I teema. PÄRIMISÕIGUSE ÜLDISELOOMUSTUS. · testamendi- ja/või pärimislepingujärgne pärija ei võtnud pärandit vastu ja asepärijat ei 1. Pärimisõiguse üldmõisted olnud määratud, välja arvatud juhtum, mil kogu vara oli testeeritud (pärimislepinguga määratud) mitmele pärijale, osi määramata ja mõni neist ei võtnud pärandit vastu ( PärS § 1
- I jrk EV 20,000.- II jrk HP 260,000.-; kõrvalnõuded 60,000.-; 15% III jrk tahame panna Vaba tagatise ruumi: 1,000,000 - 20,000 - 260,000.- - 60,000.- (15% ei pea lahutama) = 660,000.- : 1,3 Ühishüpoteek 2 või rohkem objekti või omanikku ÜH alt vabastamine - Katastriüksuse tunnuse (näit. 1003:23345:008) järgi saab ka kontrollida, teha kinnistusraamatu vv; ka maaameti lehelt saad vaadata Klient on surnud tuleb uurida, kas pärimine; jagamine on toimunud? Peab olema pärimisõiguse tunnistus. Tehinguid saab teha kui uue omaniku kanne on kinnistusraamatusse kantud või kui on olemas pärimisõiguse tunnistus või omandiõiguse tunnistus. Kas lahus- või ühisvara? Hoonestusõigus on tähtajaline (max 99 aastat) õigus hoida hoonestust (maja kuulub ühele; maa kuulub teisele, kinnistu omanik arvab, et äkki tahab kunagi ehitada sinna midagi muud) Tähtaja saabudes: a) vean hoone ära
2. Rooma õigusesse tulid üle Kreeeka õigusnormid (n. Kirjalik tehingu vorm, käsiraha,mereõiguslikud normid ). Kreeka õigusest on pärit ka mõned Rooma õiguses kasutatavad mõisted. 3. Ius qentium oli siiski Rooma riigi õigus , mida loovad, muudavad ja tühistavad Roomam riigi seaduslikud organid. Ius qentiumi vastandati ius civilile, mis haaras endasse nii ius honorariumi kui ka ius civile muudetud õigusnorme. Ius qentiumis ei sisaldunudei perkonna ega pärimisõiguse sätteid.Väärib märkimist veel asjaolu, et peregriinide jaoks, kelle kohta käis eri õigus ius qentium, oli erinevad preetorid ja Rooma kodanikel jälle omad preetorid.
Tsaar Peeter I tühistas kõik talupoegade kaitseseadused ja kinnitas mõisnike eesõigused. Mõisnikel oli õigus talupoegi müüa, kinkida, neid karistada ja nende vara ära võtta. Ainuke piirand oli see, et tappa tohtis talupoega ainult vastava kohtuotsusega. Talupojad pidid ka osa oma põllusaagist ja loomadest mõisale andma. 1802. aastal kehtestati Eestimaa kubermangus regulatsioon, mida tuntakse selle esimese sõna järgi: "Iggaüks...", see määras talupoegadele pärimisõiguse. Asutati ka valla- ja kihelkonnakohtud, mis olid aluseks hilisemale talurahva omavalitsusele. 18041805 viidi ellu täiendavaid reforme, millega nii Eestimaal kui ka Liivimaal keelati näiteks perekonnaliikmete eraldamine nende müümisel. 1809. aasta seadusega lubati talupoegadel ka maad osta, müüa ja pärida. Kõige olulisem oli aga otsus pärisorjusest vabastamise kohta, mis Eestimaal hakkas kehtima 1816. ja Liivimaal 1819. aastal.
Referaat Testamentide liigid Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Testamendi teeb testaator isiklikult. Kuni 31.detsembrini 1996 kehtinud tsiviilkoodeksi pärimisõiguse sätete kohaselt pidi testament olema notariaalselt tõestatud. Pärimisseadus laendas tunduvalt testamendi koostamise võimalusi. Seadusjärgse pärimise korral päriksid esimeses järjekorras pärandaja lapsed või lapselapsed, teises järjekorras pärandaja vanemad, nende lapsed või lapselapsed ning kolmandas järjekorras pärandaja vanavanemad. Testamendiga võib pärandaja ise määrata, kes on tema pärijateks ja milline on pärijale pärandavast jääva osa suurus. Kui pärandaja
Keskaegne linn ja elu Katre Ulp 10.b klass Linnade tekke Soodne asukoht linnade tekkimiseks- liiklusteede sõlmpunktide juurde Uuendused käsitöös- käsitöö eraldus põllumajandusest Linnaõigus Seadustik, mille Linnaõiguse andmise allusel korraldati elu ürik (1291. a) linnas Linnaõiguse kinnitas senjöör Linnakodanikel oli isiklik vabadus, eraomand ja pärimisõiguse kaitse Linnade ja maaisandate suhted Väike linnad jäid senjöör võimu ja kaitse alla Suurlinnad- senjööriks kuningas, et vabanede kohalike feodaalide ülemvõimu alt Lombardia ja Toscana püüdsid vabaneda Püha Rooma võimu alt- moodustati liitusid enda kaitseks Saksa kaubalinn saavutas küllalt suure sõltumatuse senjööridest Linnade juhtimine Linna juhtis raad, mille liikmete arv sõltus linna suurusest
Arvan, et võrdlemise puhul mõned asjad muutuvad rohkem arusaadavateks ja isegi ilmub midagi uut, mis sa lugemise käigus võiksid mitte märgata. Enne seda, kui ma Rooma pärimisõigusest rääkima hakkan, tahaksin selgeks teha, mida tähendab mõiste ,,pärimine". Et oleks rohkem arusaadamav, tsiteerin selle mõiste definitsiooni: ,,Pärimiseks nimetatakse ühe isiku- pärija- teise isiku- pärandaja- õigustesse ja kohustusse astumist viimase surma puhul." Pärimisõiguse peatükki puhul kirjeldatakse pärija ja pärandaja vahelised suhted, kohustused ja pärimise liigid. Loomulikult kaasaegne pärimisõigus väga erineb Rooma pärimisõigusest. Näiteks ,lähtudes meie tänapäeva pärimisõigusest, abielu mitte mingil juhul ei mõjuta pärimisõigust, aga Vana Roomas ,,cum manu" abielu juhul naine ( cum manu-naine täielikku mehe võimu all) kaotab oma absoluutse pärimisõiguse. Selliseid
seda väikevasallidele. Oma läänist kogusid nad talupoegadelt makse ning samuti teenisid nad sõjaväes. Kehtis põhimõte "minu vasalli vasall ei ole minu vasall" ehk kohustusi tuli kanda ainult sellele, kellele oldi truudust vandunud. Tänu sellele oli maa äärmiselt killustunud. Maatükk, mis oli vasallile kasutamiseks antud koos seal olevate talupoegadega nimetati lääniks. Ajajooksul muutus läänipärimisõigus, kui algul tehti seda ainult isalt pojale, siis hiljem said pärimisõiguse ka tütred. Selle tagajäred olid: o eelduse vasallidest moodustava aadli tekkeks o kuningate maavalduste (domeenide) järkjärguline kahanemine, see tähendab seda, et mida rohkem nad maad jagasid ,seda vähem neile endile jäi. Vasallsuhete loomine toimud investituuri kaudu. Selle käigus pidid vasall vanduma senjöörile oma ustavust, mille eest vastutasuks andis senjöör talle lääni. Enamiku rahvast moodustasid talupojad. Nad erinesid oma suhtest isandaga
kanalisatsioonisüsteemid ja kuna veevärk puudus ujusid kõik jäätmed tänavate kõrval kitsastes kanalites, mis tihti voolasid üle. Seetõttu levisid paljud haigused ja inimestel oli pidevalt küljes tülgastav lehk. Linnakodanikel oli oma omand. Linnaelaniku isiklikud asjad kuulusid ainult talle ja mitte kellelegi teisele. Linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus, mille tuumaks oli linnakodaniku isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse. Talupoegadel aga sellised õigused puudusid. Kokkuvõtteks arvan, et keskajal oli parem elada linnas, kuna seal elamine andis suurema vabaduse, võimaluse ennast rohkem harida ning olla prii paljudest kohustustest.
