nt. Trioos C-C-C- , pentoos C-C-C-C-C- ja heksoos C-C-C-C-C-C-, riboos ja desoksüriboos, gükoos, fruktoos Polüsahhariidid: Polüsahhariidid on kõrgemolekulaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mille ehituslikeks lülideks (monomeerideks) on monosahhariidid. Väga pikad ahelad, sadu monoose, ei ole magusad, ei lahustu vees. Nt. Tärklis, glükogeen ja tselluloos, petiin (viinamarjas)-parkaine, inuliin(organismis)-kiudaine, punduvad vees. 6. Lipiidid: Lipiidid on organismide energiaallikas. Lipiidid on nt. Vahad, õlid ja rasvad. Lipiidide funktsioonid: *energeetiline *metaboorse vee allikas 1g rasva +O2 CO2 + 1,1 g vett * varuained *isolatsioon *voolujoonelisus *hormoonid *annab maitse *aitavad vitamiine vastu võtta (ADEK, d-vitamiinid nt. Kalamaksaõli) Hüdrogeenimine on vesiniku molekuli liitmine keemilise reaktsiooni käigus. Näide:
· Termoplastid ( thermoplastics) - Lineaarsed ja vähehargnenud poluümeerid - kuumutamisel pehmenevad ja veelduvad ning jahtumisel tahkestuvad ( korduvalt ) - lahustuvad mingis iseloomulikus lahustis - jõu mõjul voolavad - kasutustemperatuur on madalam pehmenemistemperatuurist. · Termoreaktiivsed e. reaktoplastid ( thermosets)- võrestikstruktuuriga polümeerid- ristseotakse peamiselt kuumutamisel pöördumatult- ei pehmene ega sula kuumutamisel- lahustites ainult punduvad- jäigad ja mittevoolavad - taluvad pikaajalisi koormusi ja kõrgemat temperatuuri. Polüalkeenid Alkeenid ja asendatud alkeenid polümeeruvad liitumispolümerisatsioonil. Ahelreaktsioonides osalevad aktiivsed osakesed on kas ioonid või radikaalid, sõltuvalt tehnoloogiast. Radikaalilise või ioonilise polümerisatsiooni teel valmistatakse mitmesuguseid polüalkeene e. polüalküleene e. polüolefiine. Polüestrid On polümeersed ained, mida saadakse dikarboksüülhapetest ja
3.7. Kiudained (vanemas kirjanduses kestained, ballastained) jagatakse polüoosseteks ja mittepolüoosseteks. Polüoossed (polüsahhariidsed) kiudained jaotuvad kaheks: vees lahustumatud ja vesilahustuvad. Viimase rühma põhiesindajad on pektiinid. Need kuuluvad rakkudevahelise sideainena enamike taimsete kudede koostisse ja neid leidub ohtralt puu-, kaun- ja teraviljades. Eriti rohkesti on neid veel valmivates viljades. Pektiinid punduvad hõlpsalt ja nende lahused tarretuvad kergesti. Lahustuvad kiudained takistavad glükoosi imendumist peensooles ja mõjuvad vere kolesterooli taset langetavalt. Vees lahustumatute kiudainete põhiesindaja on meie planeedi kõige levinum orgaaniline ühend - tselluloos, mis on taime rakukestade komponent. Kogu taimne toit, mida sööme, sisaldab tselluloosi. Vaatamata sellele, et inimene tselluloosi seedida ei suuda, on sellel süsivesikul meie seedetalitluses tähtis roll
valk lahustub või pundub), denaturatsiooniga, destruktsiooniga. Võib eristada kahte adsorpsiooni (ioonne muutuv, sõltub keskkonna tingimustest või molekulaarne püsiv, sõltub valgu molekuli ehitusest). Valkude lahustuvus sõltub valgu laengulisusest, soola konsentratsioonist ja keskkonna pHst. Kusjuures väikese soola konsentratsiooni juures lahustuvus suureneb. Kui valk lahustub, siis ta hüdratiseerub. Vees mitte lahustuvad valgud punduvad. Valgud võivad moodustada vahtu. Vaht moodustab õhukese kelme. Osa valke aitavad kelmel kiiresti tekkida, osa aitavad püsida (stabiliseerida). Eriti head vahustamise mõttes on segavalgud (munavaht). Väikene lipiidide lisand pärsib valkude teket. 8. Piimavalgud. Põhiliseks valgus piimas on kaseiin (piimavalkudest u 80 %), vadakuvalgud (20%). Kaseiinil on terve rida erinevaid fraktsioone, mis erinevate omadustega osa on hüdofiilsed, osa hüdrofoobsed
ANATOOMIA 20 LOENG 26.10.11 Maonõre koostis ja omadused HCl seda produtseerivad mao limaskesta parietaalrakud. Maohappe ülesanded: 1) Loob maos happelise keskkonna, mis on vajalik valke lõhustavate ensüümide pepsinogeenide aktivatsiooniks. 2) Omab bakteritsiidset toimet, kaitsefunktsioon 3) HCl mõjul paisuvad, punduvad toiduga makku sattunud osakesed ja muutuvad ensüümidele paremini kättesaadavaks. 4) Peensoolde jõudnud hape stimuleerib peensoole limaskestast hormooni sekretiin vabanemist. Sekretiin läheb verre ja tema mõjul omakorda hakkab pidurduma HCl-i edasine sekretsioon. Sekretiinnäärmetele tagasi. Sekretiin stimuleerib kõhunäärme nõre vedela osa ja vesinikkarbonaatioonide (HCO3)eritumist. Vesinikkarbonaadid
Plastmassist valmistatakse pakkematerjali - läbipaistvat kilet. Plastmasse saab töödelda selliste meetoditega, mida metallide või puidu puhul kasutada ei saa. 6. Millised halvemad omadused on plastmassidel? Plastmassidel on ka mõned halvad omadused. Enamik neist muutub madalatel temperatuuridel rabedaks. Samuti ei kannata nad kõrgeid temperatuure. Osa plastmasse on tundlikud orgaaniliste lahustite suhtes, milles nad lahustuvad või punduvad. Plastmassid vananevad kiiresti, eriti õhuhapniku ja päikese ultraviolettkiirguse toimel (polüetüleenkile hakkab välitingimustes paari aastaga pudenema).. 7. Mis määrab plastmassi põhilised omadused? Plastmassi omadused määrab eeskätt temas sisalduv orgaaniline põhipolümeer 8. Millisesse kahte rühma polümeerid jagunevad? Termoplastsed ja termoreaktiivsed polümeerid 9. Millised on termoplastsed polümeerid?
Amfoteersed Omavad isoelektrilist punkti pH, mille juures valk on elektriliselt neutraalne. Peptiidid ja valgud hüdrolüüsuvad proteolüütilised ensüümid Veesidumisvõimega 1) Lahustuvus, hüdratsioon, pundumisvõime Sõltub polaarsete ja apolaarsete rühmade arvust ja nende rühmade järjestusest piki molekuli Lahustuvad ainult tugevalt polaarsete lahustites Lahustuvus vees sõltub pHst ja soola kontsentratsioonist Hüdraatumise aste on varieeruv Lahustumatud valgud punduvad 2) Valkude denatureerumine Omadused muutuvad keemiliste(happed, raskemetalli soolad jne) või füüsikaliste tegurite toimel. Valgu molekuli ruumiline ehitus muutub, aga peptiidsidemed säilivad. Muutused puutuvad valgu füüsikaliskeemilistesse ja bioloogilistesse omadustesse ning molekuli ehitusse, samuti võib osaliselt või täielikult kaduda valgu fermentatiivne aktiivsus, väheneda lahustuvus ning muutuda molekuli kuju. 3) Vahu moodustamine ja stabiliseerimine
ruumilisi struktuure. *Milliste oluliste keemiliste ühendite koostises on meie organismis lämmastik (N)? Aminohapped, valgud, nukleotiidid ja nukleiinhapped. *Loetle jõud, mis hoiavad valgu kolmandat järku struktuuri koos. (Tertsiaar struktuur). 1)Elektrostaatilised jõud laengut kandvate osakeste vahel. 2)Hüdrofoobsed ja hüdrofiilsed toimed. 3)Vesiniksidemed. 4)Disulfiidsillad. *Hüdrofiilseteks nimetatakse aineid, mis lahustuvad vees. Hüdrofiilsed ained märguvad, punduvad ja/või lahustuvad. *Milliseid lahuseid tähistatakse mõistega puhverlahus? On sellised lahused, mis säilitavad oma H-ioonide konsentratsiooni (pH-väärtuse) püsivana vaatamata teatud hulga happe või leelise lisamisele või lahjendamisele. Puhverlahuse tüübid: - nõrk hape ja tema sool tugeva alusega/ - nõrk alus ja tema sool tugeva happega. *Nimetage kõik keemilised elemendid, mis kuuluvad reeglina fosfolipiidide koostisesse : C,O,H,P
* mahlakastmeid * rõõska või hapukoort 37.Mis on galantiin, bool? Galantiin (prantsuskeelsest sõnast galantine) on kallerdisega kaetud linnu- või vasikalihast hakktäidisega külmtoit. Bool on suurepärane ja lõputut varieerimist võimaldav pidujook, mida võib suvistel koosviibimistel külalistele häbenemata pakkuda. See on vägagi dekoratiivne, kergelt kihisev ning meenutab meeldival kombel puuviljakompotti. 38.Kas tärklis lahustub vees? Külmas vees tärkliseterad ei lahustu, kuid punduvad. Kõrgemal temperatuuril (5070 kraadi juures) hakkavad nad vee toimel tugevasti paisuma, terade maht üha suureneb, kuni lõpuks nad lagunevad ning tekib kleepjas lahus. 39.Mis on redutseerimine, pikkimine, poseerimine,ruu, sküü,krutoonid,julienne, aspikk, kuskuss, gratineerimine,glaseerimine, köögikoor? Kokkukeetmine ehk redutseerimine - Vedelike koguse vähendamine ja maitse kontsentreerimine vee väljaaurutamise abil. Puljongi, supi, kastme, Marinaadi jms.
Reaktsioonitsenter- nukleofiilsustsenter, elektrofiilsustsenter v radikaaltsenter, kuhu ühineb ründav osake. Lahkuv rühm- asendusreaktsiooni korral väljatõrjutav osake. Katkev side- kovalentne side, mis katkeb lahkuva rühma väljatõrjumisel. Delokalisatsioon- ehk laialijaotumine on seotud bi-elektronsüsteemidega: kaksiksidemed, aromaatsed tuumad. Delokalisatsioon stabiliseerib osakesi. Hüdrofiilsed ained- millel tugev vastastikmõju veega. Nad märguvad veega, lahustuvad või punduvad vees. Nt väikese süsinike arvuga alkoholid, karboksüülhapped, amiinid jt. Hüdrofoobsed ained- millel puudub vastastikmõju veega, ei märgu ega reageeri veega. Nt , süsivesinikud, eetrid, rasvad, surema süsinike arvuga alkoholid ja karboksüülhapped , halogeenühendid jt. Hüdrofoobsed ained lahustuvad mittepolaarsetes lahustites (eeter, benseen, bensiin). Pindaktiised ained sisaldavad pikka hüdrofoobset süsivesinikahelat ja polaarset hüdrofiilset rühma. Teatud määral lahustuvaid
hüdrolaas Polümeer + vesi monomeer (tärklise hüdrolüüs glükoosiks) Vesi kui lahusti. Lahustuvus on lahustuva aine molekulide vaheliste sidemete lõhkumine ja nende molekulide ümbritseva stabiliseeriva hüdraatkihiga. Hüdrofiilsus on hüdrofiilse aine ja H2O molekulide vaheline vastasmõju. Enamasti hüdrofiilsed ained ka lahustuvad vees, kuid sageli ei lahustu, vaid punduvad ja märguvad (nt tselluloos, kollageen, tärklis). Hüdrofiilsus on laiem mõiste kui lahustuvus. Kindlustab keskkonna happelis-aluselise tasakaalu e pH. pH on aluselise ja happelise kokkuleppeline mõõteskaala, mis koosneb 14-st jaotusest: 0 – 7 – happeline 7 – neutraalne 7 – 14 – aluseline
hüdrolaas Polümeer + vesi monomeer (tärklise hüdrolüüs glükoosiks) Vesi kui lahusti. Lahustuvus on lahustuva aine molekulide vaheliste sidemete lõhkumine ja nende molekulide ümbritseva stabiliseeriva hüdraatkihiga. Hüdrofiilsus on hüdrofiilse aine ja H2O molekulide vaheline vastasmõju. Enamasti hüdrofiilsed ained ka lahustuvad vees, kuid sageli ei lahustu, vaid punduvad ja märguvad (nt tselluloos, kollageen, tärklis). Hüdrofiilsus on laiem mõiste kui lahustuvus. Kindlustab keskkonna happelis-aluselise tasakaalu e pH. pH on aluselise ja happelise kokkuleppeline mõõteskaala, mis koosneb 14-st jaotusest: 0 7 happeline 7 neutraalne 7 14 aluseline
· Vesi kindlustab hüdrolüüsireaktsioonid. hüdrolaas Polümeer + vesi monomeer (tärklise hüdrolüüs glükoosiks) · Vesi kui lahusti. Lahustuvus on lahustuva aine molekulide vaheliste sidemete lõhkumine ja nende molekulide ümbritseva stabiliseeriva hüdraatkihiga. Hüdrofiilsus on hüdrofiilse aine ja H2O molekulide vaheline vastasmõju. Enamasti hüdrofiilsed ained ka lahustuvad vees, kuid sageli ei lahustu, vaid punduvad ja märguvad (nt tselluloos, kollageen, tärklis). Hüdrofiilsus on laiem mõiste kui lahustuvus. · Kindlustab keskkonna happelis-aluselise tasakaalu e pH. pH on aluselise ja happelise kokkuleppeline mõõteskaala, mis koosneb 14-st jaotusest: 0 7 happeline 7 neutraalne 7 14 aluseline
