem. 4) Nimeta tähtsamad Eesti maavarad. V: Põlevkivi, turvas, lubjakivi, dolomiit, liiv, kruus, savi 5) Millest on tekkinud põlevkivi? Kasutusalad. V: a) Põlevkivi on tekkinud ordoviitsiumi ajastu madalmeres settinud vetikaterikkast mudast. b) Kütus ja õlitoore. 6) Kus ja millist tüüpi kaevandustes kaevandatakse põlevkivi? V: Põlevkivi kaevandatakse nii maaalustes kaevandustes kui ka karjäärides. Näiteks IdaVirumaal.
Võib ju öelda, et see on keele loomulik areng, kuid ka nende muutuste vastu võitlemine ja püüd neid suunata on osa keele loomulikust arengust. Probleem on ka see et, sõnu kasutatakse valedes tähendustes. näiteks sõna "kuskil" polekski justkui enam kohamäärus vaid tähendab mõistet "umbes". samamoodi on ka sõnaga "mingi", näiteks :"Saame kokku mingi kell kaks.". Selliste sõnade nimekiri on lõputu. Eesti on murrete suhtes rikas, on kaks suurt murrete rühma: põhjaeesti ja lõunaeesti murded. Murded teevad eesti keele mitmekesisemaks. Usutakse, et põhjaeesti murrete alusel ja lõuneesti murrete toel on kujunenud tänapäeva eesti kirjakeel. Kahjuks on murded hakanud järjest rohkem ära kaduma ning inimesed räägivad neid vähem. Õppigem ja pruukigem keeli, kuid hoidkem need lahus. Pole vaja poetada eestikeelse kõne sisse võõrkeelseid sõnu või väljendeid, kui eestikeeles on olemas sõnad, mis tähendavad neid samu mõisteid
Eesti kolme kuningriigi vahel jagatuna Virge Väli Kätlin Pihl Marite Vendel LÕUNAEESTI POOLA KOOSSEISUS v Poola aeg algas kohalikule aadlile suurte lootustega. v Kuningas Sigismund Augusti privileegiga kindlustati neile endised maavaldused, säilitati luteri usk, lubati ametikohad täita sakslastega ning kinnitati talupoegade pärisorjus. v Siiski kuulus mõisnikele vaid ¼ maast, ülejäänu oli riigi valduses. v Peale sõjategevuse lõppemist muutus ka Poola kuninga suhtumine kohalikku aadlisse. v Hakati poolastama, st ametikohad täideti poola või leedu ametnikega, tühje talusid püüti asustada poola talupoegadega ning suurt tähelepanu pöörati vastureformatsioonile, st püüetele taastada katoliku usu mõjuvõim. LõunaEesti Poola Koosseisus v Maa...
EESTI KIRJAKEEL 17.- 18.sajandil. Vana kirjaviis "Keel ja ühiskond" X klassile 9. ptk Mare Hallop KiNG 14.10.2013 30.10.2012 17. sajandi lõpp 17. saj lõpp kirjakeele arengus murranguline: § oli tegeldud ligi 100 aastat piibli tõlkimisega, § suurem osa uuest testamendist põhjaeesti keelde tõlgitud, § olemas lõunaeestikeelne vana testamendi tõlge, 1680 suur pööre: Bengt Gottfried Forseliuse (1660 1688) § ettepanek - rahvahariduse arendamise ja rahvakoolide arendamiseks kergem kirjaviis, vana kirjaviis ehk Forseliuse kirjaviis kasutas oma aabitsas (1685 pole säilinud), põhjustas keelevaidlusi piiblikonverentsidel (1686, 1687), süsteemsuse ja lihtsuse pärast võeti kasutusele nii põhja- kui
ja aleuroliitide kompleks nn. kambriumivendi põhjaveekompleksi. Kambriumi ajastu Pikem maismaa periood (570480milj. a.t.), mille vältel osa varem tekkinud settekivimid ära kulutati ja murendmaterjal minema kanti. Järgneva mitmekümne miljoni aasta jooksul oli Eesti ala kord rohkem, kord vähem normaalsoolsusega mere poolt üle ujutatud ja selle veekogu põhja settisid mitmesugused liivad ja savid. Kambriumi ladestu avamus on PõhjaEesti klindi jalamil, moodustades 150m paksuse lasundi. Vara Kambriumi keskel kuhjusid normaalsoolsusega selfimeres laial alal savid, mille tulemusega tekkis kuulus Lontava sinisavi. Üsna laial alal paiknevad ka AlamKambriumi Lükati ja Tiskre kihistu aleuriidi ja liivakivikihid, mis tekkisid pärast mõningat kulutusperioodi. Neid kihistuid ei leidu vaid KaguEestis. Kesk ja HilisKambriumis valdasid Eestis
