1. * Hautamine-kuumtöötlemine,töödeldav toiduaine esmaslt praetakse pruunikooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse väheses vedelikus. Kaanega. ¾ vett. 97 kraadi juures. * Vokkimine- kuumtöötlemine, toiduaineid kuumutatakse lühikest aega, väheses rasvas ja pidevalt vokkides. 175-180 kraadi juures. Toiduained lisatakse valmimise järjekorras. (riis, köögivili, kana, kala, puuviljad, pasta) * Freesamine- lühiajaline kuumutamine rasvaines värvi andmiseks. 2.* Barbecue- toidu aeglane küpsetamine spetsiaalses vesivanniga varustatud ahjus. Umbes 80 kraadi juures, suitsuses ja niiskes keskkonnas
Köögiviljade koorimine. Lindude sulgede ja sisikonna eraldamine. Erineva toiteväärtusega osade eraldamine: Kontide eraldamine lihast. Kõõluste eraldamine lihast. Kalade fileerimine. Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine: Toiduainete tükeldamine. Toodete vormimine. Võtted, mis muudavad toiduainete kvaliteeti: Vahustamine. Hakkliha valmistamine. Toiduainete või pooltoodete paneerimine. Kirjelda kuumtöötlemismeetodid lehekülg 14-19 Toiduainete kuumtöötlus põhivõtted on keetmine ja praadimine: Toiduainete keetmine Toiduainete praadimine Muud kuumtöötlemisviisid Keetmine väheses vedelikus-lühike Praadimine väheses rasvas 5-10% Hautamine Keetmine rohkes vedelikus-pikk Praadimine rohkes rasva 1/3 Töötlemine mikrolaineahjus Keetmine veeaurus. 100 c juures Frittimine-180 kraadi õlis Suitsutamine Keetmine omas mahlas-kalad, Röstimine-kuival pannil Barbecue-BBQ-ahi
Koka kutseeksami kordamisküsimused ja vastused 1. Kirjelda külmtöötlemismeetodid · Külmutatud toiduainete sulatamine külmutatus liha- ja kalatoodete, pooltoodete sulatamine · Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine Näiteks: köögivilja sorteerimine köögivilja pesemine köögivilja koorimine tapaloomade seedeelundite eraldamine lindude sulgede ja sisikonna eraldamine kalade soomuste ja sisikonna eraldamine · Madala toiteväärtusega osade eraldamine Näiteks: kontide eraldamine lihast kõõluste eraldamine lihast kalade fileerimine · Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine Näiteks: toiduainete tükeldamine toodete vormimine
Et organismi valguvarud pole suured, peab toit igal söögikorral küllaldaselt valku sisaldama. Eesti elanike toit on suhteliselt valguvaene, sest meil eelistatakse rasvarikast toitu. Meie tähtsamateks valguallikateks on teraviljasaadused. Täisväärtuslike valkude allikaks on piim ja liha. Kala ja muna osakaal valguallikana on väike, sest neid süüakse vähem. 9. Heleda puljongi valmistamine Heledaid kontsentreeritud puljongeid keedetakse nagu lihapuljongeid, ainult keetmise aeg on pikem 810 tundi. Tükeldatud ja röstitud maitseköögiviljad lisatakse puljongile 3 tundi enne keetmise lõpetamist. Puljongid kurnatakse ja keedetakse seejärel kokku. Kokkukeetmisel keedetakse puljongit kaaneta nõus, puljongi maht väheneb oluliselt, maitse tugevneb. Kokkukeedetud puljong jahutatakse kiiresti jahutuskapis, pinnale kerkinud rasv eraldatakse. Puljongeid säilitatakse jahutatult või külmutatult. 10. Erinevad allergiat põhjustatavad toiduained
