ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsioon ja EV Põhiseadus Artikkel+§ Sisukokkuvõte Võrdlus Artikkel 1. Kõik inimesed sünnivad EVPS-s: Kõik on seaduse ees § 12. vabadena ja võrdsetena võrdsed. Artikkel 2. Kõik on seaduse ees võrdsed, EV Põhiseaduses on kirjas ka, § 12. diskrimineerida mingite et igasugune vihkamise, asjaolude tõttu ei tohi. vägivalla, diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Artikkel 3
Mirjam Pikk 12a Kuidas avaldub võimude lahususe põhimõte EV Põhiseaduses? Võimude lahusus on tänapäeval realiseeritud kas riigivõimude eraldus-, valdavus- või tasakaalusüsteemina. Eestis on kasutusel tasakaalusüsteem. See tähendab, et riigivõimud on küll eraldatud, kuid samas on nad seatud üksteisest vastastikkusesse sõltuvusse ja varustatud üksteise kontrollimise funktsioonidega. Võimude lahusus jaotatakse funktsionaalseks, organisatsiooniliseks ja personaalseks võimude lahususeks.
tasakaalusüsteem, mille korral on riigivõimud küll eraldatud, kuid seatud samas üksteisest vastastikkusesse sõltuvusse ja varustatud üksteise kontrollimise funktsioonidega. Selline võimude lahususe süsteem on kasutusel ka Eestis. Võimude lahusus jaotatakse funktsionaalseks, organisatsiooniliseks ja personaalseks võimude lahususeks. Funktsionaalne võimude lahusus tähendab, et riigivõimu teostamine on jaotatud erinevateks funktsioonideks. Eesti põhiseaduses võib funktsionaalse võimude lahususe alusena näha § 14, mille kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste ülesanne. Organisatsiooniline ehk institutsionaalne võimude lahusus tähendab riigivõimude jaotamist erinevate riigivõimuorganite vahel. Eesti põhiseaduses on organisatsioonilise võimude lahususe põhimõte väljendatud põhiseaduse §-s 4, mille kohaselt on Riigikogu, Vabariigi Presidendi,
Robert Paal EESTI JA LEEDU PÕHISEADUSE VÕRDLUS Essee Õiguskaitseasutuste süsteem Juhendaja: Jaan Ginter Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Sõltumatus Eesti Vabariigi põhiseaduses...............................................................4 Kohtute sõltumatuse käsitluse võrdlus Eesti ja Leedu kohtusüsteemis..................6 Kokkuvõte............................................................................................................... 7 Kasutatud materialid.............................................................................................. 8 2 Sissejuhatus
Vabadused tähendavad ka kohustusi Kodaniku õigused on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduses. Põhiseadus annab kindla ülevaate sellest, mis tähendab meie jaoks vabadus ja mis on meie kohustused. Kehtestatud põhiõigused, kohustused ja ja vabadused on välja toodud II peatükis. Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust. Kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu.Tooksin näiteks ,,Pronksiöö".Kui suurem
Inimõigused - Inimõigused on iga indiviidi sünnipärased õigused, mis ei sõltu tema rassist, soost ega usutunnuistusest. Inimõigused on leidnud rahvusvahelist tunnustust Inimõiguste Ülddeklaratsioonis, mis kuulutati ÜRO poolt üldkehtivaks aastal 1948. Kodakondsus - Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused. Kodanikuõigused - Kodaniku õigused on määratud Eesti Vabariigi põhiseaduses. Need on eeskätt õigused riigi kaitsele (ka välismaal viibides), isikupuutumatusele, eneseväljendusele ja poliitilised õigused. Kodanikustaatus annab peale õiguse riigi ja seaduse kaitsele ka õiguse riiki ise kaitsta, valida ja olla valitud ning moodustada erakondi. 2. Millistele dokumentidele tuginevad inimõigused? Inimõiguste Ülddeklaratsioon, euroopa inimõiguste konvetsioon, euroopa sotsiaalharta 3. Millised õigused ja kohustused on kodanikel/igaühel
Nimi: Klass: Iseseisev töö: ,,Mida ütlevad perekonna kohta seadused?" 1. Põhiseadus 2. Perekonnaseadus 3. Lastekaitseseadus 4. Kooseluseadus Tutvu seaduste tekstidega ja vasta küsimustele. Märgi millisele seadusele ja millisele paragrahvile viitad. Oluline on jälgida, et vaataksid seaduste kõige hilisemaid redaktsioone. a) Kas ja/või kuidas defineeritakse põhiseaduses perekonda? Kellest koosneb põhiseaduse järgi perekond? Põhiseaduses ei ole perekonda defineeriud. Perekond koosneb vanematest ja lastest. Seadus: Põhiseadus Paragrahv: 27 b) Eesti Vabariigi põhiseaduses on kirjas: abikaasad on võrdõiguslikud. Miks on oluline sätestada abikaasade võrdõiguslikkus põhiseaduses? Kui see on põhiseaduses kirjas siis peab seda kindlalt järgima, nii saab tagada kindla võrdõiguse.