Liivimaa vanem riimkroonika (13 saj lõpp) Liivimaa noorem riimkroonika (14 saj Haeneke) Russowi Liivimaa kroonika 3. Vanim eesti keelne raamat on aastast 1525, aga see pole säilinud. Vanim säilinud eesti keelne raamat on aastas 1535 ja see oli kateksimus. Wanradti ja Koelli 4. 5. Katekismus on lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ning vastuste kujul. 6. Põhja- (tallinna) ja lõunaeesti (tartu) keel. 1739. aastal ilmus trükis esimene eestikeelne Piibel. Kuna see oli põhjaeesti-keelne, hakkas põhjaeesti keel sealtpeale domineerima; lõunaeesti kirjakeele hääbumise teine põhjus oli Lõuna-Eesti peamise keskuse -- Tartu -- elanike küüditamine Venemaale venelaste ja rootslaste vahel peetud Põhjasõja käigus 1708. aastal. 19. sajandi lõpuks oli lõunaeesti keel kirjakeelena praktiliselt hääbunud. 7. Kirikukirjanduse osatähtsus seisneb peamiselt selles, et kujunes välja eesti kirjakeel. tekkis ja hakkas arenema Eesti kirjakultuur 8
1739. aastal ilmus esimene eestikeele täispiibel. Piibel aitas kaasa lugemisoskusele ja avardas inimeste silmaringi. Tänu piibli tõlkimisele saavutas uue taseme ka kirjakeel. Piiblikeel oli lihtne ja rahvapärane, et lugejad teksist hästi aru saaksid. Eestikeelest sai kultuurkeel, sest vaid kultuurkeeltesse oli võimalik piiblit tõlkida. Tänu uue kirjaviisi sünnile sai kogu Eesti ühise kirjakeele. Uue kirjaviisi aluseks sai põhjaeesti keele grammatika. 19. sajandi lõpul hakkasid selle kirjaviisi põhimõtted juurduma ning see muutus üldkasutatavaks. Ilmusid esimesed teosed eesti keele grammatika kohta. Tegeleti sõnavara ning terminoloogia rikastamisega. Sajandi lõpuks oli välja kujunenud ühtne eesti kirjakeel. Eesti keel on nii grammatika kui sõnavara poolest palju muutunud. Eestis olid pikalt kasutusel nii põhjaeesti kui ka lõunaeesti keel. 19. sajandi lõpuks kujunes eestis välja ühtne kirjakeel.
vööndis on sarnased soojustingimused, niiskustingimused, bioloogilised maastikukomponendid, mullad ja eksogeensed geomorfoloogilised protsessid (näiteks murenemine, erosioon). Tundravöönd Metsatundravöönd Okasmetsavöönd (taiga) Segametsavöönd Lehtmetsavöönd 5) maastikurajoon on reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal, nõos, saarestikus) kujunenud geokompleks (paigastike kogum). harju lavamaa, põhjaeesti rannikumadalik, võruhargla nõgu 6) maastik on väiksem paigastike kogum, reljeefi suurvormi üks osa. 7) paigastik on geokompleks, mis on kujunenud valdavalt ühe loodusliku teguri (mandriliustiku, mere, tuule, taimkatte jt.) toimeprotsesside läbi. voorestik, mõhnastik, moreentasandik sootasandik 8) paigas on ühel mesoreljeefivormil künkal, nõos, väikeses orus või ligilähedaselt
Eesti iseseisvumise eeldused 1) Kultuurilised eeldused: · Kirjakeele ühtlustumine. Eesti oli seni jagatud kahe kubermangu vahel Liivimaa kubermang ja Eestimaa kubermang, mis nüüd ühtseks ühendati. Kuni 19. sajandini olid kirjakeelena kasutusel peaaegu võrdselt põhjaeesti (tallinna) keel ning lõunaeesti (tartu) keel. Ühtse eesti kirjakeelena jäi lõpuks kasutusele põhjaeesti keel, mistõttu lõunaeesti kirjakeel jäi tahaplaanile. Kuusalu pastor Eduard Ahrens (3. aprill 1803 - 19. veebruar 1863) on eesti keele uurimise ajaloos murrangulise tähtsusega mees, kelle töödega lõppes vana, Heinrich Stahli grammatikast alguse saanud saksa ja ladina orientatsiooniga grammatikatraditsioon ning sai alguse uus, soomesuunaline keelekäsitlusviis, mis on püsinud tänini. Eesti rahvusliku keelekorralduse algusaastaks peetakse 1872. aastat, mil Eesti
saj. lõpust tänaseni.ES teeb samat tööd,mida VÕK omalajal,kuid on muutunud keelekorralduse põhimõtted. 30. Mitmeks suureks piirkonnaks jaguneb Eesti murrete järgi? Eesti jaguneb kaheks suureks piirkonnaks murrete järgi: Põhja ja LõunaEestiks. 31. Millised kirjakeeled olid Eesti alal enne seda, kui piiblitõlkes kasutatud keele alusel kujunes ühtne eesti kirjakeel? Enne, kui piibli tõlkes kasutatud keele alusel kujunes ühtne Eesti kirjakeel, eksisteeris Eestis kõrvuti põhjaeesti ja lõunaeesti kirjakeel. 32. Kuidas eesti murded murderühmadeks ja murreteks jagunevad? PõhjaEesti ja LõunaEesti murderühmade sees eristatakse 8 peamurret. PõhjaEesti murderühma moodustavad rannikumurre, keskmurre, idamurre, läänemurre ja saarte murre. LõunaEesti murderühma moodustavad Mulgi murre, Tartu murre ja Võru murre. Võru murde sees eristatakse setu alamurret. 33. Mitmeks kihelkondlikuks murrakuks jagunevad eesti murded?
