KODANIKUST ALGAB RIIK (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Kodanikuks olemise võlu ja vaev

Olga Dalton, 12.B Saue Gümnaasium Kodanikuks olemise võlu ja vaev Eesti Vabariik kuulutati välja 1918. aasta 24. veebruaril ning see on üks tähtsamaid sündmusi meie riigi ajaloos. Samas on olemas veel üks oluline kuupäev ­ 26. november 1918. See on päev, mil Maanõukogu andis välja määruse Eesti kodakondsuse kohta ­ sündis Eesti kodanikkond, mis on riigi oluline tunnus. Tänapäeval tähistame 26. novembril kodanikupäeva. 1918. aasta määrusega said kodanikuõigused kõik Eesti Vabariigi piirides elavad inimesed, kuid nüüdisajal ei ole kodanikuks saada enam nii lihtne. Kuidas siis saadakse kodanikuks ja mida üldse tähendab olla kodanik? Kas ainult õiguslikku suhet riigiga või hoopis midagi enamat? Millised õigused ja kohustused sellega kaasas käivad? Eesti kodanikuks saadakse sündimisega või naturalisatsiooni korras. Kodakondsus võida

Ühiskonnaõpetus

6

doc

12. klassi ühiskonna konspekt tähtsamatel teemadel

Sotsiaaldemokraatlik erakond (juht Sven Reformierakond (juht Andrus Ansip) see on Mikser) parempoolne valitsus opositsioonis 45 riigikogu saadikuid koalitsioonis 56 riigikogu saadikuid Baasideoloogiaks sotsiaaldemokraatia Baasideoloogiaks konservatism, kristlik demokraatia, liberalism. Sotsiaalriik ehk sekkuv riik ehk nn paks riik Minimaal riik ehk vähesekkuv riik, nn õhuke eesmärgiga tagada kollektiivne heaolu, võrdsus riik, see tähendab riigi vähest reguleerimist ja õigus majanduses, vähest efektiivset avalikku sektorit eesmärgiga tagada riigi julgeolek, avalik kord ja sõltumatu kohtumõistmine.

Ühiskonnaõpetus

11

doc

Indiviidid ühiskonnas

Niisiis ei saa kelleltki võtta sünniga omandatud kodakondsust. Kodakondsust ei saa võtta ka isikliku veendumuse tõttu. Nii ei ole lubatud inimestelt võtta kodakondsust poliitilistel põhjustel. Kodakondsuse seaduse järgi ei või inimesel olla korraga mitut kodakondsust. Kui inimene on aga mitu kodakondsust omandanud sünniga, siis ei tohi sünniga omandatud Eesti kodakondsust inimeselt võtta. Naturalisatsiooni tingimused kehtestab iga riik oma seadustega, seetõttu võivad need olla erinevad, Samal ajal leidub esitatavates nõuetes ka sarnasusi. Nii näiteks tuleb osata selle riigi keelt, tunda tema ajalugu ja kultuuri, elada seal alaliselt teatud hulk aastaid ning anda kirjalik tunnistus riigitruuduse kohta. Kõik need tingimused kehtestatakse selleks, et uued kodanikud suudaksid aktiivselt lülituda riigi ellu. Mõistmata kohalikku keelt, seadusi ja kombeid, on inimesel keeruline ühiskonda sulanduda. Väikeriigid, kes

Ühiskond

2

doc

Milleks meile aktiivne kodanik?

Ometi on ainsaks aktiivsuse märgiks meie kodanikel: pass taskus. Enamik meie riigi kaasvõitlejatest on passiivseks muutunud: ei käida enam valimistel, ega üldse ei huvituta riigi toimimisest. Tuues paralleele Eesti ärkamisajaga - kas ekisteeriks praegusel kujul üldse meie riiki, kui ei oleks tollal olnud nii aktiivseid kodanikke nagu Hurt, Jannsen, Jakobson? Loodi seltse, nagu Vanemuine, hariti inimesi Cimze seminar, tõsteti meie teadvust- riigi teke sõltus rahvast. Nüüd on iseseisev riik käes ja justkui polekski vaja enam midagi teha. Aga riik vajab elupidevat hoolt, kantseldamist, noomimist, tunnustust- riik on justkui laps. Kodanikud ei mõista ilmselt, et aidates riiki, aidatakse ka oma elu ning tekivad ka paremad võimalused oma elu korraldamiseks. Riigi kodanikkonna ja riigi vaheliste sidemete tugevdamine on hädavajalik. Pole inimest, kes ei oleks kuulnud J.F. Kennedy surematut lauset: "Ära küsi, mida sinu riik saab teha