18. Kui vanalt saab inimene Eestis hääleõiguslikuks? a) 18-aastaselt b) 16-aastaselt c) 21-aastaselt II. IGAÜHE PÕHIÕIGUSTE, VABADUSTE JA KOHUSTUSTE KOHTA, MIS ON SÄTESTATUD EESTI VABARIIGI PÕHISEADUSE II PEATÜKIS AVATUD VASTUSTEGA KÜSIMUSED: 1. Kellel on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt? 2. Kas veendumuste pärast tohib Eesti kodanikult kodakondsuse ära võtta? 4. Kas Eesti kodanikel, Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel on Eesti Vabariigi põhiseaduses loetletud kõigi ja igaühe õigusi, vabadusi ja kohustusi võrdselt? 5. Mis seadusega kooskõlas tohib piirata õigusi ja vabadusi? 6. Kas kõik inimesed on seaduse ees võrdsed? 7. Nimetage vähemalt kolm Eesti Vabariigi põhiseaduses märgitud asjaolu, mille tõttu on diskrimineerimine keelatud? 8. Mille õhutamine on Eestis seadusega keelatud ja karistatav? (Nimetage vähemalt kolme.) 9. Kellel on õigus riigi ja seaduse kaitsele? 10
1) Kuidas toimub kohtuniku ametist tagandamine? 2) Kuidas on tagatud kohtuniku sõltumatus? 3) Milliseid põhiseaduses mainitud kohtuid tegelikkuses enam ei ole? 4) Kas erakorraliste kohtute loomine on lubatud? Põhjenda toetudes põhiseadusele. 5) Kuidas käib Riigikohtu esimehe ametisse kinnitamine? 6) Kuidas käib riigikohtunike ametisse kinnitamine? 7) Kuidas käib muude kohtunike ametisse kinnitamine? 8) Kuidas on põhiseaduses tagatud kohaliku omavalitsuse sõltumatus keskvõimust? 9) Millised on kohaliku omavalitsuse üksused? 10) Millal võib kohaliku omavalitsuse volikogu tegutsemise aega lühendada? 1) Kohtunikku saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega. 2) Kohtunike sõltumatuse tagatised ja õigusliku seisundi sätestab seadus. 3) Linnakohtuid 4) Ei 5) Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul.
Kuigi demokraatia alustala peaks olema tugev kodanikuühiskond, ei huvitu riik selle loomisest. Me ei näe meeletute valimisreklaamide kõrval mitte ühtegi teleklippi, mis seletaks lahti valimissüsteemi, tutvustaks inimeste õigusi, tagaks tugevat tarbijakaitset jne. Samuti ei konsulteeri Riigikogu ega ka valitsus enne seaduseelnõude vastuvõtmist nendega, keda vastuvõetav seadus otseselt puudutama hakkab puudub riigipoolne huvi arendada tõhusat kõigi huve arvestavat koostööd. Kuigi põhiseaduses on öeldud, et kõrgeima võimu kandja on rahvas, ei ole see tegelikult õige. Seda õigust on piiratud, mis tähendab, et rahvahääletuse toimimise üle otsustab ainult Riigikogu. Põhiseaduses ei ole sätestatud rahvaalgatust. Kuigi põhiseadus ütleb selgelt, et kõigil on õigus ilma eelneva loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada, näevad seadused ette, et ka rahumeelse meeleavalduse korraldajat on võimalik karistada.
Me puutume iga päev kokku ajakirjandusega, millel on suur võim inimese üle. Millised on nüüdisaegse maailma meedia positiivsed ja negatiivsed küljed? Meedia areng on soodustanud sõnavabadust. Tänapäeva teabevahendajad on palju aidanud kaasa võimalustele edastada lihtsalt ning mugavalt erinevate inimeste arvamusi ja seisukohti. Meedias võib vabalt avalikustada pilte, informatsiooni, jagada teistega mõtteid ning avaldada oma hinnanguid kõige suhtes. Eesti Vabariigi põhiseaduses § 45 on kirjutatud, et igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Lisaks Eestile on veel palju teisigi riike, kus on õigus oma arvamuse avalikustamisele. Seega võib öelda, et meedia arengu tõttu on tekkinud palju kergemaid ja paremaid võimalusi sõnavabadusel. Meedia on oluliselt mõjutanud inimeste maailmavaadet. Iga päev loeme uudiseid või kuulame raadiot, televiisorit - kõike see kujundab meie elu
Ajalugu Rahvusvaheliste suhete teravnemine 30. aastate teisel poolel. Versailles süsteemi kokkuvarisemine, Ansluss. Versailles' süsteemi kokkuvarisemine: Demokraatia nõrgenemine või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelist olukorda ning tekitas uusi konfliktikoldeid. Kõigepealt varises kokku Versailles' süsteem. 1935. aastal tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles' lepingu, kehtestades üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku. 7.03.1936 viis Saksamaa väed Reini demilitariseeritud tsooni. Austria ansluss: 1938. aastaks olid Hitleri positsioonid nii Saksamaal kui ka rahvusvahelises poliitikas sedavõrd tugevnenud, et ta võis asuda ellu viima oma maailmavallutuskava. Hitleri esimene ohver oli Austria. 1938 veebruaris esitas Hitler Austriale ultimaatumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa. Austria ei suutnud agressorile vastu seista ning alistus...