happeid. MIDA ÜLDSE ARVATA KIUDAINETEST? Kiudained (vanemas kirjanduses kestained, ballastained) jagatakse polüoosseteks ja mittepolüoosseteks. Polüoossed (polüsahhariidsed) kiudained jaotuvad kaheks: vees lahustumatud ja vesilahustuvad. Viimase rühma põhiesindajad on pektiinid. Need kuuluvad rakkudevahelise sideainena enamike taimsete kudede koostisse ja neid leidub ohtralt puu-, kaun- ja teraviljades. Eriti rohkesti on neid veel valmivates viljades. Pektiinid punduvad hõlpsalt ja nende lahused tarretuvad kergesti. Lahustuvad kiudained takistavad glükoosi imendumist peensooles ja mõjuvad vere kolesterooli taset langetavalt. Vees lahustumatute kiudainete põhiesindaja on meie planeedi kõige levinum orgaaniline ühend - tselluloos, mis on taime rakukestade komponent. Kogu taimne toit, mida sööme, sisaldab tselluloosi. Vaatamata sellele, et inimene tselluloosi seedida ei suuda, on sellel süsivesikul meie seedetalitluses tähtis roll
mille kuju sõltub liigist. Nii on kartulist pärinevad tärklisekogumid ovaalsed, maisi ja riisi süsivesikutevarud moodustavad aga hulknurkseid struktuure. Erinevused on ka terade mõõtmetes, kusjuures tööstuses hinnatakse rohkem suuremõõtmelisi tärkliseterasid. Muide, just suured terad annavad tärklisele valguse käes ka erilise helgi. Suurema teraga on nisu-, maisi- ja kartulitärklis, seevastu riisitärklise terad on väiksemad. Külmas vees tärkliseterad ei lahustu, kuid punduvad. Kõrgemal temperatuuril (5070 oC) hakkavad nad vee toimel tugevasti paisuma, terade maht üha suureneb, kuni lõpuks nad lagunevad ning tekib kleepjas lahus. Seda tärklise omadust kasutatakse nii kisselli keetes kui ka kliistrit tehes. Arvestama peab sedagi, et pikka aega seisnud kartulijahu hakkab oma kliisterdamisomadusi kaotama. Vahel tuleb aga tärklise kliisterdumist toiduainetes lausa vältida: näiteks makaronides, mida valmistatakse tainast ning kuivatatakse mitu tundi
Komakujulised bakterid – põhjustab koolerat. 9. Bakterite viburid, spoorid ja spooride moodustumine. Viburite kuju võib olla silinderjas või lindikujuline. Viburite asetuse järgi: 1) monotricha – üks vibur raku ühe otsas; 2) amphitricha - 1 vibur raku mõlemas otsas; 3) lopotricha – viburikimp raku ühes või mõlemas otsas; 4) peritricha – viburid ühtlaselt ümber keha; 5) atricha – viburid punduvad. Bakter moodustab eoseid ebasoodsates tingimustes. Kui tingimused on soodsad, moodustub jälle bakterirakk. Bakteri eos ehk endospoor, seetõttu bakterid moodustavad baktereid üksteise sees. Võib taluda külmutamist alla –200C. Lühiajalisel keetmisel eosed ei hävine, kuivas õhus on suutelised püsima 105C juures. Efektiivne on hävitada steriliseerimisel. Rõhu all 120C juures. Spoore moodustavad ka kokikujulised ( ümarad ) bakterid. Struktuurid on erakordselt
Mõlemad vajalikud, aga välist ei saa ilma sisemiseta kätte. (Kui mao limaskest on kahjustunud, siis tekib ka kehvveresus – sel juhul oeab vitamin B12 süstima. Kehvveresus tekib ka paelussi korral) HCl ehk vesinikkloriidi ehk soolhappe funktsioon: Soolhape tekitab maos happelise keskkonna, mis on vajalik mao valke lõhustavate ensüümide pepsinogeenide aktivatsiooniks. HCl tekitab happelise keskkonna – pepsinogeenidest saavad pepsiinid. Valgud punduvad (paisuvad) ja muutuvad paremini kättesaadavaks ensüümide toimele. HCl-l on bakteritsiitne toime (baktereid hävitav toime). Makku sattunud baktereid hakatakse mahappega hävitama või vähem mürgiseks muutma, nende mürgisust nõrgestama. HCl-l oma ülesanne ka sooles – läheb mööda peensoolt edasi, tekitab seal happelise keskkonna ja happelises keskkonnas vabaneb peensoole limaskesta rakkudes hormoon sekretiin,
magneesiumi (Mg), alumiiniumi (Al), hapnikku (O) ja vesinikku (H). Isoleermaterjalina käsutatakse looduslikest vilkudest ainult muskoviiti ja flogopiiti. · Muskoviit on keemiliselt püsiv. Sellele ei mõju ükski lahusti ega leeliseline. Väävel ja soolhape lagundavad muskoviiti ainult soojendamisel. Muskoviidi omadused ei muutu temperatuuril kuni 500° C. Nimetatust kõrgemal temperatuuril hakkab keemiliselt seotud vesi vilgust eralduma. Selle tulemusena vilgulehekesed punduvad, s.t. nende paksus suureneb. Seejuures halvenevad järsult vilgu elektrilised ja teised omadused. Sulamistemperatuur on 1260 - 1300° C. · Flogopiit on väiksema keemilise püsivusega. Ta reageerib hapetega, kuid leelised teda ei mõjuta. Flogopiidilehed punduvad, kui temperatuur ületab 900° C. Tänapäeval käsutatakse vilku ja selle jäätmeid vilkplastide valmistamiseks. 5. Allikad: Pütsep, R. Elektroonika, 1998 http://et.wikipedia.org www.google.ee www.fyysika.ee
• Termoplastid ( thermoplastics) - Lineaarsed ja vähehargnenud polümeerid - kuumutamisel pehmenevad ja veelduvad ning jahtumisel tahkestuvad ( korduvalt ) - lahustuvad mingis iseloomulikus lahustis - jõu mõjul voolavad - kasutustemperatuur on madalam pehmenemistemperatuurist • Termoreaktiivsed e. reaktoplastid ( thermosets) - võrestikstruktuuriga polümeerid - ristseotakse peamiselt kuumutamisel pöördumatult - ei pehmene ega sula kuumutamisel - lahustites ainult punduvad - jäigad ja mittevoolavad - taluvad pikaajalisi koormusi ja kõrgemat temperatuuri 64. Mis on kummid ja elastomeerid? Kummi ( rubber) on materjal, mida võib korduvalt venitada vähemalt kahekordse pikkuseni ja mis taastab jõust vabastamisel esialgse pikkuse. Elastomeer on kummitaoline materjal, millel on piiratud venivus ja mis ei taasta jõust vabastamisel täielikult dimensioone. 65. Mida iseloomustab plastide klaasistumistemperatuur?