nädalapäevadel mõisa ühe teolise; Talupojad=Pärisorjus- maa kuulus sakslastele; teoorjus(abitegu, korvaline tegu); rahamaksud(maksud põllumajandus saadustest); sunnismaisus- puudus liikumisvabadus; isikliku elu piiramine; talupoegade ost-müük- vahetus; kodukari- mõisinike karistus talupoegadele; ei osalenud riiklikus elus; ei tohtinud kanda relvi. Linnaõigus- tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast. Linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse; Linna kodanik- vaba ininene, kui ta elab püsivalt linnas ja maksab kodanikumaksu. Kohustused: vahiteenistus linna müüril, linna sõjaline kaitse, osavõtt linnas vajalikest töödest, maksude maksmine. Eesõigused: linna kohus mõistis kohut, ainult nemad tegelesid linna piires käsitöö ja kaubandusega, vabastatud tollimaksust, võisid kasutada maad. Raad- linna juhtkond, kuhu kuulusid raehärrad; Bürgermeister- linnavanem,
Linnad ja kaubandus Liis Sideljov Õiguskorraldus Linna õiguslikuks aluseks on maaisanda poolt antud linnaõigus Tagas linnakodanikkonna autonoomia · Linnakodanikel oli isiklik vabadus, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse · Linnakogukonna liikmeks võis saada iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis kodanikumaksu Linnakodaniku kohustused: Vahiteenus linnamüüril ja tornides Linna sõjaline kaitse Osavõtt linnale vajalikes töödes Maksude maksmine Linnakodaniku õigused: Nende üle võidi kohut mõista vaid linnakohtutes Ainult nemad tohtisid tegeleda linna piires käsitöö ja kaubandusega Nad olid vabastatud tollimaksust Võisid vabalt kasutada linna
Referaat Testamentide liigid Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Testamendi teeb testaator isiklikult. Kuni 31. Detsembrini 1996 kehtinud tsiviilkoodeksi pärimisõiguse sätete kohaselt pidi testament olema notariaalselt tõestatud. Pärimisseadus laiendas tunduvalt testamendi koostamise võimalusi. Seadusjärgse pärimise korral päriksid esimeses järjekorras pärandaja lapsed või lapselapsed, teises järjekorras pärandaja vanemad või nende lapsed või lapselapsed ning kolmandas järjekorras pärandaja vanavanemad. Testamendiga võib pärandaja ise määrata, kes on tema pärijateks ja milline on pärijale pärandvarast jääva osa suurus
Linnad ja kaubandus keskajal 1. Õiguskorraldus · Linna õiguslikuks aluseks on maaisanda poolt antud linnaõigus · Tagas linnakodanikkonna autonoomia · Eristas linna ümbritsevast keskkonnast · Linnakodanikel oli isiklik vabadus, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse · Linna põgenenud sõltlased said aasta ja ühe päeva möödudes vabaks inimeseks · Linnakogukonna liikmeks võis saada iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis kodanikumaksu · Linnakodaniku kohustused: · Vahiteenus linnamüüril ja tornides · Linna sõjaline kaitse · Osavõtt linnale vajalikes töödes
Ta pooldas Katariina II ajast päris valgustatusideid ja proovis Venemaad reformidega euroopalikumaks muuta. Kuna suurem osa Venemaa elanikkonnast moodustas talurahvas, viis Aleksander I läbi muudatusi just talurahva elus. Keiser tahtis esmalt muudatusi läbi viia väiksemal alal, et näha kui mõistlikud muudatused on. Seda tegi ta Balti kubermangudes, kuna seal valitsesid juba euroopalikud olud. 1802. aastal võeti vastu seadus, mis kehtestas talupoegade pärimisõiguse. Talurahva poolt loodi vallakogukonnad, kus võeti vastu otsuseid. Hakati koguma ka magasivilja, mida hädaajal kasutada sai. Loodi ka vallakohtud, mis lahendasid talupoegade vahelisi probleeme, määrasid pisemaid karistusi ning jälgisid koormiste täitmist. Vallakogukonnad polnud sõltumatud, koosolekutel vastuvõetud otsused jõustusid vaid juhul, kui mõisnik need kinnitas. 1804. aasta Liivimaa ja Eestimaa uue talurahvaseadusega määrati talupoegade koormised ja
Esiteks tuleb rõhutada, et vabakslastu võlgnes oma isandale suurima lugupidamise, mida poegki võlgneks isale. Samuti ei tohtinud vabakslastu oma isandat kohtusse kaevata. Vabakslastu pidi igal aastal eelmise peremehe heaks kindla hulga päevi töötama, selle töö mahtu on tänapäeval aga raske hinnata, kuna see varieerus palju. Arvatavasti võisid Vabariigi ajal vabakslastud mehed ja naised abielluda vabana sündinutega, kuid Cicero ajal juhtus seda harva. Eriti palju eristasid pärimisõiguse normid vabakslastuid karmilt vabana sündinutest. Juriidilistes tekstides nimetati orjasid ka pärast vabakslaskmist orjadeks, mitte vabakslastuteks. Orjana kohtlemine oli küll seadusega vastuolus, kuid varem harva tuli ka seda ette. Et Roomas leidus väga palju elukutseid, segunesid majanduse alal vabakslastud ka ülejäänud elanikkonnaga. Orjad võisid harida maad, töötada poodides, töökodades, kuid neil ei olnud ühtegi vaba inimest kirjeldavat omadust
1. Miks Eesti alal linnad? 2. Kuhu kujunesid linnad? Muistsete kauplemiskohtade tähtsamate teede sõlmpunktidesse 3. Loetle linnad Haapsalu, Narva, Paide, Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu, Vana-Pärnu, Viljandi, Rakvere 4. Mis on linnaõigus? Linnaõigus on keskaajast pärinev õigusnormide kogum linnakogukonna jaoks. Selle andis maaisand ja tagas autonoomia linnakogukonnale. Tuumaks oli linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse. 5. Millise õiguse Eesti linnad said? Tallinn, Narva, Rakvere-Lübecki õigus Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi, Paide, Haapsalu-Riia õigus Vana-Pärnu-piiskopiõigus 6. Kes said linna kodanikuks? Kodanikuks võis saada iga inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis ära kodanikumaksu. 7. Millised olid kodaniku kohustused: vahiteenistus linnamüüril ja tornides, linna sõjaline kaitse, osavõtt mitmesugustest linnale vajalikest töödest ja muiduigi maksude