E: Narva linn 28o13'ip Merepiir 3800 km Maismaapiir 1240 km Kõrgustikud 1.Otepää Kuutsemägi 217 m 2. Haanja Suur Munamägi 317,6 m 3. Pandivere Emumägi 166 m 4. Sakala Rutu mägi 146 m 5. Karula Rebase järve Tornimägi 137 m Lavamaad PõhjaEesti e. Harju lavamaa KirdeEesti e. Viru lavamaa KaguEesti e. Ugandi lavamaa KeskEesti tasandik VaheEesti tasandik e. Kõrvemaa Madalikud LääneEesti madalik http://www.abiks.pri.ee Pärnu madalik PõhjaEesti rannikumadalik Võrtsjärve madalik Peipsi järve madalik Nõod Valga nõgu Hargla nõgu Orundid Väike Emajõe orund Võru orund Kõrgeim pank Ontika 56 m
JÄRELDUSED: Põ-Eestis on säilinud h sõna algul. Sõnade kirjapaneku järgi oletatakse, et p/t/k hääldusid tugevamalt kui praegu. Astmevaheldust tänasel kujul veel pole. Laadi- ja vältevaheldus on kujunemas. Sisekadu pole lõplikult toimunud, lõpukadu on toimumas. Järgsilbi kokkutõmme on toimunud. Omastavas käändes esineb -m/-n lõpp. Sõnavaras omapärased tüved. Sel ajal on keeles vanu jooni, mis lähendavad seda läänemeresoome keeltele, mida täna pole. 4. 16.saj põhjaeesti kirjakeel (Kullamaa käsikiri, Wanradti-Koelli katekismus jm käsikirjalised tekstid) Eesti kirjakeele alguseks peetakse 16.saj. Trükikunsti leviku ja reformatsiooniga (tähtis oli rahvakeelne jumalasõna) algab kirikukeele ajastu võõrmõjulise kirjasõna aeg, mil kujunes välja 2 kirjakeelt, mida põhjustas erinevate hõimude keelte suur erinevus ja pidev võimu vahetumine. Reformatsiooni ja vastureformatsiooni käigus sünnib eestikeelne kirjasõna. 16.saj
1632 avati Tartu ülikool 1637 H.Stahl koostas esimese eesti keelse Grammatika 1645 Brömsebro rahu: Taani loovutab Rootsile Saaremaa ja Muhu 1660 Oliwa rahu: Rootsi ja Poola vaheline 1684 Tartu lähedale rajati õpetajate seminar 1686 Ilmus lõunaeesti keelne Uus Testament 1693 ladinakeelne eesti keele grammatika 1696-1697 suur näljahäda 1700-1721 Põhjasõda 1710 Tartu ülikool suleti 1710 Eesti ala üleminek Rootsi kuningalt Vene riigi kätte 1715 ilmus põhjaeesti keelne Uus Testament 1721 Uusikaupunkti rahu, Eestis lõppes Rootsi aeg 1739 Ilmus terviklik piibel
Lutheri katekismusest. Esimesed eestikeelsed aabitsad ja usulised teosed Rootsi valitsuse ajal 17. sajandil hakati üha enam mõtlema sellele, et talupoeg peaks suutma ka iseseisvalt jumalasõna uurida. Maarahva harimiseks asutati koole, lugemise õpetamiseks anti välja aabitsaid. Enne kui jõuti Piibli täieliku eestikeelse tõlkeni, ilmus mitu kirikukäsiraamatut ning ka Uue Testamendi tõlkeid. Ajaloolistel põhjustel kujunes eestlaste alal kaks kirjakeelt: põhjaeesti (tallinna) ja lõunaeesti (tartu) keel. Põhjaeestikeelse kirikukirjanduse rajajaks oli baltisaksa vaimulik Heinrich Stahl. Tema peateos, neljaosaline saksa- ja eestikeelne ,,Käsi- ja koduraamat..." (16321638) sisaldab Lutheri väikest katekismust, kirikulaulude kogu, evangeeliume ja epistleid. Stahl andis välja ka esimese eesti keele õpiku koos sõnastikuga ,,Juhatus eesti keele juurde" (1637). Lõunaeestikeelse kirikukirjanduse rajaja on Joachim Rossihnius oma katekismuseväljaande ning
Mulgi murre on tõenäoliselt kujunenud muistse Sakala hõimumurde baasil ja ajaloo jooksul läbi teinud mitmesuguseid muutusi. Geograafilise asendi ning ühiskondlike ja majanduslike põhjuste tõttu on see lõunaeesti läänerühma moodustav murre mõningal määral mõjusid vastu võtnud naaberaladelt. Varasema administratiivse jaotuse järgi on Mulgi ala liidetud Põhja-Eestiga, tema halduslikeks ja majanduslikeks keskusteks olid Viljandi ja Pärnu, ametlikuks asjaajamiseks põhjaeesti kirjakeel. Hoolimata sellest, et Mulgi murde kujunemine on teatud perioodil toimunud lõunaeesti idapoolsetest murretest lahus, on ta säilitanud iseloomulikud lõunaeesti murdejooned. Mulgi murde piirkonnas on moodustunud kihelkonniti viis eri murrakut, nimelt Halliste, Karksi, Paistu, Tarvastu ja Helme. Need jaotuvad omakorda kahte alarühma: lääne- ja idamulgi murrakud. Mulgi murde omapärased jooned esinevad kõige arvukamalt Mulgi läänemurrakuis (Halliste, Karksi, Paistu). Mulgi
