Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Raskusjõutekkelised pinnavormid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Raskusjõutekkelised 
pinnavormid
Karl- Richard  Sänna
9.B
Raskusjõutekkeliste ehk gravitatsiooniliste  pinnavormide  
tekkimine
Järskudel nõlvadel ja oruveerudel  variseb  murenenud kivimmaterjal raskustungi mõjul 
allapoole ja nii tekivad kaldpinnalised kuhjatised – rusukalded
Kohati tekivad raskusjõutekkelised pinnavormid ka maalihetest (näiteks pankade 
jalamil paljastuvast sinisavist  tingituna )
Raskusjõutekkeliste pinnavormide esinemine looduses
Eestis esineb  rusukaldeid  peamiselt Põhja­Eesti  paekalda  jalamil
Mõnes kohas on varisenud järsakust alla nii palju murendit, et on moodustunud püsiv 
rusukalle , mis kaitseb panka vahetu murrutuse eest; teisal rusukalle puudub, sest tugev 
lainetus  kannab järsakust allavariseva  murendi  lühikese  ajaga  minema
Rusukaldeid esineb rohkesti mäestikes
Definitsioonid
Rusukalle on pankrannikuesine murenenud kuhjatis
Maalihe  on nõlval asuva pinnasetüki paigastliikumine. Maalihe tekib maa välisjõudude 
(tuule, vee ja jää) ning inimtegevuse tagajärel
Rusukalle
Click to edit Master text styles
Second level

Third level

Fourth  level

Fifth level
Mustjala  ehk Panga  pank  Saaremaa 
põhjarannikul
Click to edit Master text styles
Second level

Third level

Fourth  level

Fifth level
Kasutatud allikad
http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/pinnam/pvgravi.html #
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_pinnamood
http://www.tlu.ee/geo2/ained/mlg7023k/pinnakate%20holotseenis.pdf
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/rusukalle2
kuninga.parnu.ee/?download=Pinnavormid.pdf
http://www.hkhk.edu.ee/vanker/silur/panga_ehk_mustjala_pank.html
http://entsyklopeedia.ee/meedia/panga_pank1/mustjala_panga_pank
Tänan kuulamast!

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Raskusjõutekkeliste pinnavormide esinemine looduses
  • Definitsioonid
  • Rusukalle
  • Mustjala ehk Panga pank Saaremaa põhjarannikul
  • Kasutatud allikad
  • Tänan kuulamast!
Vasakule Paremale
Raskusjõutekkelised pinnavormid #1 Raskusjõutekkelised pinnavormid #2 Raskusjõutekkelised pinnavormid #3 Raskusjõutekkelised pinnavormid #4 Raskusjõutekkelised pinnavormid #5 Raskusjõutekkelised pinnavormid #6 Raskusjõutekkelised pinnavormid #7 Raskusjõutekkelised pinnavormid #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ritsu1 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Euroopa ja loodusgeograafia
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

)) Jääaegadel pealetungivate liustike ja liustikuvoolude liikumist on mõjustanud aluspinna algne reljeef. Liustikuvoolud kohandusid aluspinnaga ja seetõttu järgib praegune pinnamood paljuski mandrijäätumistele eelnenud reljeefi. --- 18 Erineva liikumiskiirusega liustikud purustasid klinti, voolisid välja lahed ja nõod, süvendasid jõeorgusid, täitsid mitmeid varasemaid orge ja kuhjasid uusi kõrgendikke. Liustike toimega seonduvad paljud mandrijäätekkelised pinnavormid, nagu voored, otsamoreenid, mõhnad, oosid, sandurid, kulutusnõod jt, kusjuures ühtede vormide puhul on olnud valdav jää kuhjav, teiste puhul kulutav tegevus. Liustikud kandsid Skandinaavia poolsaarelt Eestisse rohkesti mitmesugust materjali, sealhulgas suuri rändrahne. Skandinaaviast on mandrijäätumine Eestisse liikunud vähemalt kolmel korral. Moreen on liustiku poolt kokku kuhjatud sorteerimata kivimmaterjal. Tekkinud liustikule

Euroopa
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun