Võrdsete võimaluste Eesti - nii nagu mina seda näen (0)

Võrdsete võimaluste Eesti – nii nagu mina seda näen
Eesti Vabariigi põhiseaduses on loetletud kõigi ja igaühe õigused, vabadused ja kohustused, mis on võrdsed nii Eesti kodanikele kui ka Eestis viibivatele välisriikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele.
Paljud inimesed peavad end teistest paremaks ning seega võivad teisi halvustada. Tegelikult neil aga ei ole õigus teisi põlata, sest me kõik oleme seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida ei rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu ega muude asjaolude tõttu. Diskrimineerimine on seadusega keelatud ja karistatav.
Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on Eesti demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. See tähendab, et meil, hääleõiguslikel kodanikel, on õigus ja võimalus kaasa rääkida riigiasjades. Rahvas saab oma võimu teostada osaledes Riigikogu valimistel ja rahvahääletustel. Mittehääletamises saab igaüks süüdistada vaid iseend , sest meil kõigil, hääleõiguslikel kodanikel, on olnud see võimalus.
Eesti riigis pole kohustatud kedagi uskumast mingisugust usku. Pole määratud ei riigiusku ega sundmõtlemist. Igaühel meist on usu- ja mõttevabadus. Samuti puudub Eestis ka riigikirik . Põhjuseks võib olla see, et eestlased on Euroopa üks ebausklikum rahvas. Kuid Eesti rahval on vabadus kuuluda kirikutesse ja usuühingutesse. Seepärast ei saagi ükski inimene teist halvustada, kui usub mingit usku.
Eesti Vabariigi põhiseadusele § 45 tuginedes saab öelda, et meile ei ole keelatud eneseväljendus ning on olemas sõnavabadus. Meil igaühel on täielik õigus vabalt levitada ideid, arvamusi ja muud informatsiooni. Seda kõike nii sõnadega, trükiga, pildiga kui ka muul viisil. Seadus saab seda õigust muidugi piirata kõlbluse, avaliku korra ja hea nime ning eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides.
Tänapäeval, lõpetades gümnaasiumi, on meil valikuvabadus , kuhu suunduda edasi – kas minna õppima välismaa või Eesti ülikooli, reisida , töötada või üleüldse võtta aastake puhkust. Suur osa Eesti noortest tahab kõrgharidust omandada just välismaal, sest nende arvates pakub välismaa ülikool neile rohkemat kui siinne . Neil on täielik õigus minna välismaale, sest see on nende valik ja otsus ning mitte keegi ega miski ei tohi seda neile keelata.
Kõigil inimestel on õigus elule. Igaüks saab elada nii nagu ta seda ise soovib. Ning samuti see, kuidas inimene oma elu korraldab, on kõik tema enda teha. Meist endist sõltub, kui head karjääri hakkame tegema, sest kõigil on õigus õppimisele ja arenemisele.
Meil on võrdsete võimaluste Eesti, kuid kui võrdselt me oma võimalusi kasutada oskame , oleneb juba igast inimesest. Igaühest endast sõltub, kes temast saab ning millises riigis me elame.