(1765) Liivimaa maapäeval võeti vastu uus koolikorralduskava, mis nõudis rahvakooli rajamist kõikidesse suurematesse mõisatesse. 18.sajandi lõpul oskas Liivimaal lugeda üle poole eesti talurahvast. Kirjutamisoskus jäi 18.sajandil veel eesti talupoegade hulgas haruldaseks. Maakeelne kirjasõna. Rootsi aja lõpuks oli piiblist eesti keeles ilmunud vaid lõunaeestikeelne Uus Testament. 1715. aastal avaldati Uus Testament ka põhjaeesti keeles. Vana Testament polnud veel eesti keeles trükitud. Pikale veninud töö viis lõpuni Jüri kirikuõpetaja Anton Thor Helle, kelle toimetatud tervikpiibel ilmus põhjaeesti kelles 1739.aastal. Trükiarv oli umbes 6000 eksemplari. 18 sajandi teisest poolest kasvas märgatavalt ilmalike trükiste osatähtsus. Kõige suurema leviku talurahva hulgas saavutasid õhukesed ja odavad peopesasuurused rahvakalendrid. Valgustusajal trükiti ka esimesed talurahvale mõeldud juturaamatud.
Eesti murded Eesti keele kahe suurema murderühma, põhjaeesti ja lõunaeesti murrete erinevused on väga vanad, ulatudes aega enne Kristust, mil läänemeresoome algkeelest hakkasid üksikud keeled eralduma. 14. saj lõpust 19. sajandini oli inimeste liikumisvabadus piiratud kirikukihelkonnaga, mis soodustas paikkondlike keelekujude eristumise enam kui sajaks kihelkonnamurdeks ehk murrakuks. Murderühmade vahelised erinevused puudutavad keeleehituse tuumosi, nagu nt käändsõna mitmus: põhjaeesti
aasta sõja lõppu kirikuhooned rüüstatud ning kogudused ilma õpetajateta. Peale Põhjasõda levis kirikuõpetajate seas pietism. Selle usuvoolu esindajad olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile ning püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas. Nad aitasid kirikul kiiremini üle saada sõja järgsest madalseisust. Kirikuõpetajad olid 18.sajandil Baltikumis kõige moodsamate ideede kandjaiks. 1715. aastal avaldati Uus Testament ka põhjaeesti keeles. Tervikpiibel ilmus 1739. aastal põhjaeesti keeles. Kätlin Perri 11a Rahva sekka jõudsid pietistlikud ideed vennaste- ehk hernhuutlaste liikumise kaudu. Eestisse toodi hernhuutlikud ideed Saksa rändkäsitööliste kaudu ning siinne talurahvas võttis need kiiresti omaks. Hernhuutlaste jaoks oli oluline usuvagadus, alandlikkus ja kõlblus, nad moodustasid omaette kogudusi ja
Just see tahe usku levitada oli see mis tingis paljusid muudatusi. Tänu luterlusele hakati tähelepanu pöörama eesti keelele, kuna usk tähtsustas emakeelseid piibleid ning jumalateenistusi. Kuna vaimulikud pidasid tähtsaks, et rahvas oskaks piiblit lugeda, kehtestati 1645. aastal kogu Põhja-Eestis katekismuse- ja aabitsaõpetuse nõue. Samuti hakati tõlkima vaimulikku kirjandust, kuid ühtse keele puudumisel anti raamatud välja nii põhjaeesti kui ka lõunaeesti keeles. Kuigi see ei olnud luterluse levitajate otsene eesmärk, tegid nad Eesti rahvale suur teene, hakates ehitama rahvakoole ning arendama eesti kirjakeelt. 1684. aastal rajas Bengt Gottfried Forselius Tartu lähedale Piiskopimõisa õpetajate seminari. See oli esimene asutus Eestis, kus õpetati koolmeisterid ja kösterid ning selle loomine märkis ära pöördepunkti Eesti hariduse arengus. Kuid õpetajate seminari töö ei
Eesti murded I Läänemeresoome lõunarühma keeled vadja; põhjaeesti; liivi; lõunaeesti; Tallinna keel on nagu soome ja setu keele segu! Eesti keele ajalooline kujunemine Varajase läänemeresoome keele keskmurded – 2500 a eKr?; Hilise läänemeresoome algkeele lõunamurded; Põhjaeesti hõimumurre – tugevad Skandinaavia kontaktid. Eesti-Rootsi asustus on juba viikingiaja alguses (7.,8., 9. saj); Keskpõhjaeesti murded; Põhjaeesti keskmurre; Eesti ühiskeel; Eesti kirjakeel + erinevad jooned teistest eesti murretest: 1920-1930ndad; Muinasaja keskused: Sakala – Lembitu; Saaremaa; Virumaa – soomlaste Viru jmt; Rävala; Harju; Ugandi – keskuseks Otepää; Kirjakeel kujunes välja keskuste vahel: Paide-Põltsamaa; praegune kirjakeel on neile murretele kõige lähedasem. KEEL JA MURRE Mis on keel? Mis on murre?
variantI. Kohtadesse, kus paljud isoglossid paiknevad tõmmatakse murdepiir. Siirdealad on murdepiiridel tekkivad alad, mida on raske ühendada ühe või teise murdega. On kas segamurrak, kus on koos kahe murde vormid või siirdemurrak, mis kasutab jooni, mida pole kummaski dialektis. Murdeliigendus: a) A. Saareste 1932 murrete eristamisel on määravaks vaid neid lahutavate isoglosside hulk; b) A. Kask 1956 kolm põhimurret (põhjaeesti, jaguneb omakorda 4-ks/lõunaeesti, jaguneb 3-ks/kirderanniku), loob aluse klassikalisele murdeliigendusele; c) K. Pajusalu 1999 5 tasandit: 1) Peamurded on põhja-ja lõunaeesti; 2) Põhjaeesti jaguneb 2 murderühmaks (p-e ja kirderanniku); 3) Murded on: põhjaeesti (saarte/lääne/kesk/ida), lõunaeesti (Mulgi, Tartu, Võru), kirderanniku (ranniku, kirde); 4) Murrakurühmad (jagavad murded osadeks);
Räästapääsuke on suitsupääsukesest lühem, ka tema sabahark ei ole niivõrd sügav. Tema laul on palju tasasem ja vähe rõõmsam suitsupääsukese omast. Siiski on ka tema väga sage lind inimasustuse lähedal, kuid tema eelistab hoopis suuremaid linnamaju: kivihooneid, millele on hea pesa ehitada. Iseloomulik on veel seegi, et oma pesa kohal oleva seina võõpab räästapääsuke väljaheidetega triibuliseks. Looduslikes tingimustes võib ta elada PõhjaEesti pankranniku serva all, aga sageda inimkaaslejana eelistab ta hoonete välisseinu, räästaaluseid, sarikate ja katuse vahel olevat ruumi ja betoonsildasid. Mai keskel alustatakse munemisega,kui nad on selle lõpetanud võib pesast leida 37 muna. Haudumise kestus oleneb ilmastikust: kui on külm ja sombune, siis lendab vähe putukaid ja vanemad peavad endale kaua süüa otsima. Kui aga ilm ilus on, siis püütakse kiirelt vajalik toiduhulk ja saab jälle rutata mune soojendama
tüvirakkude liini *Ajalugu Sellest selguse, et need tüvirakud on võimelised arenema ükskõik mis keha rakuks Tänu sellele on võimalik tekitada asendus rakke erinevatele kudede ja organite nagu süda, maks, kõhunääre ja närvisüsteemi jaoks Viimased uurimused näitavad, et kõikides kudedes on omad tüvirakud, ka närvikoes *Eestis Esimene vereloome tüvirakkude siirdamine Eestis 1993 Tartu Ülikooli Kliinikumis 2006 aastal lisandus PõhjaEesti Regionaalhaigla *Ravi Parkinsoni tõbi, insult, leukeemia, südamehaigused, diabeet, vähk jt Ravitavate haiguste loendisse lisandub iga päev uusi näidustusi *Luuüdi siirdamine Vereloome tüvirakkude ülekannet patsiendile Taastada normaalne vereloome Keemia ravi järel Luuüdi sisaldab algrakke, mis arenevad veres leiduvateks rakkudeks: Punaverelibledeks Valgeverelibledeks
Karl-Richard Sänna 9.B Raskusjõutekkeliste ehk gravitatsiooniliste pinnavormide tekkimine Järskudel nõlvadel ja oruveerudel variseb murenenud kivimmaterjal raskustungi mõjul allapoole ja nii tekivad kaldpinnalised kuhjatised rusukalded Kohati tekivad raskusjõutekkelised pinnavormid ka maalihetest (näiteks pankade jalamil paljastuvast sinisavist tingituna) Raskusjõutekkeliste pinnavormide esinemine looduses Eestis esineb rusukaldeid peamiselt PõhjaEesti paekalda jalamil Mõnes kohas on varisenud järsakust alla nii palju murendit, et on moodustunud püsiv rusukalle, mis kaitseb panka vahetu murrutuse eest; teisal rusukalle puudub, sest tugev lainetus kannab järsakust allavariseva murendi lühikese ajaga minema Rusukaldeid esineb rohkesti mäestikes Definitsioonid Rusukalle on pankrannikuesine murenenud kuhjatis Maalihe on nõlval asuva pinnasetüki paigastliikumine. Maalihe tekib maa välisjõudude