ajalooline vaenlusus valitsemisaparatuuris Kuidas probleeme lahendada püüti? Generaalstaadid, kõigi Õiguste Petitsiooniga Loodi suur ja tugev armee Pragmaatilise sanktsiooni sisemaal olevate kindluste (1628) määrati, et ainult (Sõdurkuningas Friedrich väljakuulutamine, mis hävitamine, hugenottide parlamendi kinnitatud Wilhelm I); talupoegade andis pärimisõiguse ka vastupanu mahasurumine, makse peab maksma ning tööpäevade vähendamine; naistele; Ülestõusjad püüti Nantes'i edikti laene tegema; parlamenti uute toiduainete maha suruda; sõjavägi tühistamine, intendandide võis laiali saata vaid tema kasutuselevõtt (kartul); reformiti (teatud summa ametisse seadmine enda nõusolekul (1641); sõjad (Austria pärilussõda maksmine sõjaväe jaoks,
aja linnas. Maal kuulus talu, kus talupoeg elas ja ta ise maahärrale, kes võis teda müüja ja tema üle kohut mõista nagu heaks arvas. Linnakodanikul oli oma maja või toake. Elamispinna eest pidi renti maksma aga see väljaminek ei olnud nii suur. Samuti olid linnaelanikul isiklikud asjad ainult tema omad ja mitte kellegi teise. Linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus, mille tuumaks oli linnakodaniku isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse. Samuti sai linnakodaniku üle kohut mõista ainult linna kohtus. Maal seevastu talupoegade õiguslik olukord halvenes, maapäeval sõlmiti lepe, et põgenenud talupojad, kes kätte saadakse tuleb tingimusteta välja anda, ainult linnad ei liitunud selle leppega. Näiteks on teada, et Tallinnas hukati üks maahärra, kes sai oma talupoja linnas kätte ja tappis ta. Linnakohus langetas oma otsuse lähtudes asjaolust, et talupoeg oli linnakodanik.
44. legis actio per pignoris capionem- pandi anastus; 45. Res communes onium- esemed, mida on loodus määranud kõigile (nt õhk); 46. res universitatis- ülikool; 47. res nullius- mitte kellelegi kuuluvad asjad; 48. res singulorum- rida; 49. res sacrae- püha (священный); 50. res religiosae - religioosne; 51. res sanctae- püha (святой); 52. es in nostro patrimonio - teie olete meie pangas; 53. res extra nostrum patrimonium- asi, mis on meie pärimisõiguse väljas; 54. res divini iuris - jumalaõigus; 55. res humani iuris- inimõigus; 56. res publicae- vabariik; 57. res privatae- eraõiguslik; 58. res corporales- kehaasi; 59. res incorporales- kehatu asi; 60. res mancipi- manitsipeeritavad; 61. res nec mancipi- mittemanitsipeeritavad; 62. mancipatio- mantsipatsioon, pidulik võõrandamistehing tunnistajate juuresolekul; 63. usucapio- asja omandamine igamisega; (isik saab asja omanikuks kui on pikemat
vabad, vabastatud koormistest, pidid ise oma maad harima, neil polnud sõltuvaid talupoegi Vabadikud maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elatuvad talupojad Sulased ja teenijad müüsid tööjõudu pikemaks ajaks ja olid peremehe eestkoste all Träälid ehk orjad(sõjavangid, võlgnikud) Linnad ja kaubandus Linnade õiguskorraldus Linna said maaisanda käest linnaõiguse Linnaõiguse eesmärk: linna kodanike isikliku vabaduse, eramómandi ja pärimisõiguse kaitse Linnaõhk teeb vabaks Linna põgenenud sõltlased saidaasta ja ühe päeva möödudes vabadeks inimesteks Linnakodanikuks võis saaa iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis ära kodaniku maksu Linnakodaniku õigused ja kohustused Kohustused Osavõtt linna kaitses Osavõtt linnale vajalikes töödes Maksude maksmine Õigused Tegeleda linna piires käsitöö ja kaubandusega Nende üle võis kohut mõista vaid linna kohus
,vabadlikud(palgatöö) Teenjad,träälid(orjad) 9. Pärisorjuse kujunemine Talupojad kaotasid isikliku vabaduse, sunnismaisus, kindlaks määratud kohustused mõisa vastu, nõudlus teravilja järele Lääne-Euroopas mõisate arvu suur kasv, relvakandmise õiguse äravõtmine. 10. Mõisate tekkimine Võeti endale orje, määrati erinevaid kohustusi. 11. Linnade õiguskorraldus. Linna õiguse tuumaks oli linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse. Maaisand andis linnaõiguse, linna kodanikuks sai inimene, kes elas püsivalt linnas ja maksis kodanikumaksu. Mitmed kohustused (maksude maksmine,sõjaline kaitse,vahiteenistus,erinevad tööd), Inimsed said linnas: tegekeda käsitöö/kaubandusega, vabastatud tollimaksust, kas linna metsi, heina/karjamaid. Linna valitses raad. Raehärrade kohustused aasta kaupa kahes vahetuses. Toomemäel kehtisid omad seadused, sekkuti