ja §-st 4, mis näeb ette ainult kolm (president kui üksikisik välja arvatud) erinevat riigifunktsiooni kandjat. Tuginedes siinkohal põhiseaduse §-le 3, mille järgi riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel, seisneb § 4 normatiivne sisu selles, et mitte keegi peale seadusandliku, täidesaatva või õigustmõistva võimu ei tohi riigivõimu teostada, kui erandid sellest ei ole põhiseaduses endas otseselt ette nähtud. Kuna kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas, peavad kõik kolm nimetatud võimuharu riigivõimu teostamiseks olema rahva poolt legitimeeritud, s.t saama selleks volituse. Eeltoodud seisukoht on aluseks funktsionaal-organisatoorsele riigivõimu jaotuse põhimõttele, mis võimal- dab struktuurselt erinevaid funktsioonikandjaid niimoodi konstrueerida ja spetsiifiliselt legitimeerida, et iga riigivõimu teostamise akt lähtuks suveräänilt, s.t rahvalt
Poliitilise riigijuhtimise funktsioon väljendub esiteks poliitika elluviimises (§87 p 4). Elluviimisega saab poliitikat oluliselt mõjutada. Teiseks on Vabariigi Valitsuse ülesandeks poliitika kujundamine. Põhiseaduse sõnastuse kohaselt ei ole Vabariigi Valitsusel pealtnäha sellist funktsiooni. Siiski on kogu maaiimas poliitika alternatiivide analüüsi ning väljatöötamise ülesanne traditsiooniliselt täidesaatval võimul. Põhiseaduses väljendub poliitika väljatöötamise funktsioon vähemalt kahel moel: · seadusalgatus (§87 p 4). Seaduste ettevalmistamine ongi ellkõige valitsuse ülesanne, sest Vabariigi Valitsusel on kasutada aparaat, mis Riigikogul puudub. Eelnõude ettevalmistamisega mõjutatakse aga seadusandlust põhjapanevalt. Riiklik poliitika kajastubki eelkõige seadustes; · riigieelarve eelnõu koostamine (§87 p 5). Riigieelarve koostamine on seatud üldise
.. · Ühiskonna struktuuris (hierarhias) olevad kohad muutuvad ihaldatavateks, andes teatud positsiooni, hüve, mõju, võimu vms. · Tekib võistlus nende kohtade pärast (inimeste, huvigruppide, organisatsioonide vahel) 5 Rahvas kui institutsioon · Põhiseaduse 3. peatükk "Rahvas" · 1. Rahva käsitlus põhiseaduses Eesti põhiseadus nimetab rahvast sissejuhatuses (preambulas), §-des 1 lg 1, 56 ja 105 lg 2. Tegelikult on aga rahva kui institutsiooniga seotud sätteid rohkem. Ühest määratlust põhiseadus rahva kohta ei anna, rahvast on käsitletud hoopis erinevates tähendustes. Vaadeldav mõiste on seotud nii riigi- kui rahvusvahelise õigusega. Ühene on arusaam sellest, et rahva tähtsus riigi seisukohalt on ääretult oluline. Rahvast peetakse üheks riigi kolmest
- vanemad (või üks vanem kokkuleppel teise vanemaga või last üksi kasvatav vanem) kui nad taotlevad endale samaaegselt Eesti kodakondsust - vanemad (või last üksi kasvatav vanem), kes ei oma ühegi riigi kodakondsust ja on elanud Eestis seaduslikult vähemalt 5 aastat. (Eesti Politsei- ja Piirivalveameti andmed) 3. .Kodaniku õigused- ja kohustused Kodaniku õigused on määratud Eesti Vabariigi põhiseaduses. · Kodaniku õigused: · Riigi kaitsele (ka välismaal viibides) · Isikupuutumatusele · Eneseväljendusele · Hääletada Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse valimistel ning rahvahääletusel, kui ta on saanud 18-aastaseks ega ole tunnistatud kohtu poolt teovõimetuks · Kuuluda erakondadesse · Kandideerida Riigikokku, kui ta on vähemalt 21-aastane · Kandideerida Vabariigi Presidendiks, kui ta on vähemalt 40-aastane sünnipärane kodanik.
vastavalt ühetüübiliste õigusnormidega. Järgnevalt toon näiteid õigusharudest: Riigiõigus ehk konstitutsiooniline õigus kujutab endast selliste instituutide ja normide kogumit, mis reguleerivad ühiskondlikku poliitilist süsteemi ja määravad ühiskondlikku sotsiaal- majandusliku süsteemi. Siia kuuluvad järgmised suhted: ühiskondlik korraldus, riiklik korraldus, valimisõigus, kohalike omavalitsuste süsteem. Kõiki neid suhteid reguleerivad normid on üldisel kujul antud riigi põhiseaduses. Aga samuti ka teistes konstitutsioonilistes seadustes. Riigiõigusel on teiste harude suhtes juhtiv osa, sest annab teistele harudele lähtealused. Määrab üldisel kujul ära riigi õigusloome põhimõtted. Riigiõigus erineb ka spetsiifilise meetodi poolest. Haldusõigus ehk administratiivõigus on üks suuremaid harusid suhete mitmekesisuse ja mahu poolest. Haldusõiguse põhisätted on kindlaks määratud põhiseaduslikes õigusaktides.
.................................14 2.2.3. 1938 a. põhiseadus ............................................................................15 2.2.3 1992. a. põhiseadus ............................................................................17 3. Põhiseaduse muutmine läbi aegade ..................................................................18 3.1. Muutmise võimalused 1920. ka 1933. a põhiseadustes .........................................18 3.2. Muutused 1938. aasta põhiseaduses ..............................................................18 3.3. Muutused 1992. aasta põhiseaduses ..............................................................19 Kokkuvõte ...................................................................................................20 Kasutatud materjalide loetelu ...........................................................................21
Tänapäeva demokraatia tunnusjooned Demokraatia on riigivorm kus igal kodanikul on võrdne õigus osaleda riigi juhtimises kas otseselt või läbi valitud esindajate. Demokraatia tunnusteks on: eraelu vabadus, avalik võim, võim pole ühe isiku käes. Demokraatia vormis on näiteks vabariik ja konstitutsiooniline monarhia. Kõigis demokraatilikes riikides: on kõik inimesed seaduse ees võrdsed, järgitakse inimõiguseid ja põhiseaduses on kirjas valitsuse korraldus .Demokraatia jaguneb kaheks. Otsene ja kaudne demokraatia. Otseses demokraatias otsustab rahvas ise poliitiliste otsuste üle käbi rahvahääletuste, kaudses demokraatias valib rahvas endale esindajad parlamenti. Demokraatlikes riikides on valimised kas majoritaarsed valimised või porportsionaalsed valimised. Majoritaarsetes valimistes võidab see otsus millel on kõige rohkem hääli. Porpotsionaalsetes valimistes jagatakse mandaadid valimistel
Demokraatiaga riigis on kõrgema võimu kandja rahvas, ning rahvas teostab oma võimu kaudselt, esindajate valimise teel, millest juba ennem oli mainitud. Võimul olev valitsus tugineb valijate enamusele. Vähemusse jäänuil on siiski õigus arvamusele tugineda. Igal inimesel peavad olema ka demokraatlikud vabadused ehk õigused, demokraatlikus riigis peab veel lisaks olema sõltumatu kohtuotsus. Õiguste ja vabadustega kaasneb ka igal kodanikul oma kohustus. Need kõik on põhiseaduses kirjas. Kõik inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena. Seadustel on oma ülesanne . Tänapäeva seaduste ülesanne on õigused ja vabadused kindlustada, kuid õigused ja kohustused peavad alati võrdsed olema. Inimesel pole vabadust kunagi piiramatult. Vabadus on tunnetatud paratamatus. Igal inimesel on lubatud valida või olla valitud ,kuid selleks on vanusepiirangud. Kõigil täisealistel on õigus valida. Iga inimene sünnib riigi kodanikuks, kuid on ka võimalik kodakondsust
täitmisele. Poliitilise riigijuhtimise funktsioon väljendub esiteks poliitika elluviimises (§87 p 4). Elluviimisega saab poliitikat oluliselt mõjutada. Teiseks on Vabariigi Valitsuse ülesandeks poliitika kujundamine. Põhiseaduse sõnastuse kohaselt ei ole Vabariigi Valitsusel pealtnäha sellist funktsiooni. Siiski on kogu maailmas poliitika alternatiivide analüüsi ning väljatöötamise ülesanne traditsiooniliselt täidesaatval võimul. Põhiseaduses väljendub poliitika väljatöötamise funktsioon vähemalt kahel moel: 4 • seadusalgatus (§87 p 4). Seaduste ettevalmistamine ongi eelkõige valitsuse ülesanne, sest Vabariigi Valitsusel on kasutada aparaat, mis Riigikogul puudub. Eelnõude ettevalmistamisega mõjutatakse aga seadusandlust põhjapanevalt. Riiklik poliitika kajastubki eelkõige seadustes; • riigieelarve eelnõu koostamine (§87 p 5). Riigieelarve koostamine on seatud
Tallinna Majanduskool / õppeaasta 2015/2016 Iseseisev töö õppeaines Euroopa Liidu õiguse alused Leida vastused alljärgnevatele küsimustele: 1. Miks otsustati Eestis Euroopa Liiduga liitudes muuta Eesti põhiseadust ja miks tuli põhiseaduse muutmine panna rahvahääletusele? Rahavahääletus oli vajalik, kuna põhiseaduses täiendati selliseid paragrahve, mida saab muuta vaid rahvahääletusega Eesti ühinemine Euroopa Liiduga tuli vormistada juriidiliselt korrektselt. Selleks otsustas Riigikogu panna rahvahääletusele seaduseelnõu “Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seadus”. Sellisel viisil põhiseaduse muutmine oli vajalik, sest Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 3 sätestab põhimõtte, mille alusel
liikmetest on rohkem poolt kui vastu, siis on seadus vastu võetud). Tähtsamate seaduste vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust (vähemalt 51 poolthäält on vaja, olenemata, palju saadikuid kohal on). Kvoorum - istungil osalejate arv, millest piisab, et istung oleks otsustusvõimeline. Eelnõu – seaduse projekt, mis on enne selle vastuvõtmist parlamendile arutamiseks esitatud. 2) Presidendi ülesanded: põhiseaduses 1) Esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises 2) Kuulutab välja Riigikogu valimised ja seadused (võib jätta välja kuulutamata seadused – veto) 3) Nimetab peaministrikandidaadi, nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmed, diplomaadid 4) Teeb Riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiametnike nimetamiseks, nimetab kohtunikud, Eesti Panga presidendi 5) On riigikaitse kõrgeim juht, kuulutab Eesti vastase rünnaku korral välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni
rohkem poolt kui vastu, siis on seadus vastu võetud). Tähtsamate seaduste vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust (vähemalt 51 poolthäält on vaja, olenemata, palju saadikuid kohal on). Kvoorum - istungil osalejate arv, millest piisab, et istung oleks otsustusvõimeline. Eelnõu seaduse projekt, mis on enne selle vastuvõtmist parlamendile arutamiseks esitatud. 2) Presidendi ülesanded: põhiseaduses 1) Esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises 2) Kuulutab välja Riigikogu valimised ja seadused (võib jätta välja kuulutamata seadused veto) 3) Nimetab peaministrikandidaadi, nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmed, diplomaadid 4) Teeb Riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiametnike nimetamiseks, nimetab kohtunikud, Eesti Panga presidendi 5) On riigikaitse kõrgeim juht, kuulutab Eesti vastase rünnaku korral välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni
põhiseaduse muutmise seadus, mis jõustus 24. jaanuaril 1934. Selle seaduseelnõu esitas rahvaalgatuse korras Eesti Vabadusvõitlejate Keskliit (EVKL, rahvasuus vapsid) ja see sai ühiskonnas suure toetuse. Põhilised muudatused puudutasid valitsemiskorraldust. Oluliselt suurendati riigivanema volitusi, kes sai õiguse riiklikel kaalutlustel parlament laiali saata, nimetada ametisse ja tagandada valitsus. Riigivanem sai ka piiratud kujul vetoõiguse. Nagu 1920. aasta põhiseaduses, oli ka 1934. aastal muudetud põhiseaduses kirjas punkt, et Eesti Vabariik ei anna autähti ega aumärke oma kodanikele, välja arvatud kaitseväelastele sõja ajal. Samuti ei olnud Eesti kodanikel õigust vastu võtta võõraste riikide aumärki ja autähti. See põhimõte hakkas segama välissuht lemist ja 1934. aastal võeti vastu Teenetemärkide seadus. Riigikogu liikmete arvuks 50. Kõik need muudatused jäid paberile. Kasutades jõustuvaid põhiseaduse rakendussätteid, võttis
Tavaliselt jaotatakse kodanike õigused tsiviil-, poliitilisteks ja sotsiaalseteks õigusteks. Sotsiaalsed õigused peavad tagama inimväärse elu kõikidele, mis on ka õigluse tuumaks. Eestis on sotsiaalpoliitikas vähe tegeletud õigluse mõiste defineerimisega. Õigusmõiste uurijad on pakkunud väga erinevaid seisukohti. Eesti on lähtunud utilitariseerimispõhimõttest, kus lahenduste pakkumisel lähtutakse suurema hulga inimeste kasust, jättes vähemuse eest hoolitsemine tahaplaanile. Põhiseaduses pole kirjas, kas Eesti Vabariik on sotsiaalriik või sotsiaalne õigusriik. Ei ole ka nimetatud õigust eluasemele. Seda ei ole nimetatud ka Eesti liitumisel Euroopa Sotsiaalhartaga(R.Maruste). Inimväärse elu eelduseks on eelkõige eluaseme vajadus. See on riigi asi, et ükski kodanik ei satuks temast olenemata teistest halvematesse tingimustesse. Meil kehtiv hoolekandeseadus ei võimalda ühegi isiku püsivat elamistingimuste ja elukvaliteedi säilitamist
kaasust analüüsides toetuda peamiselt Eesti Vabariigi põhiseadusest, aga ka näiteks riigieelarve seadusest ning vabariigi valitsuse ja Euroopa Parlamendi valimise seadusest. Samuti oli abiks õigusaktidega tutvumisel käesolev aine õiguse entsüklopeedia, kus seminari käigus leidsime õigusnormide struktuuriosi erinevate õiguslausete kohta, mis esinesid näiteks karistusseadustikus, Eesti Vabariigi põhiseaduses. Karistusseadustikuga pidin kahjuks ka tutvuma isikliku negatiivse kogemuse tõttu, kus olin kannatanu vägivalla aktis. 1. Aktide kuulumine objektiivsesse õigusesse ning Eesti õiguskorda kuuluvad olulisemad õigustloovad aktid, mis sätestavad õigustloovate aktide sünniks vajaliku formaalse tee Objektiivne õigus tähendab seda, et õigustloovad aktid on esitatud kirjutatud kujul ning on avalikult kättesaadavad
Ajakirjanduse roll demokraatlikus ühiskonnas Harri Gellart 9.klass Ühiskond Sõnavabadus on õigus vabalt avaldada oma mõtteid ja levitada nende kohta informatsiooni. Sõnavabadus hõlmab oma ideede väljendamist mitte üksnes sõna kujul, vaid ka näiteks pildis, trükis, filmis, pantomiimis ja muul viisil. Lisaks arvamusvabadusele ja väljendusvabadusele hõlmab sõnavabadus ka infovabadust ehk isiku õigust saada avalikku informatsiooni. Sõnavabadus on üks inimese põhivabadustest, sisaldudes näiteks Inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklis 19 ja Eesti Vabariigi põhiseaduses. Viimase § 45 kohaselt: Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, terv...
Riigikogu) o Haldusaktideks riigi juhtimissüsteemi puudutavad. o Jurisdiktsiooniaktideks volituse realiseerimise aktid (kohtuorganid, politsei, õigusorganid) 12. Seadluse mõiste (Presidendi poolt antav õigusakt): Seadlus e. Dekreet on riigipea õigusakt ja selle juriidiline jõud sõltub riigipea õiguslikust seisundist, mis on kindlaks määratud põhiseaduses. Eesti vabariigi põhiseaduse järgi võib president seadlusi vastu võtta eriolukorras (edasilükkamatud riiklikud vajadused), kui riigikogu ei saa kokku tulla. Kehtib vaid teatud aja. Presidentaalses riigis (nt. USA) on riigipeal väga ulatuslikud dekreediõigused. Õigus anda seadlusi nim. Presidenti dekreediõiguseks. Presidendi seadlusele annavad kaasallkirjad ka riigikogu esimees ja peaminister. 13. Määrus õigustloova aktina (üldiselt):
Valisin kohaks Valga maakonna. Aastate jooksul on hakanud inimesed kokkuhoidlikumalt vett kasutama. Näiteks 1991. aastal kasutasid Valgamaa elanikkond olmeks vett kokku 1 331 tuhat m³, siis 2008. aastal vaid 677 tuhat m³. 2. Elektrooniliselt Riigiteataja leheküljelt www.riigiteataja.ee leia praegu kehtiv Eesti Vabariigi põhiseadus ja leia selle üldosast, millised põhilised ÜRO Inimõiguste deklaratsioonis toodud üldised inimõigused leiavad nimetamist ka EV põhiseaduses. Samuti leia, millised on ainult Eesti kodanike õigused ja kohustused! (Esitada võib need ka tabelina). ÜLDISED INIMÕIGUSED, MIS KAJASTUVAD ÜRO AINULT EESTI KODANIKE ÕIGUSED JA INIMÕIGUSTE DEKLARATSIOONIS JA EV KOHUSTUSED PÕHISEADUSES *õigus elule, vabadusele ja isikupuutumatusele *kaitseb kodanikku välisriikides *kellegi au ega head nime ei tohi teotada; kedagi ei *seadus võib üldistes huvides sätestada vara
Võivad olla kahepoolsed- bilateraalsed. Kolmepoolsed – trilateraalsed. Mitmepoolsed – multilateraalsed e. konventsioonid. Ratifitseeritakse Riigikogus (kuni 1991 toimus valitsuse otsusega, sest puudus välissuhtlemise seadus). Seadus – on kas Riigikogu poolt Riigikogu kodukorra seadusega kindlaksmääratud korras või rahvahääletusel (plebistsiit) vastu võetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud. Konstitutsioonilised seadused on nimetatud põhiseaduses (näit. Riigikogu valimiste seadus § 60; Vabariigi Valitsuse seadus; Eesti Panga seadus) Kui põhiseaduses ei ole märgitud siis – lihtseadus. Seadlus – kui Riigikogu ei saa kokku tulla, siis Vabariigi Presidendi poolt edasilükkamatute riiklike vajaduste korraldamiseks antud seaduse jõuga õigustloov akt. Määrus – Vabariigi Valitsuse seaduse § 27 lg 1 sätib, et VV määrus on õigustloov akt. Määrusi antakse seaduse alusel ja seaduse täitmiseks, on seadusest madalamal seisvad
teostavad (valitsus, valitsuse keskasutused või kohaliku valitsusasutused); · reguleerib suhteid riigiorganite vale, riigi valitsemisorganite ja ühiskondlike organisatsioonide vale ning riigivalitsemisorganite ja indiviidie vale; · halgusõigus sisaldab ka institute, mis reguleerivad riigiorganite tegevust riigile kuuluva majanduse suhtes; · iseloomustab autoritaarne meetod; · üldpõhimõtted - põhiseaduses, konkreetne normistik sisaldub seadustes nagu nt Vabariigi Valitsuse seeds ja riigikontrollseadus, haldusmenetluse seeds, avaliku teenistuse seadus ja Vabariigi Valitsuse määrustes; · avaliku teenistuse seadus on see, kui riiki teenivad inimesed peavad kinni pidama teatud seadustest. Finantsõigus: · reguleerib riigiorganite tegevust rahandussuhetes; · hõlmab riigi- ja kohalike eelarvete kehtestamist ja vastuvõtmist, riigivahendite
Olulise koha säilitas ka õiglus. Eesti õiguskord samuti seotud õiguspositivismi ja loomuõigusega. Tuleb teha vahet õiguse kui olemiskorra ja õiguse kui pidamiskorra vahel. Pidamiskord sisaldab endas normativismi. Positiivne olemiskord ei ole mitte ainult olemiskord vaid ta on ka pidamiskord. Õiguskord on normatiivne. Normil on formaalne kehtivus, mis on saavutatud õigusloome kaudu. Õigusnormatiivsus seisneb selles, et on vastavuses põhiseaduses kehtestatud tingimustele ja nõuetele ... Lepingud, mis on vastuolus seadustega, on tühised. TSÜS. Õigusakt peab olema formaalselt õiguspärane: 1. Õigusaktide loomine on seotud neid vastuvõetavate riigiorganite pädevusega 2. Õigusaktide vastuvõtmine toimub kindlaid protsetuuri reegleid arvestades. 3. Õigusaktid peavad saama alati käsitleda mingis teatud vormis. Õigusakt peab olema materiallselt õiguspärane: st õigusakti sisulist vastavust kehtivale õigusaktile.
