10.Kasvamamineku leidmine. 11.Mis on aluseks metsakultuuri ümberarvestamisel noorendikuks? 12.Kuidas leitakse ümberarvestamisel taimede arv,keskmine kõrgus ja noorendiku koosseis? 13.Millistele tingimustele peavad vastama okaspuu ja lehtpuu noorendikud, et neid võiks noorendikuks ümber hinnata? 14.Põllumuldade iseärasused võrreldes metsamuldadega,boniteet. 15.Juurepess, selle levik ja vältimine. 16.Kuuse ja tammekultuuride rajamine põllumaale. 17.Missuguste puuliikidega metsastatakse põlevkivi karjääre? 18.Missuguste puuliikidega metsastatakse liiva-ja kruusakarjääre? 19.Maapinna ettevalmistamine metsastamiseks jääksoos. 20.Jääksoo metsastamisel kasutatavad puuliigid, algtihedus. 1.Mis on algtihedus ja miks on vaja seda järgida? Algtihedus on kultiveerimisel istutatud seemikute,istikute ja heistrite või külvikohtade arv hektaril.Algtihedust on vaja järgida, sest optimaalne algtihedus tagab kultuuri õigeaegse
täiesti ebakorrapärase kujuga. Kübar on pealt sile ja matt. Jalg on kübaraga kokku kasvanud, sellega sama värvi või pisut heledam, seest täis, sile, alt kitsam, 13 cm paks ja 47 cm pikk. Eosed on erekollased, ellipsoidsed, mõõtmetega 8,5×5 m. Kasvukohad Seen kasvab Põhja-Euroopas, Põhja-Ameerikas, näiteks Mehhikos, Aasias, näiteks Himaalajas ja Aafrikas, näiteks Sambias. Ta kasvab sagedamini okas- ja segametsades. Ta võib mükoriisa moodustada paljude puuliikidega, sagedamini kuuse, männi, tamme ja pöögiga. Ta kasvab niiskes samblas, keset rohtu või varisenud lehti. Kasutamine Kukeseenel on kasvajatevastane mõju, stimuleerib immuunsust, aitab põletikulistes protsessides ravida, on loomulikuks antibiootikuks,A-vitamiini on temas mitu korda rohkem kui porgandis, seepärast kasutatakse Hiinas kukeseene preparaati nägemise korrigeerimisel ja öise pimeduse ravimisel, kuid seente kõige imelisem omadus on see, et nad aitavad
nii oma väikeste mõõtmete kui varjatud eluviisi poolest. ● Elavad pinnases, vees ja surnud ning elusate taimede ja loomade välispinnal ja sees ● Muutuvad märgatavaks viljakeha ilmumisel ja hallitusena Kübarseened ● Suuremjagu seeni kuulub kübarseente hulka ● Suurem osa seenest - niidistik elab mullas. ● Mükoriisa seeneniidid varustavad puid vee ja mineraalainetega ja saavad ise puujuurtest toitaineid Kübarseened 2 ● Elavad sümbioosis eelistatult teatud puuliikidega ● Seeneniidistik hakkab arenema soodsatesse tingimustesse sattunud seeneeostest ● Kübarseened on näiteks: puravikud, riisikad, pilvikud Hallitusseened ● Hallitusseened on niitjad seened mis kuuluvad vetik- kott- või teisseente hulka ● Omane: klorofülli puudumine, eostega paljunemine ja seeneniidistiku moodustumine ● Seene keha kujutab endast pikka sageli hargnevat niiditaolist moodustist ehk hüüfi Hallitusseened 2 ● Toituvad orgaanilistest ainetest
Harilik Kukeseen Harilik kukeseen ehk kantarell (Cantharellus cibarius) on kukeseeneliste sugukonda kukeseene perekonda kuuluv seeneliik. Esimest korda kirjeldas harilikku kukeseent teaduslikult Elias Magnus Fries aastal 1821. Seen kasvab Põhja-Euroopas, Põhja-Ameerikas, näiteks Mehhikos, Aasias, näiteks Himaalajas, ja Aafrikas, näiteks Sambias. Ta kasvab sagedamini okas- ja segametsades. Ta võib mükoriisa moodustada paljude puuliikidega, sagedamini kuuse, männi, tamme ja pöögiga. Ta kasvab niiskes samblas, keset rohtu või varisenud lehti. Oma iseloomuliku kuju, värvi, lõhna ja maitse tõttu on seda teistest seeneliikidest võrdlemisi kerge eristada. Kukeseene lähimad sugulased meie metsades on kollakas kukeseen ja lehter-kukeseen. Kukeseene viljakeha värv ulatub kollasest oranzini, see on lihakas ja sageli lehtrikujuline. Seenekübar ja jalg on kokku kasvanud, neil pole selget üleminekukohta
hõimkonda ja seente riiki. Harilik kukeseen sai 2017. aastal Eesti mükoloogiühingult aasta seene tiitli. Seen kasvab Põhja-Euroopas, Põhja-Ameerikas, Aasias ja Aafrikas, tavaliselt okas- ja segametsades, puisniitutel, võsastikes, niiskes samblas või keset rohtu. Sageli leidub neid suurte kogumikena ja need võivad moodustada seeneringe. Kasvab sümbioosis puudega, moodustades nende juurtega mükoriisa. Võib moodustada mükoriisa paljude puuliikidega näiteks kuuse, männi, tamme ja pöögiga. Neid leidub juuni lõpust sügiseste suuremate öökülmadeni, kuid soojal, lumevabal talvel võib neid samuti metsa all kohata. Viljakehad on üleni rebukollased, lehterjad, kübaraserv on sisserullunud ja korrapäratult laineline. Kübara alaküljel on eoslehekesi meenutavad harunenud voldid, mis laskuvad pikalt jalale. Pealt sileda ja mati kübara läbimõõt on 2-12 cm. Jalg on kübarast pisut heledam, seest täis, sile, alt kitsam, 1-3 cm
ektomükoriisad ehk sellised seenjuured, mille puhul seen moodustab puude narmasjuurte ümber seeneniitidest tupe (seenmantli); samal ajal ulatuvad http://www.pky.ee/m/index.php? seeneniidid ka juurerakkude vahele aga option=com_phocagallery&view=category&id= 8:nedrema-puisniit&Itemid=93 mitte nende sisse. Ökoloogia • Teatud riisikaliigid võivad seostuda kas ainult ühe või väheste lähedaste puuliikidega leht- või okaspuude seast, teised moodustavad mükoriisasid nii okas-kui ka lehtpuudega. • Seos mõne konkreetse puuliigiga avaldub ilmekalt juba mitme riisika eestikeelses nimetuses, näiteks kuuse(Lactarius deterrimus)-, männi(Lactarius rufus)-,lepa(Lactarius lilacinus)-,kaseriisikas(Lactarius torminosus). Levik • Enamik riisikaid kasvab kuivades või keskmiste niiskustingimustega kasvupaikades (Kalamees 1980a).
levinumad elukohad on kaasikud, kuusikud ja männikud. Ta võib elada sümbioosis, männi, kuuse, nulu, seedri või kasega. Võib moodustada nõiaringe. Seen on küll mürgine, kuid kärbseseene põhjustatud surmasid tuleb harva ette. Surmavaks annuseks peetakse umbes 15 seent. Nimetus "kärbseseen" tuleb seene kasutamisest kärbsemürgina (seda puistati piima sisse). Harilik Kukeseen: Ta kasvab sagedamini okas- ja segametsades. Ta võib mükoriisa moodustada paljude puuliikidega, sagedamini kuuse, männi, tamme ja pöögiga. Ta kasvab niiskes samblas, keset rohtu või varisenud lehti. Oma iseloomuliku kuju, värvi, lõhna ja maitse tõttu on seda teistest seeneliikidest võrdlemisi kerge eristada. Kukeseene lähimad sugulased meie metsades on kollakas kukeseen ja lehter-kukeseen. Kukeseene viljakeha värv ulatub kollasest oranzini, see on lihakas ja sageli lehtrikujuline. Seenekübar ja jalg on kokku kasvanud, neil pole selget üleminekukohta
piirkondades. Arvatakse, et see on tingitud vajadusest kaitsta end juhusliku läbikuivamise ja ka kiire mädanemise eest väga sademeterohkel ajal. Maasisesed viljakehad on palju pikaealisemad kui maapinnal kasvavad jalaga vormid.Paljud on võimelised säilima üle talve, samal ajal kui pilvikute ja puravike viljakehad hävivad hilissuvises kliimas poole nädalaga. Enamik trühvlitest kasvavad lehtpuude juurte all. Seene kooselu kujuneb vaid teatud puuliikidega. Põhiliselt on nendeks tammeliigid. Trühvlid eelistavad savikat ja lubjarikast, kergesti vett läbilaskvat pinnast. Trühvliliike on ligikaudu 70 ning pooled neist on leitavad Euroopas: Hispaanias, Prantsusmaal ja Itaalias.Kuid vaid mõned leitud liikidest on kõrgelt hinnatud toiduproduktid. Trühvlite tekkelugu ulatub ilmselt dinosaurusteaega. Esmakordselt mainiti trühvleid 4. sajandil e.m.a. Arvati, et trühvlid on mõistatusliku päritoluga; Plutarchos ja paljud teised arvasid, et
reguleerimisel. Metsades, peamiselt puutüvedes, okstes ja lehtedes sisaldub 80% maismaal paiknevast ja 40% maa-alusest (sh. juurtes) orgaaniliselt seotud süsinikust. Enamjaolt tugineb meie energiamajandus fossiilsetele kütustele: inimkond kasutab miljonite aastate vältel fotosünteesis salvestatud energiat, mistõttu süsihappegaasi hulk aina kasvab. Ulatuslik uute metsade rajamine, sealhulgas eriti seni metsata territooriumide uuendamine kiirekasvuliste puuliikidega mõjutaks kindlasti ka üldist süsinikubilanssi, kuna aitaks vähemalt mõnel määral siduda fossiilsete kütuste põletamisel õhku paisatavat süsinikuheidet. Puidu kasutamise mõju süsinikuringele on seda parem, mida kauemaks puidu lagunemist edasi lükatakse Siiski on näiteks 3,7 miljardi tonni atmosfäärse süsiniku sidumiseks vaja rajada 528 miljonit hektarit kiirekasvulisi troopilisi metsakultuure. Nii suuri vabu pindasid metsastamiseks pole ilmselt olemas
Jalg: säsiskas, alusel ahenenud, kuni 6x2 cm, puuviljalõhnaga Harilik kukeseen ehk kantarell (Cantharellus cibarius) on kukeseeneliste sugukonda kukeseene perekonda kuuluv seeneliik. Esimest korda kirjeldas harilikku kukeseent teaduslikult Elias Magnus Fries aastal 1821. Seen kasvab Põhja-Euroopas, Põhja-Ameerikas, näiteks Mehhikos, Aasias, näiteks Himaalajas, ja Aafrikas, näiteks Sambias. Ta kasvab sagedamini okas- ja segametsades. Ta võib mükoriisa moodustada paljude puuliikidega, sagedamini kuuse, männi, tamme ja pöögiga. Ta kasvab niiskes samblas, keset rohtu või varisenud lehti. Oma iseloomuliku kuju, värvi, lõhna ja maitse tõttu on seda teistest seeneliikidest võrdlemisi kerge eristada. Kukeseene lähimad sugulased meie metsades on kollakas kukeseen ja lehter- kukeseen. Kukeseene viljakeha värv ulatub kollasest oranzini, see on lihakas ja sageli lehtrikujuline. Seenekübar ja jalg on kokku kasvanud, neil pole selget üleminekukohta
hukkuvad. Kokkuvõtvalt võib öelda, et loodus on üks pargi vaieldamatuid osasid. Tekkelt ja arengult võiks parke liigitada poollooduslikeks ehk pärandkooslusteks sarnaselt puisniitude ja rannakarjamaadega, mis on tekkinud ja püsivad vaid inimese ja looduse ühistegevuses. Inimene aitab oma tegevusega kaasa parkide kujunemisele enamasti positiivses suunas, kuid on ka erandeid. Parkide kujundamisel tuleks arvestada ka sobivate puuliikidega ning nende kasvutingimustega. Samuti on vajalik parkide regulaarne hooldadamine selleks, et vältida võsastumist ja isegi metsastumist. Kuna park annab meile kindlustunnet ja on justkui teiseks koduks, tuleks see kujundada just inimese soovist lähtuvalt. Pargid on meie olevik ja tulevik.
Kui raiutakse vegetatsiooniperioodil tuleb kände töödelda rotstopiga. Juurepessu vältimiseks jäetakse kuuse algtihedus väiksem, juured ei kasva kokku, lehtpuu varis ei soodusta juurepessu kasvu. 26.Kuuse ja tammekultuuride rajamine põllumaale. Kuusekultuuride rajamisel peaks olema algtihedus väiksem 1330-1670tk/ha, kuna on juurepessuoht. Tammekultuuride rajamisel tammed ennem istutada seaduga3x3m ning hiljam lisada kuused 3x3m tamme paremaks laasumiseks. 27.Missuguste puuliikidega metsastatakse põlevkivikarjääre? Põlevkivikarjääride puistangud jagatakse 1)liivased-istutatakse mänd1x 1,5m, 6700tk/ha või arukask. 2)saviliivased- istutatakse kas mänd, lehis, arukask, sanglepp või viljakamale osale kuusk segus kase või sanglepaga. 3)turbased- istutatakse arukask, sanglepp, mänd 4)kivised- istutatakse mänd ja arukask ning astelpaju. 28.Missugustepuuliikidega metsastatakse liiva- ja kruusakarjääre? Kivisemad alad metsastatakse männiga 1x1,5m, 6700tk/ha
Domineerimine nii suurel maa-alal on toimunud perioodiliste ulatuslike metsapõlengute kaasabil, mis esinevad levila põhjaosas harvemini, kuid laialdasemalt. Nendel aladel esinevad sellised põlengud mõnesaja kuni tuhande aastase vaheaja järel ning võivad enda alla võtta kuni 10000 km2 suuruse metsaala. Sellistes piirkondades domineerivad pikaealised ja suured puuliigid, kes asustavad pioneerliikidena edukalt põlengualasid, kuid täisvarjus ei suuda varjutaluvate puuliikidega konkureerida. Rohelise ebatsuuga kõrval domineerivad sellistes sisemaa metsades veel läänetsuuga (Tsuga heterophylla) ja hiigel-elupuu (Thuja plicata), rannikupiirkonnas aga sitka kuusk (Picea sitchensis).[6] Oregonist lõuna poole esineb väiksema intensiivsusega metsapõlenguid mõnekümne aastase vahega. Selles piirkonnas domineerivad segametsades rohelise ebatsuuga kõrval veel põlengutele vastupidavad, pikaealised ja suured puuliigid, nt suhkrumänd
viimasest veidi niiskemaid kasvukohti: nii ei hakka nad üksteist välja tõrjuma. Varju taluvad need samblad mõlemad ühtmoodi hästi. Ta on oliivroheline ja sageli täiesti läiketa. Tihti on laanikuvaip nii paks, et laanik tundub mätaste otsas kasvavat. Tegelikult see nii ei ole. Vähemalt suhteliselt kuivas palumetsas otsib ta endale niiskemaid pinnalohukesi. LAANEMETSA SELGROOTUD-Laanemetsa putukatest on suurem osa seotud kuuse ja teiste puuliikidega. Nad leiavad puude eri osades endale varjepaiku ja toitu. Laanemetsas elavad sageli üraskid ja metsakuklased. Kuuse koore all elavatest putukatest on tavalisemad üraskid. Üraskid on mardikad, kelle tillukesed vastsed võivad kuuse koore aluse nii põhjalikult läbi uuristada, et kuusk sureb. Kuuse-kooreüraski käikude muster meenutab justkui puutüvesid ja sealt kahele poole suunduvaid oksi. Püstisi jämedamaid käike on uuristanud üraski emasmardikas, kes munes käiku munad
kanalid, ning seega vähendades õleujutustega mulla viljakust. Maaparandustööd Maavarade kaevandamiseks on tehtud mitu alternatsiooni, et teha kaevandamis protsess ja maavarade transport kiiremaks ja lihtsamaks. Paljudes provintsides plaanitakse või on juba tehtud maa kuivendamist, et saada rohkem maad põllumajanduseks. Majanduslikud eeldused Metsad on Kanada üks väärtuslikum kapital. Ligi 45% (Joonis 4) riigi territooriumist on erinevate puuliikidega kaetud, tüüpilisemad on: kuused, paplid ja männid. Samuti olles maailma pikima rannajoonega riik on kalastus loogiline samm majandusliku rikkuse teekonnal. Kanada on 2015 aasta tabelis maailma kontekstis viieteistkümnes riigi rikkuse poolest. Fosiilkütused on üks uuemaid ressursse Kanadas, naftat ja gaasi on ammendatud lääne Kanadas 1900ndate keskpaigast. Kuigi Kanadal oli toornaftat vähe, uued tehnoloogiad ja ammendamispaigad on leitud ning teinud Kanada ühe rikkama riigi
) jne. Kaljutaimestik. Lubjakivi- ja kohati ka ränikivikaljudes, eriti Egeuse piirkonnas, on botaanilises mõttes väga huvitavad erilised kaljulõhedes kasvavad taimed, mida nimetatakse kasmofüütideks. Kasmofüüdid on üldiselt pika elueaga puised mitmeaastased taimed. 3 Kaldataimestik. Madalamatel kõrgustel on voolusängid on enamasti ääristatud puuliikidega nagu idaplaatan (Platanus orientalis), harilik oleander (Nerium oleander), mungapipar (Vitex agnus-castus) ning suurematel kõrgustel pajud (Salix sp.), sanglepp (Alnus glutinosa), ahtalehine saar (Fraxinus angustifolia), paplid (Populus sp.) jne. Põhiliste metsades esinevate liikide levikualade suurus ja osakaal on alltoodud tabelis. Liik Pindala 1000 ha Percent % A. Okaspuuliigid
Metsa uuendamise võtted on: maapinna ettevalmistamine puuseemete külvamise ja puude istutamise võimaldamiseks või loodusliku uuenduse tekkele kaasaaitamiseks, puuseemnete külvamine, puude istutamine, metsakultuuri hooldamine, loodusliku uuenduse tekke ja arengu soodustamine muul viisil. Metsa loetakse uuenenuks, kui alal kasvan metsakasvukohatüübile sobiva liigi puid, mille mõõtmed ja kogus tagavad uue metsapõlve tekke. Metsa võib uuuendada ainult metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega, mille nimekirja kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga. angevaksa ja lodu kasvukohatüüpi raiesmikel. Juuremädaniku tõttu raiutud puistuid ei tohi uuendada raiutud puistu enamuspuuliigiga, välja arvatud sambliku ja pohla kasvukohatüübi männikud. Metsakultiveerimine e. Kunstlik metsauuendus on vajalik kui lähimate aastate jooksul ei teki raiestikule elujõulikt peapuuliigi looduslikku uuendust, kui pärast vana metsa raiumist on karta
sattumine erinevatesse kasvutingimustesse loodusliku valiku protsess. Viljakal mullal loeb puu kasvukiirus, ekstreemsemates tingimustes on edukamad need puud, kes on suudavad kohastuda ebasoodsate tingimustega. e) Kuidas mõjutab puhtpuistu hõreduse muutust puuliigi varjutaluvus? Varjutaluvamad liigid suudavad varju jäädes kauem puistus vastu pidada ning seetõttu on väljalangemine aeglasem kui valgusnõudlikumate puuliikidega puistus. 6 ÜLESANNE 2: PUULIIKIDE VALGUSNÕUDLIKKUS Erinevate puuliikide 1-aastaseid seemikuid kasvatati taimlas peenardel. Igat liiki kasvatati kahes variandis: täisvalguses ja 50% valgustatuse juures (peenra kohale asetati vari). Vegetatsiooniperioodi lõpus määrati kõikide taimede kuivmass. Hindasin saadud masside järgi
2009). 2.2.4. Metsade uuendamine, kasvatamine ja raie Metsi peavad metsakasutajad, -omanikud, -haldurid ise oma ressurssidega uuendama. Põlenud aladel või lageraie aladel, mille pindala on üle 0,1 ha ja kus võrade liituvus on alla 0,2, tuleb mets uuendada mitte hiljemalt kui 3 aasta pärast. Uuendatakse ökoloogilise printsiibi alusel - maha raiutud tammemetsad, vahtrad, pärnasalud, saaresalud ja männimetsad, mis kasvasid sobivatel kasvukohtadel, tuleb asendada samade puuliikidega. Riiklikud metsavahid võivad takistada edasist metsaraiet kuni maha raiutud metsa taastamiseni. Erandid on võimalikud juhul, kui suured metsaalad hävivad loodusõnnetuste tagajärjel. Metsahaldajad või -omanikud, kellele kuulub üle 500 ha metsa, ei tohi ületada aastaraie normi, teised aga peavad kinni pidama kümne aasta raienormist (Lietuvos misku institutas 2009). 9 2.2.5. Metsade kaitse
1) Maapinna ettevalmistamine puuseemnete külvamise ja puude istutamise võimaldamiseks 2) Puuseemnete külvamine 3) Puude istutamine 4) Metsakultuuri hooldamine 5) Loodusliku uuenduse tekke ja arengu soodustamine muul viisil. Mets loetakse uuenenuks kui alal kasvab ülepinnaliselt paiknevaid metsakasvukohatüübile sobiva liigi puid, mille mõõtmed ja kogus tagavad uue metsapõlve tekke. Metsa võib uuendada ainult metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega, mille nimekirja kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga. Metsakultiveerimine ehk kunstlik metsauuendus on vajalik järgmistel juhtudel: 1) Kui lähimate aastate jooksul ei teki raiestikule elujõulisi peapuuliigi looduslikku uuendust 2) Kui pärast vana metsa raiumist on karta puuliikide vaheldust mittesoovitavas suunas 3) Kui raiestikul võib intensiivistuda soostumine või erosioon
Metsa kunstlik uuenemine 2.4 Metsauuendamine. Istutus ja külv kui metsakultiveerimise meetodid. Erinevad istutusmaterjali liigid. Metsakultiveerimise võtted: 1) maapinna ettevalmistamine puuseemnete külvamiseks ja puude istutamiseks; 2) seemnete külvamine; 3) puude istutamine; 4) metsakultuuri hooldamine. Mets loetakse uuenenuks, kui alal kasvavad metsakasvukohatüübile vastavad puuliigid, mille kogus tagab uue metsapõlve tekke. Metsa võib uuendada vaid metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega. Metsakultiveerimine on vajalik: 1) kui pärast vana metsa raiumist on karta puuliikide vaheldust mittesoovitavas suunas; 2) kui raiestikul võib intensiivistuda soostumine või erosioon; 3) metsa rajamisel aladele, kus varem pole metsa olnud. Metsakultuur rajatakse kas külvi või istutuse teel. Külvi eelised – lihtsam, odavam, tagab juurte normaalse arengu. Istutamise eelised - kordamineku tõenäosus on suurem ja uuenemine kiirem. Istutamist tuleks eelistada:
Tingitud on see ajaloolisest taustast valdav osa erametsadest on tekkinud II maailmasõja järgselt sööti jäetud põllumaadele. Pioneerpuuliigina on seal suure osatähtsuse säilitanud hall lepp, mis on aga peamiseks energeetilisel otstarbel kasutatavaks puuliigiks. Prognoosid näitavad, et järgnevate aastakümnete jooksul võib oodata kütteks kasutatava puitkütuse koguse vähenemist juhul, kui erametsaomanikud hakkavad halli leppa asendama teiste puuliikidega. Seni kasutamata energeetiliseks ressursiks on jäänud raiejäätmed, kuid nende kasutamist takistab soodsa maksusüsteemi puudumine. Hetkel on suurim kasutamata ressurss on hall-lepp, mida Statistiline metsade inventuuri andmetel on aastas raiutud maksimaalselt 0,5 miljonit tihumeetrit, kuid saaks raiuda kuni 1,5-2 miljonit tihumeetrit (3). Väga vähesel määral kasutatakse ka raiejäätmeid, näiteks oksad ja kännud. Soomes ja Rootsis on raiejäätmete kasutamine tunduvalt enam arenenud
Tingitud on see ajaloolisest taustast valdav osa erametsadest on tekkinud II maailmasõja järgselt sööti jäetud põllumaadele. Pioneerpuuliigina on seal suure osatähtsuse säilitanud hall lepp, mis on aga peamiseks energeetilisel otstarbel kasutatavaks puuliigiks. Prognoosid näitavad, et järgnevate aastakümnete jooksul võib oodata kütteks kasutatava puitkütuse koguse vähenemist juhul, kui erametsaomanikud hakkavad halli leppa asendama teiste puuliikidega. Seni kasutamata energeetiliseks ressursiks on jäänud raiejäätmed, kuid nende kasutamist takistab soodsa maksusüsteemi puudumine. [4] Hetkel on suurim kasutamata ressurss on hall-lepp, mida SMI6 andmetel on aastas raiutud maksimaalselt 0,5 milj. tm, kuid saaks raiuda kuni 1,5-2 milj. tm. Väga vähesel määral kasutatakse ka raiejäätmeid (oksad, kännud). Kui arvestada kõiki küttepuidu allikaid (puit, raiejäätmed, metsatööstuse jäätmed), saaks bioenergeetikas puitu kasutada
1500 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku tamme või vähemalt 1500 1,0 m kõrgust ja kõrgemat muud metsa uuenenuks lugemisel arvesse võetavat puuliiki. Puud peavad olema elujõulised ja paiknema ühtlaselt kogu uuendataval alal. Puude olemasolu pole nõutav hukkunud metsaosas või raiesmikul paiknevates looduslikes sulglohkudes, oksavallidel ja raiejäätmetega tugevdatud kokkuveoteedel. Metsa võib uuendada ainult metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega, mille nimekirja kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga Külvi- ja istutuskohtade algtihedus peab olema: 1) hariliku männi külvil vähemalt 3500 külvikohta hektaril; 2) hariliku männi istutamisel vähemalt 3000 taime hektaril; 3) hariliku kuuse istutamisel vähemalt 1500 taime hektaril; 4) aru- ja sookase külvil vähemalt 2500 külvikohta hektaril; 5) aru- ja sookase istutamisel vähemalt 1500 taime hektaril. Kultiveerimine e
Estonian Match Viljandis kasutab tikuvineeriks vaid 2000 m³ aastas. Peale tuletikkude on haavapuidust hakatud tegema ka hambatikke ja jäätisepulki. Tuletikkude tootmiseks hakati metsadest otsima paremaid, südamemädanikust kahjustamata haavapuid. On arvatud, et paremate puude väljaraiega tikutootmise tarbeks soodustati omal ajal halvema kvaliteediga haabade levikut metsades. Toona ei rakendatud ju mingeid meetmeid paremate haabade paljundamiseks. Paberipuu. Teiste puuliikidega (kuusk, kask) võrreldes on haaval mõningad eelised paberi- ja tselluloositööstuses. Et haavapuit on hele, pleegib ta kasest ja kuusest kergemini ning seetõttu vajatakse paberi tootmisel tunduvalt vähem keskkonnaohtlikke kemikaale. Tselluloosi tootmist haavast alustati Äänekoski tselluloositehases Soomes kümmekond aastat tagasi [4]. Haavapuidu lühikesed kiud koos okaspuu pikkade kiududega annavad paberile vastupidavuse, meeldiva läike ja läbipaistmatuse
kõrgemat harilikku kuuske või vähemalt 1500 1,0 m kõrgust ja kõrgemat muud metsa uuenenuks lugemisel arvesse võetavat puuliiki. Puud peavad olema elujõulised ja paiknema ühtlaselt kogu uuendataval alal. Puude olemasolu pole nõutav hukkunud metsaosas või raiesmikul paiknevates looduslikes sulglohkudes, oksavallidel ja raiejäätmetega tugevdatud kokkuveoteedel. ! Metsa võib uuendada ainult metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega, mille nimekirja kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga. Puude nõutava minimaalse arvu ühel hektaril ja arvesse võetavate puude minimaalse kõrguse sätestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga metsakasvukohatüüpide või tüübirühmade kaupa. Vastavalt Metsaseadusele ja metsade majandamise eeskirjale: Metsa uuendamisvõtete rakendamine on kohustuslik kõikides metsatüüpides, välja arvatud
lähemalt kirjutanud Leho Tedersoo [17]. Tema andmeil on kogu maailmas leppadega ektomükoriisselt seotud vaid umbes viiskümmend seeneliiki. Eesti lehikseente hulgas on sääraseid senistel andmetel teada kümmekond. Lepavahelik (Paxillus filamentosus s.l., foto 2) on ühe Eesti tavalisema seene tavavaheliku (P. involutus) lähisugulane ning sarnaneb sellega ka väliselt. Kui tavavahelik on mükoriisselt seotud ilmselt kõigi meie puuliikidega ja seetõttu väga laia ökoloogilise amplituudiga, siis lepavahelikku leiame augustis ja septembris sageli, kohati väga rohkesti, ainult lepikute kõigis kasvukohatüüpides. Laia ökoamplituudiga liigi näide Hallhunt Hunt ehk hallhunt ehk susi (Canis lupus) on põhjapoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik. Hundi levila ulatub tundratest poolkõrbeteni. Ta on levinud peaaegu kogu põhjapoolkeral, v.a
Keskkonnaministeerium esitab Keskkonnategevuskava aruandluse raames Vabariigi Valitsusele ülevaated eelneva 10-aastase perioodi metsaressursi kasutamisest, vajadusel koos ettepanekutega, kuidas ressursi kasutuse mahtu suurendada või vähendada. Seaduses sätestatud piiranguid muudetakse paindlikult vastavalt metsakasutuse eesmärkide täitmisele.Puistute õigeaegne raie ja metsa kiire uuendamine sobilike puuliikidega võimaldab kasutada metsamaa tootmisvõimet parimal moel. Küpsete majandusmetsade pikema ajalise majandamata jätmise korral jäävad kaotajaks nii metsaomanik (saamata jääb tulu, puidu väärtus langeb, vähenevad 7 investeerimisvõimalused), metsasektori ettevõtted (halveneb puittoorme kvaliteet, kasvab sõltuvus importpuidust, millega kaasnevad riskid, metsaomanikel väheneb huvi metsaga
alleeks. Esimese Eesti Vabariigi ajal plaaniti sinna koguni sanatooriumi ehitada. Maardina talu Luuletaja Henrik Visnapuu (1890-1951) sünnikoht mälestuskiviga, 1891. a. asus Visnapuude pere Pikasillale. Riidaja mõis ja kabel Paika mainitakse 1223. a. kroonikas Põdrala (Padriale) nime all. Aastast 1593 on teateid mõisast nimega Morsel-Podrigel, mis kuulus v. Strykidele. Aastal 1761 ehitatud mõisahoone on üks väheseid 18. sajandi barokkehitusi Eestis. Säilinud on arvukate puuliikidega vabakujunduslik park (5,7 ha), mille vanim osa rajati koos härrastemajaga. Neogooti stiilis perekonnakabeli lasi ehitada Gerdruta v. Stryk oma tütre Louise mälestuseks, seal puhkavad mitme põlvkonna mõisnikud v. Strykid. Kabel korrastati Põdrala vallavalitsuse ja v. Strykide perekonna koostöös ning 25. augustil 2001 pühitses EELK peapiiskop Jaan Kiivit Gerdruta kabeli kirikuks. Lõve Küla on huvitava ajalootaustaga. Vanim märk inimesest on ohvrikivi II aastatuhandest e.m.a.
Panga servalt alla vaadates jääb silme ette enamasti ulatuslik metsalaam. Ülekaalus on okasmetsad. Mere ja luiteliivadel kasvavad peamiselt nõmme- ja palumännikud, moreenil ja viirsavil kuusikud ja kuuse-segametsad (laanemetsad). Leidub ka salu- ja lodumetsi. Lammimetsi esineb kitsa ribana või saludena jõgede ja ojade ääres. Rannikumoodustiste (rannavallid, luited) taga leidub soostunud ja soometsi. Paekalda rusukaldel kasvab haruldane kooslus laialehiste puuliikidega ürgilmeline salumets. Rohkete allikate tõttu on rusukalde pinnas niiske ja toitaineterikas. Rusukallet katab pärnast, saarest, vahtrast, jalakast, sanglepast, haavast, remmelgast, toomingast, pihlakast lopsakas mets, kus on ka kuuske ja tamme. Ka alustaimestik on lopsakas ja liigirikas, palju on sõnajalgu. Haruldastest liikidest kasvab Kes-Euroopa varjukatele mägimetsadele omast mets-kuukressi., karulauku, mets-jürilille. Paekalda jalamil kasvab lodustuv lepik.
vegetatiivselt tekkinud puittaimede kasvu ning Mullad kuusikutes võivad olla leetunud. arengut. Kasvab puhtkuusikuna või segus teiste * Osa metsa alustaimestiku liike annavad puuliikidega. Vähemviljakates söödavaid marju, mis on oluline metsa kasvukohatüüpides (ms) moodustab kõrvalkasutuse seisukohalt. (metsmaasikas, har. männi-kuuse segapuistusid, viljakamates
sulglohkudes, oksavallidel ja raiejäätmetega tugevdatud kokkuveoteedel. (5) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse hukkunuks mets, milles tuule, seenhaiguste, putuka või ulukikahjustuste, üleujutuse, tule, saaste või muude biootiliste või abiootiliste kahjustuste tõttu on elusate puude järgi määratud metsa puuvõrade liitus alla 30 protsendi või täius langenud alla 0,3. (6) Metsa võib uuendada ainult metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega, mille nimekirja kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga. (7) Puude nõutava minimaalse arvu ühel hektaril ja arvesse võetavate puude minimaalse kõrguse sätestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga metsakasvukohatüüpide või tüübirühmade kaupa. (8) Metsa uuendamiseks kasutatava kultiveerimismaterjali algmaterjal peab pärinema lubatud päritolupiirkonnast.
Puidu täielik kasutamine ning kaasaegne raie tehnoloogia. Tegeldakse paberi ja puidu ekspordiga ,mis on tulutoov. Metsamajandus tegevusala,mis hõlmab kõik tööd istutamisestkuni raieküpseks saamiseni. Metsatööstus majandusharu,mis tegeleb puidu varumise ja töötlemisega. Metsatüübid: 1.Parasvöötme okasmets kasvavad ulatuslikul territooriumil põhjaosas(Venemaa,Kanada) ning on väikese aastase juurdekasvuga,suhteliselt hõredad ning väheste puuliikidega(kuusk,mänd,nulg), puitu kasutatakse enamasti tarbepuiduks. 2.Parasvöötme leht-ja segamets lehtpuu metsad on tootlikumad.Metsad kasvavad väikesel territooriumil lõunapoolses osas(Ukraina,Prantsusmaa),aastane juurdekasv keskmiselt 5-10m3/ha/a, liigiliselt mitmekesisem(vaher,tamm jne.),on väärtuslik puit mööblitööstuses. 3.Lähisekvatoriaalsed hõrendikud (savanni piirkond)vähetootlik,üksikud puuliigid(akaatsiad), liigiline koosseis ja aastane juurdekasv on väike. 4
On varjutaluv, mistõttu uueneb edukalt vana puistu turbe all. Eestis on harilik kuusk hariliku männi kõrval tähtis puuliik. 17% kõigist puistutest on kuusikud või kuuse enamusega. Kasvab mitmesugustel värsketel ja niisketel muldadel liivadest kuni turbamullani. Mullad kuusikutes võivad olla leetunud. Kasvab puhtkuusikuna või segus teiste puuliikidega. Vähemviljakates kasvukohatüüpides (ms) moodustab männi-kuuse segapuistusid, viljakamates tüüpides aga segametsi lehtpuudega (arukask, haab jt). Sageli kasvab II rindes, kuna on varjutaluv. Kuusel on väga palju vorme (üle 100). Eestis esineb looduslikult vara- ja hiljapuhkev vorm. Näiteks P. abies, Pendula - leinakuusk, P. a., Viminalis - vitskuusk, P. a., Virgata - ussikuusk,
antud kasvukohale sobivate puuliikide levikuks ja arenguks on soodsad. 10.3. Metsauuendamine. Istutus ja külv kui metsakultiveerimise meetodid. Mets uueneb kas looduslikult või kultiveerimise teel. Looduslikule uuenemisele jäetakse raiestikud, kus on olemas antud kasvukohale sobiva puuliigi elujõuline järelkasv ja soodsad tingimused selle arenguks. Looduslikule uuendusele jäetakse raiestik siis, kui ollakse veendunud, et lähima 3 aasta jooksul see lank uueneb väärtuslike puuliikidega. Metsa uuendamise kohustus (MS § 11). (1) Metsaomanik on kohustatud uuendama kõik raiesmikud ja suurema kui 0,1 ha pindalaga kaitse- ja tulundusmetsa hukkunud osad kolme aasta jooksul, arvates raiest või hukkumisest. (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud ala ei ole seitsme aasta jooksul pärast raiet või hukkumist uuenenud, korraldab uuendamise omaniku kulul Keskkonnaministeerium. Uuendamiseks loetakse metsaseemnete külvamist, metsataimede istutamist,
hüüfivõrgustiku. Seenmantlist eemalduvad mulda üksikud või sageli ka mitmekümnest hüüfist koosnevad seeneväädid, mis moodustavad mullas mütseeli. Hästi välja arenenud mütseel võib omavahel ühendada mitmeid lähestikku kasvavate taimede juurestikke. Enamik nn söögiseeni, mis moodustavad jala ja kübaraga viljakehi, moodustavad mükoriisa puudega. Söögiseente ABC - Õpi esialgu selgeks kümmekond tavalisemat liiki, sellest piisab; - Uuri, millise/milliste puuliikidega see seen mükoriisa moodustab mujalt pole teda ka siis mõtet otsida; - Mõtle nagu seen kus oleks mõnus elada ja/või oma eoseid levitada (et oleks piisavalt niiske, soe, vähe heina, palju kõdu...) erinevail aastail võib viljakehi leida mõõdukamalt kuivematest või märjematest kohtadest kui tavaliselt; - Ära söö neid, mida ei tunne üldse, ,,riisika moodi" seened vajavad sageli kupatamist. 26
kõrguse ja umbes 0,5 m tüvediameetriga ja noorelt hallika, sileda ning rohkete vaigumahutitega tüvekoorega laikoonusja korrapärase võraga puuna. Tsoon III. 1698. Areaal: Palsamnulu kodumaaks on Kanada ja Ameerika Ühendriikide kirdeosa, põhjas areaal üle 60 põhjalaiuse, idas Atlandi ookeani ja selle saarteni, läänes Kaljumäestikuni. Kasvab kuni metsa ülempiirini (2500 m), moodustades segapuistuid Thuja occidentalis'e, Larix laricin'a, Picea mariana, Betula papyrifera jt. puuliikidega. Hübridiseerub Fraseri n. vt. värdnulg; Tähtsamad määramistunnused: Võrsed: noored helepruunid, beezide karvadega, vanemad võrsed helehallid, kaetud tumepruunide karvadega. Pungad: piklikümarad, pruunid, tugevalt vaigused. Okkad: 1,5...3,0 cm pikad, 1,5...2,0 mm laiad, valgusokastel okka pealküljel umbes 1,5 cm ulatuses õhulõheread, varjuokastel okka pealküljel õhulõheread puuduvad. Okkad alaküljelt rohekasvalged, teravneva tipuga või nõrga sisselõikega. NB
sealt tervena. Lindude abiga võivad noored toomingad tärgata emapuust kaugel. Vanade puude oksad painduvad sageli maha ja juurduvad. Pärast seda võib tüvi kasvõi murduda, ilma et puu sellest hukkuks. Lisaks annab toomingas hulgaliselt juure- ja kännuvõsusid ning on paljundatav pistokste ja pookimise teel. Raiesmikel ja noorendikel võib ta koos teiste kiire kasvuga puuliikidega moodustada peaaegu läbitungimatu tihniku, kus leiavad turvalise pesapaiga paljud linnud, sealhulgas ööbikud (Wikipedia). 2.5. Prunus Ploomipuu 2.5.1. Kirjeldus Ploomipuud kuuluvad roosõieliste (Rosaceae) sugukonda, toompuu perekonda (Prunus) ja ploomipuu alamperekonda. Ploomipuuliigid on jagatud kahte ossa: pärisploomipuud ja kirssploomipuud. Pärisploomipuud on Euroopa ja Aasia liigid, kirssploomipuud on levinud peamiselt Põhja-Ameerikas. Pärisploomipuud on heitlehised, enamasti
000 tonni aastas. Enamik toodangust on seni eksporditud, näiteks 2010. aastal 427 000 tonnist toodetud graanulitest eksporditi 391 000 tonni /3/. Kuid ka kodumaine tarbimine on viimastel aastatel hakanud jõudsalt kasvama ja aastal 2010 moodustas juba 11,7% kogutoodangust /3/. Tulevikuperspektiivid Puitkütuste varu prognoos /5/ eelolevaks 30 aastaks näitab, et kütteks kasutatava puidu kogused hakkavad vähenema, kui erametsaomanikud väljaraiutava halli lepa asendavad muude puuliikidega. Võrreldes praeguse olukorraga, kus küpsete metsade osakaal on suur ja lubatavad raiemahud ka suured, on pikaajalise prognoosi /6/ järgi võimalik Eesti metsadest raiuda igal aastal vaid 8,5 mln m3 puitu, millest traditsioonilist küttepuitu on 1,3 mln m3. Sellise toorme pärast konkureerivad energeetika kui ka puidutööstuse (näit. puitplaadi-, puitmassi-, pelletitehased) ettevõtted. Raiejäätmeid võiks igal aastal koguda 1,8 mln m3 ja kändusid 0,9 mln m3
Harilik vaher (Acer platanoides) ja mägivaher (Acer pseudoplatanus) Acer platanoides - Looduslikult levinud Kesk- ja Põhja-Euroopa, Kaukaasia, Väike-Aasia. Esineb Eestis küll laialdaselt (kuid hõredalt), ja on tuntud rohkem pargi, allee- ja õuepuuna. Eesti metsades on vahtrapuistud väga haruldased. Sageli leidub rohkemal või vähemal määral harilikku vahtrat salumetsade koosseisus. Vaher kasvabki viljakamatel kasvukohtadel koos teiste omasugustega, ehk mullaviljakuse suhtes nõudlike puuliikidega. Meie tuntumaid salumetsi on Abruka saare lehtmets ning Puhtu poolsaare pargiilmeline salumets. Harilik vaher on enamasti ümara võraga puu ja võib kasvada lagedamates kohtades üle 25 meetri kõrguseks. Tüve alumine osa on metsas kasvaval vahtral sirge ja oksavaba. Seetõttu annab vaher vähe külgvarju ega varja allolevaid puid-põõsaid nii tugevasti. Vahtra tihe, varjurikas võra ja suured lehed osutavad küllaldasele varjutaluvusele. Kuivadel muldadel kasvab vaher halvasti.
väikesed ja piirdusid tihti vaid nelinurkse ruumiga mõisamaja taga. Puud istutati tavaliselt pargi äärde korrapäraste ridadena. Suurem maa-ala jaotati teedega ruutudeks - nt Saare mõisas, kusjuures ruudud ei olnud alati absoluutselt ühesuurused, kui mõni veekogu või näiteks reljeef seda takistas. Teede äärde istutati ka puud. Võib arvata, et väiksemate mõisate pargid rajati enamasti looduslike puistute ümberkujundamise teel, puistut täiendati looduses kasvavate puuliikidega, harvem ka eksootidega. Harilikult olid selliste parkide kujundajateks väheste teadmistega ja oskustega aednikud või mõisnikud ise. Pargi või iluaia plaani valmistamine oli tollal küllaltki kallis ja seda said teha ka üksnes Lääne-Euroopas õppinud aiaarhitektid. Rikkamad mõisate ja suvemajade omanikud lasid aiaarhitektidel teha peagi üksikasjaliku plaani, kus oskuslikult olid seostatud looduslikud motiivid ja kujunduslikud vormid. 18. sajandi 20.-30
annaabi.ee 