läänemeresoome keeltest murrangueesti keeles toimus palju keelemuutusi, lõpuks juba praegusega sarnane uuseesti keeles taas vähe muutusi Vanaeesti keel o pole säilinud kirjalikke allikaid o muutusi näitab võrdlev-ajalooline meetod o õ nii eesti kui liivi keeles – pidi tekkima enne keelte eraldumist o I saj-l kujunesid murretevahelised erinevused: liivi, lõunaeesti ja põhjaeesti o häälikujärjendite erinev areng (kt – ht, tt; pts – ps, ts) kõhtu lapsi (põhjaeesti) kõktu laptsi kõttu latsi (lõunaeesti) Algkeelest kujuneb uus keel siis, kui kujunevad uuendused, mis eristavad kujunevat keelt teistest, murdelised erinevused kahanevad Vanaeesti keele perioodil selliseid muutusi peaaegu ei tekkinud (v
Saksa rüütlite esialgne plaan tungida siit lõunasse (Leedu) ja itta (Venemaale) Ebaõnnestus. 1236.a. hävitasid leedulased Mõõgavendade ordu SAULE lahingus 1242.a. Jäälahingus sakslased hävitatakse ja Ordu loobub Ida-suunalisest ekspansioonist. © Siimo Lopsik 2011 6. Kuidas jagati maa võõrvallutajate vahel pärast Muistse Vabadusvõitluse lõppu? (mis osadeks) Vallutajad jagasid Eestimaa neljaks osaks: 1. PõhjaEesti Taani võim (Eestimaa hertsogkond) 2.LääneEestis Saare Lääne piiskopkond 3. IdaEestis Tartu piiskopkond 4.Kesk ja LõunaEesti Saksa Ordu 7. Mis rahvad said Eestimaa esimesteks vähemusrahvusteks? Rannarootslased,Baltisakslased. 8. Mis uus nähtus tekkis Eestis keskajal ja nimeta neist tähtsamad? Linnad tekkisid. Suuremad linnad: Tallinn, Tartukummaski 78 tuh. Elanikku ( selleaegsed suurlinnad) Pärnus 10001200 el
rahulepingu allakirjutamise aastal, s.o.1721 Halles trükist ilmus. Selles oli tervenisti sees Hornungi ,, Ma kele Kodo ja Kirgo Ramat". 1723. a. anti Riias Hornungi lauluraamat teist korda välja. 1729. a. ilmus Tartu lauluraamatu kolmas trükk, mida Sangaste õpetaja Gotthard Ferdinand Rauschert ja Kambja õpetaja Albrecht Sutor olid enne ulatuslikult parandanud ja täiendanud. Kaks aastat varem olid samad mehed Riias Wastse Testamendi teise trüki välja andnud. 1729. a. anti välja ka põhjaeesti murdes Uue Testamendi kordustrükk. See lühikese aja jooksul välja antud kirjanduse hulk näitab, et rahval oli vaimuliku toidu järele suur nälg. Veel enam paneb see imestama, kui loeme, et mõnes kihelkonnas oli vaid kümneid inimesi ellu jäänud. 1728. a. hakati taas tegema ettevalmistusi Piibli väljaandmiseks. Eestimaa vaimulikud ülemad kutsusid Liivimaa konsistooriumi ühisel jõul tõlkimist ette võtma. Piiblis kavatseti
Kontrolltöö kordamisteemad 1. Eesti keele arenguperioodid ja nende jooksul toimunud muutused (õp lk 67-70, konsp, tööleht) Eesti keele kujunemine algas kuni 500 aastat enne meie ajaarvamise algust. Eesti keele areng u esimene periood kestis kuni aastani 1200, kokku umbes 1700 aastat ja langes ajaliselt kokku muinasaja sotsioperioodiga. Sellel perioodil tekkis õ häälik ning kujunes välja kaks eesti keele kuju: lõunaeesti ja põhjaeesti keel. Kõige rohkem keelemuutusi toimus ajavahemikul 1200 kuni 1700. Seda aega eesti keele arengus nimetatakse murranguperioodiks ja see kestis kaks sotsioperioodi: orduaja ja Rootsi aja, kokku 500 aastat. Sel perioodil laenas eesti keel üle 1000 sõna alam-saksa keelest. Mitmete häälikumuutuste tagajärjel tekkis sel perioodil eesti keele grammatikasse ainuomane nähtus: vältevaheldus. Uuseesti keele perioodi alguseks peetakse täispiibli ilmumist 1739.aastal. Selle perioodi muutused
Daatumid · 1582 Liivi sõja lõpp , Jam Zapolski vaherahu. ( Poola ja Venemaa) · 1583 sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel Pljussa vaherahu, mis andis rootslastele Lääne ja PõhjaEesti · 1629 Altmargi vaherahu, Poola loovutab LõunaEesti Rootsile · 1632 Avatakse Tartu Ülikool · 1641 pärinevad esimesed kindlad teated esimese eestikeelse aabitsa väljaandmise kohta. · 1645 Brömsebro rahuga sai Rootsi Taani kuningriigilt Saaremaa ja Muhu saare. · 1660 aastal Oliwa rahuga omandas Rootsi Rzeczpospolitalt Ruhnu saare. · 1681 Riigimõisate talupojade pärisorjuse kaotamine Rootsi riigi poolt