Kui tegu on seadusevastase juhtumiga, määratakse Erkile õiglane karistus tema väärteo üle. · § 25 alusel peab Erki maksma Mardile materiaalse kahju (2000 krooni) sülearvuti eest. · Jaagu argumendid olid piisavad, et pidada teda sülearvuti kõige õigemaks omanikuks, lähtudes § 25 ja § 32. Õiglus Kohtuotsus on igati õiglane järgides Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatud paragrahve 22, 25, 32. Nendest lähtudes, on Jaak saanud endale seaduslikult sülearvuti, mille ta Erki käest ostnud oli. Mart sai Erki käest õiglase summa kahjude hüvitamiseks. Enne, kui keegi pole Erki vargust suutnud tõestada, ei tule tal tasuda tohkem, kui summa, millega ta sülearvuti oli müünud.
vangistamine), siis on kaks juhtu, kus inimeste õiguste ja vabaduste piiramine tõsisem ning vajalikum on: hädaolukord ning eriolukord. Hädaolukord on sündmus või elutähtsa teenuse katkestus, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist, põhjustab suurt kahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus. Kui hädaolukorda põhiseaduses sätestatud juhtimiskorralduse või meetmete rakendamisega aga lahendada ei saa, võib valitsus välja kuulutada eriolukorra. Kuigi meetmed, mida antud olukordade lahendamiseks rakendatakse, võivad olla sarnased, riivavad eriolukorra puhul kohaldatud meetmed inimeste põhiõigusi kordades intensiivsemalt ning sisuliselt ja ajaliselt ulatuslikumalt, kui seda teeks samad meetmed hädaolukorra puhul. Nii
7) Siirdeühiskonnaga kaasnevad probleemid Masside radikaliseerumine kui poliitiline eliit ei suuda neid kaasata. Demokraatia nägemine aeglase, ebaefektiivse või konfliktsena. Uue poliitilise eliidi ebakindlusest tingitud populism ning selle kahjulik mõju rahandussüsteemile. Rahvuskonfliktide oht suutmatusest ühitada eri rahvuste nõudmisi. K ultuuriliste ja eetiliste väärtuste lange 9) Demokraatlike põhimõtete esinemine Eesti põhiseaduses 1.Igalyhel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele 2.kõrgemat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu(rahvahaaletusega/riigikogu valimistega) 3.Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. 4.igalyhel on õigus elule, seda õigust kaitseb seadus.
võimust. 7. Kodakondsuse mõiste, kodanikuõigused ja –kohustused Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused. Kodanikuõigused on riigi kodanikule laienevad õigused. Kodakondsus e rahva hulka kuulumine loob tihedamad sidemed riigiga koos sellega kaasnevate eriliste õiguste ja kohustustega. Kodaniku õigused on määratud Eesti Vabariigi põhiseaduses. Need on eeskätt õigused riigi kaitsele (ka välismaal viibides), isikupuutumatusele, eneseväljendusele ja poliitilised õigused. Kodanikustaatus annab peale õiguse riigi ja seaduse kaitsele ka õiguse riiki ise kaitsta, valida ja olla valitud ning moodustada erakondi. Kodanikul on õigus: hääletada Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse valimistel ning rahvahääletusel, kui ta on saanud 18-aastaseks ega ole tunnistatud kohtu poolt teovõimetuks
veendumuste pärast või kui see on sünniga omandatud. Eesti kodakondsuse võib ära võtta juhul, kui isik ei ole sünnijärgne kodanik ning ta on astunud teise riigi teenistusse, püüdnud vägivaldsel teel muuta Eesti põhiseaduslikku korda, esitanud kodakondsuse saamiseks valeandmed või tõeseid varjanud või kui isik omab korraga mitme riigi kodakondsust. Eesti kodakondsuse saamise, kaotamise ja taastamise tingimused ning korra sätestab kodakondsusseadus. Põhiseaduses loetletud kõigi ja igaühe õigused, vabadused ja kohustused on võrdselt nii Eesti kodanikel kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. Eesti Vabariigi kodanikel on kohustus olla ustav põhiseadusele, kaitsta Eesti iseseisvust ning osa võtta riigikaitsest. Eesti Vabariigi kodanikel ja Eestis viibivatel välismaalastel on kohustus säästa elukeskkonda ning järgida põhiseadust. Lisaks on perekond kohustatud hoolitsema
kokkuleppele ei jõuta, algatab ametiühing tööseisaku e. streigi. Viimase eesmärk on saavutada omapoolsete nõudmiste täitmine tööandja poolt. Levinum streikide põhjus on näiteks erimeelsused palgatõusu osas. Üks hetk annab üks osapool streigile järgi. Mõnikord loobub streigist ametiühing ise ja mõnikord annab nõuetele järele tööandja. Streikimine on väheste eranditega iga töötaja õigus ning see on kirjas ka Eesti põhiseaduses. Eranditeks on mõned riigiasutused (nt Riigikontroll), mille ametnikel on streikimine seaduse alusel keelatud. Streigid on läänemaailmas toimunud juba aastakümnete eest. Üsna kuulus on näiteks 1941. aastal aset leidnud Walt Disney Studio töötajate poolt algatatud streik. Paljud animaatorid tegid mitmeid ületunde "Lumivalgekese" produtseermise ajal ning, kuigi "Lumivalgeke" oli väga suur hitt, lükkas Disney edasi töötajate boonuste maksmise ületundide eest, sest arvas, et