Oma läänist kogusid nad talupoegadelt makse ning samuti teenisid nad sõjaväes. Kehtis põhimõte "minu vasalli vasall ei ole minu vasall" ehk kohustusi tuli kanda ainult sellele, kellele oldi truudust vandunud. Tänu sellele oli maa äärmiselt killustunud. Maatükk, mis oli vasallile kasutamiseks antud koos seal olevate talupoegadega nimetati lääniks. Ajajooksul muutus läänipärimisõigus, kui algul tehti seda ainult isalt pojale, siis hiljem said pärimisõiguse ka tütred. Selle tagajäred olid: o eelduse vasallidest moodustava aadli tekkeks o kuningate maavalduste (domeenide) järkjärguline kahanemine, see tähendab seda, et mida rohkem nad maad jagasid ,seda vähem neile endile jäi. Vasallsuhete loomine toimud investituuri kaudu. Selle käigus pidid vasall vanduma senjöörile oma ustavust, mille eest vastutasuks andis senjöör talle lääni. Enamiku rahvast moodustasid talupojad
Areneb ka tööstus, samuti sise- ja väliskaubandus. Rooma eraõiguse õitseng langebki ajavahemikku III saj. E.Kr. kuni II saj. P.Kr. Eraõiguse keskseks instituudiks on siis eraomandiõigus. Klassivahede kasvamisega orjapidajate ja orjade vahel, samuti orjapidajate eneste vahel püütakse igati kaitsta piiramatut omandiõigust. Sel perioodil laguneb vanima aja perekond toimuvad põhjapanevad muudatused nii abielu-, laste- kui ka pärimisõiguse alal. Orjad ja vabakslastud Roome eraõiguse käsitlemisel tuleb arvesse võtta, et tolleaegne Rooma oli orjanduslik riik. Ning sellest tulenesid ka Rooma eriõiguse käsitluse erisused. Ennekõike väljendus see selles, et orjad olles küll oma olemuselt inimesed, käsitleti rooma õiguse seisukohalt asjadena, mis oli peremehe valduses ja mingeid õigusi ei omanud. Orjade ja orjapidajate pidev vastuolu, orjade õigusetus, oli see põhijoon, mis läbis kogu Rooma eraõigust
pojad, kes asutasid oma väikese talu Vabatalupojad tasus koormisi rahas, ei käinud teotööl, oli osaliselt või kõikidest koormistest lahti ostnud Maavabad talupojad arvatavasti ülikute järeltulijad, isiklikult vabad, sõjateenistuse kohustus Vabadikud palgatööst elatuvad talupojad Linnade õiguskorraldus Linnaõigus maaisandalt Linnakodanikud isiklikult vabad, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse Öeldi ,,linnaõhk teeb vabaks" Linnakodanikuks võis saada iga vaba inimene, kes elas piisavalt kaua linnas ja maksis kodanikumaksu Kohustused: vahiteenistus, linna sõjaline kaitse, osavõtt linnale vajalikest töödest, maksude maksmine Õigused: nende üle võis kohut mõista vaid linnakohtus, õigus tegeleda linna piires käsitöö ja kaubandusega, tollimaksu vabastus, linna metsade, karjamaa, heinamaa kasutusõigus
Pärimise aluseks on seadus (seadusjärgne pärimine) või pärandaja viimne tahe, mis on avaldatud testamendis (pärimine testamendi järgi) või pärimis-lepingus (pärimine pärimislepingu järgi). Alljärgnevalt on käsitletud pärimist testamendi järgi, eriti testamendi liike. Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Testamendi teeb testaator isiklikult. Kuni 31. detsembrini 1996 kehtinud tsiviilkoodeksi pärimisõiguse sätete kohaselt pidi testament olema notariaalselt tõestatud. Pärimisseadus laiendas tunduvalt testamendi koostamise võimalusi. Seadusjärgse pärimise korral päriksid esimeses järjekorras pärandaja lapsed või lapselapsed, teises järjekorras pärandaja vanemad või nende lapsed või lapselapsed ning kolmandas järjekorras pärandaja vanavanemad. Testamendiga võib pärandaja ise määrata, kes on tema pärijateks ja milline on pärijale pärandvarast jääva osa suurus
pärimis-, võla-, asjaõigusseaduse ja äriseadustiku üldosana. Tsiviilseadustiku üldosa seadusega on reguleeritud isikud (juriidilised ja füüsilised isikud), esemed, tehingud, esindus, tähtajad ja tähtpäevad, tsiviilõiguste teostamine ja kaitse. Perekonnaõigusega (Perekonnaseadus) reguleeritakse kõiki perekonna ja abieluga seotud suhteid (näiteks abielu sõlmimine, abikaasade vastastikused kohustused, kohustused laste suhtes jt). Pärimisõiguse (Pärimisseadus) alla käivad kõik suhted, mis seotud pärimisega, pärijate ja pärandajatega. Võlaõigus (Võlaõigusseadus) koosneb üldosast ja eriosast ja reguleerib kõike seda, mis seondub võlasuhtega, millest tuleb ühe isiku kohustus (võlgnik), teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks mingi tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Alles jõustunud võlaõigusseadus reguleerib ka lepinguväliseid suhteid
Keskveldil on subtroopiline kliima ja kõige viljakamad mullad. Suurem osa rahvast elab just siin. Kasvatatakse karja ja maisi või käiakse tööl suhkruroo- ja muudes istandustes. Madalveldil on kuiv ja palav suvi ning vähem sademeid kui mujal. Riigi äärmises idaosas vastu Mosambiigi piiri kõrguvad Lebombo mäed. Metsatööstus, söe-, kulla- ja teemandikaevandused on peamised tööandjad rahvale, kellest 95% on svaasid. Järgitakse paljusid iidseid tavasid ning riiki valitseb pärimisõiguse alusel kuningas. Ehkki on hakatud nõudma reforme, pole parteide tegevus seni lubatud. Riigikord: kuningriik Pealinn: Mbabane ( 52 000 elanikku) Pindala: 17 363 km2 Rahvaarv: 985 000 ( 1999) Rahvastiku tihedus: 57 inimest/ km2 Riigikeel: svaasi keel Rahaühik: lilangeni ( 1 lilangeni = 100 senti ) Rahvastik: svaasid (97%), suulud, sangaanid, tsongad (3%) Usk: kristlased (78%), loodususku (22%) Linnaelanikke: 29%
Pärimisõigus Vana pärimisseadus (1996) ei andnud selget ja ühest vastust küsimusele, mida peab huvitatud isik tegema siis, kui omanik on surnud, see ei taganud piisavalt pärandvara säilimist, samuti ei olnud piisavalt selgelt reguleeritud pärijate vastutus pärandaja kohustuste suhtes. Uus pärimisseadus jõustus 01.01.2009. Pärimisõiguse küsimused: kas ja kuidas teha testamenti, milliseid korraldusi saab testamendiga teha? mis on abikaasade vastastikune testament? mis on pärimisleping? Kellel on õigus pärand vastu võtta? Kuidas ja millise tähtaja jooksul seda teha? Kes hoolitseb pärandvara säilimise eest kuni pärijad pole selgunud? Kes vastutab pärandaja eluajal võetud kohustuste eest? Pärimisõigus jaguneb: 1) objektiine- õigusnormide kogum, mis korraldab vara üleminekut surnud isikult tema
*väikevasallid vaesusid Vana-Liivimaa valitsemine 1.Vana-Liivimaa koosnes: *Saksa ordu Liivimaa haru (Liivimaa meister) *Riia peapiiskopkond (Riia piiskop) *Tartu piiskopkond (Tartu piiskop) *Saare-Lääne piiskopkond (Saare-Lääne piiskop) *Kuramaa piiskopkond (Kuramaa piiskop) 2.Vasallide õiguslik seisund muutus aja jooksul kindlamaks. *alates 1315. a saadi lääne pärandada *1329. a laiendati pärimisõigus tütardeke *1397.a said pärimisõiguse Harju-Virus mõlemad sood aga ka kõrvalsugulusastmed kuni 5.põlveni *nõnda kujunesid läänid vasallide võõrandamatuks omandiks, mis kahandas maaisanda võimutäitust *kiiremini arenes pärimisõigus Harju-Virus, mujal aeglasemini (Tartus 1450.a ja Saare-Läänes 1524.a); ordu alal jäi keskaja lõpuni kehtima mittepärandatavuse põhimõte *ka kohtuõigused (mis varem olid ainult maaisandal) kandusid 14. sajandil üle vasallidele
· Läänivaldused- vasallidele sõjateenistuse eest jagatud maa. Läänide suurus oli küllaltki erinev, lääni suuruseid hinnati adramaades. · Vasallide õiguslik seisund muutus aja jooksul üha kindlamaks · Läänid ei olnud esialgu Liivimaal pärandatavad, surma korral langes lään maaisandale tagasi. · 1315.aastal said Taani kuninga vasallid õigus pärandada lääni isalt-pojale. · 1329.aastal võis pärandada isalt-tütrele. · Teistes Liivimaa väikeriikides oli pärimisõiguse areng aaeglasem. · Tartu piiskopi vasallid said 1450aastal, Saare-Lääne piiskopi vasallid tõenäoliselt alles 1524.aastal. · Ainult ordu alal jäi kuni keskaja lüpuni kehtima lääni mittepärandatavuse põhimõte. · Vasalli-senjööri isiklik läänisuhe keskaja lõpuks muutus pelgalt formaalsuseks, nimetus "vasallid" kadus järk-järgult käibelt ning selle asemel hakati rääkima "rüütlitest ja junkrutest" kui omaette seisustest.
Järgnes ostu-müügi jada. Jaguschinsky müüs mõisa krahv Löwenwoldele, see omakorda parun Strömfeldile, kellele kuulus ka Luunja mõis. 1741.a ostis tsaaririigi ülemõuemeister ja salanõunik Ernst von Münnich Mooste ja Luunja mõisad 27 000 riigitaalri eest. Maria von Münnichi abiellumisel Gustav Friedrich von Nolckeniga läksid Mooste, Kaagvere ja Vanatorni mõisad 1810.a Nolckenite valdusse, kes muutsid Mooste mõisa pärimisõiguse alla kuuluvaks. Nolckenitele kuulus ka Kuramaal 3 mõisat Gross-Essern, Ringen ja Pampeln. Viimane baltisaksa soost Mooste mõisaomanik oli Axel Gustav von Nolcken, kes ise elas Kuramaal. Moostes oli tema arendaatoriks (rentnikuks) poeg Gustav Eduard von Nolcken. Mooste mõis riigistati 1920.a. Pärast seda alustas häärberis tööd kool, mis asub seal tänaseni. Majanduskompleks läks riigimõisa käsutusse. 1940.a sai riigimõisast sovhoos, mis lõpetas oma töö pankrotiga
Toetuse eest pakkus kuningas neile oma kaitset, mis vähendas õiguslikku ebakindlust ja tagas sagedaste sõdade ajastul teatava julgeoleku. Hiljem seoti ka kuninga käsutäitjad vasallisuhetega. Mis on lään? Lään on vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. Karl Martelli ajal nimetati sõjameestele antud lääni benefiitsiks.9-10 saj paiku muutus benefiits feoodiks. Algselt võis lään edasi minna vaid isalt pojale, siis hiljem saavutasid pärimisõiguse ka tütred. Kuningate maavaldused- domeenid vähenesid. Vasallisuhte sõlmimine toimus sümboolse akti- investituuri kaudu. Vasall vandus ustavust ning senjöör andis talle lääni. Kas sunnismaine talupoeg = pärisorjaga? Jah, et talupoegade ümberasumist takistada, muudeti nad sunnismaiseks, s.t neil oli keelatud oma maalapilt lahkuda. Sunnismaiseid talupoegi nimetatakse pärisorjadeks, sest isikliku vabaduse äärmise piiratuse poolest sarnanesid nad oma seisundilt mõneti orjadega
olema vastavuses seadusest tulenevate nõuetega ja seadust saab muuta või tühistada vaid seda vastuvõtnud organ. 7 KASUTATUD KIRJANDUS Kriminaalmenetluse koodeks. (1995). Kasutamise kuupäev: 10. mai 2016. a., allikas Riigiteataja: www.riigiteataja.ee Laffrangue, J. (2004). Riigikogu toimetised. Kasutamise kuupäev: 10. mai 2016. a., allikas Riigikogu: www.riigikogu.ee Liin, U. (1999). Pärimisõiguse põhimõtetest. Juridica, 24. Põllumäe, S. (2009). Konspekt "Sissejuhatus õigusesse"., (lk 20). Tallinn. Sillaots, M. (2001). Riigikohtu lahend Eesti kriminaalmenetlusõiguse allikana. Juridica, 79- 87. Uluots, J. (1936). Seletuskiri tsiviilseadustiku 1936. aasta eelnõu juurde. Tartu. 8
seda võõrandada, pärandada, pantida jne. Kaasomandi kasutuskord ja valduse teostamine toimub reeglina kaasomandi kokkuleppel.Kaasomand on näiteks korteriühistu liikmetele kuuluv trepikoda, õue esine. 9. Kes on teie hõimlased perekonnaõiguse alusel? Hõimlased on need nn. sugulased, kes ei ole veresugulased e. siis näiteks elukaaslane (abikaasa) ja kõik tema sugulased. 10. Mis on pärand pärandamisõiguse alused? Pärimisõiguse all mõistetakse nende õigusnormide kogumit, mis reguleerivad füüsilise isiku surma korral tema vara üleminekut teisele isikule e. pärimist. Pärandaja on isik, kelle vara tema surma korral teisele isikule üle läheb. Pärand koosneb pärandaja kõikidest õigustest ja kohustustest, v.a. need mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga ja seepärast lõpevad viimase surma korral
ümberkaudseid maid. 65. Teokohus koormiste liik, kus iga talu pidi saatma kindlal arvul nädalapäevadel mõisa ühe teolise. 66. Pärisorjus talupojad olid mõisniku isiklikuks omandiks. 67. Sunnismaisus Talupojad ei ole vabad, vaid kuuluvad maa külge, mida nad harivad. 68. Linnaõigus Tagab linnakogukonnale autonoomia ja eristab seda ümbritsevast keskkonnast.Linnaõiguse tuumaks oli linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse. 69. Raad Valitses linna. Koosnes raehärradest. 70. Gild kaupmeeste või tsunftide ühendus. 71. Tsunft ühe käsitööala meistrite ühendus. 72. Skraa (rae poolt kinnitatud) tsunfti põhikiri. 73. Rõugemaja/hospidal/seek koht kus hoiti haigeid. 74. Vaekoda linna kaupade kaalumise ja mõõtmise hoone 75. Toomkapiitel Toomhärrad-kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valimistel. kõrgem vaimulike kolleegium, mis tegutses toomkiriku juures
Asutamisel oli kaalukaim roll maaisandal, kes andis linnaõiguse. Linnaõigus Hamburg (Põhja-Eesti), Lübeck (Lõuna-Eesti). Linnaelanike koosseisu kohta on allikate puudusel vähe teada, aga arvatakse, et tuuma moodustasid Saksamaalt saabunud käsitöölised ja kaupmehed. Kaugkaubanduses ei suutnud eestlased sakslastega konkureerida, kohalikus kaubanduses oli aga just neil mitmeid eeliseid. Linnaõiguse tuumaks oli linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse. Linnakogukonna liikmeks ehk kodanikuks võis saada iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis ära kodanikumaksu. Kodanikul oli mitmeid kohustusi, nagu vahiteenistus linna müüril ja tornides, linna sõjaline kaitse, osavõtt mitmesugustest linnale vajalikest töödest ja muidugi maksude maksmine, neil oli ka eesõigusi: nende üle võidi kohut mõista vaid linna kohtus, üksnes nemad tohtisid tegeleda linna piires käsitöö ja kaubandusega, nad olid
ja konfliktseid suhteid. Ühiskondlikud probleemid tulenevad ühiskonnast enesest – sotsiaalsest keskkonnast meie ümber. Selleks, et sotsiaalseid probleeme lahendada, on vaja muuta sotsiaalset keskkonda: ühiskondlikke struktuure ja institutsioone. II ÜLESANNE: TÕMMAKE RING ÜMBER ÜHELE ÕIGELE VASTUSELE 1p. Mis on patrilokaalsus ja matrilokaalsus? A.) Perekondliku võimusuhete tüübid B.) Suguluse arvestamise printsiibid C.) Pärimisõiguse printsiibid D.) Abielujärgse elukohavaliku printsiibid E.) Nimevaliku printsiibid 2p. Milline uurimismeetod on kultuuriantropoloogias levinuim? A.) Eksperiment B.) Spektraalanalüüs C.) Ankeetküsitlus D.) Osalusvaatlus E.) Suulise pärimuse kogumine 1p. Milline järgnevatest paradigmadest vastandub essentsialismile kõige enam? A.) Funktsionalism B.) Konfliktiteooria C.) Sotsiaalkonstruktivism D.) Strukturalism E.) Evolutsionism F.) Darvinism 1p
Kohanemine keskaegse Euroopa kultuuriga Saksakeelne ülemklass ja mittesakslastest maarahvas. Terav etniline ja sotsiaalne lõhe aeglane kultuuri juurdumine. Muinasaegsed ornamendid 17.-18. saj. Ristiusu ja kristlike tavade juurdumine, põletusmatused. Linnade ja kiriku, mõisate kaudu kultuurimõjud, rikkalikud keelelised laenud. Vaimne kultuur ristiusu vastuvõtt. Linnad ja kaubandus Linnade õiguskorraldus Maaisanda linnaõigus linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse. 1 aasta, 1 päev vaba Lübecki õigus või Riia õigus Püsiv elukoht linnas ja kodanikumaks > kodanik Vahiteenistus, sõjaline kaitse, osavõtt töödel, maksud. Vaid linnakohtu mõistmine, käsitöö ja kaubanduse tegelemine vaid neile, puudus tollimaks, linna metsad, heina- ja karjamaad vabaks kasutuseks. Raad linnaomavalitsus ja esindusorgan. Suur võim, kõrgeim kohtuvõim, oma raha müntimine. Linnade rahvastik Juhtiv positsioon sakslased > asjaajamise keel alamsaksa keel
siiski jätavad palju küsimusi vastuseta. ''Kahe põhimõtte raamat'' on suurim tekst, mis on säilinud. See täpsustab dualistilise teooria põhialuseid Katarite enda poolt. Õpetus Üldiselt moodustasid Katarid mittepreesterliku pooldajaskonna, kes seisid vastu katolikule kirikule, protesteerides hingelise, moraalse ja poliitilise kiriku korruptsiooni vastu. Nad nägid, et Rooma on reetnud ja korrumpeerinud apostliku pärimisõiguse originaalse idee, iseäranis pärast seda, kui paavst Sylvester II võttis vastu Konstatinoopoli annetuse. Inimese tingimused Katarid uskusid, et inimkonnas eksisteerib jumaliku valguse säde. See valgus või vaim, on langenud kõlvatuse kuningriigi lõksu, mis on füüsiline keha ja maailm. See kuulub selgelt klassikalisse gnostitismi. Ka uskusid nad, et maailm on loodud vähem jumaliku poolt, mida kutsutakse klassikalistes gnostilistes müütides Demiurgiks
loomulikku surma või siis maohammustuse kätte. Peale kuninga surma asus kohe samale troonile Claudius, prints Hamleti onu ja endise kuningas Hamleti vend. Claudius võttis troonile asudes kaasaks kuningas Hamleti kaasa, kuninganna Gertrudi. Hameletil tekkis kohe kuri kahtlus, et isa surmas on kindlasti mängus Claudiuse käsi. Ta arvas, et Claudius tappis kuninga, et saada omale riigi võim ja ka kuninganna. Lisaks isa kaotusele kaotas Hamlet seega ka kuninga trooni pärimisõiguse ja oli väga löödud. Ühel päeval teatasid lossi valvurid, kellest üks oli Hamleti parim sõber, et olid keskööl näinud äsja surnud kuninga vaimu. Vaim olevat olnud täiesti vait ja kui vaim hakanud midagi ütlema, siis olla hommikune kukk kirenud ja vaim kadunud. Peale seda kuuldut läks Hamlet järgmisel ööl valvesse koos teiste valvuritega. Ta oli väga ärevil. Kui kell lõi kaksteist, ilmuski Hamleti ja tema õukondlaste ette vaim. Hamletit tabas nii hirm kui ka põnevus
maohammustuse kätte. Peale kuninga surma asus kohe samale troonile Claudius, prints Hamleti onu ja endise kuningas Hamleti vend. Claudius võttis troonile asudes kaasaks kuningas Hamleti kaasa, kuninganna Gertrudi. Hameletil tekkis kohe kuri kahtlus, et isa surmas on kindlasti mängus Claudiuse käsi. Ta arvas, et Claudius tappis kuninga, et saada omale riigi võim ja ka kuninganna. Lisaks isa kaotusele kaotas Hamlet seega ka kuninga trooni pärimisõiguse ja oli väga löödud. Ühel päeval teatasid lossi valvurid, kellest üks oli Hamleti parim sõber, et olid keskööl näinud äsja surnud kuninga vaimu. Vaim olevat olnud täiesti vait ja kui vaim hakanud midagi ütlema, siis olla hommikune kukk kirenud ja vaim kadunud. Peale seda kuuldut läks Hamlet järgmisel ööl valvesse koos teiste valvuritega. Ta oli väga ärevil. Kui kell lõi kaksteist, ilmuski Hamleti ja tema õukondlaste ette vaim. Hamletit tabas nii hirm kui
I.IV Julm-Moskva suurvürst al. 1533 ja Vene tsaar al. 1547, verisemaid Venemaa valitsejaid. I. Schenkenberg-Vene-Liivi sõjas juhtis Vene vägede vastu sõdinud eestlaste väesalka Igantsi Jaak ja Pakri Hansu Jüri-Forseliuse õpilased, kes käisid Rootsi kuninga vastuvõtul Jungingen - Saksa ordu kõrgmeister a'tel 13931407. 1397.a andis kõrgmeistri ametliku ülemvõimu alla kuulunud Harju-Viru rüütelkonnale rea privileege,millest olulisim oli lääni pärimisõiguse laiendamine kuni viienda põlveni nii mees- kui naisliinis Johann von Üxküll-Kuulus Riisipere mõisnik, kelle raad lasi hukata ühe ärapõgenenud talupoja surnuks piinamise eest. JohannesIVKievel-Saare-Lääne piiskop151527.Korraldas visitatsioone, mis tõid esile kirikute korratuse ja pühameeste ahnuse J. Blakenfeld- oli saksa päritolu Vana-Liivimaa usutegelane ja diplomaat, Tallinna ja Tartu piiskop ning Riia peapiiskop J
Rüütlivägi ja jalamehed: võim ja sõjaline efektiivsus Keskaeg on periood, mida iseloomustasid pidevad sõjad. Need sõjad olid põhjustatud tugeva keskvõimu puudumise tõttu, mis oleks vägivalda monopoliseerinud ja rahu taganud. Sõdu soodustas ka rüütliideoloogia, mis õilistas vägivalda ja vaimulikkonna seisukoht, mis aktsepteeris vägivalda, kui hädavajalikku pahet, et sundida halbu head tegema. Pärimisõiguse kohaselt sai vanim poeg kogu päranduse endale. Kuna aadlik seisuse tõttu põldu harida ei saanud, jäid üle vaimulikuamet või pidi ta hakkama kannupoisiks rüütli teenistuses. Guillaume, räägib oma viimasena sündinud pojast, kelle jaoks ei jätku maad ega varandust: "Tema on mulle iseäranis armas. Elaks ta selle eani, et tast rüütel võiks saada, sõitku ta ringi, et kuulsust leida; küll siis leiab ta ka selle, kes
Ühel päeval sai tal sellest isu täis ja tuli siia tööle, timukaks. Aasta jooksul said vangid ühel korral lähedastega kohtuda. Ühel õhtul avastab Baturin,et instruktaaźiruumi betoonseinal on nägemiskohtumistest teadaandval tablool tema nime järel ristike. See tähendab kohtumist. Ta oli kohutavalt õnnelik, lootes kohtuda Paetricia ja lastega. Talle aga ulatati kiri, milles Paetricia teatas, et ta soovib Batrianist lahutada ja soovib vaid allkirja abielulahutuse ja pärimisõiguse aktile. Batrian sattus „hullukuurorti“. Nii kutsusti vangla närviravilat, kus ta korraldas piduliku saluudi. Selle eest läks kartsa. Hullukuurordis kohtus Batrian bioloogiakandidaadiga, kes teadis rääkida, et alligaatorid ühel päeval aastas ei ründa. Närvihaiglast viidi Batrian järjekordsele kohtuistungile, kus Malevin tunnistajana tõi lagedale loo, milles Nikolas Batriani isa oli postuumselt süüdi mõidtetud 1200 meeskonnaliikme ja
Humanismi levik. Humanism klassikaline haridus. ROOTSI JA POOLA AEG Aadli opositsioon kõigi katsete vastu kirikut ja talupiegade olukorda parandada. Eesti ja Liivimaa rüütelkonnad oli pidevas opositsioonis ja kaitseasendis Rootsi kesk- ja kuningavõimu suhtes. Rootsi ametnikkude talupojasõbralikkus. Karl 11. absoluutne monarhia, vastuolu aadliga, siinse talurahva toetus. Mõisate reduktsioon. Mõisnikud muutusid rentnikeks. Talupoegade olukorra reguleerimiseks: vakuraamatud, pärimisõiguse seadistamine, talupoegade kaebeõigus mõisnike peale, karistussüsteemi muutumine. Pastorite keeleoskuse rangem eksamineerimine. Koos reduktsiooniga muutus talupoegade sotsiaalpsühholoogiline olukord. Reduktsioonipoliitika kaugem siht feodaalse süsteemi lammutamine. 17. saj niisiis üleminek kapitalismile mõisnik pidi mõisa muutma põllumajanduslikuks käitiseks. Võib käsitleda talupoegade pärisorjusest vabastamisena.
Tema juhtimisel vallutasid nad Pöide linnuse ning kihutasid sakslased Saaremaalt välja.1344. aasta alguseni oli Saaremaa iseseisev, kuni orduväed saarlased alistasid. Dietrich Damerow-oli Tartu piiskop aastatel 13791400. Damerow oli olnud varem keiser Karl IV erasekretär. Jungingen-oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 139307. 97.aastal andis ta kõrgmeistri ametliku ülemvõimu alla kuulunud Harju-Viru rüütelkonnale rea privileege, millest kõige olulisem oli lääni pärimisõiguse laiendamine kuni viienda põlveni nii mees- kui ka naisliinis. Wolter von Plettenberg- oli Liivi ordu maameister 14941535.Suutis mitmes lahingus võita Moskva Suurvürstiriiki ning 1520. aastatel reformatsiooni ajal, ordu ja tema valdused Liivimaal säilitada. Kaitsevõime tugevdamiseks püüdis maa sisemisi lahkhelisid ületada. Johann von Üxküll-Kuulus Riisipere mõisnik, kelle raad lasi hukata ühe ärapõgenenud talupoja surnuks piinamise eest.
Varem võisid talupojad kohalike valitsejate vastuolusid ära kasutades mõne teise aadliku maadele elama asuda.Koos teokohustuse kasvuga suurenedes ka muud talupoegadelt nõutavad maksud.1507. a võeti talupoegadelt relvakandmisõigus. 5. linnaõigsed-Keskaegse linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus, mis tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevate keskkonnast. Linnaõiguste tuumaks oli linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse. Tänu põhimõttele linnaõhk teeb vabaks said ka linna põgenenud sõltlased aasta ja ühe päeva möödudes vabadeks inimesteks. Linnade valitsemine-linnakogukonna liikmeks ehk kodanikuks võis saada iga vana inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis ära kodanikumaksu. Linna valitses raad, mille suurus sõltus linna suurusest. Et linna juhtimise eest tasu ei makstud, täitsid raehärrad oma kohustusi aastakaupa kahes vahetuses
elutingimust otsima minna. Maarahvas andis aga linnarahvastikule palju juurde, põgenikele loodi adra-ehk haagikohtuniku amet. Tõusid maksud- kümnis ¼ saagist. 1507. võeti talupoegadelt relvakandmisõigus. 16.saj talupoegi hakkati pidama mõisnike isiklikeks omandiks. Liivimaal oli väljakujunenud pärisorjus. 6. Keskaegse linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus. Linnaõiguse tuumaks linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse katse. Põgenikud said pärast aasta ja ühe päeva möödudes vabadeks inimesteks. Linnakogukonna liikmeks ehk kodanikuks võis saada iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis ära kodanikumaksu. Kohustused: vahiteenistus linna müüril ja tornides, linna sõjaline kaitse, osavõtt mitmesugustest linnale vajalikest töödest, maksude maksmine. Õigused: nende eest võidi kohut mõista vaid linna kohus, tohtisid tegeleda
Keiser Constantinust iseloomustas sallivus usundite suhtes. 313. a andsid tema eestvõttel kaasvalitsejad koos välja Milaano edikti, millega ristiusk sai võrdsed õigused teiste usunditega. See oli paratamatu otsus, kuna tagakiusamised ei olnud eesmärki saavutanud ja kristlaste arv kasvas pidevalt. Palju oli kristlasi sõjaväes, kõrgemas ametnikkonnas ja isegi keisri lähikonnas. Ristiusu vaimulikud vabastati maksudest ja kohustustest, kogudused said äri- ja pärimisõiguse, võimaluse ehitada pühakodasid, piiskopid said kohtupidamise õiguse. Constantinus ootas kristlaste organisatsioonilt abi riigi alamate vaoshoidmiseks. Teadlased on välja arvutanud, et Constantinuse valitsemisaja algul oli kristlasi kogu riigi elanikest umbes 1/10, kuid organisatsiooniliselt olid nad teistest tugevamad. Pärast Milaano edikti väljakuulutamist muutus ristiusk kiiresti valitsevaks usundiks. Kristlased ja Rooma riik
Maaa jaotati 10 kohturingkonnaks kus oli oma õuekohus millele omakorda allusid provintsi ja linnakohtud. Peeter I ajal omandas absolutism väga eheda kuju. paleepöörete ajajärk: Peeter I loodud absolutistlik valitsemisviis säilis ka ta järglaste ajal, kuid valitsejate seisundit ja tegevust mõjutasid õukonnaringkonnad. Ebakindlust suurendas asjaolu, et mitme venemaa valitseja trooniletõus oli õiguslikult küsitav, eriti veel seetõttu et pojaga konflikti sattunud imperaator kehtestas pärimisõiguse ka naisliinis. Õukonnagrupeeringute omavahelise võitlusega kaasnesid paleepöörded, kuhu sageli sekkus kaardivägi.kooliharidus 18 saj- *1714 a anti käsk avada linnades arvutuskoole, piiskoppidelt nõuti kirikukoolide rajamist*sõjaväelaste ja ametnike koolitamiseks loodi eriõppeasutusi(esimene oli 1701 Moskvas Navigatsioonikool)*1712 asutati moskvas Insenerikool ja 1721 kool alamdjakkide (riigiametnike) ettevalmistamiseks.* Kõikides vene koolides valitses range distsipliin ja oli
annaabi.ee 