Rannikualad reostuvadmõju turismile Vetikate vohamine Korallide hävimine Põhjavee reostumise põhjused Tööstusjäätmete või reovee juhtimine veekogudesse, pinnasesse Põllumajandusreostus üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest Transpordireostus-teede soolatamine Õnnetused teedel-bensiini sattumine pinnasesse Olmereostus Inimese mõju põhjaveele Intensiivse veekasutuse tõttu on põhjavee tase mitmel pool (PõhjaEesti, Pärnu, Tartu) langenud kuni 40 m. Maaparanduse ja metsakuivenduse käigus on süvendatud ja õgvendatud jõgesid ning rajatud kuivenduskraave. Põhjavee kaitse Heitvee süvalasud (mere põhjas 13m läbimõõduga torud, mis ulatuvad rannast mõne 12 km kaugusele) Reovete puhastamine keemiline, bioloogiline ja mehhaaniline Veeseadused ja nõuded Veeseadus reguleerib veekogude ning põhjavee kahjustamise
*Rikastas oluliselt kirjakeele sõnavara *Tänu piibli autoriteedile muutus autoriteetseks ka selles kasutatud keel, sellega paranes ka eesti kirjakeele staatus *Aitas kaasa rahva lugemisoskuse arenemisele *Kujundas arusaama trükitud raamatute keelest ja stiilist Sõnaraamatud ja grammatikad *18. saj. esimesel poolel tehti ka olulist sõnaraamatutööd. *1730. aastatel valmis S. H. Vestringi käsikirjaline "Eesti-saksa sõnaraamat" *1732. aastal ilmus Anton Thor Helle põhjaeesti keele grammatika. Eestikeelse ilukirjanduse algus *18. sajandi esimesel poolel välja kujunenud raamatukeele traditsiooni jätkasid ka 18. saj. jutukirjanikud F. G. Arvelius, F. W. von Willmann, O. R. von Holtz ja J. W. Ludwig von Luce, kelle teostest sai alguse eesti ilukirjanduse keel Aitäh tähelepänu eest!
Neid alasid nimetatakse siirdealadeks ja siirdemurreteks. Kompaktne siirdeala teise murde jooned ulatuvad antud murdesse ja paiknevad seal kimbus. Hajus siirdeala jooned ei koondu kimpudesse. Segamurrakus on koos kahe murde vormid aga siirdemurrakus on jooned, mida pole kummaski konkreetses dialektis Eesti kohamurded: põhiliigendus ja peamurrete kesksed jooned Andrus Saareste murdeliigendus 1932 toetus keelegeograafiale, murrete eristamisel on neli tasandit mis jaotuvad: 1. põhjaeesti-lõunaeesti 2. saarte, keskpõhjaeesti, kirde 3. üksteist murret 4. murrakud Arnold Kase murdeliigendus 1956 püüab ühendada keelegeograafilist ja ajaloolist lähenemist. 1. Kolm põhimurret: põhjaeesti, lõunaeesti ja kirderannikumurre. Rannikumurre omakorda ei jagune ning ta põhjendab seda diakrooniliste seikade abil 2. põhjaeesti ja lõunaeesti 3. murrakud -kihelkondade kaupa Põhjaeesti ja lõunaeesti peamurrete kesksed erinevused VAATA SLAIDILT 2.2 ÕPI PÄHE.
tähed.Palatalisatsiooni ega kolmandat väldet eraldi ei märgita, on ka teisi erandeid (näiteks sõna müüa [müia]). Ladina alustähestikku eesti keele vajaduste järgi kohandades on saadud eesti tähestik: Aa Bb (Cc) Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp (Qq) Rr Ss Ss Zz Zz Tt Uu Vv (Ww) Õõ Ää Öö Üü (Xx) (Yy) Eesti keeles on kaks suuremat murderühma põhjaeesti ja lõunaeesti murded. Nendevahelised erinevused ulatuvad arvatavastiläänemeresoome keelte ühisest algkeelest eraldumise perioodi. Murrete säilimist soodustas seotus majapidamisega, sellest tulenev vähene liikuvus ning tava võtta naine kas oma või lähedasest kihelkonnast. Seoses sunnismaisuse tekkega 14. 15. sajandil vähenesid inimeste liikumis- ja suhtlemisvõimalused ning paikkondlikud keelekujud eristusid üldiselt kihelkonna piirides vastavate murrakutena.