teiste geneetiliste tüüpidega võrreldes kõige muutlikum. Kui te ei söö regulaarselt väikesi valgurikkaid eineid, võite päraslõunati tunda tõsiseid nõrkushooge. Unistaja ehk ajuripatsitüüp Teie keha pole tõenäoliselt eriti vormikas; kehaehituse poolest meenutate pigem teismelist. Tavaliselt on Unistajal mõnevõrra suurem pea, nõrgalt piiriteldav madalal asetsev vööjoon ja väikesed käed-jalad. Kui muutute ülekaaluliseks, kaldute üleni paisuma, isegi sõrmed ja varbad punduvad. Kehalised harjutused pole teile loomuomased, kuid teie enesetundele mõjuvad kõige paremini jõu- ja painduvusharjutused koos mõningase hulga üldtervendava südame ja veresoonkonda tugevdava treeninguga. Mis puutub ´´küttesse´´, siis kõige paremini tunnete end üldiselt ´´tervislikuks´´ peetavat toitu süües: kergseeditavad valgud ja köögiviljad koos väheste piimatoodetega või viimastest loobudes. Unistaja päev peaks algama toeka hommikueinega
· Termoplastid ( thermoplastics) - Lineaarsed ja vähehargnenud poluümeerid - kuumutamisel pehmenevad ja veelduvad ning jahtumisel tahkestuvad ( korduvalt ) - lahustuvad mingis iseloomulikus lahustis - jõu mõjul voolavad - kasutustemperatuur on madalam pehmenemistemperatuurist · Termoreaktiivsed e. reaktoplastid ( thermosets) - võrestikstruktuuriga polümeerid - ristseotakse peamiselt kuumutamisel pöördumatult - ei pehmene ega sula kuumutamisel - lahustites ainult punduvad - jäigad ja mittevoolavad - taluvad pikaajalisi koormusi ja kõrgemat temperatuuri Heige Peets - Konserveerimiskeemia 21.11.2005 Page 4 of 4 Polümeeride nomenklatuur Polümeeride keerukat koostist on raske väljendada. Kasutatakse mitmesuguseid võimalusi. - Triviaalnimed on kasutusel peamiselt looduslike polümeeride puhul (tselluloos, tärklis, kaseiin, nukleiinhape) - Kaubanduslikud nimed on väga levinud ( ligi 35 tuhat plasti-ja kiunime)
kaevud. 3. aukudesse lisame vajalikud ained. Ümberringi uuritav proov ja keskele antikeha. Põhimõte – antikeha ja antigeen difundeeruvad üksteisele lähemale – tekib kokkupuutel reaktsioon. Pimedas vaadatakse tulemusi.Kopsud ja neerud sisaldasid veiste adenoviirust. See on DNA viirus, igas farmis, täiskasvanud loomadel subkliinilised tunnused, eritatakse väljaheidete ja nõredega. Vasikatel konjunktiviit ja enteriit. Viiruse isoleerimiseks kasutame: 1. Rakukultuure. Rakud esmalt punduvad, rakumembraanid hävinevad ja seejärel tekib TPE – lüüs või siis rakk jääb pundunud olekusse (lüsogeenne). Fusiooniproteiin tekitabki süntsüütiume. 2. Kanaembrüo – nakatame allanotoisiõõnde. Gripiviiruste puhul 5% erütrotsüütide suspensioon + allantoisivedelik – sadenemine – järelikult hemaglutiniin olemas. 3. Katseloom – tekivad immunoglobuliinid – uuritakse seroloogiliselt ehk määratakse antikehad ja tiiter. 18
Nimelt, nii tselluloos ja hemitselluloos suurendavad toidukördi mahtu, kiirendavad selle edasiliikumist peensooles aktiveerivad sooltrakti motoorikat, soodustavad seedefermentide eritumist ja lima eritumist jämesooles. 2. vesilahustuvad selle rühma tähtsaks esindajaks on pektiinid. Pektiinid kuuluvad rakkudevahelise sideainena enamiku taimsete kudede koostisesse ja neid leidub ohtralt puu-, kaun- ja teraviljades. Eriti rohkesti on neid viljades. Pektiinid punduvad hõlpsasti ja nende lahused tarretuvad kergesti. Lahustuvad kiudained vähendavad glükoosi absorptsiooni peensooles ja mõjuvad vere kolesterooli taset langetavalt. Süsivesikute ainevahetus Süsivesikute metabolismi (NB! sisuliselt on see glükoosi metabolism) meditsiiniline tähtsus: * Süsivesikute metabolism peab rahuldama üle poole (56-60%)organismi energiavajadusest. Mõnede kudede, organite jaoks on tavaolukorras glükoos ainsaks energiaallikaks.
Allergeeni teistkordsel sisenemisel suureneb antikehade kontsentratsioon, mis lisaks allergeenile liituvad mast-rakuga ja aktiveerivad selle. (Mast-rakke aktiveerib ka füüsiline, keemiline (nt alkohol, mõned antibiootikumid) mõju. Mast-rakud eritavad kemikaale (allergia mediaatoreid), mis tekitavad allergilise reaktsiooni: - Histamiin: suureneb lima eritus; organite seintes olevad silelihased tõmbuvad kokku; kapillaaride läbilaskvus suureneb ja koed punduvad vedeliku kuhjumise tagajärjel; halveneb vere ja O2 varustus, närvilõpmed depolariseeritakse – tekib sügelus, suureneb valu tundlikkus. - Prostaglandiinid ja leukotriinid – mõju sarnane histamiinidega kuid kestvus pikem 3) Krooniline allergia Mast-rakud meelitavad teisi vereringes asuvaid immuunsüsteemi rakke kudedesse, need eristavad kudedesse mürkaineid kahjustades koerakke (nt hingamisteede epiteeli), kudedes tekib pikaajaline põletikuline keskkond.
enne pole söönud. · Esineb teadvusestus, nahk on niiske, higistab, roosa, lihased on jäigad, krambid, silmamunad on kõvad. · Hüperglükeemiline kooma- vere glükoositse on kõrge, üle 25-30: naha kuivus, silmamunad on pehmes, lihased on pehmed, suust tuleb atsetooni lõhna. Lastel on süsivesikute varu väike, peab pikematel matkadel puhkama ja sööma. Valkude lõhustamine ja ainevahetus · Valkude lõhustamine algab maos- mao happe mõjul valgud punduvad, muutuvad ensmüümidele paremini kättesaadavaks · Happeline keskkond aktiveerib pepsinogeenid aktiivseks pepsiinideks. · Pepsiidinid lõhustavad valke osaliselt, mitte aminohapeteni. Tekivad kahest-kolmest- neljast amonihappest fragemendid. · Valkude lõhustamine jätkub peensooles kõhunäärne esnüümide ja lõplikult peensoole enda ensüümide mõjul. · Lõhustuse lõpp-produtkid on aminohapped, mis imenduvad verre.
Looduslikud kiudained( klistiiriks kasutatavad ained Keemilise toimemehhanismiga: tugeva toimega sünteetilised ühendid riitsinusõli antraglükosiide sisaldavad droogid 1) Mehhaanilise toimemehhanismiga: ise soolest ei imendu takistavad sooltest vee imendumist seotud osmoosiga punduvad soolse roojamass suureneb sooleseina venitus peristaltika kiireneb roojapehmendajad (teevad roojamassi libedamaks) a)Lahtistavad soolad = osmootsed lahtistid Soolalahuse ja soolesisu on erineva osmootse rõhuga. Soolalahused on hüpertoonilised lahused, mis hoiavad sooles olevat vedelikku kinni . (osmootne rõhk H2O ei imendu seina soolesisu on vedel ja
Termoplastsed polümeerid on lineaarsete molekulidega (Polüetüleen PE, polüpropüleen PP, polüvinüülkloriid PVC, teflon, nailon) ning termoreaktiivsed on ruumilise struktuuriga (polüestrid, fenüülformaldehüüdvaigud, epoksiidvaigud jne). Termoplastsed polümeerid muutuvad kuumutamisel kergesti voolavateks ning enamus lahustub hästi orgaanilistes solventides. Termoreaktiivsed polümeerid ei sula kuumutamisel, vaid lagunevad. Solventides punduvad, aga ei lahustu. Pinnakatete põhiomadused. Pinnakatted peavad sarnaselt liimidega hästi nakkuma aluspinnaga, tugevad ja vastupidavad, algul vedelad, pärast kõvenevad. Värvid peavad moodustavama pinnal orgaanilise kelme. Välispind peab olema sile, läikiv või matt, värviline või läbipaistev, kulumiskindel. Kaitseomadused mehaaniliste, keemiliste ja bioloogiliste tegurite eest. Tähtis on ilufunktsioon ka. Nakkumise tingimused samad mis on liimidel (karedus, poorsus, hüdrofoobsus)
rakumahla suhtes hüpertooniline lahus. Vee liikumise rakumahlast hüpertoonilisse lahusesse tõmbub rakk kokku ja seejärel eraldub protoplasma rakuseinast (plasmolüüs). Vastassuunaline vee üleminek väljast raku sisemusse leiab aset hüpotooniliste lahuste korral, mille osmootne rõhk on väiksem rakuvedelike osmootsest rõhust. Kui erütrotsüüdid sattuvad hüpotoonilisse lahusesse, nad punduvad ja võivad lõhkeda (hemolüüs). ! IV variant 1. Mis määravad protsesside suunalisuse? Protsesside termodünaamiline pöörduvus. Gibbsi vabaenergia ja entroopia roll protsessi suuna määramisel. ! Korrapäratus on korrapärasusest tõenäolisem ning entroopia on suhteliselt lihtsalt arvutatav,seetõttu saab seda kasutada isevoolulise protsessi suuna määramiseks. Isoleeritud süsteemis q=0 (alati), seega: 1) pöörduva protsessi korral- (delta) S=0
Kui on saavutatud pI, siis valk sadeneb kõige kergemini, kiiremini. pH < pI – positiivselt laetud pH > pI – negatiivselt laetud Happelised aminohapped annavad valgule happelised omadused ja aluselised vastavalt aluselised omadused. Vt aminohapped. 8. Füüsikalis-keemilised omadused Kolloid-osmootsus e onkootsus(osmootne rõhk kolloidlahuses)[enamik valke on hüdrofiilsed ja vesilahustuvad. Kollageenid ei lahustu vees ahelatevaheliste sidemete tõttu, kuid punduvad (seovad rohkesti vett). Tõelised (molekulaarsed) lahused. Püsivus – valgulahus ei koaguleeru seismisel (ei sadene täielikult). Väike difusioonikiirus – lahustunud aine molekulide liikumine lahuses madalama konsentratsiooni suunas tasakaalu saabumiseni, st lahustunud aine molekulide ühtlase jaotumiseni lahuses. Madal osmootne rõhk – valgud ei läbi biomembraane. Kõrge viskoossus – võime moodustada soole ja geele. Optilised eriomadused – valgulahus
Kui on saavutatud pI, siis valk sadeneb kõige kergemini, kiiremini. pH < pI positiivselt laetud pH > pI negatiivselt laetud Isoelektriline punkt pH väärtus, mille juures ei ole summarset laengut e laeng on 0 (anioonid=katioonid). 8. Valgu Füüsikalis-keemilised omadused Kolloid-osmootsus e. onkootsus (osmootne rõhk kolloidlahuses), enamik valke on hüdrofiilsed ja vesilahustuvad. Kollageenid ei lahustu vees ahelatevaheliste sidemete tõttu, kuid punduvad (seovad rohkesti vett). Valgulahused- Tõelised (molekulaarsed) lahused. Püsivus valgulahus ei koaguleeru seismisel (ei sadene täielikult). 2 Väike difusioonikiirus lahustunud aine molekulide liikumine lahuses madalama konsentratsiooni suunas tasakaalu saabumiseni, st lahustunud aine molekulide ühtlase jaotumiseni lahuses. Madal osmootne rõhk
Al2O3, MgO, Cr2O3. Vahtkorundi saab valmistada deatomiidist (SiO2). 44. Molaarmassi mõiste sisu.: Molaarmass M on ühe mooli mass grammides (g/mol). Hüdrofoobsus on aine ja vee vastastik mõju puudumine, need ained ei pundu ega märgu. Hüdrofoobsed ained on enamik metalle ja need org.ained, mille molekulid ei sisald polaarseid aatomi rühmi. Hüdrofiilsus on aine ja vee tugev vastasmõju, need ained märguvad hästi ja nad lahustuvad või punduvad vees. Hüdrofiilsed ained on anor.soolad, savid, tärklis, oleofiilsed ained (parafiin, tahm). Org. lahuste korral antakse järgmised omadused: suhteline lenduvus, molaarmass, keemistemperatuur, inimesele ohutu piir konsentratsioon õhus (mg/m³). Näiteks vastavalt on benseenil 3,0; 78,1; 80,2; 35. 45. Keemilise reaktsiooni põhitunnus.: Keemiline reaktsioon on protsess, kus tekib uus aine ja selle käigus peab tekkima vähemalt üks ja katkema vähemalt üks side
suviteraviljade kasvatamisel.Väetistele reageerib hästi.Puhta külvise saamiseks tuleb tatart hoolikalt sorteerida.Tatart võib külvata kui mulla temp on 10-12C.Tõusmed ilmuvad 5-6 päeva pärast külvi, külva-takse mai viimasel dekaadil või juuni algul, valmib aug teisel poolel.Külvatakse reaskülvis, laiarealiselt või viirgudena.Külvisenorm on 400 seemet m² e 80- 90kg/ha. Seemned peavad olema niiskes mullas 5-7 cm sügavuses.Tatar ei satu tihti kontakti mullaga ja punduvad aeglaselt, siis tuleb külve rullida.Tundlik herbitsiidide suhtes. Tatra tolmlemiseksviiakse õitsemise ajaks põllule 2-3 mesilasperet ha kohta. Õitseb 20-30 päeva. Küpsed viljad pudenevad kergesti. Kui 2/3 viljadest on valminud, alustatakse koristamist jaoti kahefaasiliselt. 38) Kaunviljade botaaniline iseloomustus. Kuuluvad katteseemnetaimede hõimkonda, kaheidulehelist klassi, liblikõieliste sugulonda.
Väetistele reageerib hästi.Puhta külvise saamiseks tuleb tatart hoolikalt sorteerida.Tatart võib külvata kui mulla temp on 10-12C.Tõusmed ilmuvad 5-6 päeva pärast külvi, külva- takse mai viimasel dekaadil või juuni algul, valmib aug teisel poolel.Külvatakse reaskülvis, laiarealiselt või viirgudena.Külvisenorm on 400 seemet m² e 80-90kg/ha. Seemned peavad olema niiskes mullas 5-7 cm sügavuses.Tatar ei satu tihti kontakti mullaga ja punduvad aeglaselt, siis tuleb külve rullida.Tundlik herbitsiidide suhtes. Tatra tolmlemiseksviiakse õitsemise ajaks põllule 2-3 mesilasperet ha kohta. Õitseb 20-30 päeva. Küpsed viljad pudenevad kergesti. Kui 2/3 viljadest on valminud, alustatakse koristamist jaoti kahefaasiliselt. 38) Kaunviljade botaaniline iseloomustus. Kuuluvad katteseemnetaimede hõimkonda, kaheidulehelist klassi, liblikõieliste sugulonda. Kaunviljad on üheaastased rohttaimed,neil on püstine või lamanduv vars,
MIDA ÜLDSE ARVATA KIUDAINETEST? Kiudained (vanemas kirjanduses kestained, ballastained) jagatakse polüoosseteks ja mittepolüoosseteks. Polüoossed (polüsahhariidsed) kiudained jaotuvad kaheks: vees lahustumatud ja vesilahustuvad. Viimase rühma põhiesindajad on pektiinid. Need kuuluvad rakkudevahelise sideainena enamike taimsete kudede koostisse ja neid leidub ohtralt puu-, kaun- ja teraviljades. Eriti rohkesti on neid veel valmivates viljades. Pektiinid punduvad hõlpsalt ja nende lahused tarretuvad kergesti. Lahustuvad kiudained takistavad glükoosi imendumist peensooles ja mõjuvad vere kolesterooli taset langetavalt. Vees lahustumatute kiudainete põhiesindaja on meie planeedi kõige levinum orgaaniline ühend - tselluloos, mis on taime rakukestade komponent. Kogu taimne toit, mida sööme, sisaldab tselluloosi. Vaatamata sellele, et inimene tselluloosi seedida ei suuda, on sellel süsivesikul meie seedetalitluses tähtis roll
elektrolüüdi lahuses ja värvikiht saadakse kohe (värvide valik on väike, kuid kiht on püsivam kui eelmiselmeetodil.) 44. Molaarmass M on ühe mooli mass grammides g/mol. Hüdrofoobsus on aine ja vee vastastikmõju puudumine, need ained ei pundu ega märgu. Hüdrofoobne pind märgab süsivesinikku paremini kui vett. Hüdrofii-lsus on aine ja vee tugev vastasmõju, meed ained märguvad hästi ja nad lahustuvad või punduvad vees (anor. soolad, savi, tärklis, parafiin). Hüdrofiilsed pinnad märgavad vett paremini kui süsivesikuid. Ioonvahetus on protsess, mille tulemusena tahkes faasis olevad ioonid vahetatakse välja ioonidega lahusest. Ioonvahetajad (prooton, Naioonid, Ohioonid, Clioonid) – lahustumatud tahked ained: sünteetilised polümeersed valgud või looduslikud materjalid. Need tahked ained on kationiidid ja anioniidid. Kat.:RSO3-Ht+
peennisulõiget. Jahusegu kasutatakse erinevate saiade, kuklite ja batoonide valmistamiseks Rukkijahu Rukkijahust leib on võrreldes nisujahust saiaga väiksema poorsuse ja mahuga, tumedama sisu ja koorikuga ning kleepuvama sisuga. See on tingitud rukkijahu koostisest. Rukkitärklis kliisterdub madalamal temperatuuril ning rukkijahule on iseloomulik suur veeslahustuvate limaainete sisaldus. Rukkijahu ei sisalda kleepvalku, rukkivalgud punduvad kiiresti ja moodustavad viskoosse kolloidse lahuse. Rukkijahust leibade eeliseks on asjaolu, et rukkivalgud sisaldavad rohkem neid asendamata aminohappeid (lüsiini, treoniini), mida nisuvalgus on vähe. Tänapäeval on eriti populaarsed täisterajahust valmistatud rukkileivad. Leibadele võib lisada ka leotatud terveid rukkiterasid. Rukkijahu jaguneb neljaks sordiks: · Täistera rukkijahu · Lihtrukkijahu · Kroovrukkijahu · Rukkipüül