KODANIKUST ALGAB RIIK ARUTLUS User [Pick the date] Kodanikust algab riik Riik saab alguse Eesti Vabariigi kodanikust. Kodanik on isik, kellel on vastava riigi kodakondsus. Kodakondsus on õiguslik side inimese ning riigi vahel. Kodanikel on eeliseid, õiguseid ja ka kohustused oma riigi ees ning ka vastupidi. Põhiseaduse paragrahv 1 alusel on Eesti Vabariigi kõrgeima võimu kandjaks rahvas. Mis aga päriselt tähendab, et kodanikust algab riik? Heaks kodanikuks ei sünnita vaid kodanikuks kasvatakse. Inimese kodanikuks saamine saab alguse kodusest kasvatusest. Sealt edasi lasteaias ja koolis. Minu arvates on riigi püsima jäämiseks vajalik see, et igal kodanik tunneks huvi oma riigi ajaloo ja kultuuri vastu. Meile on antud võimalus õppida koolis emakeeles, Eesti ajalugu ja kultuuri, noored peaksid selle üle uhked olema ja sellest kõik võtma. Kuna praegused noor...
1 1. Magnetväli vaakumis. amperi seadus 2. elektrimahtuvus 3. pooljuhtmaterjali el juhtivus 4. optika põhiseaduses 5. valguse polarisatsioon 1. Paigalseisva laengu korral magnetvälja ei täheldata. Magnetväli tekib koos liikuvate laengute ehk el. vooluga. Magnetvälja põhiomadus: ta mõjutab välja asetatud liikuvaid laenguid ehk el. voolu jõuga. El. vool on nii magnetvälja tekitaja kui ka selle vastuvõtja. Amperi: juhile mõjuv jõud on võrdeline voolutugevusega ja juhi pikkusega ning oleneb juhi asendist magnetvälja suhtes ja magnetvälja tugevusest
seadusest" tulenevalt on ülimuslikud põhiseaduse suhtes ka Euroopa Liidu õigusaktid. Euroopa Liidu õigusaktid ei tohi vastuollu minna PS preambulas deklareeritud põhiseaduse aluspõhimõtetega. 2.Eesti konstitutsiooniline areng. Eesti Vabariigi konstitutsiooniliste aktide süsteemi kuulub kõrvuti eri aegadel kehtinud põhiseaduse tekstiversioonidele ka rida riigiõiguslikke avaldusi, deklaratsioone, välislepinguid ja muid riigiõiguslike alusdokumente, mis annavad põhiseaduses sätestatud mõistetele sisu ja tähenduse. Sõjaeelses Eesti Vabariigis kehtis kaks erinevat põhiseadust kokku kolmes erinevas redaktsioonis: 1920 ja 1937.a. põhiseadused ja 1920.a. põhiseaduse 1933.a. täiendatud redaktsioon. Põhiseadus aastast 1920 oli aluseks selgelt parlamentaarse riigikorralduse ja Põhiseadus 1937.aastast selgelt presidentaalse riigikorralduse mudelile. Põhiseaduse 1933.a. redaktsioon, mis kujunes 1920.a. algteksti põhjaliku ümberkujunduse tulemusel,
kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. Põhiseaduse § 12 järgi on kõik seaduse ees võrdsed ja kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Eestis on seaduste algatamise õigus: Riigikogu liikmel; Riigikogu fraktsioonil; Riigikogu komisjonil; Vabariigi Valitsusel; Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks. Kui põhiseaduses ei ole teisiti ette nähtud, võetakse õigusaktid Riigikogus vastu poolthäälte enamusega. Ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega võib aga vastu võtta ja muuta järgmisi seadusi: kodakondsuse seadus; Riigikogu valimise seadus; Vabariigi Presidendi valimise seadus; kohaliku omavalitsuse valimise seadus; rahvahääletuse seadus; Riigikogu kodukorra seadus ja Riigikogu töökorra seadus; Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadus;
on rikkusel ja see kehtib ka vastupidiselt: ühiskonna koorekiht ei teagi mida tähendab olla vaene. Meie riigis esineb ka soolist diskrimineerimist. Ajalehest tööpakkumisi lugedes on selgelt märgata teatud eelistusi , kes soovib noort kes vana jne.Vahel nõuab mõni ettevõte kandideerijal ka CV-sse pilt lisada, ei ole raske aru saada milleks.Loomulikult meeldiks igale ühele töötada just selliste töötajatega keda ta ise oma vaimusilmas suudab ette kujutada. Kuid Eesti Vabariigi põhiseaduses on öeldud, et kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Alates 18. Eluaastast on eesti kodanik seaduse silmis täiskasvanud
Arutlusel olulised küsimused. Neljapäev 16.00 · Nõupidamised ei toimu: 1) peaministrit pole riigis 2) jõuluajal ja suvepuhkuste ajal. Moodustamine: · Sätestab: EV Põhiseadus ja Vabariigi Valitsuse seadus. · President teeb erakonna esimehele ettepaneku moodustada valitsuse. · Peaministri kandidaat saab Riigikogult volituse Valitsuse moodustamiseks. · Ametivanne. Ülesanded: Põhiseaduses §87, peatükk VI. President: EV riigipea. Kokku olnud 4 Presidenti: 1. Konstantin Päts (1938-1940) 2. Lennart G. Meri (1992-2001) EL ja NATO. 1998. a Aasta Eurooplane. 3. Arnold Rüütel ( 2001-2006) 4. Toomas Hendrik Ilves (2006- ...) Vabariigi Presidendi residents Kadriorus. Ametlik: Vabariigi Presidendi Kantselei hoone. Ehitati Pätsi soovide järgi 1938. Aadress Weizenbergi 39. Presidendi pädevus:
Esindusdemokraatia: Nüüdisaegsed riigid on esindusdemokraatiad, s.t et rahvas osaleb valimises oma esindajate saadikute kaudu. Esindusdemokraatia toimib läbi rahvaasemike valimise. Esindusorganid moodustatakse valimise teel. Eestis valib rahvas saadikud parlamenti ning kohalikesse volikogudesse. Osalusdemokraatia: Kuna nelja-aastase vahega toimuvad valimised ei kaasa rahvast piisavalt valitsemisse, räägitakse vajadusest suurendada osalusdemokraatiat. See ei ole esindusdemokraatiaga vastuolus. Osalusdemokraatia on saadikute korrapärane side oma valijatega, suhelda võimu esindajatega ja olla informeeritud poliitika päevaprobleemidest. Ehk siis on see kodanike aktiivne osalemine poliitilises elus. Demokraatia tugisambad on: põhiseadusel tuginev valitsemine, inimõiguste järgimine ja kõigi võrdsus seaduse ees. Vastulöögid demokraatiale: võimuolevad poliitikud võtavad tööle oma sugulasi, kõik ajalehed kuuluvad ühele firmale, kohtuni...
tühista, muuda ega täienda või kuni ajutine valitsemise kord ise pole neid tühistanud, muutnud või täiendanud. Asutav Kogu võttis Eesti riigi esimese põhiseaduse vastu 15. juunil 1920 ja see oli pealkirjastatud ,,Eesti vabariigi põhiseadus". Selle ametlik tekst avaldati 9. juuli 1920. a Riigi Teatajas (RT 1920, 113/114). Põhiseadus jõustus 21. detsembril 1920. Esimest põhiseadust võib iseloomustada kui demokraatliku rahvusliku õiguskorra tippakti. Selles põhiseaduses on esile tõstetud õigusriigi idee. Esiteks realiseeris põhiseadus võimude lahususe idee (§-d 35, 57 ja 68); teiseks sätestas isikute põhiõiguste süsteemi (II ptk ,,Eesti kodanikkude põhiõigustest"). Põhiseadus kehtestas üle paarikümne põhiõiguse. Väärib märkimist, et peale isiku- (§ 8), eluaseme- (§ 10) ja omandiõiguse (§ 24) ning kõigi isikute võrdsuse seaduse ees (§ 6) oli sätestatud ka vähemuste kaitse. Eraldi väärib rõhutamist riigi rahva käsitus
Riigikogu võtab vastu riigi eelarve ja kinnitab selle täitmise aruande. Riigikogu valib oma liikmete hulgast Riigikogu esimehe ja kaks aseesimeest, kes korraldavad Riigikogu tööd vastavalt Riigikogu kodukorraseadusele. Riigikogu moodustab komisjone. Riigikogu liikmetel on õigus ühineda fraktsioonidesse. Riigikogu istungid on avalikud, kui Riigikogu ei otsusta kahekolmandikulise häälteenamusega teisiti,samuti on hääletamine avalik. Salajast hääletamist korraldatakse põhiseaduses või Riigikogu kodukorra seaduses ettenähtud juhtudel ainult ametiisikute valimisel või nimetamisel. Täida tabel. Märgi, kas väited on õiged (Õ) või valed (V). Vale väite puhul märgi , kuidas oleks õige. Riigikogu valitakse iga nelja aasta järel. (Õ) Riigikogus on 100 liiget. (V) Riigikogu fraktsioonid moodustatakse elualade järgi. (V) Riigikogu põhitööks on seaduste vastuvõtmine. (Õ) Märgi õiged vastused. Kasuta vastamisel Eesti Vabariigi põhiseaduse § 103.
Võrdsete võimaluste Eesti nii nagu mina seda näen Eesti Vabariigi põhiseaduses on loetletud kõigi ja igaühe õigused, vabadused ja kohustused, mis on võrdsed nii Eesti kodanikele kui ka Eestis viibivatele välisriikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele. Paljud inimesed peavad end teistest paremaks ning seega võivad teisi halvustada. Tegelikult neil aga ei ole õigus teisi põlata, sest me kõik oleme seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida ei rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu ega muude asjaolude tõttu
Muidugi annab siin kohal skandaalile juurde ka see, et tegemist on siiski poliitikuga. Samas on asi seetõttu kohati ka liiga suureks puhutud ja on juba igast väiksemast asjast kirjutatud. Oleks tekkinud skandaal, aga kindlasti mitte nii laiaulatuslik. Muidugi on ka see, et tuntud inimeste elud huvitavad kõiki palju rohkem. Kas ajakirjanikul on õigus esitada kedagi süüdlasena enne asja arutamist kohtus? - Ei ole õigust, sest Eesti Põhiseaduses on õeldud, et kedagi ei tohi nimetada süüdlaseks enne, kui kohtu pole teda selleks kuulutanud. Milliseid õigusi antud artikliga on rikutud? - Antud artikliga pole rikutud õigusi, sest inimene oli juba eelnevalt kohtupoolt süüdi mõistetud. Siin artiklis räägitakse vaid sellest, mis karistuse kohus talle määras. Mis oli selle artikli avaldamise eesmärk? kas üldsuse teavitamine, kõmu tekitamine lugejate/ostjate ligitõmbamiseks või miski muu? - Selle artikli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