ASUALA Vadjalased on isurite kõrval Ingerimaa. Nad on praeguse Venemaa Föderatsiooni Leningradi oblasti Kingissepa rajooni põlisasukad. Ajalooallikate, keele- ja arheoloogiaandmete kohaselt on vadjalastega asustatud ala ulatunud varasematel ajajärkudel kaugemale nii lääne-, ida- kui ka lõunasuunas KEEL Vadja keel kuulub koos eesti ja liivi keelega läänemeresoome keelte lõunarühma. See on eesti (põhjaeesti) keele lähim sugulaskeel (ka vadjalased on nimetanud oma keelt maakeeleks – maa teeli). Vadja keeles eristatakse nelja murret: ida- ja läänemurre ning kukkusi ja kreevini murret. praeguseks on alles jäänud vaid läänemurde viimased kõnelejad. Kirjakeel puudus kuni 2000. aastate alguseni, mil filoloog Mehmet Muslimov lõi läänemurdel põhineva vadja kirjakeele. Kasutatakse ladina tähestikku. Noorima vadja keele kõneleja sünniaastaks 1930.
Aluspõhja kivimikihid on lõuna suunas 16. Mõhnad on koosnevad kihilisest kaldu. moreenist. 17. Kivimeid võivad tekitada ka loomad. 17. Jõeorud on voolutekkelised pinnavormid. 18. Enamus fosforiidist on liivakivi. 18. Sademete rohkuse tõttu võib karsti 19. Eesti suurim sinisavi paljand asub esineda igal pool Eestis. Taevaskojas. 19. Nii mandril kui rannikul on luiteid 20. PõhjaEesti settekivimid on Eesti tekitanud tuul. noorimad. 20. Inimtekkelised künkad asuvad Kirde 21. Võrumaal paljandub devoni ajastul Eestis. tekkinud lubjakivi. 21. Peamised fosforiidivarud asuvad Lääne 22. Tuntumad liivakivipaljandid on Kallaste Virumaal. pank, Tamme pank, Kalmistu paljand 22. Paleontoloogid on pinnavormide uurijad
Eesti keeles on 14 käänet. Eesti tähestik põhineb ladina tähestik, mis on kohandatud eesti keelele. Koos võõrtähtedega on eesti tähestikus 32 tähte: Aa, Bb, Cc, Dd, Ee, Ff, Gg, Hh, Ii, Jj, Kk, Ll, Mm, Nn, Oo, Pp, Qq, Rr, Ss, Ss, Zz, Zz, Tt, Uu, Vv, Ww, Õõ, Ää, Öö, Üü, Xx, Yy. Tähed f, s, z ja z esinevad ainult võõrsõnades ja võõrnimedes. C, q, w, x ja y on võõrtähed, mis esinevad ainult võõrnimedes ja tsitaatsõnades. Eesti keeles on kaks suuremat murderühma - põhjaeesti ja lõunaeesti murded. Nende erinevused pärinevad sellest ajast, kui läänemeresoome keeled eraldusid algkeelest. 14-15 oli Eestimaal sunnismaisus ja inimesed ei saanud üldse liikuda. Sellest tekkisid eri piirkonnas eri murrakud. Põhja-Eesti murderühma kuulusid saarte, lääne-. kesk- ja idamurre. Lõuna-Eesti murderühma kuulusid Mulgi, Tartu ja Võru murre. Eraldi kolmanda murderühma moodustas kirderannikumurre. 20. sajandis algusest liikumisvõimalused suurenesid ja Põhja-Eesti
juunil 1869. aastal Tartus, ametliku nimetusega "Liivimaa Talurahva Pärisorjusest Vabastamise 50. aasta Juubeli- ja Tänulaulupidu" Kirjaoskuse areng 3 Arenes lugemis- ja kirjutamisoskus, sest ideid pidi saama ette lugeda ning vajadusel ka kirja panna. Eredamaks sündmuseks Põhjasõja järel oli eestikeelse piibli ilmumine vennastekoguduste abiga.Selle toimetas trükki Jüri kirikuõpetaja Anton Thor Helle. Piibel ilmus 1739. aastal põhjaeesti murdes. Hiljem sai põhjaeesti murre eesti kirjakeele aluseks. Maal ja linnades asutati kirikukoole, et rahvas saaks lugema õppida. Kirikukirjandusel, eriti piiblil, oli suur tähtsus kirjaoskuse rahva hulka levimisel, sest pärisorjuse ajal kasutati lugema õppimiseks just kirikuraamatuid. Paljud eestlaste suurkujud on pärit hernhuutlust austanud perekondadest. Näiteks Hurt, Kreutzwald, Jakobson, Tõnisson jt. Eestikeele Piibel 1739 Mõju rahvakultuurile
Samast, 13. sajandist on teada arvukalt eestikeelseid koha ja isikunimesid: nõnda on aastatel 1219–1220 koostatud maksuloendis, Taani hindamisraamatus kirjas ligi pool tuhat põhjaeesti kohanime. Neist ainult 50 pole enam kasutuses, ülejäänud aga pakuvad tänapäevani jälgitava, paljudes ürikutes fikseeritud võrdlusmaterjali keele muutumise uurimiseks. esimene säilinud eestikeelne sidustekst, nn. Kullamaa
annaabi.ee 