Haiguse kulg võib olla äge või krooniline. Ägedalt kulgeb filometroidoos mõne nädala vanustel kaladel, kelle organismis migreerivad filometroideste vastsed vigastavad maksa, ujupõit, neere jt organeid. Haigestunud kalad ujuvad koordineerimatult, hiljem nad laskuvad veekogu põhja ja hukkuvad. Haigus kestab 23 päeva. Filometroidoosi krooniline vorm esineb kahesuvistel ja vanematel kaladel. Haiged kalad kõhnuvad, parasiitidega soomuse taskud punduvad, esineb soomuste erosiooni ja verevalumeid. Naha vigastustes hakkavad arenema saproleegniad ja sekundaarne mikrofloora. Kala kaotab kaubandusliku välimuse. Haiguse kroonilist vormi diagnoositakse kalade kliinilisel ülevaatusel ja helminto loogilisel uuringul. Filometroidoosi avastamisel kehtestatakse tiigimajandile või veekogule kitsendused ning rakendatakse ettenähtud ravi ja tõrjeabinõud. Medika mentidest kasutatakse ditrasiinipreparaatide süstituna kehaõõnde. Joonis 60
peennisulõiget. Jahusegu kasutatakse erinevate saiade, kuklite ja batoonide valmistamiseks Rukkijahu Rukkijahust leib on võrreldes nisujahust saiaga väiksema poorsuse ja mahuga, tumedama sisu ja koorikuga ning kleepuvama sisuga. See on tingitud rukkijahu koostisest. Rukkitärklis kliisterdub madalamal temperatuuril ning rukkijahule on iseloomulik suur veeslahustuvate limaainete sisaldus. Rukkijahu ei sisalda kleepvalku, rukkivalgud punduvad kiiresti ja moodustavad viskoosse kolloidse lahuse. Rukkijahust leibade eeliseks on asjaolu, et rukkivalgud sisaldavad rohkem neid asendamata aminohappeid (lüsiini, treoniini), mida nisuvalgus on vähe. Tänapäeval on eriti populaarsed täisterajahust valmistatud rukkileivad. Leibadele võib lisada ka leotatud terveid rukkiterasid. Rukkijahu jaguneb neljaks sordiks: · Täistera rukkijahu · Lihtrukkijahu · Kroovrukkijahu · Rukkipüül
kontraktsioon järel). Tahteline ja reflektoorne tegevus toimuvad samaaegselt. Glottis sulgub ja diafragma ja kõhulihased kontraheeruvad (prelum abdominale) ja toimub rooja väljutamine. Toidu kiudained Inimene peab tarbima 20-30g kiudaineid ööpäevas. Nende tunnuseks on seedumatus peensooles. Eristatakse polüoosseid ja mittepolüoosseid kiudained. Polüoossed kiudained jagunevad vees lahustuvateks (näit. pektiinid, need punduvad kergesti ja nende lahused tarretuvad kergesti) ja vees lahustumatuteks (tselluloos, sisuliselt ka hemitselluloos). Mittepolüoossetest kiudainetest on sagedaseim ligniin. Kuigi kiudained peensooles ei seedu, on neil siiski olulised ülesanded: a) tselluloos ja hemitselluloos suurendavad toidukördi mahtu ja viskkoossust (soolesisaldis on seetõttu pooltahke) > roojamassi formeerumine;
Plasmiidid Puudub Olemas 10. Bakterite viburid, spoorid ja spooride moodustumine Viburite kuju võib olla silinderjas või lindikujuline. Viburite asetuse järgi: 1) monotricha üks vibur raku ühe otsas; 2) amphitricha - 1 vibur raku mõlemas otsas; 3) lopotricha viburikimp raku ühes või mõlemas otsas; 4) peritricha viburid ühtlaselt ümber keha; 5) atricha viburid punduvad. Bakterite eosed Bakter moodustab eoseid ebasoodsates tingimustes. Kui tingimused on soodsad, moodustub jälle bakterirakk. Bakteri eos ehk endospoor, seetõttu bakterid moodustavad baktereid üksteise sees. Võib taluda külmutamist alla 200C. Lühiajalisel keetmisel eosed ei hävine, kuivas õhus on suutelised püsima 105C juures. Efektiivne on hävitada steriliseerimisel. Rõhu all 120C juures. Eoses ainevahetust ei toimu. Ta on lihtsalt elu alalhoidmise üks vormidest
Plasmiidid Puudub Olemas 10. Bakterite viburid, spoorid ja spooride moodustumine Viburite kuju võib olla silinderjas või lindikujuline. Viburite asetuse järgi: 1) monotricha üks vibur raku ühe otsas; 2) amphitricha - 1 vibur raku mõlemas otsas; 3) lopotricha viburikimp raku ühes või mõlemas otsas; 4) peritricha viburid ühtlaselt ümber keha; 5) atricha viburid punduvad. Bakterite eosed Bakter moodustab eoseid ebasoodsates tingimustes. Kui tingimused on soodsad, moodustub jälle bakterirakk. Bakteri eos ehk endospoor, seetõttu bakterid moodustavad baktereid üksteise sees. Võib taluda külmutamist alla 200C. Lühiajalisel keetmisel eosed ei hävine, kuivas õhus on suutelised püsima 105C juures. Efektiivne on hävitada steriliseerimisel. Rõhu all 120C juures. Eoses ainevahetust ei toimu. Ta on lihtsalt elu alalhoidmise üks vormidest
36 karvade eemaldamise ajal või pärast seda. Painimise põhieesmärk on kollageeni struktuuri hõrendamine. Painimise tagajärjel kiudude kimbud lagunevad osaliselt ning kiudude vahel olevad mittekollageensed valgud lahustuvad. Protsessi käigus peab jälgima, et kollageen ei hakkaks lahustuma (see võib toimuda pärast muude valkude lahustumist). Painimise vältel naha poorsus suureneb ja kollageenkiud punduvad. Painimist ei saa kasutada karusnahkade puhul, sest siis tuleks karv lahti. Pärast painimist tuleb vabaneda nahas tekkinud Ca sooladest. Selleks leotatakse nahka ammooniumisoolade lahustes. Pikeldamine. Pikeldamine muudab nahka happelisemaks. See on eriti kasulik mineraalparkimise jaoks. Pikeldamisseguks on tavaliselt happe ja keedusoola (NaCl) lahus. Hape lõhub kollageenis osa vesiniksidemeid ja ioonseid sidemeid, mistõttu nahk muutub veelgi plastilisemaks. Nahast tõrjutakse
Haiguse kulg võib olla äge või krooniline. Ägedalt kulgeb filometroidoos mõne nädala vanustel kaladel, kelle organismis migreerivad filometroideste vastsed vigastavad maksa, ujupõit, neere jt organeid. Haigestunud kalad ujuvad koordineerimatult, hiljem nad laskuvad veekogu põhja ja hukkuvad. Haigus kestab 23 päe va. Filometroidoosi krooniline vorm esineb kahesuvistel ja vanematel kaladel. Haiged kalad kõhnuvad, parasiitidega soomuse taskud punduvad, esineb soomuste erosiooni ja verevalumeid. Naha vigastustes hakkavad arenema saproleegniad ja sekundaarne mikro floora. Kala kaotab kaubandusliku välimuse. Haiguse kroonilist vormi diagnoositakse kalade kliinilisel ülevaatusel ja helminto loogilisel uuringul. Filometroidoosi avastamisel kehtestatakse tiigimajandile või veekogule kitsendused ning rakendatakse ettenähtud ravi ja tõrjeabinõud. Medika mentidest kasutatakse ditrasiinipreparaatide süstituna kehaõõnde. Joonis 60
oksüdeerimine või redutseerimine, nii et Fe(II) ja Fe(III) ühendite värvused täiendvärvustena teineteist ära kustutaksid ja sum kahvaturoheline. Võib lisada ka MnO2, mis kustutab rauaühendite värvuse. Aknaklaasi valmistamisel tõmmatakse klaasimass läbi kitsa pilu lindiks, mis liigub üle kuumade metall-laudade ja lõigatakse pärast kõvastumist parajateks tahvliteks. Värvkatte eemaldamine. Mida kvaliteetsem värvikiht on seda raskem teda eemaldada, pöörduvad värvid punduvad lahustites ja kergesti eemaldatavad mehaaniliselt, pöördumatute värvide jaoks on mehhaanilised võtted: liivapaber, liivaprits. Värvi saab eemaldada ka kuumutades, külmutades. Saab eemaldada ka keemiliselt, aktiivlahustitega ja ka mehaaniliste võtetega või siis igasuguste värviärastamissegudega. Pilet 11. Vask on plastne, pehme, suhteliselt väikse tihedusega (8,9), sulamistemperatuuriga 1083 kraadi. See on väga hea soojus-ja elektrijuhtivusega, 0,02 % alumiiniumit vähendab
<--------------------------------------------------------------------------> vesi Vee ülesanded molekulaarsel tasandil : 1. vesi on taimse fotosünteesi lähteaineks.(hapnik eraldub veest) 2. Vesi osaleb hüdrolüüsi reaktsioonides. (tärklis+vesi=Glükoos) 3. vesi on universaalne lahusti. Suhe veesse : a) hüdrofiil e. vettarmastavad. Lahustuvad vees või seostuvad veega. (tärklis, tselluloos, zelatiin). ained kas märguvad või punduvad. b) hüdrofoobsed e. vettpõlgavad. Ained mis ei lahustu, ega seostu vee molekulidega. (õlid, rasvad, vahad) 4. Vesilahustes paljud ühendid moodustavad ioone, ja need määravad lahuse pH. pH - näitab lahuse happelisust, neutraalsust või aluselisust. pH puhul kasutatakse kokkuleppelist skaalat. (0-7 = happeline, 7-14 = leelis. 0 on kõige happelisem. 14 kõige leeliselisem. pH skaala on logaritmiline st. pH 3 on 10x happelisem võrreldes pH
2.) hüdroaktiivne sulgumine- vee defitsiidi tingimustes siis veekaotuse vähendamiseks õhulõhed sulguvad suures osas sõltumata valgustatusest (siit ka põhjus, miks suvine pikk põuaperiood mõjutab üldist saagikust). Taimed, mis kasvavad kuivas pinnases ja pidevalt tuulises keskkonnas on õhulõhed pooleldi suletud (tuul soodustab aurumist). 3.) hüdropassiivne sulgumine- teib kui on ülikõrge õhuniiskus (mitu päeva järjest uduvihma), mille puhul alumise kattekoe rakud punduvad ja mehhaaniliselt suruvad õhulõhe poolenisti kinni. Taimset fotosünteesi mõjutavad tegurid: 1.) valgustatus- x telg (valgustus intensiivsus), y- teljel (FS saagis) kuni mingi piirini kasvab saagikus, siis tekib platoo ja kui veel tõsta valguse intensiivsust siis hakkab langema, sest tekib pigmentide lagunemine (foto destruktism). Järeldused: liiga palju valgust on taimele kahjulik. Taimseks fotosünteesiks on sobivam teatud
T-raku aktivatsioon indutseerib madalatasemelist proviiruse transkriptsiooni RNA transkriptid paljundatakse ja seotakse, saab toimuda varajaste geenide tat ja rev translatsioon Tat amplifitseerib viiruse RNA sünteesi, rev indutseerib üksikult seotud või mitteseotud viiruse RNA transporti tsütoplasmasse Hilised valgud Gag, Pol, ja Env transleeritakse ja viiakse viiruse partiklitesse, mis rakust välja punduvad IS kontrollib HIV hulka, kuid ei suuda viirust lõplikult elimineerida. HIV nakatunud inimestel esineb 4 perioodi haiguse kulus: Esimesel 4-8 nädalal pärast nakatumist ilmneb tavaliselt gripisarnane haigus, viiruse tase võib järsult tõusta, tõuseb ka HIV-spetsiifilise CTL-i tase , HIV p24 antikehade teke, HIV Env antikehade tase. Asümptomaatiline faas. Tavaliselt 2-12 aastat (võiks olla ka 24-25 aastat, enne 1982.a haigestunud inimeste kohta pole andmeid)
10 cm pikad ja kuni 5 cm laiad. Püsik-seljarohi on kahekojaline taim; sageli kasvavad isasõisi kandvad taimed ühes kogumikus ja emasõisi kandvad taimed teises kogumikus. Selle põhjuseks on taime võsundiline paljunemine. Õied on vähemärgatavad, kuna puudub värviline õiekate ja taimed on tuultolmlejad. Emasõied on 1-3 kaupa lehekaenaldes, isasõied piklikes õisikutes; tolmukad punduvad ja paiskavad "lõhkemisel" korraga kogu õietolmu laiali. Õitseb mais, harva aprillis. Viljad võivad areneda ka viljastamata õitest. Avanemisel paiskavad kahepesalised kuprad seemned kuni 4 m kaugusele paisklevi; lisaks sipelglevi. Paljuneb nii võsunditega kui seemnetega. Kasutamine: seljarohud sisaldavad saponiini, mõruaineid, metüülamiidi ja trimetüülamiini; nende ainete tõttu on taimed mürgised. Peale söömist tekib