180 kraadi juures, umbes 30 min, kuni valmimiseni. Kasutatakse eelroogadena, dessertidena. 14. Kirjelda pruuni põhikastme tooraineid, valmistamist, kasutamise võimalusi. Pruuni põhikastme valmistamiseks kasutatakse veise- lamba- uluki- vasikapuljongit. Kondid raiutakse või saetakse väiksemateks tükkideks (5-6 cm), liha pestakse. Pruuni lihapuljongi puhul konte röstitakse pannil või ahjus. Tooraine pannakse külma vette keema ning aetakse kiiresti keema, peale kogunev vaht riisutakse. Puljong keedetakse nõrgal kuumusel nii, et vedelik vaevu väreleb. Keetmisel riisutakse vajadusel ka vaht kui seda tekib ning ka peale tekkiv rasv mis võib anda õhuhapnikuga reageerides halva maitse. Puljongi rasv kasutatakse ära teiste toitude valmistamisel. Keetmise kestvus oleneb liha liigist, jaotustükist, looma vanusest, rammususest (1,5-5 tundi). Umbes tund enne valmimist pannakse puljongisse
Oivaline sokolaad ja parmesani juustu kaabeteks, samuti sobilik riknenud piirkondade eemaldamiseks viljadelt. Induktsioonpliit klaaskeraamilise pealispinnaga pliit, mille tööpõhimõte seisneb pliidi pinna all olevat pooli läbivas elektrivoolus. Pooli ümber tekib magnetväli, mis omakorda tekitab pöörisvoolud pliidile asetatud nõus. Pöörisvoolude tulemusel tekib nõu põhjas ja seintes soojus. Induktsioonkuumutuse meetodil muutub näiteks vee keetmine keskmiselt kaks korda kiiremaks ja poolteist korda ökonoomsemaks võrreldes "tavalise" keraamilise kuumutustsooniga. Luakatted Rootsilaud kasutatakse nii hommiku-, õhtu- kui ka lõunasöökide serveerimisel. Lauale pandakse korraga kogu eine, nii eel-, pea-, kui ka järelroad, serveerides need kaunilt kujundatuna suurtelt vaagnatelt. Fursettlaud - kasutatakse tavaliselt vastuvõttude puhul, kui suhteliselt väikeses ruumis tuleb teenindada suurt hulka külalisi lühikese aja jooksul
1. TOIDUAINETE KULINAARNE TÖÖTLEMINE. 1. Mis on toiduainete külmtöötlemine? Selleks, et toiduaineid saax toorelt süüa või kuumtöödelda, tuleb neid eelnevalt pesta, koorida, jne. 2. Kas toiduainete külmtöötlemine ja eeltöötlemine on analoogilised mõisted? Ei ole kuna eeltöötlemisel võib kasutada kuumtöötlemist. 3. Millised on toiduainete kuumtöötlemise viisid? Toiduaine keetmine(rohkes vedelikus, väheses vedelikus, veeaurus keetmine, omas mahlas, vesivannil, rõhu all, kupatamine, blanseerimine-lühiajaline töötlemine kuuma veega või auruga) Toiduaine praadimine(väheses rasvas, rohkes rasvas, friipraadimine, röstimine, grillimine, küpsetamine, hautamine, töötlemine mikrolaineahjus) 4. Mis on toiduainete keetmine? Keetmine on toiduainete töötlemine keeva vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru keskkonnas. 100 kraadi soolaga, 95-97 kraadi juures tavaliselt. 5
koostisaineks.pastatoodetest saab valmistada ka magustoite. 9.Kirjelda juustu kasutamist toiduvalmistamisel?-juustu kasutamist kulinaarias sobib nii soojade ja külmade roogade valmistamiseks. Juustu kasutatakse nii roogade põhitoorainena kui ka roogade maitsestamiseks. Juustud võivad olla ka hapukad,soolased,kirbed. Pehmed, magusad, hapukad juustud sobivad pirukate, salatite vormiroogade, suppide valmistamiseks. 10. hautamine?- toiduained pruunistatakse seejärel keedetakse väheses rasvas. 11.praadimine?-röstimine, tavaline praadimine,rohkes õlis praadimine. 12. Liha keetmine?- keetmiseks sobib veiseliha,lambaliha,kanaliha.Liha keedetakse suure tükina(1,5-2kg). Vajaduse korral lihad vormitatakse. Liha pannakse keema kuuma magedasse vette. 1kg kohta võetakse 1-1,5l vett. Liha kuumutatakse keema ja keedetakse nõrgal keemisel 90-97 kraadini. Liha on valmis siis, kui nõel läbib teda kergelt. 13.iseloomusta valkusid?- Piimas,lihas,munades,kalas. On luudele