Ühiskonnaõpetus

4

docx

Elanikust kodanikuks. Ülo Vooglaid

2019. aastal ilmus tema uus raamat „Elanikust Kodanikuks“, mille ta nimetas õpikuks neile, kes tahavad iseseisvalt mõelda. See raamat tundub mulle väga oluline, kuna mul on isiklikult Venemaa kodakondsus, kuid elan pidevalt Eestis ja armastan seda riiki, tahan olla kasulik. Mulle meeldis väga, et see raamat oli kirjutatud inimestele - eesti ja vene keeles. Vooglaid ütles, et raamatu vene keelde tõlkimiseks oli mitu põhjust. Üks neist on see, et Eesti on multikultuurne riik, kus eestlased, venelased ja muud rahvused elavad kõrvuti, teevad koostööd, mis tähendab, et nad peavad üksteist mõistma. Raamatu tõlkimine vene keelde on Vooglaidu austusavaldus Eesti venekeelsele elanikkonnale. Viimastel aastatel on ilmunud palju raamatuid ja artikleid, mis mõjutasid ühel või teisel viisil mitte ainult eestlaste huve, vaid neid ei avaldatud ka vene keeles. Raamat koosneb 13 peatükist, 465 leheküljest. Peatükkide pealkirjad on

Demokraatia, inimese õigused, parlament ja...

5

doc

Erakonnad ja ametiühingud

· Kogub asutustelt ja organisatsioonidelt aruandeid ning teeb nende põhjal üldistusi. 3. Millised on peamised registrid? · Maaregister ­ maavalduse, selle omaniku, asukoha ja suuruse kohta. · Äriregister ­ Eestis registreeritud ettevõtete ja organisatsioonide andmed. · Autoregister ­ Eestis registreeritud mootorsõidukite, järelhaagiste ning tehniliste tunnuste kohta. · Rahvastikuregister ­ Eesti kodanike ja elamisloa saanud välismaalaste isikuandmed. 4. Kuidas tagab riik igaüheõiguse saada vabalt üldkasutatavat informatsiooni? Riik peab ülal avalik-õiguslikke tele- ja raadiokanaleid, samas on Eesti ajakirjandus vaba sest puudub tsensuur. Seega puuduvad ka takistused üldkasutatava informatsiooni saamisel. 5. Mis on e-riik? Näited Riigiasutuste ja õigusaktide süsteem internetis, mis võimaldab kiiremat ja mitmekesisemat suhtlemist riigiametnike, aga ka ametnike ja kodanike vahel. Nt: e-pangad, on võimalik valida ning vaadata isikuandmeid. 6

Ühiskonnaõpetus

32

doc

Ühiskonnaõpetus II kursusele

Sihtrühm: kutseõppeasutuste II kursuse õpilased Kursuse eesmärk: ühiskondlike protsesside mõistmine, kodanikuosaluse tähendusest ja vajalikkusest arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Saksamaa, USA. Riigiorganid: parlament, valitsus, president, maavalitsus, teised põhiseaduslikud võimuasutused. Kohaliku omavalitsuse ülesehitus ja ülesanded

Ühiskond

21

rtf

Ühiskonna konspekt

tööd juhib spiiker e esimees (Riigikogu esimehe ülesanded: 1. juhtida riigikogu tööd; 2. vajadusel täita presidendi ülesandeid). Parlamendi ülesanne on kinni peaministri koostatud valitsus (kuni 15 ministrit) ehk täidesaatevvõim Umbusalduse korral peaministrile peab tagasi astuma kogu valitsus. See on parlamentarismis üks olulisemaid omadusi: parlament saab valitsust umbusaldada (presidentalismis ja poolpresidentalismis ei saa). Seega ­ Eesti Vabariik on parlamentaarne riik, sest 1) Riigikogu (parlament) saab valitsust umbusaldada ja 2) Riigikogu valib presidendi, kes ei juhi valitsuse tööd. Seda teeb peaminister. Eesti Rigikogu ülesanne on valida EV president (ametiaeg 5 aastat, peab olema vähemalt 40-aastane, sünnijärgne EV kodanik). Presidendil on ühiskonnas tasakaalustav roll. Tähtsaim võimuinstitutsioon on parlament. Presidentalism USA hääleõiguslik kodanikkond valib nii parlamendi (seadusandlik võim kahekojalisel Kongressil) kui presidendi

Ühiskonnaõpetus

Kommentaarid (0)