· puhastmine-koorimine Madala toiteväärte osade eraldamine Kuju andmine · Tükeldamine · Vormine Kuumtöötlemist ja maitset muutvad võtted · Leotame tangaineid · Marineerimine(kurgid) · Vasardamine Toiduainete kvaliteeti muutvad võtted · Vahustamine · Hakkmassi valmistamine · Paneerimine(nt riivsai ja munaga) KUUMTTTÖÖTLEMINE · Keetmine-vedeliku abil(soolses vees 101 kraadi ja rõhuall keetmine on 119 kraadi )/tasel keetmsel on 95/97 kraadil(virvendab vesi)kanne all.tuleb arvetsada keeduaegu · Keetmisviisid:rohkes vedelikus keetmine(pastad) Väheses vedelikus:toiduained on vaevu kaetud Veeaurus : · Praadimine Keetmisviisid Kupatamine · Rohkes magedes vees · Soolases,kibeda,hapu maitse vähendamiseks TOIDUVALMISTAMISE ALUSED · Mürkainete lahustamiseks · Toiduainete puhastamiseks
Kordamisküsimused tasemetööks. 1.Milliseid võtteid tuleb kasutada selleks ,et säilitada võimalikult rohkem C-vitamiini kuumtöötlemisel? Tuleb kasutada vastavaid kuumtöötlusvõtteid, nagu aurutamine, väheses vees keetmine või kasutada paneeringut. 2.Milliseid köögiviljatoite sa tead maailmaköögist? Kartulisalat, köögiviljakotlettid, kartulikotlettid, porgandipirukas jne... 3.Millistest toiduainetest saab keeta puljongeid? Loom, linna, uluki lihast ja kontidest. Maitsestamiseks kasutatakse köögi- ja juurvilju, vürtse, maitsetaimi ja maitseaineid. 4.Millised on klassikalised vürtsid? Basiilik, Cayenne'i pipar, Estragon, Kalgan, Kaneel, Ingver, Kaneelikoor, Kappar, Kardemon, Karrilehed, Koriander. 5
Sageli kasutatakse gratineerimisel riivjuustu või riivsaia, aga ka paksu koort. Prantsuse köögist on kogu maailmale tuttavad sellised road nagu Gratin Dauphinois ning klassikaline kartuligratään, milles keedukartulid kooresegus ja riivsaiaga kaetult üle küpsetatakse. Timbaalid valmistatakse köögiviljapüreest, millele lisatakse munakollased ja maitseained. Massil lastakse jahtuda ja lisatakse siis vahustatud munavalged. Mass pandakse väikestesse timbalivormidesse ja keedetakse ahjus vesivannil 170*C juures 25-30 min. Terriin on prantsuse päritolu roog, mis sarnaneb kõige enam meil levinud pasteedile. . Valmistatakse spetsiaalses terriinivormis veevannis kuumutades. Kui eraldi nõu pole, siis sobib edukalt ka keeksivorm, millel kaaneks foolium. Coulis on prantsuse kaste, mis on tehtud puuviljadest või köögiviljadest. Kasutatakse dessertides. III praktikum : Kanapee on väike võileib (ka praetud või röstitud), mida serveeritakse enne sööki isuäratamiseks
Külmi suupisteid võib liigitada nende valmimiseks kasutatava toorainejärgi: suupisteid lihast, suupisted kalast, suupisted köögiviljadest, suupisted seentest, suupisted juustust, suupisted munadest jne. 2.Kuidas valmistatakse lihasülti? Süldimaterjal asetatakse eelmisel päeval külma veega või kupatatakse enne süldi keetmist. Ettevalmistatud subprotuktid asetatakse külma veega keema. 1kg süldimaterjali kohta võetakse1-1,5 l vett. Liha pannakse keema veidi hiljem, 45 minuti peale keetmise algust. Sült kuumutatakse kiiresti keemiseni ja vaht korjatakse hoolikalt. Edasi keedetakse tasasel keemisel, liigne rasv eemaldatakse. Sült keem3-4 tundi ja on valmis kui liha kontide küljest lahti lööb. Maitseköögivili lisatakse suurte tükkidena röstitult umbes 1 tund enne süldi valmimist. Valminud süldist võetakse liha ja kondid välja, leem kurnatakse. 3.Kuidas valmistatakse lihatarrendeid? Tarrendi valmistamiseks võetakse 1l lihapuljongi kohta 30 g zelatiini
Lisan rahulikult segades muna valge. 11. Keedutaige. Rasvaine koos soola ja veega kuumutatakse aeglaselt paksupõhjalises keedunõus. Kuni rasvaine sulab, siis kuumutatakse kiiresti keemiseni, lisatakse kohujahu(sõeludes). Ja klopitakse tugevalt vispliga, kuni taigen moodustab ühtlase massi ja lööb nõu küljest lahti. Lase taignal jahtuda 60-70 C-ni ja segatakse siis ükshaaval juurde lahti klopitud munad. 12. Kuumtöötlemise meetodid. · Keetmine · Blanseerimine-rohkes vedelikus lühiajaline keetmine. · Keetmine omas mahlas. · Keetmine vesivannil. · Keetmine rõhu all. · Kupatamine-keetmine rohkes vees soolase, hapu, kibeda maitse eemaldamiseks, tooraine puhastamine. · Passeerimine e. Rasvas kuumutamine. · Praadimine väheses rasvas. · Praadimine rohkes rasvas e. Friteerimine. · Röstimine e. Ilma rasvata praadimine.
kontsentreerimine vee väljaaurutamise abil. Puljongi, supi, kastme, marinaadi jms. keetmine, kuni on aurustunud soovitav kogus vedelikku ja/või tekkinud tugevam maitse. Hautamine- ahjus või pliidil tasasel tulel kaane all kuumutamine, kasutades väheses koguses vett või veeauru. Kombineeritud kuumtöötlemise võte, mille puhul töödeldavad toiduained kuumutatakse esmalt rasvaines, vajadusel kuni pruuni kooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse väheses vedelikus tasasel tulel kaane all valmimiseni. Poseerimine- muna ilma kooreta keetmine Blanseerimine- toiduainete lühiajaline töötlemine kuuma vee või auruga, abivõte toiduainete eeltöötlemisel. (N. mõningaid köögivilju blanseeritakse heleda värvuse säilitamiseks) Confit- roog valmistatakse ja säilitamiseks, keetes seda väga aeglaselt ja täiesti pehmeks. (Liha, näiteks part või hani, küpsetatakse omas rasvas, millega see pärast
Toiduainete koguste ja kaduse arvutamine tooraine kalkuleerimisel 99 Toiduportsjoni ja eine hinna kalkuleerimine 103 7. Toiduvalmistamise alused 108 2 Toiduainete külm- ja kuumtöötlus 108 Toitude maitsestamise põhimõtted 113 Puljongid ja supid 117 Kastmed 126 Salatid ja võileivad 132 Tangainetest toidud, riisi- ja pastaroad 139 Munatoidud 143 Kalatoidud 147 Lihatoidud 162
Koka eksami kordamisküsimused 1. Külmtöötlemismeetodid: · Külmutatud toiduainete sulatamine. · Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine. Nt: köögivilja sorteerimine, pesemine, koorimine, Tapaloomade seedeelundite eraldamine, Lindude sulgede ja sisikonna eraldamine, Kalade soomuste ja sisikonna eraldamine jne. · Madala toiteväärtusega osade eraldamine. Nt: kontide, kõõluste eraldamine lihast, Kalade fileerimine jne. · Toiduainete ja pooltoodetele kuju andmine. Nt: toiduainete tükeldamine Toodete vormimine jne. · Võtted, mis kiirendavad järgnevat kuumtöötlemist ja muudavad maitset
Julienne/ribad/kangid Peenikesteks tikkudeks tükeldatud köögiviljad (fine 1, 5 * 1, 5 * 50). Allumette terminit kasutatakse ainult kartuli tükelduskuju puhul (allumette 3 * 3 * 60). Brunoise/kuubikud köögiviljade tükelduskujud (3*3*3)(fine 1,5*1,5*1,5) Dice/ kuubikud köögiviljade tükelduskujud (small 6*6*6; medium 12*12*12; large 20*20*20) Paysanne/ viilud köögivilja kuju järgiv tükeldus sõltuvalt tooraine kujust ( 12*1-3) Battonet/Halud köögivilja kuju (6*6*60-75) Tourne/dekoratiivsed tükelduskujud (kõrgus 50, läbimõõt 20, 7-tahuline) Rondelle/ dekoratiivsed tükelduskujud (erineva ddiameetriga, paksus 3-12) Aspikk kange, selge ja hästi tarretuv hele puljong, mida kasutatakse tarrendis roogadevalmistamiseks Fines herbes - hakitud maitseroheline
kollakas. Kujult on pirnjas või munajas.Pärit on Mehhiko keskosast, tänapäeval kasvatatakse Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, ka Põhja- Ameerika California ja Florida osariikides. Eelkõige kasutatakse nagu köögivilja, samas on temas piisavalt rasva, et asendada liha võileibades ja kergemates roogades. Kergelt pähkli maitsega, võine. Austrid - söödavad austerkarplased, leidub palju erinevaid liike
lihaskimbud, neist omakorda lihased. Lihaskiududes sisalduvad valgud müogeen, globuliin, müosiin, aktiin moodustavad 95% kogu lihaskiudude valkudest. Lihaskiudude valkude denatureerumine algab 30-35C. Kui liha on kuumenenud 60-65C, on 92-93,5% valkudest denatureerunud. Liha keetmisel (vee keskkonnas) läheb enne liha läbikuumenemist osa vees lahustuvaid valke keeduvedelikku, moodustades väikese kontsentratsiooniga lahuse. Edasi kuumutades valgud koaguleeruvad ja moodustavad helbed - tekib vaht lahuse (puljongi) pinnale. Kui lahusele lisatakse soola enne liha läbikuumenemist, on vahu teke, seega ka toitainete kadu, tunduvalt suurem (vahtu tekib umbes 5 korda rohkem). Sool oleks õige lisada vähemalt peale vahu korjamist puljongilt. Liha edasisel keetmisel lihaskiudude läbimõõt väheneb, sest valkude denatureerumise tagajärjel surutakse osa koevedelikku neist välja. Liha edasisel
ükskõik millega kapsast lihani, seentest puuviljadeni. Magusad koogid, tordid, rullid, puuviljadega pärmitaignad on vähemalt teekõrvaseks. Leib on iseenesest nii tähtis, et seda kasutatakse Maitsestamine · Maitsestatakse vähe, veidi tilli, küüslauku, suhkrut, hapet (äädikat) ja veel veidi võid. Tuntuimad Söögid Ja joogid · Seenesalat, kapsaleherullid, pealinnasalat ehk Olivier' salat, puljongid, uhhaad, hapukapsasupid, borsid, seljankad, rassolnikud, külm kaljasupp, hautatud liharoad, strooganovid, kotletid, biifsteegid, pudrud, sõrnikud, vareenikud, baabad, pashad, pelmeenid, pliinid, kulits, kisselid, kompotid. · Traditsioonilised vene joogid on kali, sbitnja, mõdu, morss, ürditeed. Vene köögis on palju jooke, mis on valmistatud mee baasil: mitmesugused mõdud ja meejoogid sbitnjad. Vene
KORDAMISKÜSIMUSED 1.Kirjelda külmtöötlemismeetodeid · Tükeldamine' · Pikkimine · Fileerimine · Püreestamine · Tootele vormi andmine · Paneerimine · Vahustamine · Leotamine 2. Kirjelda kuumtöötlemismeetodeid · Flambeerimine · Aurutamine · Barbeque · Keetmine · Hautamine · Pruunistamine · Röstimine · Praadimine · Küpsetamine · Gartineerimine ehk üleküpsetamine · Friteerimine ehk friipraadimine · Grillimine 3. Nimeta erinevaid toidutalumatuse liike ja kirjelda toitumist nende korral Gluteenik + mais, riis, tatar, hirss - nisu, oder, kaer, rukis Laktoosik +laktoosivabad tooted HYLA, taimsete rasvadega tooted - piimatooted Diabeetik + spetsiaalsed tooted, suhkru asendajad - suhkur, süsivesikud 4
6Terriin............................................................................................................... 17 2.7Coulis................................................................................................................ 18 2.8Millest valmistatakse lihapuljongeid?...............................................................18 2.9Puljongi selitamine........................................................................................... 18 2.10Kontsentreeritud puljong................................................................................18 2.11Aspikk............................................................................................................. 18 2.12Konsomee....................................................................................................... 19 2.13Milliseid suppe võib pakkuda pearoaks, nimeta 5..........................................19
jahutatakse kiiresti Maksal lõigatakse ära sapijuhad ja sooned. Suurte loomade maksa leotatakse külmas vees, vett aeg-ajalt vahetades. Suurte loomade maksadel eemaldatakse ka seda kattev kile. Väikeloomade maksal kile eemaldamine oluline ei ole. Mõrkja maitse mahendamiseks võib ka väikeloomade maksa leotada mõni tund piimas. Maks tükeldatakse risti koekiudu, tükkide suurus sõltub valmistatavast roast. Neerud pestakse hoolikalt, eemaldatakse rasv ja uriinisooned. Selleks lõigatakse neerud pealt lahti või pooleks. Neerud pestakse uuesti, vanemate loomade neerusid leotatakse külmas vees 3-4 tundi. Seejärel neerud kupatatakse. 1kg neerude kohta võetakse 5L vett. Neerusid kupatatakse 15-20 minutit, vajaduse korral vahetatakse vett. Peale kupatamist neerud jälle pestakse ning tükeldatakse ristikiudu õhukesteks viiludeks. Kupatamist ei vaja üksnes vasikaneerud Aju pestakse ja pannakse 1-2 tunniks külma hapustatud vette likku
ettenähtud vee kogus ja kuumutatakse see keemiseni. Seejärel lisatakse suhkur, kusjuures segaja peab töötama. Mehhaanilise segaja puudumisel tuleb lisada suhkur 40-50°C juures olevale veele. Edasine suhkrulahuse kuumutamine toimub aeglaselt pidevalt segades nii, et suhkur oleks keemaineku ajaks lahustunud.Mida madalamal temperatuuril suhkur lahustub seda heledam tuleb siirup. Peale suhkru lahustammist keedetakse siirupit 25-30 minutit pidevalt segades, eemaldatakse pealispinnale tekkinud vaht. Antud 25-30 minutiline ajavahemik keetmisel on vajalik selleks, et hävitada baktereid. Kui keeta antud ajavahemikust kauem, toimub suhkru lõhustumine ja karamelliseerumine. Peale 30 minutilist keetmist tuleb kontrollida valmis siirupi kontsentratsiooni. Siirupi valmiduse üle võib otsustada ka tema keemistemperatuuri põhjal: 103,1 kraadi kuivaine sisaldus 60%, 104°C 65%.Valmis suhkrusiirup sisaldab 60-65% kuivainet. Mehhaaniliste lisandite eemaldamiseks kuum suhkrusiirup filtreeritakse
sisetemperatuur on 60°C. Serveeri sinepikastmega. Rulaad Veise sisefilee, petersell, mündilehed, salvei, sool, pipart, küüslauguküünt, rasvaine, lihapuljongit. Valmistamine: 1. Lõigata filee ühest küljest lahti, nii et see avaneb üheks suureks "leheks". Maitsestada, keerata pikuti rulliks, siduda niidiga kinni. 2. Tõsta fileerull ahjuvormi, lisada rasvaine. Küpsetada 175 C juures u 40 minutit. 15 minutit pärast küpsetamise algust lisa lihale puljong. 3. Lõigata valmis küpsetatud fileerull viiludeks. Pikitud veiseliha Veiseliha, suitsupekk, porgand, mugulsibul, küüslauk, punane vein, õli, või, puljong, maitseained Valmistamine: 1. Lihalt eemaldada kelmed ja kõõlused. Suitsupekil eemaldada kamar, lõigata 4cm pikkusteks kangideks. Porgand koorida ja pesta, lõigata kangid. Küüslauk koorida. 2. Väikese noaga teha lihasse piki lihaskiudu sissetorked, millesse suruda peki-, porgandikangid ja küüslauguküüned. 3
sibulaid. Süües tõsta taldrikule hea hunnik putru ja sea portsu keskele silmaks praetud pekirasva, liha ja sibulat. 2 ). Sült on keedetud liha- või kalaleemest tarretis, mis tavaliselt sisaldab ka hakitud liha või kala, vahel ka tükeldatud aedvilju või muud. Leeme tarretamiseks võidakse süldile lisada zelatiini. Sült on Eesti rahvustoit, kuigi sarnast tarretatud lihaleemest toitu valmistatakse ka mujal. Eesti süldi tegemine Eesti rahvustoiduna tuntud traditsiooniline sült keedetakse seapeast, -kaelast, -kootidest ja -jalgadest, mis sisaldavad nii palju liimainet, et jahtuv leem tardub ilma täiendava tardaine lisamiseta. Süldi keetmiseks pannakse liha külma vette, aetakse kiiresti keema, lastakse paar minutit keeda ning loputatakse siis nii lihatükid kui pott külma veega. Liha pannakse uuesti keevasse vette ning keedetakse hästi nõrgal tulel vaevu keevana ilma kaaneta kuni liha luudelt lahti tuleb (3-4 tundi). Enne keemise lõppu lisatakse
Füüsal - füüsali vili on paljuseemneline mari, kasutatakse kaunistuseks, kompottide valmistamiseks. Fedelini pastasort peenikestes spagettidest. Falukorv - (Rootsi) ehk maakeeli Faluni vorst on üks rootslaste püsivaid vorstilemmikuid, mis pakitakse alati punasesse ümbrisesse. Filee pehmeim osa lihast: loomade roietealune ja mõlemal pool nimmelülisid olev õrn liha, lindude rinnaliha, kalade luult eraldatud küljed. Frittima rohkes oils küpsetama Fond konsentreeritud puljong Fondant - pumatimass G Granaatõun lõunamaine puuvili, söömiseks ja mahlade valmistamiseks Greip tsitruseline lõunamaine puuvili Gnocchetti - alguse sai kartulipastast, nüüd tehakse ka nisupastat. Garam masala - india päritolu laialdaselt kasutatav üldmaitseaine. Garam masala sisaldab tavaliselt jahvatatud kardemoni, muskaatpähklit, musta pipart, ingverit, Cayenne'i pipart, nelki, kaneeli, loorberilehti, apteegitilli- ja koriandriseemneid ja vürtskööment (eri tootjatel on
veega keema. Lisa juurde pool teeklaasi odrakruupe. Keeda, kuni tangud on pehmeks muutunud. Siis klopi poti sisu puulusikaga ühtlaseks pudruks. Pruunista pannil tubli ports sealihakuubikuid (väga hästi sobib ka suitsuliha) ja hakitud sibulaid. Serveerimiseks tõsta taldrikule kuhi putru ning sea keskele silmaks praetud pekirasva, liha ja sibulat. Hapukapsasupp 1. Pane liha külma veega keema, riisu vaht. 2. Pane liha peale kapsad ja kapsaste peale tangud , riivitud porgand ja sibul. 3. Keeda nõrgal tulel 1-2 tundi. 4. Veidi enne keetmise lõpetamist lisa maitseained. 5. Kapsasuppi võib ka keeta ilma tangudeta, sel juhul sega supi sisse 10-15 minutit enne keetmise lõpetamist 2-3 tl külma veega segatud jahu. Hernesupp Pane herned ja kruubid eelmisel õhtul likku. Kuumuta vesi keemiseni, lisa suitsuribi, eemalda tekkinud vaht
....................14 (joonis.3) Kalade Kuivatamine..........................................................15-16 (joonis-4) Kalade suitsutamine...........................................................17 (joonis.5) Kalade Marineerimine........................................................18-19 Kala Praadimine..................................................................19 Kalalõhna Kõrvaldamine.....................................................19 Kala Keetmine.....................................................................19 Kala Kaubanduses...............................................................19-23 Kalamari.........................................................................................24 Valgumari.............................................................................24 Serveerimine.........................................................................24 Kokkuvõte..........................................
Suhkur 3,3 Margariin 1,6 Maitseainesegu 0,190 Kergitusained 0,040 ( küpsetuspulber) Vesi 1,800 Väljatulek: 10,0 Pruunistatud suhkrusiirupi valmistamine: * 1/6 suhkrust kõrvetada * 2/5 suhkru kogusest vett, lastakse keema * keev vesi lisatakse pruunistatud suhkrule Suhkrusiirupi valmistamine: * ülejäänud suhkrust ja veest keedetakse siirup * soojale siirupile lisatakse maitseained Suhkru pruunistamiseks valatakse suhkur märga potti, kuumutatakse ja segatakse puulusikaga kuni hakkab eralduma kergelt suitsu ning tekib tumepruun suhkrulahus. Saadud lahusele lisatakse keev vesi ja kuumutada kuni tükid kaovad. Ülejäänud suhkrust ja veest keedetakse suhkrusiirup, mis lisatakse pruunistatud suhkrule, segatakse ja lisatakse maitseained.
Teised toidud sisaldavad värsket ingverijuurt, riisiviina, oa-pastat (mien shiang), fermenteeritud pastasid, seesamiseemneid, seesamiseemneõli, suhkrut, paljusid erinevaid tüüpe äädikaid. Hiina vürtsikastmed on toiduvalmistamisel tähtsad nagu teisedki maitseained ja neid tuleb kasutada säästlikult. Mõnesid kombineeritakse teiste koostisainetega laual moel. Toitude valmistamine · Riisi toiduks valmistamine on Hiinas suur kunst. Et riis jääks läikiv ja sõmer, keedetakse seda enamasti aurus. Soola ei lisata. Sool antakse lauas riisi kõrvale. Loomaliha juurde eelistatakse pruuni riisi. · Hiina kokk ei lase midagi raisku minna. Kõik taimede lehed ja varrekesed leiavad kasutamist supis, salatis või maitsestamiseks. · Toiduainete ettevalmistamisel pööratakse suurt tähelepanu lõikamisele. Lõigatakse kuubikuteks, ribadeks või õhkõhukesteks viiludeks.
(kiudaine) polüsahhariidideks. Tasakaalustatud toidu puhul moodustub põhilisest osast verre sattunud glükoosist energia, mida rakud kasutavad oma elutegevuses. Ligikaudu kolmkümmend protsenti glükoosist muudetakse neutraalrasvaks ja rasvhapeteks, ligikaudu kolmest protsendist moodustub glükogeen, mis ladestub maksas ja lihastes. Süsivesikud peaksid andma ligi 60% päevasest energiast. Süsi- vesikute defitsiidi korral muudetakse organismis talletunud rasv energiaks, mille käigus eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi. Glükoosi ning fruktoosi on põhiliselt puuviljades ja mees, sahharoosi leidub roo- või peedi- suhkrus, aga ka melassis, vahtrasiirupis ning osas puuviljades. Maltoosi leidub teraviljaidudes, laktoosi ehk piimasuhkrut sisaldavad piimatooted. Tärkliserikkaks toiduaineks on kartul. Mineraalained. Mineraalained on vajalikud luude ja teiste kudede moodusta- miseks ning ainevahetuse reguleerimiseks
· Jahu · Manna · Helbed · Tangud · Kliid · Tärklis Nisust saadavad tooted: 1. Nisujahu (tavaline, durum, spelta) saadakse nisuterade jahvatamisel, protsessi käigus eraldatakse osaliselt kliid ja vajadusel idud, seejärel jahvatatakse jääk soovitud peensusastmeni, jaotatakse sõltuvalt tuhasisaldusest kuude tüüpi. 2. Manna - sõre jahvatis tera keskosast. 3. Nisuhelbed - valmistatakse nisujahust või nisuteradest, mida keedetakse suhkrusiirupis, kuivatatakse, valtsitakse, praetakse. 4. Nisukliid - terade jahvatamisel eralduvad seemnekestad koos nende külge jäänud idu- ja koeosakestega. 5. Nisutangud - purustatud nisuterad 6. Bulgur - kuuma auruga töödeldud, seejärel kuivatatud ja lõpuks purustatud täisteranisu Rukkist saadavad tooted: 1. Rukkijahu (4 sorti): · Rukkipüül - kõige peenem jahvatis, jahvatatud on ainult tuuma osa · Rukkikroovjahu - idusid ja kesti on 1214%,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
